ISIHLOKO SESI-6
Lokho IBhayibheli Elisitjela Khona NgoMtlolalo
“Tlola encwadini woke amezwi engikutjela wona.”—JOR. 30:2.
INGOMA 96 Incwadi KaZimu Eligugu
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1. Kubayini ukuthokoza kwamambala ukuba neBhayibheli?
SIMTHOKOZA kwamambala uJehova uZimu ngeBhayibheli. NgeBhayibheli, usinikela iseluleko esihlakaniphileko esisisiza sazi bona khuyini esingayenza nasiqalene nemiraro. Usinikela nethemba elihle ngengomuso. Okuqakatheke khulu, kukuthi uJehova usebenzise iBhayibheli bona aveze iingcenye ezinengi zobuntu bakhe. Njengombana sicabangisisa ngobuntu bakhe obuhle, iinhliziyo zethu ziyathinteka begodu lokho kwenza sitjhidelane khulu noZimethu, ngokuthi sibe nobuhlobo obuhle naye.—Rhu. 25:14.
2. UJehova uziveze njani ngeendlela ezihlukahlukeneko ebantwini?
2 UJehova ufuna abantu bamazi. Esikhathini esidlulileko, wasebenzisa amabhudango, imibono ngitjho neengilozi bona aziveze. (Num. 12:6; IzE. 10:3, 4) Bengekhe sakghona ukwazi amabhudango, imibono namkha imilayezo ngathana beyingakatlolwa phasi. Ngebanga elifaneleko, uJehova wenza bona abantu ‘batlole encwadini’ lokho ebekafuna sikwazi. (Jor. 30:2) Ngebanga lokuthi, “indlela kaZimu weqiniso iphelele,” singaqiniseka ngokuthi indlela yokuthintana nathi le, iphuma phambili begodu iyazuzisa.—Rhu. 18:30.
3. UJehova waqinisekisa njani ukuthi iBhayibheli liyavikelwa? (Isaya 40:8)
3 Funda u-Isaya 40:8. Sele kudlule iinkulungwana zeminyaka iinceku zakaZimu ezithembekileko ezimadoda nabafazi zifumana isinqophiso esihlakaniphileko eliZwini lakaZimu. Kwenzeke njani lokho? Phela imiTlolo yatlolwa esikhathini eside khulu ezintweni ezonakalako, yeke awekho amakhophi wokuthoma asesekhona namhlanjesi. UJehova wenza isiqinisekiso sokuthi abantu bakghona ukukopulula imitlolo ecwengileko. Nanyana abakopululaba bebanemitjhapho, kodwana bebatjhejisisa khulu. Malungana nemiTlolo yesiHebheru, ngokwesibonelo, esinye isazi satlola sathi: “Siyaqiniseka ngokuthi ayikho enye incwadi yekadeni eyakopululwa ngokunembileko.” Nanyana sekudlule isikhathi eside latlolwa ezintweni ezonakalako begodu likotjululwa babantu abanemitjhapho, singaqiniseka ngokuthi amezwi esiwafunda eBhayibhelini namhlanjesi aveza umcabango woMtlolalo, uJehova.
4. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?
4 UJehova Mthombo ‘wananyana ngisiphi isipho esihle.’ (Jak. 1:17) IBhayibheli lingesinye sezipho esihle khulu uJehova asinikele sona. Isipho sisitjela okuthileko ngomuphi, ukuthi usazi kangangani nalokho esikutlhogako. Kuyafana nangaloyo owasipha iBhayibheli. Nasihlolisisa isiphwesi, sifunda okunengi ngoJehova. Sifunda ukuthi usazi kuhle kangangani nokuthi khuyini esikutlhogako. Esihlokwenesi, sizokucoca ngendlela iBhayibheli eliveza ngayo ubuntu obuthathu bakaJehova: ukuhlakanipha kwakhe, ubulungiswa nethando lakhe. Kokuthoma, akhesicoce ngendlela iBhayibheli eliveza ngayo ukuhlakanipha kwakaZimu.
