Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
JUNI 5-11
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOROMIYA 51-52
“IliZwi LakaJehova Liyazaliseka Kikho Koke”
(Joromiya 51:11) “Lolani imisubela, nigcwalise iinlanda ngayo. [UJehova] uvuse ummoya wamakhosi wamaMede ngombana ihloswakhe kubhubhisa iBhabheli. [UJehova] uzozibuyiselela, iye, abuyisele ithempeli lakhe.
(Joromiya 51:28) Cwengisani izizwe kobana zilwe nalo: amakhosi wamaMede, ababusi neenkhulu zawo kanye nazo zoke iinarha ezibuswa makhosi lawo.
it-2-E 360 ¶2-3
AMamede
NamaPheresiya Bekazokuhlula iBhabheli. Ekhulwini lobunane leminyaka umphorofidi u-Isaya wabikezela ukuthi uJehova bekazokuvusa isitjhaba ebesizokuhlula iBhabheli “amaMede, anganamsebenzi nesiliva, nangathatjiswa ligolide. Imisebawo izokubulala amasokana.” (Isa 13:17-19; 21:2) Igama elithi “amaMede” endabeni le lihlanganisa namaPheresiya, nemlandweni wamaGirigi bekusetjenziswa ibizweli nakukhulunywa ngamaMede namaPheresiya. Ukungabi namsebenzi nesiliva negolide bekutjengisa ukuthi ukutjhatjalaliswa kweBhabheli bekuyinto eqakatheke khulu kibo, kangangokuthi bengekhe bafunjathiswe namkha babathenge ukuthi balise ukulitjhabalalisa. AmaMede bekasebenzisa umsebe njengamaPheresiya, begodu bekusikhali esithenjiweko. Imisebe eyenziwe ngesigodo, ngezinye iinkhathi beyizeswa ngebhronzi namkha ikoporo (madanisa neRhu 18:34), ‘amasokana weBhabheli bekazokubulawa’ ngemisubela, beyilolwa kuhle ukuthi ingene kuzwakale enyameni.—Jor 51:11.
UJoromiya (51:11, 28) wakhuluma ‘ngamakhosi wamaMede’ ukuthi nawo abalwa hlangana nalawo azokuhlasela iBhabheli. Ubunengi bamakhosi layo kungenzeka ukuthi nanyana bengakaphasi kokulawulwa nguKoretjhi, bekangavumelani ngazo zoke izinto ebegade zenzeka ngesikhatheso. (Madanisa noJor 25:25.) Nanyana kunjalo, sifumane ukuthi ngesikhathi iBhabheli lithunjwa mibuso ehlangeneko wamaMede, amaPheresiya, ama-Elamu neentjhaba ezibomakhelwana, nguDariyasi umMede ‘obekayikosi embusweni wamaKasidi,’ owakhethwa yiKosi yePheresiya uKoretjhi.—Dan 5:31; 9:1; qala iDARIUS No. 1.
(Joromiya 51:30) Iingorho zeBhabheli zilisile ukulwa; zihlezi ngeemphephelweni. Amandlazo aphelile, sese zifana nabafazi. Imizi yeBhabheli ithungelelwe ngomlilo, iinqabo zamasangwayo zephuliwe.
it-2-E 459 ¶4
UNabonidus
Okuthabisako, nakakhuluma ngobusuku bokuwa kweBhabheli wathi: “Ibutho lakaKoretjhi langena eBhabheli ngaphandle kokulwa.” Lokhu kungenzeka kutjho ukuthi bangena ngaphandle kokulwa begodu kuvumelana nesiphorofido sakaJoromiya esithi, ‘iingorho zeBhabheli zilisile ukulwa.’—Jor 51:30.
(Joromiya 51:37) IBhabheli lizakuba isiqorho samatje, idzaba leempungutjha, ibhudu nento yokurarekelwa, indawo engahlalwa mumuntu.
(Joromiya 51:62) Ngemva kwalapho uthi, ‘[Jehova], wena ngokwakho ukhulume ngokujamelana nendawo le kobana uzayibhubhisa ukuze kungabi namuntu ngitjho nefuyo ezakuhlala kiyo, ibe marubhi wamlibe.’
it-1-E 237 ¶1
IBhabheli
Kusukela ngo-539 okumnyaka ongekhe ulitjalwe, ukudunyiswa kweBhabheli kwathoma ukufiphala. Kokuthoma lavukela umbuso wePheresiya kaDariyasi I (Hystaspis), kwesibili amandlalo aphela. Lavuselela ingcenye ethileko yedorobha lahlubuka kuXerxes I begodu lathunjwa. U-Alexander omKhulu bekanqophe ukwenza iBhabheli libe yihlokodorobha kodwana wahlongakala kungakalindeleki ngomnyaka ka-323. UNicator wahlula idorobha ngo-312, wathumela izinto zakhona ebulungelweni leRhidekheli wayokwakha ihlokodorobha elitjha leSelukiya. Kodwana bekusese namaKrestu ebekasahlala lapho, kungebangelo umpostoli uPitrosi avakatjhela iBhabheli, njengombana kutlolwe encwadini le. (1Pt 5:13) Imitlolo eyafunyanwa lapho itjengisa ukuthi ithempeli leBhabheli lakaBhele belisesekhona ngeminyaka yabo-75. Kodwana ngekhulu lesine leminyaka, besele limarubhi, laba “siqorho samatje.”—Jor 51:37.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Joromiya 51:25) “Qala, ngijamelene nawe, wena ntaba yomrhayili, wena orhayila iphasi loke.” Kutjho [uJehova]. “Ngizakwelula isandla sami ngijamelane nawe, ngikuphosele phasi ekuzikeni, ngikwenze ube yintaba etjhisiweko.”
it-2-E 444 ¶9
Intaba
Ifanekisela aborhulumende. EBhayibhelini ngesinye isikhathi iintaba zingafanekisela imibuso namkha aborhulumende. (Dan 2:35, 44, 45; madanisa no-Isa 41:15; sAm 17:9-11, 18) IBhabheli yatjhabalalisa ezinye iinarha ngamasotja wayo ahlulako ngikho libizwa ngokuthi ‘yintaba yomrhayili.’ (Jor 51:24, 25) Umrhubi waveza ukuthi uJehova bekajamelene namadoda wepi wawafanisa nabantu ‘abaphazimulako, badarhe ukudlula iintaba ezizumako.’ (Rhu 76:4) ‘Iintaba ezizumako’ zingafanekisela imibuso enelunya. (Madanisa noNa 2:11-13.) Nakakhuluma ngoJehova uDavida wathi: “Ungenze nganzinza njengentaba eqinileko,” okutjho ukuthi uJehova waphakamisa umbuso kaDavida begodu wawuqinisa. (Rhu 30:7; madanisa ne-2Sa 5:12) Ukwazi ukuthi intaba ingafanekisela imibuso kusenza sizwisise umtlolo wesAmbulo 8:8 othi, “isigidija esifana nentaba sinephuka umlilo.” Ukufaniswa nentaba evutha umlilo kungatjho ihlanganisela yabarholi bombuso abangabanga umonakalo omkhulu, njengomlilo.
(Joromiya 51:42) Ilwandle likhuphukele ngehla kweBhabheli, ukubhodla [kwamagagasalo] kuligubuzesile.
it-2-E 882 ¶3
Ilwandle
Amabutho anjengesikhukhula. UJoromiya wahlathulula umdumo wabahlaseli beBhabheli “inga lilwandle elibhodlako.” (Jor 50:42) Nakaphorofidako wathi “Ilwandle” lizokukhuphukele ngehla kweBhabheli, bekatjho ukuthi amabutho wamaMede namaPheresiya anjengesikhukhula, bekazokuhlula iBhabheli.—Jor 51:42; madanisa noDan 9:26.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Joromiya 51:1-11) Nakhu okutjhiwo [nguJehova]: “Qalani, ngizakuvusa ummoya womtjhabalalisi ujamelane neBhabheli nabantu beLebu-Khamayi. 2 Ngizokuthumela abeli eBhabheli kobana bele bebabhubhise inarha yakhona; bazalithelekela ncazoke ngelanga lehlekelele. 3 Umdumuzi ngomsebe angatjhaphululi umsebakhe namkha ahlubule isambatho sakhe sepi. Ningababaleli amasokanalo, bhubhisani loke ibutho lalo. 4 Abahlatjwe ngesabula bazakuwa enarheni yamaKasidi nabalinyaziweko eendledlaneni zeBhabheli. 5 Mbala, u-Israyeli noJuda abanabuhlolokazi, abakasuswa kuZimabo, iye, [kuJehova] uMninimandlawoke, nanyana inarhabo yembethwe mlandu phambi koCwengileko ka-Israyeli. 6 “Balekani niphume eBhabheli! Omunye nomunye asindise ipilwakhe. Ningabhujiswa ngebanga lezono zalo. Sele kusikhathi sokuzibuyiselela [kwakaJehova]; uzalikhokhela lokho okulifaneleko. 7 IBhabheli beliyikapho yegolide esandleni [sakaJehova], ladakisa loke iphasi. Izizwe zasela iwayinalo, nje-ke, ziyadlharuma. 8 IBhabheli lizakuwa msinyana belephuke. Lilileleni, lifunyaneleni intatha yobuhlungu balo, mhlamunye lingaphola.” 9 Abakhozi balo bathi: “Besizalelapha iBhabheli, kodwana angeze lelapheka. Asilisukeleni! Omunye nomunye wethu aziyele enarhenakhe ngombana isigwebo salo sifikelela emkayini, siphakeme njengamafu.” 10 Abathunjwa bathi: “[UJehova] uvuselele ubuntu bethu! Yeke nambani siyokubika eZiyoni izenzo [zakaJehova] uZimethu.” 11 Lolani imisubela, nigcwalise iinlanda ngayo. [UJehova] uvuse ummoya wamakhosi wamaMede ngombana ihloswakhe kubhubhisa iBhabheli. [UJehova] uzozibuyiselela, iye, abuyisele ithempeli lakhe.
JUNI 12-18
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ISILILO 1-5
“Ukulinda Kusisiza Bona Sibekezele”
(IsiLilo 3:20, 21) Umphefumulwami uhlala ukukhumbula lokhu nommoyami uphasi. 21 Kodwana nakhu engizakubeka engqondweni ngalokho nginerhuluphelo.
(Isililo 3:24) “Umphefumulwami uthi: “[UJehova] usisabelo sami, yeke ngizakurhuluphela kuye.”
w12-ZU 6/1 14 ¶3-4
“Umphefumulo Wakho Uyokhothamela Phezu Kwami”
Nakuba abantu abaningi besebunzimeni, uJeremiya unethemba. Ukhala kuJehova: “Nakanjani umphefumulo wakho [uJehova uqobo] uyokhumbula ukhothamele phezu kwami.” (Ivesi 20) UJeremiya akangabazi. Uyazi ukuthi uJehova ngeke amkhohlwe—noma labo abaphendukile kubantu baKhe. Uzokwenzani-ke uNkulunkulu uMninimandla onke?—IsAmbulo 15:3.
UJeremiya uyaqiniseka ngokuthi uJehova ‘uyokhothamela’ labo abaphenduka ngeqiniso. Enye inguqulo ithi: “O khumbula, bese wehlela kimi.” Lawo mazwi asisiza sibone ukuthi uJehova unomusa. UJehova, ‘ongoPhezukonke emhlabeni wonke,’ uyokwehla, ngomqondo ongokomfanekiso, futhi aphakamise abakhulekeli bakhe ehlazweni labo futhi abaphe umusa wakhe. (IHubo 83:18) Ngaleli themba, uJeremiya uthola induduzo yangempela. Lo mprofethi othembekile wayezimisele ukulinda ngesineke kuze kube isikhathi sikaJehova esimisiwe sokukhulula abantu baKhe abathembekile.—Ivesi 21.
UJehova Sisabelo Sami
8 AmaLefi njengesitjhaba bekazokuba noJehova njengesabelo sawo. Nokho, kuyatjhejeka bona amaLefi ngamanye asebenzisa amezwi athi, “uJehova usisabelo sami” nekahlathulula ukuzinikela nokuthembela kwawo kuye. (Isil. 3:24) Omunye wamaLefi lawo bekamvumi nomtlami weengoma. Sizombiza ngokobana ngu-Asafa, nanyana kungenzeka bona bekalilunga lendlu ka-Asafa, umLefi owadosa phambili abavumi ngeenkhathi zeKosi uDavidi. (1 Mil. 6:31-43) KuRhalani 73 sifunda bona u-Asafa (namtjhana omunye wenzalo yakhe) watshwenyeka. Waba nomona ngabantu abambi ebebaphila kuhle baregile wabe wafikela ezingeni lokobana athi: “Eqinisweni ukuhlanza ihliziyo yami nokuhlanza izandla zami ngobumsulwa kube lilize.” Kubonakala ngasuthi umbono wakhe ngelungelo lakhe lekonzo wafiphala; wabhalelwa kukwamukela bona uJehova bekasisabelo sakhe. Watshwenyeka emoyeni ‘bekwaba kulapho angena ngendlini kaZimu ecwengileko.’—Rha. 73:2, 3, 12, 13, 17.
(IsiLilo 3:26, 27) Ulungile [uJehova], nje-ke, rhuluphela ngokuthula isindiswakhe. 27 Iye, ulungile emuntwini lokha nathwala ijogi asesemutjha.
w07-ZU 6/1 11 ¶4-5
Amaphuzu Avelele Encwadi YesiLilo
3:21-26, 28-33. Singakukhuthazelela kanjani ngisho nokuhlupheka okukhulu? UJeremiya usitshela ukuthi akufanele sikhohlwe ukuthi uJehova uchichima umusa wothando futhi unesihe esikhulu. Kufanele sikhumbule nokuthi ukuphila nje kwethu kuyisizathu esikhulu sokungaphelelwa ithemba nokuthi kudingeka sibekezele futhi silinde ngokuthula insindiso kaJehova ngaphandle kokukhononda. Ngaphezu kwalokho, kufanele ‘sibeke umlomo wethu othulini,’ okungukuthi, sizithobe uma silingwa, siqaphela ukuthi lokho uNkulunkulu akuvumela ukuba kwenzeke ukuvumela ngesizathu esihle.
3:27. Ukuvivinywa kokholo lapho usemusha kungase kusho ukukhuthazelela ubunzima nokuhlekwa usulu. Kodwa “kuhle ngendoda enamandla ukuba ithwale ijoka ebusheni bayo.” Ngani? Ngoba lapho umuntu efunda ukuthwala ijoka lokuhlupheka lapho esemusha kwenza akulungele ukubhekana nezinselele lapho esekhulile.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(IsiLilo 2:17) [UJehova] wenze akuhlosileko, uphumelelise ilizwi lakhe njengombana alijamisa kade. Ugirizile ngaphandle kwesirhawu; wajabulisa isitha ngawe, waphakamisa iphondo lamanabakho.
w07-ZU 6/1 9 ¶4
Amaphuzu Avelele Encwadi YesiLilo
2:17—Yiliphi “izwi” uJehova alifeza mayelana neJerusalema? Elithi “izwi” lapha kubonakala libhekisele kuLevitikusi 26:17, othi: “Ngiyomelana impela nani, futhi nakanjani niyohlulwa yizitha zenu; abanizondayo bayomane baninyathele, nibaleke impela kube kungekho muntu onixoshayo.”
(IsiLilo 5:7) Abobaba abonako abasekho, nje-ke thina sibhesele icala labo.
w07-ZU 6/1 11 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi YesiLilo
5:7—Ingabe uJehova ujezisa abantu ngamaphutha okhokho babo? Cha, uJehova akabajezisi ngokuqondile abantu ngezono zokhokho babo. IBhayibheli lithi: “Ngamunye wethu uyozilandisela kuNkulunkulu.” (Roma 14:12) Nokho, imiphumela yezono ingahlala ize itholwe nayizizukulwane zamuva. Ngokwesibonelo, ukuphendukela kuka-Israyeli wasendulo ekukhulekeleni izithombe kwenza kwaba nzima ngisho nangama-Israyeli athembekile amuva ukuba anamathele enkambweni yokulunga.—Eksodusi 20:5.
