IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • lv isahl. 15 kk. 171-182
  • Bona Okuhle Ngomberegwakho Obudisi

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Bona Okuhle Ngomberegwakho Obudisi
  • ‘Hlalani Ethandweni LakaZimu’
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • ISIBEREGI ESIPHAKEMEKO NESIBEREGI ESINEKGHONO
  • INDLELA ESINGABONA NGAYO OKUHLE NGOMBEREGWETHU OBUDISI
  • UKUKHETHA UMBEREGO NGOKUHLAKANIPHA
  • UKUBA NOMBONO OLINGANISELEKO NGOMBEREGO
  • UKUBEREGA BUDISI EKONZWENI
  • Uthande Umsebenzakho
    Kutjho Ukuthini Ukuhlala Ethandweni LakaZimu?
  • Thaba Ngawo Woke Umsebenzi Obudisi Owenzako
    Ipilo Nomsebenzi WobuKrestu—Ihlelo Lomhlangano—2016
  • Ukusebenza NoZimu—Kuyathabisa
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2016
‘Hlalani Ethandweni LakaZimu’
lv isahl. 15 kk. 171-182
Hard working women in an African land

ISAHLUKO 15

Bona Okuhle Ngomberegwakho Obudisi

“Woke umuntu kufuze . . . abone okuhle ngomberegwakhe obudisi.”—UMTJHUMAYELI 3:13.

1-3. (a) Abantu abanengi bazizwa njani ngomberegwabo? (b) Ngimuphi umbono iBhayibhili ewukhuthazako ngomberego, begodu ngimiphi iimbuzo esizoyicabangela esahlukwenesi?

ABANTU abanengi namhlanjesi ephasini abawuthabeli umberegwabo. Baberega ama-awara amade emberegweni abangawuthabeliko, abakuthandi ukuya emberegweni ilanga nelanga. Labo abanemicabango enjalo bangarhelejwa njani bona bawuthande umberegwabo—bathole ukwaneliseka?

2 IBhayibhili ikhuthaza umbono omuhle ngomberego obudisi. Ithi umberego neenthelo zawo kusibusiso. USolomoni watlola: “Woke umuntu kufuze adle begodu asele abone okuhle ngomberegwakhe obudisi. Kusisipho sakaZimu.” (UMtjhumayeli 3:13) UJehova, osithandako begodu ohlala asifunela okuhle, ufuna bona sifumane ukwaneliseka emberegwenethu sithabele neenthelo zawo. Bona sihlale ethandweni lakhe, kufuze siphile ngokuvumelana nombono neenkambisolawulo zakhe malungana nomberego.—Funda UMtjhumayeli 2:24; 5:18.

3 Esahlukwenesi, sizokucabangela iimbuzo emine: Singakubona njani okuhle ngomberegwethu? Miberego enjani okungakafuzi umKrestu ayenze? Singalinganisela njani umberego wokuziphilisa nezinto ezingokomoya? Begodu ngimuphi umberego oqakatheke kinayo yoke esingawenza? Nokho, kokuthoma akhe sihlole iimbonelo eembili zeemberegi ezikulu kunazo zoke ezulwini nephasini—uJehova uZimu noJesu Krestu.

ISIBEREGI ESIPHAKEMEKO NESIBEREGI ESINEKGHONO

4, 5. IBhayibhili itjengisa bunjani bona uJehova siberegi esikhiqizako?

4 UJehova Siberegi esiPhakemeko. UGenesisi 1:1 uthi: “Ekuthomeni uZimu wabumba amazulu nephasi.” Lokha uZimu nekaqeda umberegwakhe wokubumba ephasini, wathi “kuhle khulu.” (Genesisi 1:31) Ngamanye amezwi, bekanelisekile ngawo woke umberegwakhe wephasini. UJehova, “uZimu odumisekako,” akunakuzaza bona wafumana ithabo elikhulu ngokuba siberegi esikhiqizako.—1 KuThimothi 1:11.

5 UZimethu okhutheleko akalisi ukuberega. Ngemva kwesikhathi eside aqede ukubumba iphasi, uJesu wathi: “UBaba wami uhlala asebenza njalo.” (Jwanisi 5:17) Bekasenzani uBaba? Asendawenakhe ezulwini, usarhelebha ukululeka nokutjheja abantu. Waletha ‘nezalo elitjha,’ amaKrestu angokomoya azokubusa noJesu ezulwini. (2 KwebeKorinte 5:17) Bekaberega ukuzalisa umnqopho wakhe ngabantu—bona labo abamthandako bafumane ukuphila okungapheliko ephasini elitjha. (KwebeRoma 6:23) Kufuze bona uJehova imthabisa khulu imiphumela yomberego lo. Iingidi zabantu zisabelile emlayezweni woMbuso, ukudoswa nguZimu begodu nokutjhugulula ukuphila kwazo bona zihlale ethandweni lakhe.—Jwanisi 6:44.

6, 7. Ngimuphi umlando omude wokuberega budisi uJesu anawo?

6 UJesu unomlando omude wokuberega budisi. Ngaphambi kobana aphile ephasini njengomuntu, waberega “njengesiberegi esinekghono” sakaZimu ekubumbeni zoke izinto “ezulwini nephasinapha.” (Izaga 8:22-31; KwebeKholose 1:15-17) Nekasephasini, uJesu waragela phambili aberega budisi. Asesemutjha, wafunda ukwakha, wagcina selaziwa ngokobana ‘mbazi.’a (Markosi 6:3) Umberego lo uhlanganisa ukuberega budisi namakghono ahlukahlukeneko—khulu-khulu ngombana ekadeni iindawo zokusarha iingodo namavikili wamathulusi negezi bezingekho. Akhe ucabange ngoJesu ayozifunela iingodo—mhlamunye azikape begodu azirhorhe aye nazo lapho aberegela khona. Akhumcabange akha izindlu—alungisa nofana afaka amakapa, enza iminyango, begodu enza nefenitjhara. Ngokunganakuzaza uJesu bekakwazi ukwaneliseka okuza ngokuberega budisi.

7 UJesu bekasiberegi esikhuthele ngokuveleleko ekwenzeni ikonzo yakhe. Iimnyaka eemthathu nengcenye, bekamajadujadu ngomberego oqakathekileko. Afuna ukufumana abantu abanengi ngendlela okungakghoneka ngayo, waberegisa amalangakhe ngokuzeleko, avuka ekuseni begodu aberege bekube sebusuku. (Luka 21:37, 38; Jwanisi 3:2) Wakhamba ‘imizi nemizana atjhumayela iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu.’ (Luka 8:1) UJesu wahlanganisa amakhulu wamakhilomitha, akhamba ngeenyawo eendleni ezinethuli ayisa umlayezo weendaba ezihle ebantwini.

8, 9. UJesu wakubona njani okuhle ngomberegwakhe?

8 UJesu wakubona okuhle ngokuberega kwakhe budisi ekonzweni? Iye! Watjala imbewu yeqiniso loMbuso, watjhiya amasimu asele alungele ukuvunwa. Ukwenza umberego kaZimu kwapha uJesu amandla begodu kwamqinisa kangangobana bekazimisele ukudela ukudla bona akghone ukuwenza. (Jwanisi 4:31-38) Cabanga ngokwaneliseka akuzwa ekupheleni kwekonzo yakhe yephasini lokha abika kuYise athi: “Ngiyibonakalisile iphazimulo yakho ephasini; ngiwuqedile umsebenzi onginikele wona bona ngiwenze.”—Jwanisi 17:4.

9 Eqinisweni uJehova noJesu baziimbonelo eziqakathekileko zalabo ababona okuhle ngomberegwabo obudisi. Ithando lethu ngoJehova lisenza ‘sibe njengaye.’ (Kwebe-Efesu 5:1) Ithando lethu ngoJesu lisenza bona ‘simlandele.’ (1 KaPitrosi 2:21) Akhe sihlole bona nathi singakubona njani okuhle ngomberegwethu obudisi.

INDLELA ESINGABONA NGAYO OKUHLE NGOMBEREGWETHU OBUDISI

A man cleaning windows and a woman working in an office

Ukuberegisa iinkambisolawulo zeBhayibhili kungakurhelebha bona ubone okuhle ngomberegwakho obudisi

10, 11. Khuyini engasirhelebha bona sihlawulele umbono omuhle ngomberegwethu?

10 Umberego uyingcenye yokuphila kwamaKrestu weqiniso. Sifuna ukwaneliseka ngezinga elithileko ngomberegwethu, kodwana lokho kungaba budisi nesizifumana senza umberego esingawuthandiko. Singakubona njani okuhle ngomberegwethu nesisebujamweni obunjalo?

11 Ngokuhlawulela umbono omuhle. Ngeze sakwazi ukutjhugulula ubujamo bethu ngaso soke isikhathi, kodwana singakwazi ukutjhugulula indlela yethu yokucabanga. Ukuzindla ngombono kaZimu kungasirhelebha sihlawulele umbono omuhle ngomberego. Isibonelo, nengabe uyihloko yomndeni, cabanga ngeqiniso lokobana umberegwakho, ngitjho nanyana ungabonakala usezingeni eliphasi kangangani, wenza ukwazi ukondla umndenakho. Ngalokho ukutlhogomela abathandekako bakho akusiyindaba encani emehlweni kaZimu. ILizwi lakhe lithi loyo ongawondli umndenakhe “mumbi khulu ukudlula ongakholwako.” (1 KuThimothi 5:8) Ukutjheja bona umberegwakho ukurhelebha bona uthwale umthwalo owunikelwe nguZimu, kungakurhelebha bona ufumane ukwaneliseka nehloso emberegwenakho okungenzeka labo oberega nabo abanayo.

12. Kungaziphi iindlela ukukhuthala nokuthembeka emberegwenethu kuletha umvuzo?

12 Ngokukhuthala nokuthembeka. Ukuberega budisi nokufunda ukuwenza kuhle umberegwethu kungasilethela iimbusiso. Iimberegi ezikhutheleko nezinekghono zivame ukubukwa khulu baqatjhi bazo. (Izaga 12:24; 22:29) NjengamaKrestu weqiniso kufuze sithembeke emberegweni—singebi imali, izinto nofana isikhathi somqatjhi. (Kwebe-Efesu 4:28) Njengombana sibonile esahlukweni esigadungileko, ukuthembeka kuletha umvuzo. Isiberegi esinedumo lokuthembeka sinamathuba wokobana sithenjwe. Kungakhathaliseki bona umqatjhi uyasibona bona siberega budisi nofana awa, singaba nokwaneliseka esikufumana ngokuba ‘nesazelo esimsulwa’ nokwazi bona sithabisa uZimu esimthandako.—KumaHebheru 13:18; KwebeKholose 3:22-24.

13. Ngimiphi imiphumela emihle engaba khona ngebanga lokuziphatha kwethu okuhle emberegweni?

13 Ngokutjheja bona ukuziphatha kwethu kungaphazimulisa uZimu. Nesihlala siphila ipilo yobuKrestu esezingeni eliphakemeko emberegweni, ngeze kwenzeke bona abanye bangakuboni lokho. Lokho kungaba namuphi umphumela? Singenza bona “kubukwe ifundiso kaZimu uMphulusi.” (KuTitosi 2:9, 10) Kwamambala, ukuziphatha kwethu okuhle kungenza bona abanye babone ubuhle bendlela yethu yokukhulekela, kuyenze ikarise khulu kibo. Cabanga bona ungazizwa njani nekungenzeka oberega naye asabele eqinisweni ngebanga lokuba kwakho sibonelo esihle emberegweni! Okuqakatheke kunakho koke ngilokhu: Awukho umvuzo odlula ukwazi bona ukuziphatha kwakho okuhle kuphazimulisa uJehova begodu kwenza ihliziywakhe ithabe.—Funda Izaga 27:11; 1 KaPitrosi 2:12.

UKUKHETHA UMBEREGO NGOKUHLAKANIPHA

14-16. Nekufuze senze isiqunto sokukhetha umberego, ngimiphi iimbuzo okufuze siyicabangele?

14 IBhayibhili ayisinikeli yoke imininingwana malungana nokobana ngimuphi umberego ofaneleko nongakafaneli. Kodwana lokho akutjho bona singenza nofana ngimuphi umberego. IMitlolo ingasirhelebha sikhethe umberego okhiqizako, olungileko begodu othabisa uZimu kodwana sibalekele umberego ongamthabisiko. (Izaga 2:6) Nekufuze senze isiqunto sokukhetha umberego, kuneembuzo eembili eqakathekileko okufuze siyicabangele.

15 Ukwenza umberego lo kusisenzo esilahlwa yiBhayibhili na? ILizwi lakaZimu likulahla ngokunqophileko ukweba, ukuleya amala nokwenza abosingazimu. (Eksodosi 20:4; IZenzo 15:29; Kwebe-Efesu 4:28; ISambulo 21:8) Sizoyala yoke iimberego efuna bona senze izinto ezinjalo. Ithando lethu ngoJehova ngeze lisivumele bona senze umberego obandakanya ukwenza izenzo eziphula imithetho Yakhe.—Funda 1 KaJwanisi 5:3.

16 Ukwenza umberego lo kuzosenza bona ngokukhanyako sibe bahlanganyeli nofana abakhuthazi bokuziphatha okumbi? Isibonelo. Umberego wokuphendula imirhala awusimumbi. Kodwana kuthiwani nengabe umKrestu angafumana umberego onjalo eklinigi yokurhulula umbungu? Kuyavunywa, umberegwakhe ngeze ubandakanye ukuberega ngokunqophileko ekurhululeni umbungu. Nofana kunjalo, umberegwakhe lapho awusekeli na umberego weklinigi eyenzelwe ukurhulula umbungu—umukghwa olahlwa ngokunqophileko eLizwini lakaZimu? (Eksodosi 21:22-24) Njengabathandi bakaJehova, asifuni ukuhlotjaniswa nemikghwa engavumelani nemitlolo.

17. (a) Ngiziphi izinto ekufuze sizicabangele nesenza iinqunto ezimalungana nomberego? (Qala ibhoksi elithi, “Ngiwuthathe Umberego lo?”) (b) Isazelo sethu singasirhelebha njani bona senze iinqunto ezithabisa uZimu?

17 Iimbuzo eminengi emalungana nomberego ingararululwa ngokuhlaziya iimpendulo zeembuzo eembili eseengabeni-15 no-16. Ukungezelela kilokho, kukhona nobunye ubujamo okufuze sibucabangele kuhle nesenza iinqunto ezimalungana nomberego.b Ngeze salindela bona isigaba senceku ethembekileko senze imithetho ezokuhlanganisa boke ubujamo obungavela. Kulapho kutlhogeka khona bona sitjengise ukuhlakanipha. Njengombana sifundile eSahlukweni-2, kutlhogeka bona sifundise begodu sibandule isazelo sethu ngokufunda bona singaliberegisa njani iLizwi lakaZimu ekuphileni kwethu kwangamalanga. Njengombana ‘umkhumbulo’ wethu ubandulwe ‘ngokusetjenziswa,’ isazelo sethu singasirhelebha bona senze iinqunto ezithabisa uZimu begodu sihlale ethandweni lakhe.—KumaHebheru 5:14.

NGIWUTHATHE UMBEREGO LO

A man looking in a newspaper for potential work

Ikambisolawulo: “Kwenzeni koke ze kudunyiswe uZimu.”—1 KwebeKorinte 10:31.

Eminye iimbuzo ongazibuza yona

  • Umberego lo uhlanganisa izinto ezilahlwe ngokunqophileko eLizwini lakaZimu?—Eksodosi 20:13-15.

  • Ukwenza umberego lo kuzongenza umhlanganyeli emukghweni omumbi?—ISambulo 18:4.

  • Umberego lo uyikonzo yomphakathi engalahlwa Mitlolo?—IZenzo 14:16, 17.

  • Uyini umphumela wokwenza umberego lo; ungazilimaza izazelo zabanye?—KwebeRoma 14:19-22.

  • Nengabe ngithatha umberego wokuyokuberega kwenye inarha ngitjhiye umndenami, kungaba namuphi umphumela emazizweni nengokomoyeni lawo?—Kwebe-Efesu 5:28–6:4.

UKUBA NOMBONO OLINGANISELEKO NGOMBEREGO

18. Kubayini kubudisi ukuba ngabalinganiseleko ngokomoya?

18 Ukuba nombono olinganiseleko ngokomoya akusiyinto elula “ngemihla yokuphela. . . . iinkhathi ezibudisi kwamambala.” (2 KuThimothi 3:1) Kubudisi ukufumana umberego nokuhlala kiwo. NjengamaKrestu weqiniso, siyakutjheja ukuberega budisi bona sondle imindeni yethu. Kodwana nengabe asikakatjheji, ukugandeleleka emberegweni namtjhana ukucabanga okonakeleko kwephasi kungonakalisa iminqopho yethu engokomoya. (1 KuThimothi 6:9, 10) Akhe sicabangele bona singalinganisela njani, begodu siqiniseke ‘ngokukhetha okulungileko.’—KwebeFilipi 1:10.