IBHAYIBHELI LIVEZA UKUHLAKANIPHA KWAKAZIMU
5. IBhayibheli likuveza njani ukuhlakanipha kwakaZimu?
5 UJehova uyazi ukuthi sitlhoga iseluleko sakhe esihlakaniphileko. Isipho sakhe iBhayibheli, sizele ukuhlakanipha kwakhe. Iseluleko seBhayibheli sinomphumela omuhle ebantwini. IBhayibheli litjhugulula amaphilo. Lokha uMosi nakatlola iincwadi zokuthoma zeBhayibheli, watjela abantu bakaZimu ama-Israyeli, wathi: ‘Amezwi la, akusimamezwi angatjho litho kini kodwana atjho ukuphila.’ (Dut. 32:47) Labo abalalela okutjhiwo miTlolo, bebangaba nepilo ethabisako nephumelelako. (Rhu. 1:2, 3) Ngitjho nanyana iliZwi lakaZimu latlolwa esikhathini eside esadlulako, lisesenamandla wokutjhugulula ukuphila kwabantu. Ngokwesibonelo, ku-jw.org, eenhlokweni ezimlandelande ngaphasi kwesithi, “IBhayibheli Litjhugulula Amaphilo,” uzokufumana iimbonelo ezingaphezu kwezima-50 zabantu abakghona ukwenza amatjhuguluko amakhulu bebathuthukisa nokuphila kwabo namhlanjesi ngebanga lokuthi bathoma ukulalela iseluleko seBhayibheli ‘esisebenzako nakini makholwa’ namhlanjesi.—1 Thes. 2:13.
6. Kubayini sithi iBhayibheli alifani nezinye iincwadi?
6 Ayikho enye incwadi efana neliZwi lakaZimu. Kubayini sitjho njalo? Kungombana uMtloli wencwadi le, uJehova uZimu, unamandla, uhlala ngokungapheliko begodu ukuhlakanipha kwakhe kudlula kwananyana ngubani. Ezinye iincwadi ezinengi ziragela phambili zifundwa ngitjho nanyana abatloli bazo sele bahlongakala kodwana iseluleko sazo siphelelwa sikhathi. Ngakwelinye ihlangothi, iinkambisolawulo ezihlakaniphileko eziseBhayibhelini zihlala ngokungapheliko; begodu zisiza boke abantu, akunandaba ukuthi baphila hlangana nasiphi isikhathi. Njengombana sifunda incwadi ecwengileko le begodu sicabangisisa ngalokho esikufundako, uMtlolayo usebenzisa ummoyakhe ocwengileko onamandla bona asisize sifumane iindlela zokusebenzisa iseluleko seBhayibheli ekuphileni kwethu. (Rhu. 119:27; Mal. 3:16; Heb. 4:12) Iye, uMtloli weBhayibheli ophilako uzimisele ukukusiza. Lokho kufuze kusenze sifune ukulifunda qobe iBhayibheli!
IBhayibheli libenze njani abantu bakaZimu baba nobunye kokubili ekadeni nesikhathini sanje? (Funda iingaba 7-8)
7. IBhayibheli labasiza njani abantu bakaZimu baba nobunye esikhathini sangaphambili?
7 Kunenye godu indlela etjengisa ukuthi iBhayibheli liveza ukuhlakanipha kwakaZimu, leyo kukwazi ukuthi iBhayibheli lisiza abantu bakaZimu bona babe nobunye. Lokha ama-Israyeli nawangena eNarheni yesiThembiso, ahlala eendaweni ezihlukahlukeneko. Abanye baba bathiyi beemfesi, abanye bakhulisa ifuyo begodu abanye baba balimi. Bekulula ukuthi ama-Israyeli ahlala kwenye indawo angabi nendaba nama-Israyeli ahlala kwezinye iingcenye zenarha. Kodwana uJehova wahlela bona kube neminyanya ehlukahlukeneko ezokwenza ukuthi bahlangane ndawonye bazokulalela iliZwi lakaZimu lifundwa belihlathululwa. (Dut. 31:10-13; Nerh. 8:2, 8, 18) Cabanga bona umIsrayeli othembekileko bekazizwa njani lokha nakafika eJerusalema abone iingidi zamanye amakholwa zivela eengcenyeni ezihlukahlukeneko zenarha zizokulotjha uZimu ndawonye! Ngendlela le, uJehova bekasiza abantu bakhe bona bahlale banobunye. Ngokukhamba kwesikhathi lokha nakuthonywa ibandla lobuKrestu, belinamadoda nabafazi abakhuluma amalimi amanengi begodu bebavela eenzindeni nebujamweni bomnotho obungafaniko. Kodwana ngebanga lokuthanda kwabo imiTlolo, bebanobunye ekulotjheni uZimu weqiniso. Labo ababa makholwa bazwisisa iliZwi lakaZimu ngokusizwa mamanye amakholwa nangokuhlangana ndawonye nawo.—IzE. 2:42; 8:30, 31.
8. IBhayibheli libasiza njani abantu bakaJehova bona babe nobunye namhlanjesi?
8 UZimethu ohlakaniphileko uragela phambili nokwenza abantu bakhe babe nobunye ngokubafundisa ngeBhayibheli. IBhayibheli linawo woke amaqiniso esitlhoga ukuwazi ngoJehova. Sijayele ukuhlangana ndawonye emihlanganweni yebandla, yesigodi neyesifunda bona sizwe kudenjwa imiTlolo, ifundwa beyihlathululwa. IBhayibheli lilithulusi eliqakatheke khulu uJehova alisebenzisako bona asize abantu bakhe “bamlotjhe ngobunye.”—Zef. 3:9.
9. Ngibuphi ubuntu obuqakatheke khulu ekufuze sibe nabo nasizakuzwisisa umlayezo weBhayibheli? (Lukasi 10:21)
9 Cabanga ngobunye ubufakazi bokuhlakanipha kwakaJehova. Wenza bona iingcenye ezinengi ezihlukahlukeneko zemiTlolo zitlolwe ngendlela ezokuzwisiswa babantu abathobekileko kwaphela. (Funda uLukasi 10:21.) Abantu kiyo yoke indawo bayalifunda iBhayibheli. Esinye isazi sithi, “abantu abanengi bafunda khulu iBhayibheli begodu liyincwadi efundwa ngokutjhejisisa ukudlula ezinye.” Kodwana babantu abathobekileko kwaphela abalizwisisako bebasebenzise lokho abakufundako.—2 Kor. 3:15, 16.
10. Ngiyiphi enye indlela iBhayibheli eliveza ngayo ukuhlakanipha kwakaJehova?
10 Sibona godu ukuhlakanipha kwakaJehova eBhayibhelini ngenye indlela. UJehova usebenzisa iBhayibheli ingasi bona asifundise njengesiqhema kwaphela kodwana uyasiyala bekasiduduze njengabantu ngabanye. Nasifunda iliZwi lakaJehova, sikghona ukubona ukuthi uJehova unekareko komunye nomunye wethu. (Isa. 30:21) Nawuqalene nemiraro, kukangakhi lokha nawuthi ufunda imiTlolo, ufumane ivesi elibonakala linqotjhiswe kuwe? Ngaphezu kwalokho, iBhayibheli latlolelwa bona iingidi zabantu zilizwisise. Lingaba njani nelwazi elingaphelelwa sikhathi, elikunikela lokho okutlhogako? Lokho kwenzeka kwaphela ngebanga lokuthi uMtloli weBhayibheli uhlakaniphe khulu ephasini nezulwini.—2 Thim. 3:16, 17.
