IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr18 Janabari kk. 1-8
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2018)
  • Iinhlokwana
  • JANABARI 1-7
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 1-3
  • “UmBuso Wezulu Ubandamele”
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 3:1, 2
  • nwtsty okurekhodiweko
  • Izambatho ZakaJwanisi UMbhabhadisi Nendlela Aqaleka Ngayo
  • Iintethe
  • Iliju Lemmangweni
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 1:3
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 3:11
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • JANABARI 8-14
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 4-5
  • “Iimfundo Esizifunda Etjumayelweni KaJesu Yentabeni”
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 5:3
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 5:7
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 5:9
  • Fundisa Umntwanakho Ukuthi Abe Nokuthula
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 4:9
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 4:23
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • JANABARI 15-21
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 6-7
  • “Ragelani Phambili Nifuna UmBuso KaZimu Qangi”
  • Ilungelo Lokuthandaza
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 6:24
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 6:33
  • Funani UmBuswakhe, Ingasi Ezinye Izinto
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • Baphathe Kuhle Abantu Obatjhumayezako
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 7:28, 29
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • JANABARI 22-28
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 8-9
  • “UJesu Uyabathanda Abantu”
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 8:3
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 9:10
  • nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 9:36
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • “Nginitjhiyela Isibonelo”
  • Kubayini Abafundi BakaJesu Bangazili Ukudla?
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • JANABARI 29–FEBHERBARI 4
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 10-11
  • “UJesu Wabaphumuza Abanye”
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 10:29, 30
  • nwtsty okurekhodiweko
  • Abotunwana
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 11:28
  • nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 11:29
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • UJwanisi Bekafuna Ukuzwa Ukuthi UJesu Uthini
  • Maye Ngesizukulwana Esingalaleliko!
  • Ukufundwa KweBhayibheli
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2018)
mwbr18 Janabari kk. 1-8

Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

JANABARI 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 1-3

“UmBuso Wezulu Ubandamele”

(Matewu 3:1, 2) Emihleni leyo kwavela uJwanisi uMbhabhadisi atjhumayela emmangweni weJudiya, 2 athi: “Tjhugulukani ngombana umBuso wezulu ubandamele.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 3:1, 2

tjhumayela: Ibizweli ngesiGirigi litjho “ukumemezela umlayezo tjhatjhalazi.” Ligandelela ukumemezela: ngokuvamileko kutjhumayela tjhatjhalazi ingasi esiqhemeni esithileko kwaphela.

umBuso: Ibizo lesiGirigi elithi, ba·si·leiʹa, liqalisele kurhulumende webukhosini, indawo nabantu ababuswako. EmiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi ibizweli livela iinkhathi eziyi-162, encwadini kaMatewu lifumaneka iinkhathi eziyi-55 begodu liqalisele embusweni kaZimu wezulwini. UMatewu usebenzisa ibizweli kanengi khulu, okwenze bona incwadi le ibizwe ngokuthi liVangeli lomBuso.

umBuso wezulu: Amezwi la avela iinkhathi eziyi-30 eVangelini lakaMatewu kwaphela. EVangelini lakaMarkosi nelakaLukasi, kusetjenziswe ibizo elifanako elithi “umBuso kaZimu,” okutjho bona “umBuso kaZimu” ubusa usezulwini.—Mat 21:43; Mar 1:15; Luk 4:43; Dan 2:44; 2Tm 4:18.

ubandamele: Kutjho bona iKosi yomBuso wezulwini sele izokufika.

(Matewu 3:4) UJwanisi bekambatha izambatho zoboya bekamela abophe nebhande lesikhumba edinini. Bekadla iintethe neliju.

nwtsty okurekhodiweko

Izambatho ZakaJwanisi UMbhabhadisi Nendlela Aqaleka Ngayo

UJwanisi bekambatha isambatho esenziwe ngoboya bekamela begodu abopha nebhande lesikhumba edinini ebelenzelwe ukufaka izinto ezincani. Umphorofidi u-Eliya naye bakambatha ngendlela efanako. (2Kh 1:8) Izambatho ezenziwe ngoboya bekamela bezimgodla, ngokuvamileko bezimbathwa babantu abatlhagileko. Ngokuhlukileko, izambatho zakanokutjho ezenziwe ngetjhila lelineni bezimbathwa babantu abanjingileko. (Mat 11:7-9) Ngebanga lokuthi uJwanisi bekaMnaziri kusukela ebuntwaneni, kungenzeka ukuthi iinhluthu zakhe akhenge zigudwe. Indlela ebekambatha nabekaqaleka ngayo beyitjengisa ukuthi bekaphila ipilo elula, azinikele ngokupheleleko ekwenzeni intando kaZimu.