Ukufundwa KweBhayibheli
(IsiLilo 2:20-3:12) Awu, [Jehova], akhe uqale bewuyelele! Ukwenze kubani godu lokhu na? Kumele abafazi badle iinthelo zabo, abantwana ababasingathileko na? Kumele abaphristi nabaphorofidi babulawe endaweni ecwengileko [kaJehova] na? 21 Abadala nabatjha balele phasi eendledlaneni, amatlawu namasokanami abulewe ngesabula. Wena wawabulala ngelanga letukuthelwakho, wawarhayila ngaphandle kwesirhawu. 22 Umeme abangisahlelako mahlangothi woke kwanga lilanga lomnyanya. Ngelanga letukuthelo [kaJehova] akakho namunye owaphunyurha namkha wasinda. Labo engibasingathileko bengabakhulisa, isitha sami sibaqedile.
3 Ngimumuntu owazi ubuhlungu beswazi letukuthelo [kaJehova]. 2 Ungiqotjhile bewangikhambisa ebumnyameni obunganamkhanyo. 3 Ngambala, isandla sakhe singiphendukele kanenginengi, imini yoke. 4 Ukhehlise isikhumba nenyamami, wafahlaza amathambami. 5 Ungivimbezele ngeenqabo, wangizombeleza ngobuthi nangobudisi. 6 Ungihlalise eendaweni ezimnyama njengalabo abafa kade. 7 Ungibiyele ngeboda ukuze ngingabaleki; wenza amakhamandelami aba budisi. 8 Ngitjho nanyana ngirhuwelela ngifuna isizo, uvalela umthandazwami ngaphandle. 9 Uqabe iindlela zami ngamatje abaziweko, wasonganisa imizilami. 10 Ulibhere elinanabelako, iye, ibhubezi elibadaleleko. 11 Uvale iindlela zami, wangidabula; wangenza ihlekelele. 12 Wacupha umsebakhe, wangenza isinenjwa semisubelakhe.
JUNI 19-25
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEZEKIYELI 1-5
“UHezekiyeli Wakuthabela Ukumemezela Umlayezo KaZimu”
(Hezekiyeli 2:9-3:2) Nje-ke ngaqala, ngabona isandla esilulelwe kimi, ngaphakathi kwaso kunomsongo otloliweko. 10 Sawendlala phambi kwami. Wona bewutlowe ngaphambili nangemuva; utlolwe amezwi wesililo, wokuquma nokububula.
3 Godu ilizwi lathi kimi: “Ndodana yomuntu, yidla lokho okuphambi kwakho; yidla umsongo lo bese uyakhamba uyokukhuluma endlini ka-Israyeli.” 2 Nje-ke ngavula umlomami [uJehova] wangidlisa umsongo.
w08-ZU 7/15 8 ¶6-7
Ukubhekana Nezingqinamba Zenkonzo Yendlu Ngendlu
6 Incwadi kaHezekeli yembula okunye futhi okungasisiza ukuba sishumayele ngesibindi. Embonweni, uJehova wanika uHezekeli umqulu obhalwe ngapha nangapha “izingoma zokulila nokugquma nokubangalasa,” futhi wamtshela ukuba awudle, wathi: “Ndodana yomuntu, kufanele ubangele isisu sakho ukuba sidle, ukuze ugcwalise amathumbu akho ngalo mqulu engikunika wona.” Wawusho ukuthini lo mbono? UHezekeli kwakumelwe asiqonde ngokugcwele isigijimi ayezosishumayela. Ngomqondo ongokomfanekiso, kwakumelwe sibe ingxenye yakhe, sishukumise imizwa yakhe esekujuleni. Lo mprofethi uyaqhubeka elandisa: “Ngawudla, futhi emlonyeni wami waba mnandi njengoju lwezinyosi.” UHezekeli wayekujabulela ukumemezela isigijimi sikaNkulunkulu—kufana nokudla uju. Kwakuyilungelo elikhulu kuye ukumelela uJehova nokufeza lesi sabelo ayemnike sona, ngisho noma lokho kwakusho ukumemezela isigijimi esinamandla kubantu ababengasamukeli.—Funda uHezekeli 2:8–3:4, 7-9.
7 Lo mbono unesifundo esibalulekile ezincekwini zikaNkulunkulu namuhla. Nathi sinesigijimi esinamandla okumelwe sisishumayele kubantu abangayazisi njalo imizamo yethu. Ukuze siqhubeke sibheka inkonzo yobuKristu njengelungelo esilinikwe uNkulunkulu, kumelwe sihlale sondlekile ngokomoya. Ukutadisha okukha phezulu nokuqabukelayo ngeke kusenze siliqonde ngokugcwele iZwi likaNkulunkulu. Ungalithuthukisa yini izinga lakho lokufunda nokutadisha iBhayibheli futhi ulwele ukukwenza njalo? Ungazindla yini njalo ngalokho okufundayo?—IHu. 1:2, 3.
it-1-E 1214
Amathumbu
Ukudla kugayeka emathunjini. Lokhu kufanekisela ukugayeka kokudla okungokomfanekiso, embonweni, uHezekiyeli watjelwa ukuthi adle umsongo agcwalise amathumbakhe (Heb., me·ʽimʹ) UHezekiyeli bakazokufumana amandla avela kuZimu ngokuzindla nangokuzalisa umkhumbulwakhe ngamezwi atlolwe emsongweni. Bekondlekile ngeliZwi kaZimu begodu lokho kwamkhuthaza bona akhulume.—Hez 3:1-6; madanisa nesAm 10:8-10.
(Hezekiyeli 3:3) Wathi kimi: “Ndodana yomuntu, yidla umsongo engikunikela wona lo ugcwalise isisu sakho ngawo.” Yeke ngawudla, ngawizwa ngemlonyenami unandipha njengeliju leenyosi.
w07-ZU 7/1 12 ¶3
Amaphuzu Avelele Encwadi KaHezekeli—INgxenye I
2:9–3:3—Kungani umqulu wezingoma zokulila waba mnandi kuHezekeli? Okwenza lo mqulu waba mnandi kuHezekeli isimo sakhe sengqondo ngomsebenzi ayethunywe ukuba awenze. UHezekeli wayekwazisa ukukhonza uJehova njengomprofethi.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Hezekiyeli 1:20, 21) Lapho ummoya bewuya ngakhona, beziya kanye namavili ngemaqadi kwazo ngombana ummoya weemphili bewulawula amavili, 21 Lokha iimphili nazikhambako namavili bekakhamba; nazijamako namavili bekajama. Lokha iimphili nazisikimako namavili bekaphakama nazo; iye, ummoya weemphili bewulawula amavili.
(Hezekiyeli 1:26-28) Nje-ke ngaphezu kwesigubuzeso ebesingehla kweenhloko zazo bekunomfanekiso wesafaya onesibumbeko sesihlalo sobukhosi. Ngaphezu kwesibumbeko sesihlalo sobukhoseso bekunesibumbeko esinomfanekiso womuntu. 27 Umfanekiso lowo ngawubona uphazima sasimbi: Ukusuka edinini ukuya ehloko yomfanekiso bekumanyazela njengesimbi enga inomlilo ngaphakathi kwayo; ngenzasi kwedini ngabona kungathi mlilo onemisebe. 28 Njengezungu leKosi ngelanga lezulu, beyinjalo koke iphazimulo mazombe. Lokhu bekukubonakala kwephazimulo kaSomnini. Lokha nangibona lokho, ngawa ngobuso ngezwa ilizwi likhuluma.
w07-ZU 7/1 11 ¶6
Amaphuzu Avelele Encwadi KaHezekeli—INgxenye I
1:4-28—Inqola yasezulwini ifanekiselani? Inqola imelela ingxenye esezulwini yenhlangano kaJehova eyakhiwa izidalwa zomoya ezithembekile. Ithola amandla emoyeni ongcwele kaJehova. UMgibeli wenqola, omelela uJehova, ukhazimula ngendlela engenakuchazeka. Ukuzola kwakhe kuboniswa uthingo oluhle.
(Hezekiyeli 4:1-7) “Wena ndodana yomuntu, thatha isitina esikhulu usibeke phambi kwakho, kuthi phezu kwaso uthale ngokugobhodlha idorobho, okutjho iJerusalema. 2 Yenza umfanekiso wokuvimbezela idorobhelo: Yakha umbhotjhongo wepi ojamelene nalo, wakhe iinqabo eziqhube emthangalenalo. Godu beka mazombe iinkampa zepi nemigqala yokwephula umthangala.’ 3 Nje-ke wena thatha idendeleko yesimbi uyibeke njengomthangala wesimbi phakathi kwakho nedorobho olithalileko, Beka idorobhelo ilihlo ulenze libe sebujameni bokuvinjezelwa, iye, ulenze liminyezeleke. Lokhu kuzakuba liphawu endlini yakwa-Israyeli. 4 Godu lala ngehlangothi langesinceleni ukuze ihlangothi lakhwelo lizizwele ubudisi becala lendlu yakwa-lsrayeli. Ngesibalo samalanga wokulala kwakho ngehlangothi lapho, uzakuthwala isibetho secala layo. 5 Mina ngokwami ngikubekele isibalo samalanga wokuthwala isibetho secala lendlu yakwa-Israyeli. Ngenza lokho ukuya ngesibalo seminyaka yesibetho sayo, okutjho amalanga alikhulu namatjhumi alithoba. Ngendlela enjalo, uzakuthwala isibetho sendlu yakwa-Israyeli. 6 Lokha nasele uqedile lokho, uzakulala kwesibili ngehlangothi langesidleni, uthwale isibetho sendlu yakwaJuda. Ngikujamisele amalanga amatjhumi amane, ilanga linye lijamele umnyaka. 7 ‘Ngengalwakho eyembuliweko uzakubeka ilihlo ekuvimbezelweni kweJerusalema. Ngaleyondlela uzabe uphorofida ngokujamelana nalo.
w07-ZU 7/1 12 ¶4
Amaphuzu Avelele Encwadi KaHezekeli—INgxenye I
4:1-17—Ingabe uHezekeli wasilingisa ngempela isigcawu sokuvinjezelwa kweJerusalema okwakuza? Ukucela kukaHezekeli ukuba abase ngokunye ukuze abhake nokuvuma kukaJehova kubonisa ukuthi lo mprofethi wakulingisa ngempela lokhu. Ukulala kwakhe ngohlangothi lwesobunxele kwakumelela isiphambeko sombuso wezizwe eziyishumi seminyaka engu-390—kusukela ngo-997 B.C.E. kuya ekubhujisweni kweJerusalema ngo-607 B.C.E. Ukulala ngohlangothi lwesokudla kwakumelela ukona kukaJuda iminyaka engu-40, kusukela ngenkathi uJeremiya amiswa ngayo njengomprofethi ngo-647 B.C.E. kuya ku-607 B.C.E. UHezekeli wadla inkeshezana yokudla waphuza namanzi angengakanani izinsuku ezingu-430, eprofetha ukuthi kuzoba nendlala phakathi nokuvinjezelwa kweJerusalema.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Hezekiyeli 1:1-14) Kwathi ngomnyaka wamatjhumi amathathu, inyanga yesine inamalanga amahlanu, ngangiphakathi kwabathunjwa emlanjeni iKebari, izulu lavuleka ngabona imibono kaZimu. 2 Ngelanga lesihlanu lenyanga, emnyakeni wesihlanu wokuthunjwa kwekosi uJehoyakini, 3 ilizwi [lakaJehova] mbala leza kimi, mina mphristi uHezekiyeli umsa kaBhuzi, enarheni yamaKasidi emlanjeni iKebari. Isandla [sakaJehova] saba phezu kwami lapho. 4 Kwathi ngisaqalile njalo, kwavela isiwuruwuru ngetlhagwini. Bekulilifu elikhulu elinomlilo osoloko ubaneka njalo; mazombe kwalo bekunobuphaziphazi. Emlilweni lowo bekunento ephazima sasimbi. 5 Phakathi komlilo bekunesibumbeko seemphili ezine. Umfanekiso wazo bewungalendlela: Zinesibumbeko somuntu. 6 Esinye nesinye besinobuso obune neempiko ezine. 7 Imilenzazo eengogoriyaneni beyithabulukile, iinyawo zazo zifana nezeqatha lekonyana, ziphazima njengekoporo emanyako. 8 Emahlangothinazo amanye ngaphasi kwamaphikwazo bezinezandla zomuntu. 9 Zozine bezinobuso neempiko ebezingalendlela: limpiko zazo bezithintene elinye kwelinye. Elinye nelinye lanqomba ngqo laya phambili; ekukhambeni kwazo belingajiki. 10 Isibumbeko sobuso bazo besibubuso bomuntu ngaphambili, ngesidleni zinobuso bebhubezi, ngesinceleni zinobuso bekunzi begodu zozine njalo bezinobuso bekhozi ngemuva; 11 iye, bebunjalo-ke ubuso bazo. Iimpiko zazo bezithabalalele phezulu. Isiphili esinye nesinye besineempiko ezimbili ezithinta iimpiko zesinye, kuthi ezinye ezimbili zivale umzimbazo. 12 Esinye nesinye besikhamba siyaphambili; beziya ngapha kuya khona ummoya; ekukhambeni kwazo bezingajiki. 13 Isibumbeko seemphili godu besinje: Umfanekiso wazo bewunjengamalahle avuthako, iye, bewunjengeenhlothi ezivuthako: Hlangana neemphilapho bekumekeza umlilo. Umlilo lowo bewunomkhanyo begodu phakathi kwawo kwaphuma imibani. 14 limphili lezo zehla zenyuka njengombani omekezako.
JUNI 26–JULAYI 2
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEZEKIYELI 6-10
“Kghani Uzokuba Nephawu Lokusinda?”
(Hezekiyeli 9:1, 2) Nje-ke ngezwa uZimu amemeza ngelizwi elikhulu athi: “Tjhidelani lapha nina bahlunguphazi bedorobho, omunye nomunye anesikhali sakhe esandleni sakhe.” 2 Kwatjhidela amadoda asithandathu aphuma nca ngesangweni elingehla eliqale ngetlhagwini. Enye nenye beyinesibulawo esandleni sayo. Phakathi kwawo bekunomuntu owembethe ilineni, anepotomende yokutlolela ehlangothini lakhe. Amadoda lawo angena ajama hlangana ne-aldari lekoporo.”
Imibuzo Evela Ebafundini
Embonweni kaHezekiyeli indoda ephethe ipotomende yokutlola namadoda asithandathu aphethe iimbulawo afanekisela ini?
▪ Afanekisa amabutho wezulwini egade akhona nakurhayilwa iJerusalema godu azobe akhona nakubhujiswa iphasi lakaSathana elonakelekweli nge-Arimagedoni. Le yindlela esele sizwisisa ngayo indaba le. Kubayini sitlhoga ihlathululo etja le?
Ngaphambi komnyaka ka-607, emihleni kaHezekiyeli, uJehova wamtjengisa umbono wezinto ebezizokwenzeka eJerusalema ngaphambi kobana libhujiswe. Eembonweni loyo uHezekiyeli wabona izinto ezinengi ezimbi zenzeka. Wabuye wabona amadoda asithandathu ngayinye yawo iphethe ‘isibulawo esandleni sayo.’ Bekunenye godu indoda ebeyikhamba namadoda la, yona ‘beyimbethe ilineni’ iphethe ‘nepotomende yokutlola.’ (Hezekiyeli 8:6-12; 9:2, 3) Indoda le yatjelwa ukuthi “ikhamba loke idorobho iJerusalema, ubeke iphawu esiphongweni sabantu ababubulako nabalilako ngebanga leenkghabhudlho zoke ezenziwa kilo.” Kwathi madoda asithandathu aphethe iimbulawo wona atjelwa ukuthi, bhubhisani woke umuntu osedorobhenelo onganalo itshwayo. (Hezekiyeli 9:4-7) Khuyini esiyifunda embonweni lo, begodu ingubani indoda ephethe ipotomende yokutlola le?
UHezekiyeli waba nombono ngomnyaka ka-612, bekusiphorofido esazaliseka eminyakeni emihlanu eyalandelako, uJehova nakavumela amajoni weBhabheli bona arhayile iJerusalema. Kilokhu uJehova wasebenzisa abantu beBhabheli ukuthi kube ngibo abajezisa abantu bakhe abamahlongandlebe. (Joromiya 25:9, 15-18) Kuthiwani-ke ngamaJuda angakhenge avumelane neziga ebezenziwa edorobhenelo? UJehova wenza umude bona amaJuda lawo ayaphepha.
Embonweni loyo uHezekiyeli akhenge atshwaye abantu kwamambala namkha ahlanganyele ekubhujisweni kwedorobhelo. Bekuziingelozi ezalawula ukubhujiswa kweJerusalema. Yeke isiphorofidwesi sisinikela ithuba lokubona okwenzeka ezulwini. UJehova watjela iingilozi zakhe bona zilungiselele imbubhiso beziqinisekise nokuthi kuphephe boke abalungileko.
Isiphorofidwesi sisazokuzaliseka nangokuzako. Besithi indoda ephethe ipotomende yokutlola ijamele abakhethiweko abasaphila ephasinapha. Besivame nokuthi abantu bafumana itshwayo nabalalelako nalokha nabemukela ukutjhunyayelwa kweendaba ezimnandi. Mva nje bekwasikhanyela ukuthi kutlhogeka sitjhentjhe indlela ebesihlathulula ngayo isiphorofidwesi. Emtlolweni ka Matewu 25:31-33 sifunde ngokuthi uJesu nguye yedwa ohlulela abantu. Lokhu uzokwenza hlangana nesikhathi seenhlupheko ezimbi. Ngesikhatheso abazokwahlulelwa njengezimvu, bazokusinda, kuthi labo abazokwahlulelwa njengeembuzi babhujiswe.
Alo-ke khuyini esiyifunda embonweni kaHezekiyeli? Nanzi iimfundo ezihlanu:
(1) Ngaphambi kokuthi iJerusalema libhujiswe, uHezekiyeli, uJoromiya no-Isaya, bayelelisa abantu ngebekuzokwenzeka edorobhenelo. Bebanjengabalindi. Nanamhlanjesi kusese ngisweso, uJehova usebenzisa isiqhema sabantu abakhethiweko bona bafundise abantu bakhe bebabayelelise ngenhlupheko ezimbi ngaphambi kobana zenzeke. Abantu bakaZimu seba boke, okuziinsebenzi zakaKrestu zinendima eziyifezako ngomsebenzi oyelelisa abantu lo.—Matewu 24:45-47.
(2) UHezekiyeli akhenge ahlulele bona bobani abazokusinda. Nabantu bakaZimu namhlanjesi abakwenzi lokho, into abayenzako kutjhumayela nokuyelelisa abantu ngalokho okuzokwenzeka ingasikade. Umsebenzi wokutjhumayela esiwenza ephasini loke lo, sirhelejwa ziingelosi ukuze siwenze.—IsAmbulo 14:6.
(3) Abantu abasinda emihleni kaHezekiyeli, akhenge batshwaywe ngetshwayo lamambala eempandleni zabo. Nanamhlanjesi labo abazokusinda nabo angeze batshwaywe ngetshwayo lamambala. Abantu kufuze benze njani nabazokusinda eenhluphekweni ezizakwezi? Kufanele nabezwa ngesiyeleliswesi bafunde ukulingisa uKrestu, bazinikele kuZimu, bebasekele nabafowabo likaKrestu ngokutjhumayela iindaba ezimnandi. (Matewu 25:35-40) Kuzakuthi-ke phakathi nesikhathi sokwenzeka kweenhlupheko ezimbezi, abantwabo bazakutshwaywa, okutjho ukukhethwa kwalabo abazokusinda.
(4) Indoda embethe ilineni ekhesacoca ngayo leya, ifanekisela uJesu. Phakathi neenhlupheko ezimbi uJesu uzokutshwaya isiqubuthu esikhulu nakasahlulela njengezimvu. Abantwabo bazokufumana ithuba lokuphila ephasini unomphela.—Matewu 25:34, 46.
(5) Namhlanjesi amadoda asithandathu lawa aphethe iimbulawo afanekisela amabutho wezulwini arholwa nguJesu, msinyana azokurhayila izizwe abuqede nya nobumbi oburhagele kangaka.—Hezekiyeli 9:2, 6, 7; IsAmbulo 19:11-21.
Iimfundo esizifunama emibonweni le ziyasiqinisa sibe nethemba lokuthi uJehova angeze abhubhisa abalungileko nabantu abambi. (2 Pitrosi 2:9; 3:9) Esinye isifundo esiqakathekileko ngesomsebenzi wokutjhumayela indlela oqakatheke ngayo esikhathini sethwesi. Yeke woke umuntu kufuze ezwe isiyeleliswesi ngaphambi kokuthi ukuphela kufike.—Matewu 24:14.
(Hezekiyeli 9:3, 4) Iphazimulo kaZimu ka-Israyeli yenyuka ngehla kwamakerubhi ebeyiphezu kwawo, yaya embunjwaneni womnyango wethempeli. Nje-ke [uJehova] wabiza umuntu ogade embethe zelineni aphethe nepotomende yokutlola ehlangothini lakhe; 4 wathi kuye: “Khamba loke idorobho iJerusalema, ubeke iphawu esiphongweni sabantu ababubulako nabalilako ngebanga leenkghabhudlho zoke ezenziwa kilo.”
(Hezekiyeli 9:5-7) Kwabanye wakhuluma ngimlalele wathi: “Rabhulani idorobho emva kwakhe nibhubhise. Amehlwenu angahabaleli begodu ningabi nezwelo. 6 Bulalani nirhayile abadala, amasokana neentombi, abomma nabentwana, kodwana ningathinti noyedwa onephawu. Nithome endawenami ecwengileko.” Nje-ke bathoma ngabaphathi ebegade balapho phambi kwethempeli. 7 Godu wathi kibo: Silaphazani ithempeli, nizalise iinrhodio ngababuleweko. Yeke khambani. Ngalokho bahlabela phambili ngedorobheni babhubhisa.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Hezekiyeli 7:19) Bazakuphosa isiliva labo endledlaneni, igolide labo lithathwe njengomtjhubelo. “ ‘Isiliva negolide labo angeze labasindisa ngelanga lelaka [lakaJehova]. Angekhe banelisa imiphimbabo namkha bagcwalise izisu zabo ngalo ngombana icala labo lisikhubekiso.
w09-ZU 9/15 23 ¶10
Inzuzo Ezedlula Zonke Yemfundo Yaphezulu
10 NguJehova kuphela osesimweni sokusisiza silungiselele ikusasa ngoba uyazi ukuthi lisiphatheleni. Uyena onqumayo ukuthi ikusasa lesintu liyoba njani. (Isaya 46:9, 10) Isiprofetho seBhayibheli sembula ukuthi “usuku olukhulu lukaJehova luseduze.” (Zef. 1:14) Mayelana nalolo suku, amazwi ezAga 11:4 ayogcwaliseka: “Izinto zenani elikhulu ngeke zibe nanzuzo ngosuku lolaka, kodwa ukulunga kuyokhulula ekufeni.” Lapho kufika isikhathi sokuba uJehova akhiphe isahlulelo ezweni likaSathane, ukuma okuhle noNkulunkulu yikona okuyobe kusemqoka. Imali ngeke isize. Empeleni, uHezekeli 7:19 uthi: “Isiliva labo bayoliphonsa ezitaladini, igolide labo liyoba yinto enyanyekayo.” Ukwazi lokhu kungasisiza ukuba senze ngokuhlakanipha manje.
(Hezekiyeli 8:12) Nje-ke wathi kimi: “Ndodana yomuntu, ubonile bona abaphathi bendlu yakwa-Israyeli benzani ebumnyameni na? Iye, omunye nomunye endumbenakhe yemifanekiso ngombana bathi, ‘[UJehova] akasiboni, iye, [uJehova] uyitjhiyile inarha.’ “
Uyawuvumela Umoya KaZimu Ukunqophise?
14 Nesinekholo lamambala, sizokucabanga ngoJehova uZimu njengomuntu wamambala. Nengabe uZimu akasingokwamambala kithi kungaba lula ukuhlanganyela emikghweni engakalungi. Cabanga ngalokho okwenzeka hlangana nabantu bakaZimu eenkhathini zekadeni. UJehova wembulela umporofidi u-Ezekiyeli bona izinto ezinyenyisako bezenziwa ngemsithelweni, wathi: “Awukakuboni na, ndodana yomuntu, lokho abantu bendlu yakwa-Israyeli abadala abakwenza ngebumnyameni, ngamunye ngekumbenakhe yangaphakathi yokubukisa? Ngombana bathi, ‘uJehova akasiboni. UJehova uyitjhiyile inarha.’” (Eze. 8:12) Utjhejile bona khuyini eyabangela umraro? Khenge bakholelwe bona uJehova uyakubona abakwenzako. UJehova bekangasi ngokwamambala kibo.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Hezekiyeli 8:1-12) Kwathi ngomnyaka wesithandathu lokha inyanga yesithandathu inamalanga amahlanu, ngisazihlalele emzinami nabaphathi bakwaJuda baphambi kwami, isandla [sakaJehova] uSomandla sehlela phezu kwami khonapho. 2 Nje-ke ngaqala, ngabona isibumbeko esinomfanekiso womuntu. Ukusuka emfanekisweni wamadinaso ukwehla besimlilo, kuthi ngehla kwamadinaso kube njengomfanekiso odarhileko, iye, njengophazima sasimbi. 3 Selula okungathi sisandla, sangibamba ngesihluthu sami ehloko; ummoya wangiphakamisela hlangana nezulu nephasi, wangiletha emibonweni kaZimu eJerusalema, ebungenweni besango lesirhodlo sangaphakathi esiqale ngetlhagwini lapha bekujame khona isithombe esibanga isikhwele sijame khona. 4 Iphazimulo kaZimu ka-Israyeli beyilapho, njengombono engawubona ngemrhobeni. 5 UZimu wathi kimi: “Ndodana yomuntu, phakamisela amehlwakho nca ngetlhangwini.” Nje-ke ngaqala nca ngetlhagwinapho: Qala, ngetlhagwini lesango le-aldari ngabona isithombe esibanga isikhwele ebungenweni. 6 Wathi kimi: “Ndodana yomuntu, uyayibona into abayenzako na? Indlu yakwa-Israyeli yenza iinkghabhudlho ezikulu lapha. Ngalokho ingidedisela kude nendawami ecwengileko. Nokho usazokubona iinkghabhudlho ezikulu” 7 Wangiletha ebungenweni besirhodlo; lapho ngaqala ngabona bona kunentunja ebodeni. 8 Nje-ke wathi kimi: “Ndodana yomuntu, yemba ibodeli uliphundluse.” Kuthe lokha nangiphundlusa iboda, kwaba khona ubungeno. 9 ‘Wathi kimi: “Ngena, ubone iinkghabhudlho ezimbi abazenza lapha.” 10 Nje-ke ngangena ngaqala, ngabona ebodeni mazombe bekufanekiswe woke umhlobo weemphili ezikhakhabako, iinlwana ezikghabhudlhako nawo woke amanyala okubosingazimu bama-lsrayeli, 11 Phambi kwezintwezo bekujame abaphathi abamatjhumi alikhomba bendlu yakwa-Israyeli, noJazaniyahu umsa kaTjhafani ajame hlangana nabo. Omunye nomunye aphethe idengela, kukupeza isikhatha sephunga letjhwalo. 12 Nje-ke wathi kimi: Ndodana yomuntu, ubonile bona abaphathi bendlu yakwa-Israyeli benzani ebumnyameni na? Iye, omunye nomunye endumbenakhe yemifanekiso ngombana bathi, ‘[UJehova] akasiboni, iye, [uJehova] uyitjhiyile inarha.’ “