IBHAYIBHELI LIVEZA UBULUNGISWA BAKAZIMU
11. UZimu watjengisa njani ukuthi akakhethi lokha nakutlolwa iBhayibheli?
11 Ubulungiswa buyingcenye yobuntu bakaJehova. (Dut. 32:4) Ubulungiswa bukhambelana nokungakhethi begodu uJehova akakhethi. (IzE. 10:34, 35; Rom. 2:11) Ukungakhethi kwakhe kubonakala emalimini asetjenziswa nakutlolwa iBhayibheli. Iincwadi zokuthoma zeBhayibheli ezima-39, zatlolwa ngelimi lesiHebheru, ebekulilimi ebelizwisiswa ngcono babantu bakaZimu ngesikhatheso. Nanyana kunjalo, ngekhulu lokuthoma C.E., ilimi lesiGirigi belisetjenziswa khulu, yeke iincwadi eziswaphelisa iBhayibheli ezima-27 zatlolwa ngelimelo. UJehova khenge aqunte ukuthi iliZwi lakhe kufuze litlolwe ngelimi linye kwaphela. Namhlanjesi, pheze abantu abamabhiliyoni abunane ephasini bakhuluma amalimi ahlukahlukeneko. Alo, kwenzeke njani ukuthi abantu abanengi kangaka bafunde ngoJehova?
12. UDanyela 12:4 uzaliseke njani emalangeni wokuphela la?
12 Ngomphorofidi uDanyela, uJehova wathembisa ukuthi esikhathini sokuphela, “ilwazi leqiniso” elifumaneka eBhayibhelini “lizokuba yinala.” Abanengi bazolizwisisa. (Funda uDanyela 12:4.) Okhunye okusize abantu bona bazwisise iBhayibheli kukuthi iBhayibheli neencwadi ezisekelwe kilo kutjhugululiwe, kwagadangiswa bekwarhatjhwa ebantwini abanengi. IBhayibheli libe yincwadi etjhugululwe beyarhatjhwa khulu ephasini mazombe. Kanengi amaBhayibheli akhiqizwa ngebezerhwebo ngezinye iinkhathi athengiswa ngemali enengi khulu. Bekube nje, abantu bakaJehova batjhugululele iliZwi lakaZimu liphelele namkha lisiquntu emalimini angaphezu kwama-240 begodu nanyana ngubani angazifumanela ikhophi yakhe simahla. Ngebanga lalokho, abantu bazo zonke iintjhaba basabela ‘eendabeni ezimnandi zomBuso’ ngaphambi kokufika kokuphela. (Mat. 24:14) UZimu wobulungiswa ufuna ukunikela woke umuntu ithuba lokumazi ngokufunda iBhayibheli. Lokho ukwenza ngebanga lokuthi usithanda khulu soke.
IBHAYIBHELI LIVEZA ITHANDO LAKAZIMU
13. Kubayini singathi iBhayibheli liveza ithando lakaJehova? (Jwanisi 21:25)
13 IBhayibheli lisisiza sizwisise ukuthi ubuntu bakaJehova obuphuma phambili, lithando. (1 Jwa. 4:8) Akhucabange ngalokho uJehova akufake eBhayibhelini nalokho angakhenge akufake. Usinikele lokho esikutlhogako ukuthi siphile ukuphila okuthabisako nje begodu sizifumanele ukuphila okungapheliko. Ngebanga lokuthi uJehova uyasithanda, akhenge asinikele imininingwana eminengi esingayitlhogiko bona simlotjhe.—Funda uJwanisi 21:25.
14. Ngiyiphi enye indlela iBhayibheli eliveza ngayo ubufakazi bokuthi uZimu uyasithanda?
14 UJehova utjengisile bona uyasithanda ngokukhuluma nathi ngendlela esinikela isithunzi. EBhayibhelini, akasinikeli irhelo elide lemithetho yezinto ekufuze sizenze nekungakafuzi sizenze. Kunalokho, usebenzisa iimbonelo zabantu ezenzeke kwamambala, iimphorofido ezikarisako neenluleko zamambala ezisisizako bona senze iinqunto ezihle. Ngeendlelezi, iliZwi lakaZimu lenza bona simthande besimlalele ngokusuka ehliziyweni.