Iintethe

Njengombana lisetjenziswa eBhayibhelini, ibizo elithi ‘iintethe’ liqalisele emihlobeni ehlukahlukeneko yesikhonyani enamaphondo amafitjhani, khulukhulu sikhamba sisiqubuthu. Ngokwerhubhululo elenziwe eJerusalema, iintethe ezihlala ebhudwini zinezakhamzimba ezimaphesende ayi-75. Namhlanjesi ngaphambi kobana zidliwe, zisuswa ihloko, iinyawo, iimpiko, zikhitjhwe namathumbu. Inyama esalako, abanye bayidla ihlaza namkha ivuthiwe. Abazidlako bathi zifana nekala begodu zinezakhamzimba ezinengi.

Iliju Lemmangweni

Isihlakesi sakhiwe ziinyosi zemmangweni (1) begodu ngaphakathi kugcwele iliju (2). Iliju ebelidliwa nguJwanisi kungenzeka belingelomhlobo othileko weenyosi ebegade zaziwa khulu enarheni yekhabo. Lo mhlobo weenyosi eziyingozi khulu okwazi ukujamelana nomtjhiso, nesomiso emmangweni yeJudiya begodu azifuywa babantu. Nanyana kunjalo, ngekhulu lobunane leminyaka, abantu ebebahlala kwa-Israyeli bebafaka iliju leenyosi ngemijekeni eyenziwe ngebumba. Iinsalela ezinengi zafunyanwa edorobheni (elibizwa ngokuthi yi-Tel Rehov), eliseduze noMlambo iJordani. Imihlobo yeenyosezi beyithathwa endaweni esele ibizwa ngokuthi yiTurkey.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 1:3) uJuda waba nguyise kaPerezi noZara ngoTamari; uPerezi waba nguyise kaHezironi; uHezironi waba nguyise kaRamu;

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 1:3

UTamari: Ngewokuthoma ebafazini abahlanu abafakwe erhelweni labokhokho bakaMesiya elisencwadini kaMatewu. Abane babo nguRahabi noRute ebebangasima-Israyeli (vs. 5); nguBhathi-Tjheba, “ngomka-Uriya” (vs. 6); noMariya (vs. 16). Abafazaba kungenzeka bafakwe erhelweneli labokhokho bakaJesu ngombana kunokuthileko okuhle khulu ngabo.

(Matewu 3:11) Mina nginibhabhadisa ngamanzi ngebanga lokutjhuguluka kwenu, kodwana oza ngemva kwami unamandla kunami, loyo engingafaneleki nokumhlubulisa amapatlagwana. Uzonibhabhadisa ngommoya ocwengileko nangomlilo.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 3:11

nginibhabhadisa: Ibizo lesiGirigi elithi, ba·ptiʹzo litjho “ukucwiliswa.” Ezinye iincwadi zeBhayibheli zithi ukubhajadiswa kutjho ukucwiliswa ngokupheleleko emanzini. Kwesinye isenzakalo, uJwanisi wabhabhadisela abantu eMlanjeni iJordani eduze kweSalima, “ngombana bekunamanzi amanengi lapho.” (Jwa 3:23) UFlebhe nakabhabhadisa isikhulu esimTopiya “behlela emanzini.” (IzE 8:38) ISeptuagint nayo isebenzise ibizo lesiGirigeli emtlolweni wama-2Kh 5:14 ukuhlathulula bona uNamani “wehla wafika wazicwilisa kalikhomba eJordani.”