19. Kubayini uJehova afanelwe kuthenjwa, begodu ukumthemba okunjalo kusirhelebha bona sibalekeleni?

19 Thembela kuJehova ngokuzeleko. (Funda Izaga 3:5, 6) Uyakufanela ukuthenjwa okunjalo. Ngaphezu kwakho koke, uyasikhathalela. (1 KaPitrosi 5:7) Wazi iintlhogo zethu ukusidlula, begodu akadimani. (AmaRhalani 37:25) Ngalokho senza kuhle ngokulalela iLizwi lakhe nelisikhumbuza lithi: “Ningaziphathi njengabantu abarhuluphele imali, kodwana yaneliswani ngalokho eninakho, ngombana uZimu wathi: ‘Angekhe ngakutjhiya wedwana; angekhe ngakulahla.’” (KumaHebheru 13:5) Iinceku ezinengi zesikhathi esizeleko zinobufakazi bamandla kaZimu wokutlhogomela iintlhogo zokuphila. Nengabe sithemba ngokuzeleko bona uJehova uzositlhogomela, sizokubalekela ukutshwenyeka khulu ngokondla imindeni yethu. (Matewu 6:25-32) Asizukuvumela umberego wokuziphilisa bona usenze singayinaki imisebenzi yethu engokomoya, njengokutjhumayela iindaba ezimnandi nokuya emihlanganweni.—Matewu 24:14; KumaHebheru 10:24, 25.

20. Kutjho ukuthini ukubulunga ilihlo lethu lilihle, begodu singakwenza njani lokhu?

20 Bulunga ilihlo lakho lilihle. (Funda UMatewu 6:22, 23) Ukuba nelihlo elihle kutjho ukuphila ukuphila okubulula. Ilihlo lomKrestu elihle lidzimelele emnqophweni owodwa—ukwenza intando kaZimu. Nengabe ilihlo lethu linqophile, asizukugijimisa umberego obhadela khulu nendlela yokuphila kokubukisa. Angekhe sibambeke ekugijimiseni izinto zamva bezokubukisa abafuna ukusenza sikholelwe bona siyazitlhoga bonyana sithabe. Ungalibulunga njani ilihlo lakho lilihle? Balekela ukuzidisibeza ngeenkolodo ezingatlhogekiko. Ungararanisi ukuphila kwakho ngezinto ezidla isikhathi esinengi nokunaka. Lalela isiyeleliso seBhayibhili esithi saneliswe “ukudla nezambatho.” (1 KuThimothi 6:8) Yenza ukuphila kwakho kube bulula ngendlela ongakghona ngayo.

21. Kubayini kufuze sazi izinto eziza qangi, begodu khuyini okufuze ize qangi ekuphileni kwethu?

21 Yenza izinto ezingokomoya zize qangi, begodu ukakarele kilokho. Njengombana kungasikunengi esingakwenza ekuphileni, kufuze sazi bona yini eza qangi. Nekungasinjalo, izinto ezingakaqakatheki zingasidlela isikhathi esiligugu, kuminyanise izinto eziqakathekileko. Khuyini okufuze ize qangi ekuphileni kwethu? Abanengi ephasini bagandelela ukufumana ifundo ephakemeko bona babe nomberego obhadela kuhle ephasineli. Nokho, uJesu wakhuthaza abafundi bakhe wathi: “Funani qangi uMbuso.” (Matewu 6:33) Kwamambala, njengamaKrestu weqiniso, sibeka uMbuso kaZimu qangi ekuphileni kwethu. Indlela yethu yokuphila—ukukhetha esikwenzako, iimnqopho esiyibekako nezinto esizifunako—kufuze kutjengise bona uMbuso nentando kaZimu kuqakatheke khulu kithi kunezinto eziqalekako neminako yephasi.

“ISIQUNTO SAMI SANGENZA NGABA NETHABO NOKWANELISEKA”

“Ngaphuma phambili eemfundweni zami begodu ngathumba umfundalize wokuya esikolweni esidumileko esingasiso sakarhulumende eNew York City. Abaluleki bami besikolo bangigandelela bona ngenze isibawo sokufunda emayunivesithi ambalwa adumileko. Ngamukelwa ngambalwa wawo begodu ngathumba nomfundalize wenye iyunivesithi edumileko e-United States. Nokho, akhenge ngikwamukele lokho ngamabanga amabili. Ngayibona kusesengaphambili ingozi yokuhlala ejaradeni yesikolo kude nekhaya, begodu benginesifiso esikhulu sokuphayona.

“Sengibe yiphayona lesikhathi esizeleko iimnyaka engaphezu kwama-20. Ngizibulunge ngimajadujadu eengcenyeni ezinengi zekonzo—ngikhonza lapho kunetlhogeko, ngirhelebha ekwakheni amaWolo woMbuso, ngisiza nalapho kuvele khona iinhlekelele. Okwanje, ngithabela ukukhonza ebandleni elikhuluma elinye ilimi eNew York City.

“Nengiqala emva emnyakeni engikhonze ngayo ekonzweni yesikhathi esizeleko, ngiyatjheja bona ngibusiswe kangangani. Isiqunto sami singenze ngaba nethabo nokwaneliseka. Ayikho into ebhedere engingayamukela ukudlula ilemuko enginalo nabangani engibafumeneko.”—Zenaida.

UKUBEREGA BUDISI EKONZWENI

A couple preaching

Singatjengisa ithando lethu ngoJehova ngokwenza umberego wokutjhumayela uze qangi ekuphileni kwethu

22, 23. (a) Uyini umberego oqakathekileko wamaKrestu weqiniso, begodu singatjengisa njani bona umberego lo uqakathekile kithi? (Qala ibhoksi elithi, ““Isiqunto Sami Sangenza Ngaba Nethabo Nokwaneliseka”.”) (b) Uzimiseleni malungana nomberego wokuziphilisa?

22 Njengombana sazi bona siphila emaswapheleni wemihla yokuphela, sihlala sidzimelele emberegweni oqakathekileko wamaKrestu weqiniso—ukutjhumayela nokwenza abafundi. (Matewu 24:14; 28:19, 20) NjengeSibonelo sethu uJesu, sifuna ukuba majadujadu emberegweni wokutjhumayela ophulusa ukuphila. Singatjengisa njani bona umberego lo uqakathekile kithi? Inengi labantu bakaZimu lizinikele ngehliziyo yoke emberegweni wokutjhumayela njengabarhuweleli ebandleni. Abanye balungise ubujamo babo bona babe maphayona nofana iinthunywa zevangeli. Batjheja ukuqakatheka kweminqopho engokomoya, ababelethi abanengi bakhuthaza abantwababo bona bangenele ikonzo yesikhathi esizeleko. Abatjhumayeli boMbuso abatjhisekako bayakubona okuhle ngomberegwabo obudisi ekonzweni? Kwamambala bayakubona! Ukukhonza uJehova ngomphefumulo woke kuyindlela eqinisekileko yethabo, ukwaneliseka neembusiso ezinganakubalwa.—Funda Izaga 10:22.

23 Inengi lethu liberega ama-awara amanengi emberegweni wokuziphilisa bona londle imindeni yalo. Khumbula bona uJehova ufuna sibone kuhle ngomberegwethu obudisi. Ngokwenza indlela yethu yokucabanga nezenzo zethu kuvumelane nombono neenkambisolawulo zakhe, singafumana ukwaneliseka emberegwenethu. Nokho, asizimiseleni ukungavumeli umberego wokuziphilisa usiphambukise emberegwenethu oqakatheke khulu—wokutjhumayela iindaba ezimnandi zoMbuso kaZimu. Ngokwenza lokhu kuze qangi ekuphileni kwethu, sitjengisa ithando lethu ngoJehova begodu sihlale ethandweni lakhe.

a Ibizo lesiGirigi elithi “umbazi” kuthiwa “libizo elijayelekileko lomuntu oberega ngesikhuni kungakhathaliseki bona uberega ngezindlu, ngefenitjhara nofana ngeminye imihlobo yezinto ezenziwe ngekhuni.”

b Ukufumana imininingwana engeziweko malungana nezinye izinto eziphathelene nomberego okufuze sizicabangele, qala INqabayokulinda yaka-April 15, 1999, amakhasi 28-30, neyaka-January 1, 1983, ikhasi 26 [ngesiNgisi July 15, 1982, ikhasi 26].

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana