IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • w24 Septemba kk. 14-18
  • Ipilo Ethabisako Neyanelisako

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Ipilo Ethabisako Neyanelisako
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • NGAKHULELA EMNDENINI OHLUKENE NGOKWEKOLO
  • UKUTHOMA UKUSEBENZELA UJEHOVA ISIKHATHI ESIZELEKO
  • UKUYA EGILIYADI NOKUHLEHLISWA KWALOKHO EBENGIKULINDILE
  • UKUSEBENZELA UJEHOVA NDAWONYE E-CAMEROON
  • ISIQUNTO ESIBUDISI
  • UKUFUNDA ISIFUNDO ESIQAKATHEKILEKO
  • Khenge Ngiphele Amandla
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2018
  • “Kubayini UZimu Angathathi Igadango?”
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2018
  • Ukufunda Eembonelweni Ezihle Kwangilethela Iimbusiso
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2020
  • “Ngifunde Okunengi Kwabanye!”
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2021
Bona Okungeziweko
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2024
w24 Septemba kk. 14-18
U-U-André Ramseyer.

UMLANDO

Ipilo Ethabisako Neyanelisako

ICOCWA NGU-ANDRÉ RAMSEYER

NGAFIKA e-Rouyn, edorobheni elincani e-Canada esifundeni se-Quebec ngo-1951. Ngakokoda emnyango emzini ebengithunyelwe kiwo. U-Marcel Filteau,a obekaneziqu zeGiliyadi, weza azongivulela umnyango. Bekaneminyaka eli-23 begodu amude; mina bengineminyaka eli-16 begodu ngimfitjhani. Ngamtjengisa incwadami yokuba liphayona wathi kimi “ummakho uyazi ukuthi ula?”

NGAKHULELA EMNDENINI OHLUKENE NGOKWEKOLO

Ngabelethwa ngo-1934, ababelethi bami bavela e-Switzerland bafudukela e-Canada, e-Ontario, edorobheni elinamamayini i-Timmins. Ngabo-1939 umma wathoma ukufunda isiThala bewathoma nokuya emihlanganweni yaboFakazi bakaJehova. Bekakhamba nami nabantwana bekhaya abasithandathu. Kungasikade waba nguFakazi kaJehova.

Ubaba akhenge athabe ngesiqunto sakhe kodwana umma bekalithanda iqiniso begodu azimisele ukuhlala athembekile kuJehova. Wenza njalo ngitjho nanyana ngabo-1940 umsebenzi waboFakazi bakaJehova ukhandelwa e-Canada. Bekahlala aphatha ubaba ngomusa begodu amhlonipha nanyana yena bekamtlhorisa ngamezwi. Isibonelo sakhe esihle sasiza mina nabantwana bekhaya samukela iqiniso. Kwasithabisa ukubona ubaba atjhugulula indlela ebekasiphatha ngayo begodu wathoma ukusiphatha ngomusa.

UKUTHOMA UKUSEBENZELA UJEHOVA ISIKHATHI ESIZELEKO

Ngehlobo lango-1950 ngaya emhlanganweni e-New York obewunesihloko esithi Theocracy’s Increase. Ngakhuthazeka ukusebenzela uJehova khudlwana ngemva komhlangano nabafowethu nabodadwethu abavela ephasini loke nokulalela imikhulumiswano yalabo ababuya esikolweni seGiliyadi! Ngazimisela khulu ukusebenzela uJehova isikhathi esizeleko. Nangibuyela ekhaya, ngafaka isibawo sokuba liphayona lesikhathi esizeleko. I-ofisi leGatja langitlolela incwadi lathi kufuze ngibhajadiswe qangi. Ngabhajadiswa ngo-Oktoba 1, 1950. Ngemva kwenyanga yinye, ngaba liphayona lesikhathi esizeleko begodu isabelo sami sokuthoma besise-Kapuskasing. Idorobheli belikude khulu nalapha ebengihlala khona.

U-André uphetha “IsiThala.”

Silotjha e-Quebec

Ngetwasahlobo yango-1951, i-ofisi legatja lamema aboFakazi abakhuluma isi-French ukuthi bafudukele esifundeni se-Qubec. Bekunetlhogeko ekulu endaweni leyo. Ngakhula ngikhuluma isi-French nesiNgisi yeke, ngamukela isibawo begodu ngabelwa e-Rouyn. Bengingazi muntu lapho. Into ebengiyazi kula ebengiyokuhlala khona kwaphela. Kodwana koke kwakhamba kuhle. Sino-Marcel saba bangani begodu ngakuthabela ukusebenza iminyaka emine e-Quebec, ngokukhamba kwesikhathi ngaba liphayona elikhethekileko.