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 1:1-17) Incwadi yomlando kaJesu Krestu, isizukulwana saka-Abrahama sekoro kaDavida: 2 U-Abrahama waba nguyise ka-Isaka; u-Isaka waba nguyise kaJakopo; uJakopo waba nguyise kaJuda nabafowabo; 3 uJuda waba nguyise kaPerezi noZara ngoTamari; uPerezi waba nguyise kaHezironi; uHezironi waba nguyise kaRamu; 4 uRamu waba nguyise ka-Aminadaba; u-Aminadaba waba nguyise kaNashoni; uNashoni waba nguyise kaSalimoni; 5 uSalimoni waba nguyise kaBhowazi ngoRahabi; uBhowazi waba nguyise ka-Obede ngoRute; u-Obede waba nguyise kaJese; 6 uJese waba nguyise kaDavida ikosi. UDavida waba nguyise kaSolomoni ngomka-Uriya; 7 uSolomoni waba nguyise kaRehobhowamu; uRehobhowamu waba nguyise ka-Abhiya; u-Abhiya waba nguyise ka-Asa; 8 u-Asa waba nguyise kaJehotjhafathi; uJehotjhafathi waba nguyise kaJehoramu; uJehoramu waba nguyise ka-Uziya; 9 u-Uziya waba nguyise kaJothamu; uJothamu waba nguyise ka-Ahazi; u-Ahazi waba nguyise kaHezekiya; 10 uHezekiya waba nguyise kaManase; uManase waba nguyise ka-Amoni; u-Amoni waba nguyise kaJosiya; 11 uJosiya waba nguyise kaJokoniya nabafowabo lokha nabathunjelwe eBhabhiloni. 12 Ngemva kokuthunjelwa eBhabhiloni, uJokoniya waba nguyise kaTjheyalitiyeli; uTjheyalitiyeli waba nguyise kaZerubhabheli; 13 uZerubhabheli waba nguyise ka-Abhiyudi; u-Abhiyudi waba nguyise ka-Eliyakhimu; u-Eliyakhimu waba nguyise ka-Azori; 14 u-Azori waba nguyise kaZadoki; uZadoki waba nguyise ka-Akhimu; u-Akhimu waba nguyise ka-Eliyudi; 15 u-Eliyudi waba nguyise ka-Elazara; u-Elazara waba nguyise kaMathani; uMathani waba nguyise kaJakopo; 16 uJakopo waba nguyise kaJosefa indoda kaMariya, unina kaJesu owaba nguKrestu. 17 Sezizoke iinzukulwana bezibunjesi: Kusukela ku-Abrahama ukufikela kuDavida bezili-14; kusukela kuDavida ukufikela ekuthunjelweni eBhabhiloni, bezili-14; kusukela ekuthunjelweni eBhabhiloni bekufike kuKrestu, bezili-14.

JANABARI 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 4-5

“Iimfundo Esizifunda Etjumayelweni KaJesu Yentabeni”

(Matewu 5:3) “Bayathaba abaziko bona batlhoga uZimu, ngombana umBuso wezulu ungewabo.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 5:3

Bayathaba: Akutjho ukuthatjiswa kukuba nesikhathi esimnandi. Kunalokho kutjho ukubusiswa nguZimu nokwamukelwa nguye. Kusetjenziswe ibizweli godu ukuhlathulula uZimu noJesu ephazimulweni yezulwini.—1Tm 1:11; 6:15.

abaziko bona batlhoga uZimu: Ibizo elithi “abaziko,” ngesiGirigi litjho abantu abatlhagileko, (ababawa isizo, abakhombelako, abadududu), ngokomongo weveseli liqalisele ebantwini abatlhagako begodu abaziko ukuthi batlhoga isizo. Kusetjenziswe ibizo elifanako kuLukasi 16:20, 22 nakukhulunywa ‘ngesikhombeli’ uLazaru. Amanye amatjhugululo weBhayibheli asebenzisa ibizo lesiGirigi elitjho “abatlhagileko” ukuqalisela ebantwini abafuna ukwazi ngoZimu.

(Matewu 5:7) “Bayathaba abanomusa, ngombana bazokwenzelwa umusa.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 5:7

umusa: EBhayibhelini ibizo elithi “umusa” alinamkhawulo endabeni yokulibalela nokwahlulela. Kanengi lihlathulula amazizo wokuzwela nokurhawukela umuntu bese uthatha igadango lokumsiza.

(Matewu 5:9) “Bayathaba abenza ukuthula, ngombana bazokubizwa ngokobana bantwana bakaZimu.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 5:9

abenza ukuthula: Labo abalweli ukuthula kwaphela kodwana nakunemiraro bayilungisa ngokuthula.

w07 12/1 17

Fundisa Umntwanakho Ukuthi Abe Nokuthula

Ababelethi abamaKrestu bazimisele ukubandula abantwababo ukuthi “bafune ukuthula begodu bakulandelele.” (1 Pitrosi 3:11) Ithabo elifumaneka ngokuphilisana ngokuthula nabanye alizenzakaleli, kutlhoga umzamo bona sihlule amazizo wokusola abanye, ukubamba amavunda nehloyo.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 4:9) Wathi kuye: “Ngizokunikela zoke izintwezi nawungakhothama ungilotjhe kanye kwaphela.”

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 4:9

ungilotjhe kanye kwaphela: Ibizo elithi ‘ukulotjha’ endabeni le, ngesiGrigi litjho izenzakalo ezihlukahlukeneko ezenzeka ngesikhatjhana. Okuveza ukuthi uDeveli akhenge abawe uJesu ukuthi amlotjhe unomphela, kodwana bekafuna enze ‘isenzo esisodwa kwaphela sokumlotjha.’

(Matewu 4:23) Yeke wakhamba yoke iGalile, afundisa emasinagogeni, atjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu, alapha nayo yoke imihlobo yamalwelwe aphethe abantu.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 4:23

afundisa . . . atjhumayela: Ukufundisa kuhlukile ekutjhumayeleni ngombana ofundisako wenza okungaphezu kokumemezela; uyafundisa, ahluthululele, asebenzisa amezwi anelemuko, begodu aveze nobufakazi balokho okutjhiwoko.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 5:31-48) “Kwatjhiwo nokobana: ‘Nanyana ngubani otlhala umkakhe, akamnikele incwadi yokutlhala.’ 32 Nokho mina ngithi kini, nanyana ngubani otlhala umkakhe ongakenzi izenzo zomseme ezisisono, umbeka esilingweni sokufeba, notjhada umfazi otlhaliweko loyo uyafeba. 33 “Nizwile nokuthi ekadeni kwathiwa: ‘Ungafungi bese ungenzi, kufuze ukwenze lokho okufunge kuJehova.’ 34 Nokho mina ngithi kini: Ningafungi nakanye; ningafungi ngitjho nangezulu ngombana lisihlalo sobukhosi sakaZimu; 35 ningafungi nangephasi, ngombana lisinabelo seenyawo zakhe; namkha ngeJerusalema, ngombana lidorobho leKosi ekulu. 36 Ungafungi nangehlokwakho, ngombana ngeze watjhugulula ngitjho nesihluthu sinye sibe mhlophe namkha sibe nzima. 37 U-‘Iye’ wenu akatjho u-iye, no-‘Awa’ wenu atjho u-awa, ngombana okungaphezu kwalokho kuvela komumbi. 38 “Nizwile bona kwathiwa: ‘Ilihlo ngelihlo nezinyo ngezinyo.’ 39 Kodwana mina ngithi: Ungaphikisani nomuntu omumbi, kunalokho nanyana ngubani okuwahla ngepama emhlathini wangesidleni, mnikele nowangesinceleni. 40 Kanti nangabe umuntu ufuna ukukusa ekhotho bona akwemuke isambatho sakho sangaphakathi, mnikele nesangaphandle; 41 kuthi nangabe isikhulu sikukatelela bona ukhambe naso ikhilomitha, khamba naso amakhilomitha amabili. 42 Omunye nakakubawa okuthileko muphe, ungamdimi naloyo obolekako. 43 “Nizwile bona kwathiwa: ‘Kufuze uthande umakhelwanakho, uzonde isitha sakho.’ 44 Nokho, mina ngithi kini: Ragelani phambili nithanda izitha zenu nithandazele nalabo abanihlunguphazako, 45 khona nizakuba bantwana bakaYihlo osezulwini, ngombana yena wenza ilanga liphumele abenza okumbi nabenza okuhle, anise nezulu kwabalungileko nabangakalungi. 46 Ngombana nanithanda kwaphela labo abanithandako, nizokufumana muphi umvuzo na? Kanti akusingilokho nabathelisi abakwenzako? 47 Godu nanilotjhisa abafowenu kwaphela, ngiyiphi into ekulu ehlukileko eniyenzako? Kanti akusingilokho nabantu beentjhaba abakwenzako? 48 Kufuze niphelele, njengombana noYihlo wezulwini aphelele.

JANABARI 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 6-7

“Ragelani Phambili Nifuna UmBuso KaZimu Qangi”

(Matewu 6:10) UmBuswakho awuze. Intandwakho ayenzeke nephasini, njengombana yenzeka ezulwini.

bhs 178 ¶12

Ilungelo Lokuthandaza

12 Ngikuphi okuqakatheke khulu okufuze sikuthandazele? NguJehova nentandwakhe. Kufuze simthokoze ngokusuka ehliziywenethu ngakho koke asenzele khona. (1 IinKronike 29:10-13) Siyakwazi lokhu ngebanga lokobana uJesu nakasephasini, wafundisa abalandeli bakhe indlela yokuthandaza. (Funda uMatewu 6:9-13.) Wathi kokuthoma kufuze bathandazele bona ibizo lakaZimu licwengiswe. Ngemva kwalokho, uJesu watjengisa ukuthi kufuze bathandazele ukuza komBuso kaZimu nokobana intando kaJehova yenziwe ephasini mazombe. Ngemva kobana uJesu sekathandazele izinto eziqakatheke khulu, wathi kufuze sithandazele izinto esizitlhogako. Nasibeka uJehova qangi nentandwakhe emithandazwenethu, sisuke sitjengisa ukuthi khuyini okuqakatheke khulu kithi.

