NgeLesibili, Septemba 2
Ummoya uhlola ezintweni zoke, ngitjho nezinto ezidephileko zakaZimu.—1 Kor. 2:10.
Nange usebandleni elikhulu isandla sakho kanengi sibonakala singanakwa, kungenzeka ulingeke ukungasaphakamisi. Kodwana ungalisi ukuphendula. Lungiselela iimpendulo ezinengana. Nangabe abakukhethi isifundo nasisathomako, usazokuba namanye amathuba wokuthi uphendule njengombana isifundo siraga. Nawulungiselela isiFundo sesiThala, cabanga ngokuthi isigaba ngasinye sikhambisana njani nesihloko. Nawenza njalo, uzokuba namaphuzu amanengi amahle ongawakhulumela esihlokweneso. Ukungezelela kilokho, ungalungiselela iingaba ezikhuluma ngeemfundiso zeBhayibheli okubudisi ukuzihlathulula. Kubayini? Ngombana bangaba bancani abazokuphendula esihlokweneso. Kuthiwani nangabe nangemva kokuba khona esifundweni iinkhathi ezinengi, awulifumani ithuba lokuphendula? Ungaya koraga isifundo ngaphambi kobana isifundo sithome umazise ukuthi ubawa ukuphendula embuzweni othileko. w23.04 21-22 ¶9-10
NgeLesithathu, Septemba 3
UJosefa . . . wenza njengombana ingilozi kaJehova imyalile, watjhada noMariya.—Mat. 1:24.
UJosefa wasisebenzisa isinqophiso sakaJehova begodu lokho kwamenza waba yindoda engcono. Ezenzakalweni ezintathu, wafumana iinqophiso ezivela kuZimu malungana nomndenakhe. Esenzakalweni ngasinye, walalela msinyana ngitjho nanyana bekubudisi. (Mat. 1:20; 2:13-15, 19-21) Ngokulandela isinqophiso sakaZimu, uJosefa wavikela uMariya, wamsekela bewamtlhogomela. Cabanga ngalokho uJosefa akwenzako ukuthi kwenza uMariya wamthanda bewamhlonipha kangangani. Madoda, ningalingisa isibonelo sakaJehova ngokufuna iinluleko ezisekelwe eBhayibhelini malungana nokutlhogomela imindenenu. Nawusebenzisa iselulekwesi, ngitjho nanyana kutjho ukwenza amatjhuguluko, utjengisa bona uyamthanda umkakho begodu uqinisa umtjhadwakho. Udade we-Vanuatu, osele atjhade iminyaka engaphezu kwema-20, uthi, “Indodami nayifuna beyisebenzise isinqophiso sakaJehova, ngiyihlonipha khulu. Ngizizwa ngivikelekile begodu ngiyazithemba iinqunto zayo.” w23.05 21 ¶5
NgeLesine, Septemba 4
Kuzokuba nendlela ekulu lapho, iye, indlela ebizwa ngokuthi yiNdlela yokuCwengeka.—Isa. 35:8.
AmaJuda abuyileko bekazokuba “babantu abacwengileko” kuZimawo. (Dut. 7:6) Lokho bekungatjho ukuthi labo abasuke eBhabhiloni akutlhogeki benze amatjhuguluko bona bathabise uJehova. AmaJuda amanengi abelethelwa eBhabhiloni, nje-ke ajayela indlela yokucabanga nemithetho yabantu beBhabhiloni. Eminyakeni eminengi ngemva kokuthi amaJuda abuyele kwa-Israyeli, uMbusi uNerhemiya warareka khulu nakafumana ukuthi abantwana ababelethelwe kwa-Israyeli akhenge bafunde ilimi lamaJuda. (Dut. 6:6, 7; Nerh. 13:23, 24) Abantwanaba bebazokuthanda bebalotjhe njani uJehova nange bangazwisisi isiHebheru—ebekulilimi ekutlolwe ngalo iliZwi lakaZimu? (Ezr. 10:3, 44) AmaJuda lawo bekuzokutlhogeka enze amatjhuguluko amakhulu, bekuzokuba bulula ngawo bona enze amatjhuguluko la kwa-Israyeli, lapho ukulotjha okuhlwengileko bekubuyiselwa kancanikancani khona.—Nerh. 8:8, 9. w23.05 15 ¶6-7