UKUYA EGILIYADI NOKUHLEHLISWA KWALOKHO EBENGIKULINDILE

Nangise-Quebec, ngafumana isimemo sokuya etlasini lama-26 leGiliyadi e-South Lansing e-New York. Ngathweswa iziqu ngoFebherbari 12, 1956 begodu ngabelwa e-Ghana,b eTjhingalanga ye-Afrika. Ngaphambi kobana ngikhambe, kwafuze ngibuyele e-Canada “iimveke ezimbalwa” bekwaba kulapha amaphephami wokukhamba alunga.

Amaphepha lawo ngawalinda iinyanga ezilikhomba e-Toronto. Ngesikhatheso bengihlala nomndeni wakwa-Cripps begodu ngathoma ukwazi indodakazabo u-Sheila. Sathoma ukuthandana. Nangihlela ukubawa ukumtjhada, amaphephami afika. Sino-Sheila sathandaza saqunta ukuthi ngikhambe ngiyokwenza isabelo sami. Saragela phambili sikhuluma, sitlolelana iincwadi ukubona ukuthi singatjhada na esikhathini esizako. Lesi bekungasiso isiqunto esilula kodwana bekusiqunto esilungileko.

Umebhe otjengisa iindawo u-⁠André ebekahlala begodu alotjha kizo: E-⁠Manitoba, e-⁠Ontario, ne-Quebec, e-⁠Canada; e-⁠Cameroon, e-⁠Côte d’Ivoire, e-⁠Ghana, e-⁠Nigeria, ne-Togo, e-⁠Afrika.

Ngemva kwenyanga ngikhamba ngestimela, ngomkhumbi nangesiphaphamtjhini, ngafika e-Accra e-Ghana. Nangilapho, ngabelwa bona ngibe mbonisi wesifunda. Bengikhambela i-Ghana, neenarha ezitjhidelene nayo njenge-Ivory Coast (nje eyaziwa ngokuthi yi-Côte d’Ivoire) ne-Togoland (nje okuyi-Togo.) Esikhathini esinengi bengikhamba ngedwa nge-Jeep engiyinikelwe yihlangano. Ngasithabela khulu isikhatheso!

Ngepelaveke bengikhambela imihlangano yesigodi. Besinganawo amaWolo womHlangano. Yeke abafowethu bafulela ngeengodo zomuthi we-bamboo begodu basebenzisa iimpande zomuthi wesundu ukuvikela labo abalaleleko ekutjhisweni lilanga. Ngebanga lokuthi beyingekho ifriji, abafowethu bebeza neenlwana eziphilako begodu zihlatjelwe khona emhlanganweni bona abeze emhlanganweni bafumane ukudla.

Kwenzeka izinto ezihlekisako emihlanganweni leyo. Ngelinye ilanga u-Herb Jennings,c naye osithunywa sevangeli, bekanikela ikulumo, ikomo nayizakufahla la ivalelwe khona. Yakhwela esiteji beyagijima hlangana nabantu. U-Herb walisa ukukhuluma begodu ikomo le yabonakala irarekile. Abafowethu abane abanamandla ayibamba bebayibuyisela lapha ebeyivalelwe khona begodu abantu ebebalalele bakareka.

Phakathi neveke bengibukelisa abantu abahlala eendaweni zemakhaya, idrama ethi, The New World Society in Action. Nangibabukelisako, bengibophelela itjhila elimhlophe hlangana namapala amabili namkha imithi. Abantu bebayithanda khulu! Kwabanengi bekuyidrama yokuthoma ekhebayibukela. Nababona abantu babhajadiswa, babetha izandla bathabe khulu. Idrama le yenza abantu balemuka ukuthi siyihlangano yephasi loke ebumbeneko.

U-André no-Sheila ngelanga labo lomtjhado.

Satjhadela e-Ghana ngo-1959

Ngemva kweminyaka emibili ngise-Afrika, ngaya emhlanganweni weentjhaba e-New York ngo-1958. Kwangithabisa khulu ukubona u-Sheila, obekabuya e-Quebec, lapha bekaliphayona elikhethekileko khona. Besitlolelana iincwadi kodwana nje sahlangana godu, yeke ngabawa ukumtjhada begodu wavuma. Ngatlolela umfowethu u-Knorrd ngabawela u-Sheila ukuthi aye esikolweni seGiliyadi begodu eze azokutjhumayela nami e-Afrika, wavuma. U-Sheila wafika e-Ghana. Satjhadela e-Accra, ngo-Oktoba 3, 1959. UJehova wasibusisa ngebanga lokumbeka qangi ekuphileni kwethu.

UKUSEBENZELA UJEHOVA NDAWONYE E-CAMEROON

U-André uhlezi edeskeni lakhe e-⁠Cameroon.

Nasisebenza eGatjeni lase-Cameroon

Ngo-1961 sabelwa enarheni ye-Cameroon. Abafowethu bangibawa bona ngiyokusiza ukuthomisa i-ofisi legatja elitjha, yeke bengimajadu khulu. Ngebanga lokuthi bekufuze ngitlhogomele umsebenzi e-Cameroon, bekukunengi ebekufuze ngikufunde. Ngo-1965 safumana ukuthi u-Sheila usidisi. Bekungasilula ukwamukela ukuthi sesizokuba babelethi. Njengombana besisathoma ukuthabela isabelo sethu esitjha begodu senza namahlelo wokubuyela e-Canada kwenzeka into ebuhlungu khulu.

Umntwanethu wahlongakala angakabelethwa. Udorhodere wasitjela bona bekamsana. Lokhu kwenzeka eminyakeni engaphezu kwema-50 eyadlulako kodwana asikukhohlwa. Nanyana lokhu kwasizwisa ubuhlungu khulu kodwana sahlala esabelweni sethu esisithandako.

Ngino-Sheila e-Cameroon ngo-1965

Esikhathini esinengi abafowethu be-Cameroon bebaqalana nokuhlunguphazwa ngebanga lokungathathi ihlangothi kwezepolotiki. Izinto beziba zimbi khulu ngeenkhathi zamakhetho. Into ebesiyisaba khulu yenzeka ngoMeyi 13, 1970, umsebenzi waboFakazi kabaJehova nawukhandelwa ngokusemthethweni. Umakhiwo omuhle we-ofisi legatja ebesele sithome ukuhlala kiwo eenyangeni ezihlanu ezidlulileko wathathwa ngurhulumende. Kungakapheli iveke, zoke iinthunywa zevangeli, kuhlanganise u-Sheila nami, saqothwa enarheni le. Bekubudisi ukutjhiya abafowethu nabodadwethu ngombana besibathanda begodu besitshwenyeke ngokuthi bazokuba njani emalangeni ambalwa alandelako.

Besisegatjeni lase-France iinyanga ezisithandathu ezalandelako. Lapho ngaraga nokwenza koke engikghona ukukwenza ukutlhogomela abafowethu be-Cameroon. NgoDisemba umnyaka loyo ngabelwa egatjeni le-Nigeria, ebesele lithome ukutlhogomela umsebenzi we-Cameroon. Abafowethu nabodadwethu be-Nigeria basamukela ngomusa begodu sakuthabela ukusebenza lapho iminyaka embalwa.

ISIQUNTO ESIBUDISI

Ngo-1973 kwafuze senze isiqunto esibudisi khulu. Besele kusikhathi u-Sheila agula. Nasisemhlanganweni e-New York, walila wathi: “Angisakghoni! Ngidiniwe begodu ngihlala ngigula.” Usebenze nami eTjhingalanga ye-Afrika iminyaka engaphezu kweli-14. Bengizikhakhazisa ngokuthi ulotjhe uJehova ngokuthembeka kodwana bekufuze senze amatjhuguluko. Ngemva kokucoca nokuthandaza ngobujamo bethu saqunta ukubuyela e-Canada bona ngikghone ukumtlhogomela. Isiqunto sethu sokulisa isabelo sokuba ziinthunywa zevangeli nokulotjha uJehova isikhathi esizeleko besibudisi khulu.

Ngemva kokufika e-Canada, ngafumana umsebenzi emnganinami obekasebenza ngeenkoloyi e-Toronto. Saqatjha indawo yokuhlala, sathenga ifenitjhara esebenzileko begodu sakghona ukwenza koke lokhu ngaphandle kokungena eenkolodweni. Besifuna ukuphila lula sinethemba lokobana ngelinye ilanga sizokubuyela sisebenzele uJehova isikhathi esizeleko. Sathaba nasilemuka ukuthi singakghona ukwenza njalo.

NgaboMgqibelo, ngathoma ukuvolontiya ekwakhiweni kweWolo elitjha lomHlangano e-Norval, Ontario. Ngokukhamba kwesikhathi, ngabelwa bona ngibe mtlhogomeli weWolo lomHlangano. U-Sheila waragela phambili aba ngcono begodu sabona ukuthi uzokukghona ukwenza isabelwesi. Yeke sayokuyokuhlala eWolweni lomHlangano ngoJuni 1974. Besithabe khulu ngokusebenzela uJehova isikhathi esizeleko godu!

U-Sheila waragela phambili aba ngcono. Ngemva kweminyaka emibili samukela isabelo sokuba mbonisi wesigodi, bekufuze siye e-Manitoba, okusifunda se-Canada esaziwa ngobusika obumakhaza khulu. Nanyana kunjalo, sakuthabela ukulotjha nabafowethu nabodadwethu lapho. Sifunde bona uJehova singamlotjha nanyana kukuphi lapha sikhona.

UKUFUNDA ISIFUNDO ESIQAKATHEKILEKO

Ngemva kweminyaka embalwa sisemsebenzini wokujikeleza, ngo-1978 samenywa bona siyokusebenza e-Bethel yase-Canada. Kungasikade ngafunda isifundo esibuhlungu kodwana esiqakathekileko. Ngabelwa bona nginikele ikulumo ethatha i-iri linye nemizuzu ematjhumi amathathu ngesi-French emhlanganweni okhethekileko e-Montreal. Okudanisako, ikulumwami akhenge ithinte iinhliziyo zabalaleleko begodu umfowethu osemnyangweni wekonzo wanginikela isiyalo ngayo. Kuhlekuhle, bekufuze ngitjheje bona angisisikhulumi esinekghono. Akhenge ngisamukele isiyalo anginikele sona. Akhenge sikhulumisane kuhle begodu ngasilingeka ngebanga lokuthi ngicabanga bona bekungakafuzi angitjele lokhu angitjele khona. Ngenza umtjhapho wokungasamukeli isiyalo ngebanga lendlela esinikelwe ngayo nangendlela ebengiqala ngayo umuntu osinikelako.

U-André ubeka ikulumo.

Ngafunda isifundo esiqakathekileko ngemva kokunikela ikulumo ngesi-French

Ngemva kwamalanga ambalwa, ilunga leKomidi yeGatja lakhuluma nami ngendaba le. Ngavuma ukuthi akhenge ngisamukele kuhle isiyalo begodu ngatjengisa ukuthi ngiyazisola. Ngemva kwalokho, ngakhuluma nomfowethu obekanginikela isiyalo. Ngomusa wangilibalela. Lokhu kwangifundisa isifundo esiqakathekileko sokuthobeka begodu angeze ngisikhohlwe. (IzA. 16:18) Ngathandaza kuJehova ngendaba le kanengi begodu ngizimisele ukusamukela kuhle isiyalo.

Ngineminyaka engaphezu kwema-40 ngiseGatjeni le-Canada begodu kusukela ngo-1985 ngibe nelungelo lokusebenza njengeIunga leKomidi yeGatja. NgoFebherbari 2021, umkami u-Sheila wahlongakala. Ngimkhumbula kwamambala begodu nami ipilwami iyabogaboga. Nanyana kunjalo, ukusebenzela uJehova kungenza ngihlale ngithabile begodu ngihlale ngimajadu, lokhu kungenza ngingaboni nokuthi ‘amalanga wokuphila ayakhamba.’ (UMtj. 5:20) Nanyana bengiqalene neentjhijilo ezinengi ekuphileni kwami, kunengi engikwenzileko okungithabisako. Ukubeka uJehova qangi ekuphileni kwami nokuthabela iminyaka ema-70 emsebenzini wesikhathi esizeleko kungenze nganeliseka. Ngithandazela bona abafowethu nabodadwethu abasesebatjha barage nokubeka uJehova qangi, ngombana ngiyaqiniseka ukuthi nabo bazokuthabela ipilo ehle nethabisako efumaneka ngokulotjha uJehova.

a Funda umlando ka-Marcel Filteau “UJehova Uyisiphephelo Sami Namandla Ami” esiThaleni sakaFebherbari 1, 2000.

b Bekube ngu-1957, ingcenye le ye-Afrika beyibuswa yikholoni ye-Brithani ebizwa ngokuthi yi-Gold Coast.

c Funda umlando ka-Herbert Jennings “Anazi Ukuthi Ukuphila Kwenu Kuyoba Yini Kusasa,” esiThaleni sakaDisemba 1, 2000.

d U-Nathan H. Knorr bekanqophisa umsebenzi ngesikhatheso.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana