-
Ibizo LakaZimu—Ukuberegiswa Kwalo Nalokho ElikutjhokoKhuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
-
-
UZimu ngokwakhe wahlathulula lokho okutjhiwo libizo lakhe encekwinakhe ethembekileko uMosisi. UMosisi nakabuza ngebizo lakaZimu, uJehova waphendula: “Ngizokuba ngilokho engifuna ukuba ngikho.” (Eksodosi 3:14) Itjhugululo lakaRotherham libeka amezwi la bunje: “Ngizokuba ngilokho engithanda ukuba ngikho.” Ngalokho uJehova angaba ngilokho okufuze abe ngikho bona azalise iminqopho yakhe.
Akhe sithi uyakwazi ukuba ngilokho ofuna ukuba ngikho. Ungabenzelani abangani bakho? Nengabe omunye wabo ugula khulu, ungaba ngudorhodere onobukghoni begodu umlaphe. Nengabe omunye utlhoga imali, ungaba sigwili umrhelebhe ukurarulula umrarwakhe. Iqiniso kukobana, angekhe wenza yoke into othanda ukuyenza. Soke angekhe sakwazi ukwenza koke esithanda ukukwenza. Njengombana ufunda iBhayibhili, uzokurareka ukubona bona uJehova uba njani ngilokho okufunekako ekuzaliseni iinthembiso zakhe. Uyakuthabela ukuberegisa amandlakhe kwabamthandako. (2 Imilando 16:9) Ubuntu obuhlobu bakaJehova bubhacile kilabo abangalaziko ibizo lakhe.
Ngokukhanyako, ibizo lakaJehova kufuze liberegiswe eBhayibhilini. Ukwazi bona limenetjhani nokuliberegisa ngokutjhaphulukileko ekukhulekeleni kwethu mathulusi anamandla ekutjhideleni hlanu kwakaBabethu wezulwini, uJehova.a
-
-
Indlela Isiporofido SakaDanyela Esabikezela Ngayo Ukufika KwakaMesiyaKhuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
-
-
ISITHASISELO
Indlela Isiporofido SakaDanyela Esabikezela Ngayo Ukufika KwakaMesiya
UMPOROFIDI UDANYELA waphila iimnyaka engaphezu kwema-500 ngaphambi kokubelethwa kwakaJesu. Namtjhana kunjalo, UJehova wahlathululela uDanyela imininingwana ebeyizokutjengisa isikhathi esinqophileko uJesu azokuzeswa ngaso, akhethwe njengoMesiya, namtjhana uKrestu. UDanyela watjelwa: “Kufuneka wazi begodu ulemuke bona kusukela ekuphumeni kwelizwi lokubuyisela nokwakha kabutjha iJerusalema bekube sikhathi sakaMesiya uMdosiphambili, kuzokuba ziimveke ezilikhomba, neemveke ezimatjhumi asithandathu nambili.”—Danyela 9:25.
Ukubona isikhathi sokufika kwakaMesiya, kokuthoma, kufuze sifunde ngokuthoma kwesikhathi esidosela kuMesiya. Ngokuya ngesiporofido, “kusukela ekuphumeni kwelizwi lokubuyisela nokwakha kabutjha iJerusalema.” “Ukuphuma kwelizwi” kwenzeka nini? Ngokomtloli weBhayibhili uNehemiya, ilizwi lokwakhiwa kabutjha kwamaboda abhode iJerusalema laphuma “ngomnyaka wamatjhumi amabili wekosi u-Aritahitjhatjhita.” (Nehemiya 2:1, 5-8) Izazimlando ziqinisekisa bona umnyaka wama-474 ngaphambi kweenkhathi zakaJesu [N.K.J.] gade kumnyaka ka-Aritahitjhatjhita wokuthoma ozeleko njengombusi. Ngalokho, umnyakakhe wama-20 wokubusa bekungu-455 N.K.J. Kwanje sinesithomo sesiporofido sakaDanyela ngoMesiya, esingu-455 N.K.J.
UDanyela watjengisa bona kuzokuthatha isikhathi eside kangangani ukufika “kwakaMesiya uMdosiphambili.” Isiporofido sikhuluma “ngeemveke ezilikhomba, neemveke ezimatjhumi asithandathu nambili”—okuziimveke ezima-69. Sikhathi eside kangangani leso? Amatjhugululo amanengana weemBhayibhili atjengisa bona lokhu ziimveke ezimalanga alikhomba, kodwana iimveke zeemnyaka. Okutjho bona, iveke eyodwa ijamele iimnyaka elikhomba. Umkhumbulo weemveke eziimnyaka namtjhana iingcenye zomnyaka wekhomba, bewujayelekile kumaJuda wekadeni. Isibonelo, qobe mnyaka wekhomba gade abulunga umnyaka webaSabatha. (Eksodosi 23:10, 11) Ngalokho, iimveke ezima-69 zesiporofido zilingana neengcenye zeemnyaka ema-69, ziphindwe ka-7, ubungako beemnyaka ema-483.
Into okufuneka siyenze kwanjesi, kubala. Nesibala kusukela ku-455 N.K.J., iimnyaka ema-483 isiletha emnyakeni ka-29 ngeenkhathi zakaJesu [K.J.]. Loyo bekumnyaka onqophileko uJesu abhabhadiswa ngawo begodu waba nguMesiya!a (Luka 3:1, 2, 21, 22) Indlela isiporofido seBhayibhilesi esazaliseka ngayo iqinisa ikholo.
a Kusuka ku-455 N.K.J. ukuya ku-1 N.K.J. minyaka ema-454. Kusukela ku-1 N.K.J. ukuya ku-1 K.J. mnyaka owodwa (bekungekho umnyaka othoma ngoziro namtjhana ilize). Kusuka ku-1 K.J. ukuya ku-29 K.J. minyaka ema-28. Nasihlanganisa iinomboro eenthathwezi zisinikela iimnyaka ema-483. UJesu “wabulawa” ngomnyaka ka-33, hlangana neemveke ezima-70 zeemnyaka. (Danyela 9:24, 26) Qala incwadi ethi, Sinake Isiprofetho SikaDaniyeli! isahluko-11 [efumaneka ngesiZulu], ne-Insight on the Scriptures, UMqulu-2, amakhasi-899-901. Zombili zigadangiswe boFakazi bakaJehova.
-
-
UJesu Krestu—NguMesiya OthenjisiwekoKhuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
-
-
ISITHASISELO
UJesu Krestu—NguMesiya Othenjisiweko
UKUSIRHELEBHA bona sibone uMesiya, uJehova uZimu waphefumulela abaporofidi abanengi beBhayibhili bona banikele imininingwana emalungana nokubelethwa, ikonzo nokuhlongakala koMtjhaphululi othenjisiweko. Zoke iimporofido zeBhayibhilezi zazaliseka kuJesu Krestu. Zinembile begodu zikarisa khulu. Ukutjengisa lokhu, akhe sicabangele iimporofido ezimbalwa ezabikezela izehlakalo ezihlobene nokubelethwa nokukhuliswa kwaMesiya.
Umporofidi u-Isaya wabikezela bona uMesiya uzokuba yinzalo yeKosi uDavidi. (Isaya 9:7) Kwamambala uJesu wabelethelwa ekorweni kaDavidi.—Matewu 1:1, 6-17.
Omunye umporofidi kaZimu uMika, wabikezela bona umntwana lo emaswapheleni uzokuba mbusi begodu uzokubelethelwa “eBhetlehema Efratha.” (Mika 5:2) Lokha uJesu nabelethwako, gade kunemizi eembili kwa-Israyeli ebizwa bona yiBhetlehema. Omunye gade uhlanu kweNazaretha etlhagwini yesifunda senarha, begodu omunye uhlanu kweJerusalema kwaJuda. IBhetlehema ehlanu kweJerusalema gade ibizwa bona yi-Efratha. UJesu wabelethelwa emzini loyo njengombana umporofidi wabikezela.—Matewu 2:1.
Esinye isiporofido seBhayibhili sabikezela bona iNdodana kaZimu beyizokubizwa bona “iphume eGibhida.” Lokha asesemntwana, uJesu wathathwa wayiswa eGibhida. Ngemva kokuhlongakala kwakaHerodi bambuyisa, lokho kwazalisa isiporofido.—Hoseya 11:1; Matewu 2:15.
Etjhadini elisekhasini-200, kunerhelo lemitlolo ngaphasi kwesihloko esithi “Isiporofido” emumethe imininingwana emalungana noMesiya. Sibawa bona umadanise lokhu nerhelo lemitlolo ngaphasi kwesihloko esithi “Ukuzaliseka.” Ukwenza lokho kuzokuqinisa ikholo lakho bona iLizwi lakaZimu liliqiniso.
Nawuhlola imitlolo le, khumbula bona leyo esiporofido yatlolwa emakhulwini weemnyaka ngaphambi kokobana uJesu abelethwe. UJesu wathi: “Zoke izinto ezitlolwe ngami emthethweni kaMosisi, nemitlolweni yabaporofidi, nemaRhalanini kufanele zizaliseke.” (Luka 24:44) Njengombana iBhayibhili itjengisa ngokukhanyako, zazaliseka—kiyo yoke into!
-
-
Iqiniso Malungana NoBaba, INdodana, NoMoya OcwengilekoKhuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili?
-
-
Iqiniso Malungana NoBaba, INdodana, NoMoya Ocwengileko
ABANTU abakholelwa efundisweni kaZiquntathu bathi uZimu ubabantu abathathu—uBaba, iNdodana, noMoya Ocwengileko. Omunye nomunye ebantwini abathathwaba kuthiwa ulingana nomunye, umninimandla woke, onganasithomo. Ngokwefundiso kaZiquntathu, uYise nguZimu, iNdodana nguZimu noMoya Ocwengileko nguZimu, nokho kunoZimu oyedwa kwaphela.
-