(Matewu 6:24) “Akakho ongaba sigqila samakhosi amabili; ngombana uzokuzonda enye athande enye, namkha uzokunamathela kwenye adelele enye. Angekhe naba ziingqila zakaZimu nezobuGwili.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 6:24

isigqila: Ibizweli ngesiGirigi liqalisele emntwini osigqila, osebenzela ikosayo kwaphela. UJesu lapha bekatjho ukuthi umKrestu angekhe alotjha uZimu ngokupheleleko ngesikhathi esifanako athande izinto zakanokutjho.

(Matewu 6:33) “Yeke ragelani phambili nifuna umBuso kaZimu qangi nokulunga kwakhe, koke okhunye nizakuphiwa khona.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 6:33

Ragelani phambili nifuna: Ibizweli ngesiGirigi litjho ukuragela phambili wenza okuthileko ungalisi. Abalandeli bakaJesu beqiniso angeze bafuna umBuso isikhathi esithileko bese ngesinye isikhathi benza ezinye izinto. Kunalokho, kufuze uze qangi ekuphileni kwabo.

umBuso: Eminye imitlolo yesiGirigi yekadeni ithi “umBuso kaZimu.”

kwakhe: Kuqaliselwe kuZimu, “uYihlo wezulwini” ekukhulunywa ngaye kuMat 6:32.

ukulunga: Abantu abafuna ukulunga kwakaZimu bazimisele ukwenza intandwakhe nokulalela imithethwakhe yokuhlukanisa okumbi nokuhle. Ifundiso le ihluke khulu kunaleyo ebeyifundiswa baFarisi, abazithomele ifundiswabo yokulunga.—Mat 5:20.

w16.07 12 ¶18

Funani UmBuswakhe, Ingasi Ezinye Izinto

18 Funda uMatewu 6:33. Abafundi bakaKrestu bahlale bawubeka phambili umBuso kaZimu ekuphileni kwabo. Nasenza njengokutjho kwakaJesu, ‘koke lokhu nakho sizakuphiwa khona.’ Khuyini ebeyenza uJesu atjho njalo? Wahlathulula lokho evesini elilandelako: “UYihlo osezulwini uyazi bona niyazidinga izintwezi.” UJehova angakghona ukufeza iindingo zomuntu ngamunye, kungaba kukudla, izambatho nendawo yokufihla ihloko ngaphambi kokuthi simtjele. (Flp. 4:19) Wazi kuhle ukuthi ngakusasa sizokwembathani. Wazi indlela esidla ngayo, ukuthi simndeni ongangani, nokuthi singanelwa yindawo engangani. UJehova ukwazi kuhle esikutlhogako.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 7:12) “Zoke izinto enifuna abantu bazenze kini, nani kufuze nizenze kibo. Kuhlekuhle, ngilokho okutjhiwo mThetho nabaPhorofidi.

w14 5/15 14-15 ¶14-16

Baphathe Kuhle Abantu Obatjhumayezako

14 Akhewuzicabange udoselwa umtato mumuntu ongamaziko, kwalizwi lakhe awulifanisi nokulifanisa. Awumazi umuntu lo kodwana ubuza wena ukuthi uthanda ukudla okunjani. Phela kuyarara ukudoselwa mumuntu ongamaziko, kwawena awuzwisisi bona umuntu lo ufunani. Ngomusa singakhuluma naye kwesikhatjhana, kodwana sizokwenza kukhanye bona indaba le yona kufuze iphele. Ngakelinye ihlangothi, zicabange udoselwa mumuntu othileko, azazise, akutjele nokuthi usebenza ekorweni yezokugoma, akutjele ngomusa bona angakululeka malungana nokugoma ukudla okunepilo. Umuntu onjalo ungamnikela isikhatjhana, ulalele nalokho akutjhoko. Lokho kutjho bona siyakuthabela nange umuntu akhulume zisuka bona uze ngani kithi, akusinjalo? Nakunjalo-ke, thina singakwenza njani lokhu nesisesimini?

15 Emasimini amanengi, kufuze sitjho lokho esize ngakho kumninimuzi zisuka ebhandeni. Kuliqiniso ukuthi sinomlayezo oqakathekileko umninimuzi angawazi, kodwana nesingambuza umbuzo onjengokuthi: “Nakungathiwa rarulula imiraro erareje iphasi loke nje, wena bewungathoma ngawuphi umraro?” siwubuze singakazazisi nokuzazisa bona sibobani nokuthi sibekwa yini kwakhe, uzosithatha njani umuntwabantu lo? Siyazi bona navane sibuza ngalendlela, sifuna ukuthola lokho okusengqondweni yomuntu bese simuse eBhayibhelini. Nanyana kunjalo, umninimuzi angazibuza ukuthi “Ngubani lo othi angakazazisi nokuzazisa, afike kwami, angibuze imibuzo? Kuhlekuhle ubekwa yini kwamapha umrhali lo?” Kufuze siqiniseke bona umninimuzi utjhaphulukile. (Flp. 2:3, 4) Thina-ke sikusebenzisa njani lokho?

16 Omunye umjikelezi waveza bona indlela elandelako le yokukhuluma nomuntu esimini iyaphumelela. Ngemva kokulotjhisa umninimuzi, umnikela iphetjhana elithi Ungathabela Ukulazi Iqiniso? bese athi: “Amaphetjhana la siwanikela woke umuntu ohlala endaweni le namhlanjesi. Ulibona linje linemibuzo esithandathu ebuzwa babantu namhlanjesi. Lelo ngelakho.” Umzalwana lo ubika ukuthi abantu bayatjhaphuluka newubatjela bona uzeleni. Kungesikhatheso kwaphela la bangakghona ukucoca nawe khona. Ngokulandelako umjikelezi abuze bonyana, “Wakhewazibuza na imibuzo enjengale?” Nengabe umninimuzi ukhetha munye umbuzo, umzalwana uzokucoca ngependulo yeBhayibheli yombuzo loyo engaphakathi kwephetjhaneli. Kuyenzeka umninimuzi angakhethi emibuzweni leyo, nekunjalo sekufuze umzalwana akhethe azowukhulumela ngaphandle kokubandakanya umninimuzi. Eqinisweni zinengi iindlela zokucoca nabantu ngeBhayibheli. Kwezinye iindawo, abaninimuzi bafuna senze amariyadlhana amanengi ngaphambi kobana sitjho bonyana sibekwa yini kwabo. Ipengu yakho koke lokhu kukhuluma nabantu ngendlela emukelekako endaweni yangekhenu.

(Matewu 7:28, 29) Kuthe uJesu nakaqeda ukutjho amezwi la, iinqubuthu zarareka khulu ngendlela afundisa ngayo, 29 ngombana bekazifundisa njengomuntu onelawulo, ingasi njengabatloli.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 7:28, 29

zarareka: Ibizweli ngesiGirigi lingatjho “ukumangala ungazi bona ukhulume ukuthini.” Naliragela phambili litjho bona amezwakhe abe nomthelela omuhle eenqubuthweni.

indlela ebekafundisa ngayo: Amezwi la atjho indlela uJesu ebekafundisa ngayo, iindlela zakhe zokufundisa, okuhlanganisa lokho ebekakufundisa, nesinqophiso esifumaneka eTjumayelweni yeNtabeni.

ingasi njengabatloli: Kunokuthi aphakanyiswe njengaborabi abanelawulo, njengombana bekulisiko labatloli, uJesu bekamkhulumeli kaJehova, ngombana bekamumuntu onelawulo, asekela iimfundiso zakhe eliZwini lakaZimu.—Jwa 7:16.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 6:1-18) “Yelelani bona ukulunga kwenu kungabi ngekokubukisa; ngombana nanenza njalo uYihlo osezulwini ngeze anibusise. 2 Yeke nawupha abantu abanganalitho, ungabethi ibhorompita, njengombana kwenza abazenzisi emasinagogeni neendleleni, bona badunyiswe babantu. Kwamambala ngithi kini, sebawamukele woke umvuzwabo. 3 Lokha nawupha umuntu onganalitho, ungavumeli isandla sakho sangesinceleni sazi lokho isandla sakho sangesidleni esikwenzako, 4 ukwenzela bona ukupha kwakho kube ngemsitheleni. UYihlo obona emsitheleni uzonibusisa. 5 “Godu nanithandazako, ningenzi njengabazenzisi, ngombana bathanda ukuthandaza bajame emasinagogeni nemakhoneni weendlela ezikulu, bona babonwe babantu. Ngithi kini, sebawamukele woke umvuzwabo. 6 Kodwana wena nawuthandazako, ngena ngekamurwenakho, uvale umnyango, uthandaze kuYihlo osekusithekeni. UYihlo obona emsitheleni uzokubusisa. 7 Nawuthandazako, ungasolo ubuyelela into yinye kanengi, njengombana kwenza abantu beentjhaba, ngombana bacabanga ukuthi bazokuzwiwa ngokutjho kwabo amezwi amanengi. 8 Ningabi njengabo, ngombana uYihlo uyakwazi enikutlhogako ngitjho ningakambawi. 9 “Yeke kufuze nithandaze nganasi indlela: “‘Babethu osezulwini, ibizo lakho alicwengiswe. 10 UmBuswakho awuze. Intandwakho ayenzeke nephasini, njengombana yenzeka ezulwini. 11 Usiphe namhlanjesi isikwa sethu sangemihla; 12 usilibalele imitjhaphwethu, njengombana nathi sibalibalele abasitjhapheleko. 13 Ungasingenisi esilingweni, kodwana usitjhaphulule komumbi.’ 14 “Ngombana nanilibalela abanye imitjhaphwabo noYihlo wezulwini uzonilibalela; 15 naningalibaleli abanye imitjhaphwabo, noYihlo ngeze anilibalela. 16 “Nanizila ukudla, ubuso benu bungadani njengebabazenzisi, ngombana banyukubalisa ubuso babo ukwenzela bonyana babonakale ebantwini ukuthi bazilile. Kwamambala ngithi kini, sebawamukele woke umvuzwabo. 17 Kodwana nina nenizilako, hlambani ubuso benu benizese iinhloko zenu ngamafutha, 18 ukwenzela bona ningabonakali ebantwini ukuthi nizilile kodwana kuYihlo osekusithekeni. Nanenza njalo, uYihlo obona emsitheleni uzonibusisa.

JANABARI 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 8-9

“UJesu Uyabathanda Abantu”

(Matewu 8:1-3) Ngemva kokwehla entabeni, iinqubuthu ezikulu zamlandela. 2 Kweza kuye indoda ephethwe bulepheru yaguqa phambi kwakhe yathi: “Kosi, nangabe uyathanda, ungangihlambulula.” 3 Ngalokho wathabulula isandla sakhe, wayikghwatha, wathi: “Ngiyathanda! Hlambuluka.” Khonokho yahlambuluka ebulepherwini bayo.

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 8:3

wakghwatha indoda: UmThetho kaMosi bewuthi umuntu onobulepheru bekufuze ahlale yedwa bona avikela abanye bangasilaphazeki. (Lev 13:45, 46; Num 5:1-4) Nanyana kunjalo, abadosiphambili bekolo yamaJuda bangezelela imithetho. Isibonelo, umuntu onobulepheru bekufuze abe kude nabantu ngamamitha apheze abeyi-1.8, kodwana nakunommoya, bekufuze atjhide ngamamitha apheze abeyi-45. Imithetho leyo beyenza ipilo ibe budisi khulu ebantwini abanobulepheru. Abantu bamasiko bawulandela umthetho otjhiwo borabi, baphatha kumbi abantu abanobulepheru begodu abanye bebabaphosa ngamatje bona bangatjhideli kibo. Ngokuhlukileko, uJesu wathinteka khulu lokha umuntu onobulepheru nakambawa ukuthi amlaphe wabe wenza lokho amaJuda athe kungenziwa—wamkghwatha. UJesu bekanawo amandla wokumlapha ngelizwi kwaphela kodwana wakhetha ukumkghwatha.—Mat 8:5-12.

Ngiyathanda: UJesu akhenge amukela isibawo sakhe kwaphela kodwana bekanaso isifiso sokumsiza, okutjengisa ukuthi wakwenza ngombana athanda.

(Matewu 9:9-13) Nakasuka lapho, uJesu wabona indoda okuthiwa nguMatewu ihlezi e-ofisini lomthelo, wathi kiyo: “Ngilandela.” Khonokho yasikima yamlandela. 10 Kamva uJesu nakangendlini asadla, kwafika abathelisi abanengi nezoni badla naye nabafundi bakhe. 11 Nababona lokhu, abaFarisi bathi ebafundini bakhe: “Kubayini umfundisenu adla nabathelisi nezoni?” 12 UJesu wabezwa, wathi: “Abantu abaphilileko abamtlhogi udorhodere, kodwana ngabagulako abamtlhogako. 13 Khambani-ke, niyokufunda bona lokhu kutjho ukuthini: ‘Ngifuna umusa, ingasi umhlatjelo.’ Ngombana angikezeli ukubiza abantu abalungileko, ngizele ukubiza izoni.”

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 9:10

nakangendlini: Namkha “ukudla ndawonye.” Ukudla ndawonye nomuntu kutjengisa ukuthi nibangani abazwanako. Ngesikhathi sakaJesu, amaJuda bekangadli nabantu abangasimaJuda.

abathelisi: Inengi lamaJuda belibuthelela umthelo liwusa emphathimandleni zamaRoma. Abantu bebawahloyile amaJuda enza umsebenzi lo ngebanga lokuthi bekasebenzisana nabantu bakosontjhaba begodu bebafuna umthelo ongaphezulu kwaloyo obewufunwa zimphathi mandla. AbamaJuda besele angasafuni ukuzihlanganisa nabathelisi, ngombana abathelisi besele bafana nezoni neengwadla.—Mat 11:19; 21:32.

