ISIHLOKO SAMA-45
Ragelani Phambili Nithandana Ngokuthembekileko
“Nitjengise ukwethembeka nesirhawu omunye komunye.” —ZAK. 7:8.
INGOMA 107 UZimu Usifundisa Ithando Lamambala
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1-2. Ngimaphi amabanga amahle asenza sithandane ngokuthembekileko?
SINAMABANGA amanengi asenza sifune ukuthandana ngokuthembekileko. Ngimaphi amabanga lawo? Imitlolo yezAga elandelako inependulo yombuzo lo: “Nawungatjhiyi ukwethembeka neqiniso. . . . uzakuzuza umusa, ubukwe nguZimu nabantu.” “Onomusa uzenzela ubuhle.” “Orhuluphela ukulunga kanye nokwethembeka uzuza ipilo.”—IzA. 3:3, 4; 11:17; 21:21.
2 Imitlolo yezAga le ekukhulunywe ngayo isinikela amabanga amathathu wokuthandana ngokuthembekileko. Kokuthoma, ukuthanda abanye ngokuthembekileko kusenza sibe ligugu kuJehova. Kwesibili, ukuthandana ngokuthembekileko kuzuzisa thina. Ngokwesibonelo, kusenza sakhe ubungani obungapheliko nabanye. Kwesithathu, nasithandana ngokuthembekileko sizokufumana iimbusiso, kuhlanganise nokuphila okungapheliko. Sinamabanga azwakalako wokulalela isikhumbuzo sakaJehova esithi: “Nitjengise ukwethembeka nesirhawu omunye komunye.”—Zak. 7:8.
3. Sizokuphendula miphi imibuzo esihlokwenesi?
3 Esihlokwenensi, sizokuphendula imibuzo emine. Bobani ekufuze sibathande ngokuthembekileko? Khuyini esingayifunda encwadini kaRute malungana nokuba nethando elithembekileko? Singatjengisa njani ukuthi sinethando elithembekileko namhlanjesi? Ngiziphi iinzuzo ezifunyanwa ngilabo abanethando elithembekileko?
BOBANI EKUFUZE SIBATHANDE NGOKUTHEMBEKILEKO?
4. Singamlingisa njani uJehova ekubeni nethando elithembekileko? (Mar. 10:29, 30)
4 Isihloko esidlulileko sisifundise ukuthi uJehova unethando elithembekileko kilabo abamlotjhako kwaphela. (Dan. 9:4) Sifuna ‘ukulingisa uZimu, njengabantwana abathandekako.’ (Efe. 5:1) Yeke, sifuna ukuba nethando elithembekileko kubafowethu nabodadwethu.—Funda uMarkosi 10:29, 30.
5-6. Litjho ukuthini igama elithi “ukwethembeka”?
5 Angeze sayala yokuthi nasizolizwisisa bona liyini ithando elithembekileko, kuzokuba lula ukuba nalo kubafowethu nabodadwethu. Bona silizwisise kuhle ithando elithembekileko, akhe silinge ukulimadanisa nokuthembeka, okulibizo kanengi elihlotjaniswa nethando elithembekileko. Cabanga ngesibonelo esilandelako.
6 Namhlanjesi, kanengi umuntu osebenzela ikhamphani yinye isikhathi eside uqalwa njengesisebenzi esithembekileko. Kungenzeka ukuthi kiyo yoke iimnyaka ayisebenzileko, akhenge akhe ahlangane nabaphathi bekhamphani. Kungezeka bekangazithandi neenqunto ebenzenziwa baphathi. Akasebenzeli ikhamphani ngombana uyayithanda kodwana ngebanga lokuthi izombhadela. Uzokusebenzela ikhamphani le abe athathe umhlalaphasi, ngaphandle kokuthi afumane umsebenzi ongcono.
7-8. (a) Khuyini eyenza othileko ukuthi abe nethando elithembekileko? (b) Kubayini sizokucoca ngamavesi athileko wencwadi kaRute?
7 Umehluko hlangana kokuthembeka okukhulunywe ngakho kusigaba 6 nethando elithembekileko, sisusa sokwenza isenzo esithileko. Eenkhathini zeBhayibheli, kubayini abantu bakaZimu baba nethando elithembekileko? Bebaba nethando elithembekileko ngombana bebafuna, ingasi ngoba bebakatelelwa. Cabanga ngesibonelo sakaDavida. Ihliziywakhe yamhlohlozela ukuthi abe nethando elithembekileko ngomnganakhe uJonathani, ngitjho nanyana uSawula bekafuna ukumbulala. Ngemva kweemnyaka eminengi kuhlongakele uJonathani, uDavida waragela phambili aba nethando elithembekileko endodanenakhe, uMefi-Bhotjheti.—1 Sam. 20:9, 14, 15; 2 Sam. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7.
8 Singafunda okuthileko ngethando elithembekileko encwadini yeBhayibheli kaRute. Ngiziphi iimfundo eziphathelene nethando elithembekileko esingazifunda ebantwini abafumaneka encwadini le? Singazisebenzisa njani iimfundwezo ebandleni lethu?b
KHUYINI ESINGAYIFUNDA ENCWADINI KARUTE MALUNGANA NETHANDO ELITHEMBEKILEKO?
9. Kubayini uNawomi aphetha ngokuthi uJehova ujamelene naye?
9 Encwadini kaRute, sifunda ngendaba kaNawomi, umalukazanakhe uRute nendoda esaba uZimu, uBhowazi, obekasihlobo sendoda kaNawomi. Ngebanga lendlala ebeyihlasele kwa-Israyeli, uNawomi, indodakwakhe namadodanakhe amabili bafudukela kwaMowabi. Nabalapho, indodakhe yahlongakala. Amadodanakhe amabili atjhada kodwana ngokudanisako, nawo ahlongakala. (Rut. 1:3-5; 2:1) Izehlakalwezi zamenza waphelelwa mamandla. Wadana khulu bewacabanga nokuthi uJehova ujamelene naye. Tjheja akutjho ngendlela azizwa ngayo ngoZimu: “Isandla sakaSomnini sijamelene nami.” “USomandla wenze ipilwami yaba munyu khulu.” Wabuye wathi: “USomnini ungifulathele, uSomandla ungehlisele ubumbi bodwa.”—Rut. 1:13, 20, 21.
10. UJehova wazizwa njani ngamezwi kaNawomi ahlabako?
10 UJehova wazizwa njani ngamezwi kaNawomi ahlabako la? Akhenge alise ukumsiza kodwana kunalokho, wamzwela. UJehova uyazi ukuthi “ukusabisa kungenisa ohlakaniphileko ebudlhayeleni.” (UMtj. 7:7) Nanyana kunjalo, uNawomi bekatlhoga isizo elizomtjengisa ukuthi uJehova ungehlangothini lakhe. UZimu wamsiza njani? (1 Sam. 2:8) Wabangela ukuthi uRute abe nethando elithembekileko kuNawomi. Ngokuzimisela nangomusa, uRute wasiza unosokanakhe wabona ukuthi uJehova usamthanda. Sifundani esibonelweni sakhe?
11. Kubayini abafowethu nabodadwethu abanengi abanomusa basiza labo abagandelelekileko?
11 Ithando elithembekileko lisenza sisize abagandelelekileko. Njengombana uRute ahlala noNawomi, abafowethu nabodadwethu abanengi abanomusa baragela phambili nokusiza labo abagandelelekileko ebandleni. Bayabathanda abafowabo nabodadwabo bebazimisele ukwenza nanyana yini ukuthi babasize. (IzA. 12:25; 24:10) Lokhu kukhambisana kuhle nesikhuthazo sakampostoli uPowula esithi: “Nikhulume ngokududuzako nalabo abagandelelekileko, nisekele ababogabogako, nibekezelele boke.”—1 Thes. 5:14.
Ngokulalela, singasiza umfowethu namkha udadwethu odanileko (Funda isigaba 12)
12. Ngiyiphi indlela ephuma phambili yokusiza umfowethu namkha udadwethu ogandelelekileko?
12 Esikhathini esinengi, indlela ephuma phambili yokusiza abagandelelekileko kukuthi sibalalele besibaqinisekise ngokuthi siyabathanda. UJehova uyakuthabela koke okwenzako ukuthi usize abantu bakhe. (Rhu. 41:1) IzAga 19:17 zithi: “Onomusa kochakileko, uboleka uSomnini, yeke uzamvuza ngalokho.”
URute unamathela kunosokanakhe uNawomi, lokha u-Oripa abuyela kwaMowabi. URute wathi kuNawomi: “Ngizokukhamba nawe lapho uya khona”. (Funda isigaba 13)
13. URute bekahluke njani ku-Oripa begodu isiqunto sakhe, satjengisa njani ukuthi unethando elithembekileko? (Qala isithombe esingaphandle.)
13 Sizolizwisisa kuhle ithando elithembekileko nasicabanga ngalokho okwenzeka kuNawomi ngemva kokuhlongakala kwendodakhe namadodanakhe amabili. Ngemva kokuthi uNawomi afumene ukuthi “USomnini uhlenge abantu bakhe ngokubapha ukudla,” waqunta ukubuyela emuva. (Rut. 1:6) Abomalukazana bakhe ababili bakhamba naye. Nabasendleleni, uNawomi wabatjela amahlandla amathathu ukuthi babuyele kwaMowabi. Kwenzekani ngemva kwalokho? IBhayibheli lithi: “U-Oripa wamanga unosokanakhe wamlayelisa. Kodwana uRute wanamathela kunosokanakhe.” (Rut. 1:7-14) U-Oripa wenza lokhu akutjelwa ngunosokanakhe ngombana wabuyela kwaMowabi. URute yena wenza okungaphezu kwalokho. Bekangabuyela emva kodwana ngebanga lokuba nethando elithembekileko, waqunta ukuhlala nonosokanakhe obekatlhoga isizo. (Rut. 1:16, 17) Wakhetha ukuhlala naye ngebanga lokuthi bekafuna, ingasi ngoba bekakatelelwa. Ngendlela le, waba nethando elithembekileko. Sifundani endabeni le?
14. (a) Ngisiphi isiqunto esenziwa bafowethu nabodadwethu abanethando namhlanjesi? (b)AmaHebheru 13:16 athi singamthabisa njani uZimu?
14 Ithando elithembekileko lenza okungaphezu kokulindelekileko. Njengekadeni, abafowethu nabodadwethu banethando elithembekileko kilabo abalotjha nabo, kubhala nanyana bangakhange bahlangane nabo ubuso nobuso. Ngokwesibonelo, nakungenzeka kube neenhlekelele zemvelo, bafuna ukwazi ukuthi bangasiza njani. Lokha othileko nakaba nemiraro yemali ebandleni, balinga msinyana ukuthola ukuthi utlhogani nokuthi bangamsiza njani. Njengebandla leMasedoniya lekadeni, benza okungaphezu kokulindelekileko. Banikela ngesikhathi nangezinto zabo, bebanikele ngitjho ‘nokungaphezu kwamamdlabo’ bona basize labo abanganalitho. (2 Kor. 8:3) UJehova uthaba kwamambala nakabona ithando elithembekilekweli!—Funda amaHebheru 13:16.
SINGATJENGISA NJANI UKUTHI SINETHANDO ELITHEMBEKILEKO NAMHLANJESI?
15-16. URute waphikelela njani?
15 Singafunda iimfundo ezinengi endleni uRute asiza ngayo uNawomi. Akhesicabange ngezimbalwa zakhona.
16 Phikelela. URute nakathi ukhamba nonosokanakhe kwaJuda, ekuthomeni walinga ukumvimba. URute akhange aphele amandla. Waba yini umphumela? “Kuthe bonyana uNawomi abone ukuthi uRute uncamile ngokukhamba naye, walisa ukumkatelela.”—Rut. 1:15-18.
17. Khuyini ezosisiza ukuthi singapheli ihliziyo?
17 Esikufundako: Kuthatha isikhathi ukusiza abantu abagandelelekileko kodwana kufuze singabapheleli ihliziyo. Udadwethu otlhoga isizo, kungenzeka angalamukeli ekuthomeni.c Nanyana kunjalo, ithando elithembekileko lizosenza sifune ukumsekela. (Gal. 6:2) Siba nethemba lokuthi ngokukhamba kwesikhathi uzolamukela isizo lethu bekavume simduduze.
18. Khuyini okungenzeka yazwisa uRute ubuhlungu?
18 Ungadani ngalokho abakutjhoko. Lokha nabafika eBhetlehema, uNawomi wahlangana nabomakhelwana bakhe bakade. Wathi kibo: “Ngakhamba nginesami, kodwana uSomnini ungibuyisa ngidududu.” (Rut. 1:21) Cabanga ukuthi amagama la kungenzeka ahlaba aphukela kangangani kuRute! Phela bekenze koke okusemandlenakhe ukuthi asize uNawomi. URute walila naye, wamduduza bewakhamba naye amalanga amanengi. Naphezu kwakho koke lokhu, uNawomi wathi: “USomnini ungibuyisa ngidududu.” Ngamezwi la, uNawomi watjengisa ukungathokozi ngesekelo lakamalukazanakhe, obekajame hlanu kwakhe. Lokhu kungenzeka kwamdanisa khulu uRute! Nanyana kunjalo, akhenge amtjhiye unosokanakhe.
19. Khuyini ezosisiza sisekele umuntu ogandelelekileko?
19 Esikufundako: Nathi namhlanjesi kungenzeka udadwethu atjho amagama ahlabako, nanyana silinga ukumsiza. Silinga ukungadaniswa ngilokhu abakutjhoko. Siyamsekela udadwethu otlhoga isizo besibawe noJehova asisize sifumane indlela yokumduduza.—IzA. 17:17.
Abadala bebandla lobuKrestu bangasilingisa njani isibonelo sakaBhowazi? (Funda iingaba 20-21)
20. Khuyini eyenza uRute wangalahli itewu?
20 Khuluma amezwi akhuthazako ngesikhathi esifaneleko. URute wathanda uNawomi ngokuthembekileko kodwana nje, naye besele atlhoga isikhuthazo. UJehova wabangela uBhowazi ukuthi amkhuthaze. UBhowazi wathi kuRute: “Kwanga uSomnini angakwandisela ngalokho okwenze kwabanye. Inga ungafumana umvuzo ophuphumako kuSomnini uZimu wakwa-Israyeli okhosele ngaphasi kwamaphikwakhe.” Amezwi la amkhuthaza khulu. Waphendula wathi: “Ungiduduzile begodu ukhulume kamnandi nekhobokakazi lakho.” (Rut. 2:12, 13) UBhowazi wakhuthaza uRute ngesikhathi esifaneleko begodu lokho kwamenza ukuthi angalahli itewu.
21. Njengokutjho komtlolo ka-Isaya 32:1, 2, khuyini abadala abanethando abazoyenza?
21 Esikufundako: Abantu abanethando elithembekileko batlhoga ukukhuthazwa ngezinye iinkhathi. Njengombana uBhowazi abuka uRute ngokuthi uwulemukile umusa anawo kuNawomi, abadala bebandla bangabuka abafowethu nabodadwethu nabalemuka indlela abanomusa nabasiza ngayo abanye. Ukubukwa okunjalo kuzokunikela abafowethu nabodadwethu amandla wokuthi baragele phambili benza njalo.—Funda u-Isaya 32:1, 2.
IINZUZO EZIFUNYANWA NGILABO ABANETHANDO ELITHEMBEKILEKO
22-23. Yatjhuguluka njani indlela uNawomi ebekazizwa ngayo begodu kubayini? (IRhubo 136:23, 26)
22 Ngemva kokukhamba kwesikhathi, uBhowazi wanikela uRute noNawomi isipho esikukudla. (Rut. 2:14-18) Wenzani uNawomi ngemva kokufumana isipho somuseso? Wathi: “USomnini ambusise! Kutjho ukuthi uSomnini akalisi ukwethembeka kwabaphilako nabafileko.” (Rut. 2:20a) Indlela uNawomi ebekazizwa ngayo, besele itjhugulukile! Ngaphambilini, walila ezwa ubuhlungu wathi: “USomnini ungifulathele,” kodwana nje besele athabile wathi: “USomnini akalisi ukwethembeka kwabaphilako nabafileko.” Khuyini eyatjhugulula indlela ebekazizwa ngayo?
23 UNawomi wathoma ukulemuka ukuthi uJehova bekangakamtjhiyi. UJehova wasebenzisa uRute ukumsekela ekhambweni lakhe eliya kwaJuda. (Rut. 1:16) UNawomi wazwisisa ukuthi uJehova usebenzise uBhowazi ukuthi asize yena noRute. (Rut. 2:19, 20b) Kungenzeka wazitjela wathi ‘Nje sengiyazwisisa, uJehova azange angitjhiye. Bekalokhu anami soke isikhathesi!’ (Funda IRhubo 136:23, 26.) Cabanga ngethabo uNawomi ebekanalo ngebanga lokuthi uRute noBhowazi akhange bamlahle! Boke bathaba khulu nasele uNawomi afumana ithabo namandla wokulotjha uJehova.
24. Kubayini sifuna ukuhlala sithanda abafowethu nabodadwethu ngokuthembekileko?
24 Sifundeni encwadini kaRute ngethando elithembekileko? Sifunde ukuthi lisenza singabaphayeli izandla abafowethu nabodadwethu abagandelelekileko. Lisenza nokuthi senze okungaphezu kokulindelekileko ukuze sibasize. Abadala kufuze bakhuthaze labo abathanda abanye ngokuthembekileko ebandleni. Nasithoma ukulemuka ukuthi labo abathanda uJehova sele bathoma ukufumana amandla godu, sithaba khulu ngalokho. (IzE. 20:35) Ngiliphi ibanga elisenza sithande abanye ngokuthembekileko? Sifuna ukulingisa besithabise uJehova, ‘ozele ukwethembeka.’—Eks. 34:6; Rhu. 33:22.
INGOMA 130 Libalelanani
a UJehova ufuna sithande abafowethu nabodadwethu ngethando elithembekileko ebandleni. Singalazi ithando elithembekileko ngokuthi sifunde ngalokho abantu bakaZimu bekadeni ebebakwenza ukutjengisa bona banethandweli. Esihlokwenesi, sizokubona ukuthi singafundani esibonelweni sakaRute, uNawomi noBhowazi.
b Bona uzwisise kuhle iimfundo ezisesihlokwenesi, sikukhuthaza ukuthi uzifundele incwadi kaRute izahluko 1 no-2.
c Njengombana sicoca ngesibonelo saka Nawomi, sikhuluma ngabodadwethu abatlhoga isizo kodwana iimfundo ezisesihlokwenesi, zingasebenza ngokufanako nakubafowethu.