Kubayini kufuze sicabangisise ngendlela uJehova asebenzelana ngayo neenceku zakhe zekadeni? (Funda isigaba 15)
15. (a) IBhayibheli litjengise njani ukuthi uJehova unendaba nalabo abafunda iliZwi lakhe? (b) Umntazinyana, umfowethu osesemutjha nodade okhulileko, ngibaphi abalingiswa abaseBhayibhelini abacabanga ngabo? (Gen. 39:1, 10-12; 2 Kho. 5:1-3; Luk. 2:25-38)
15 IBhayibheli liveza ukuthi uJehova unendaba nathi. Njani? IliZwi lakhe lizele ngeendaba zabantu abaveza indlela abazizwa ngayo. Siyakghona ukuzwisisa ubujamo babantu abaseBhayibhelini ngombana bebababantu ‘ebebanamazizo anjengewethu.’ (Jak. 5:17) Okuqakatheke khulu, kukuthi nasitjheja indlela uJehova asebenzelana ngayo nabantu abafana nathi, sikghona ukuzwisisa khudlwana ukuthi “uJehova unethando khulu begodu unesirhawu.”—Jak. 5:11.
16. Khuyini esiyifunda ngoJehova malungana nabantu abaseBhayibhelini abenza imitjhapho? (Isaya 55:7)
16 IBhayibheli lisebenzisa enye indlela ukuveza indlela uJehova asithanda ngayo. ImiTlolo isiqinisekisa ngokuthi uZimethu ngekhe asilahle nasenza imitjhapho. Ama-Israyeli ona kuJehova ngokubuyelelweko; nanyana kunjalo, nawatjhuguluka kwamambala, uJehova wawalibalela. (Funda u-Isaya 55:7.) NamaKrestu wekhulu lokuthoma bewazi ukuthi uZimu uyawathanda. Ngaphasi kokuphefumulelwa, umpostoli uPowula wakhuthaza amakholwa akunye nawo bona ‘amlibalele bekamduduze’ umuntu owenze isono esikhulu kodwana otjhugulukako. (2 Kor. 2:6, 7; 1 Kor. 5:1-5) Kuyakarisa tle ukuthi uJehova akabalahli labo abamlotjhako ngebanga lokuthi benze izono! Kunalokho, ngebanga lokuthi uyabathanda, uyabaluleka begodu abamukele njengabangani bakhe. Uthembisa ukuzenzela okufanako izoni ezitjhugulukako.—Jak. 4:8-10.
SITHOKOZELE “ISIPHO ESIHLE” SELIZWI LAKAZIMU
17. Kubayini iBhayibheli lisisipho esikarisako?
17 UJehova usiphe isipho esihle. Kubayini iliZwi lakhe likarisa? Njengombana sifundile, iBhayibheli liveza ukuhlakanipha kwakaZimu, ubulungiswa nethando lakhe. Incwadi le isinikela ubufakazi bokuthi uJehova ufuna simazi. Ufuna sibe bangani bakhe.
18. Singatjengisa njani ukuthi siyamthokoza uJehova ‘ngesipho esihle’ iBhayibheli?
18 Asifuni ukusithathela phasi “isipho esihle” seliZwi lakaZimu. (Jak. 1:17) Yeke asirageleni phambili sitjengise ukuthi siyathokoza. Lokho singakwenza ngokuthi sithandaze begodu sifunde iliZwi elicwengileko besicabangisise ngalo. Njengombana senza njalo, singaqiniseka ngokuthi uMtlolalo omkhulu uzoyibusisa imizamwethu begodu ‘sizokufumana ilwazi ngoZimethu.’—IzA. 2:5.
INGOMA 98 ImiTlolo Iphefumulelwe NguZimu
a IBhayibheli lisisiza sitjhidelane noJehova. Khuyini esingayifunda encwadini ecwengileko le malungana nokuhlakanipha kwakaZimu, ubulungiswa nethando lakhe? Lokho esizokufunda ngakho kuzosisiza sidephise ukuthokozela kwethu iliZwi lakaZimu begodu sibone nokuthi kwamambala iBhayibheli lisisipho esivela kuBabethu wezulwini.