(Matewu 9:35-38) UJesu wakhamba woke amadorobho nezabelo, afundisa emasinagogeni, atjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu, alapha nayo yoke imihlobo yamalwelwe. 36 Uthe nakabona iinqubuthu, wazirhawukela, ngombana bezihlukumezekile, zilahliwe njengezimvu ezinganamelusi. 37 Wathi ebafundini bakhe: “Kwamambala, isivuno sikhulu, kodwana iinsebenzi zimbalwa. 38 Ngalokho-ke, bawani iKosi yesivuno bona ithumele iinsebenzi esivunweni sayo.”

nwtsty Okuzokufundwa ngakho kuMat 9:36

wazirhawukela: NgesiGirigi ibizo elithi wazirhawukela (splag·khniʹzo·mai) lihlotjaniswa nebizo elithi “okungaphakathi” (splagʹkhna), litjho amazizo wangaphakathi azikileko. Leli ngelinye lamabizo wesiGirigi anamandla khulu adlulisela amazizo wokuzwela.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 8:8-10) Umphathi webutho wamphendula wathi: “Mnumzana, angifaneleki bona ungangena ngendlinami, kodwana yitjho ilizwi kwaphela, isisebenzi sami sizokuphola. 9 Ngombana nami kunabantu abangilawulako, nginamasotja angaphasi kwami, ngithi kileli, ‘Khamba!’ Likhambe, ngithi kelinye, ‘Yizapha!’ Lize, ngithi esisebenzini sami, ‘Yenza lokhu!’ Sikwenze.” 10 UJesu nakezwa lokhu, warareka, wathi kilabo abamlandelako: “Nginitjela iqiniso, azange khengifumane umuntu onokukholwa okungaka kwa-Israyeli.

w02 8/15 13 ¶16

“Nginitjhiyela Isibonelo”

16 Ngokufanako, isikhulu sebutho—mhlamunye ebesimRoma—eseza kuJesu sazombawa bona alaphe isisebenzi sakhe, uJesu bekazi bona naso sinomlandu. Isikhulu sebuthwesi kungenzeka naso esikhathini esidlulileko senza izinto ezimbi, sabulala abantu, begodu salotjha abasingazimu. Nanyana kunjalo, uJesu azange adzimelele emtjhaphweni yendoda le, kunalokho wabona ukukholwa kwayo. (Matewu 8:5-13) Kwathi uJesu nakakhuluma nendoda ebeyenza izinto ezimbi ebekabethelwe nayo esigodweni sokuhlunguphazwa, akhenge ayikhumbuze ngezinto eya zenzako esikhathini esidlulileko kodwana wayikhuthaza ngengomuso elihle. (Lukasi 23:43) UJesu bekazi ukuthi ukutjho izinto ezimbi abantu abazenzileko, kuzobalimaza. Kuyatjho bona imizamwakhe yokufuna okuhle kwabanye yabakhuthaza abanengi ukuthi bafune ukwenza okwengeziweko.

(Matewu 9:16, 17) Akakho othungela ipetjhi yetjhila elitjha esambathweni esidala, ngombana itjhila elitjha lizokudosa isambatho bese kuvuleka itjhuba elidlula lekuthomeni. 17 Nabantu abalitheli iwayini elitjha ngeenkhwanyeni zewayini ezidala. Ngombana nabangalithela, iinkhwama zizokudabuka zonakale, newayini lithuluke. Kodwana abantu bathela iwayini elitjha ngeenkhwanyeni zewayini ezitjha, bese kokubili kuyabulungeka.”

jy 70 ¶6

Kubayini Abafundi BakaJesu Bangazili Ukudla?

UJesu wasiza abafundi bakaJwanisi uMbhabhadisi ukuthi balemuke bona akekho namunye obekufuze alindele ukuthi abalandeli bakaJesu balandele indlela yakade yekolo yamaJuda, njengokuzila ukudla. UJesu bekangakazeli ukuzokulungisa nokuragisela phambili indlela yakade yokulotjha ebeyingakalungi. Bekangakhuthazi abantu ukuthi balandele ikolo yamaJuda namasiko wangesikhatheso. UJesu bekangalingi ukuthungela ipetjhi yetjhila elitjha esambathweni esidala namkha ukuthela iwayini elitjha ngeenkhwanyeni zewayini ezidala.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 8:1-17) Ngemva kokwehla entabeni, iinqubuthu ezikulu zamlandela. 2 Kweza kuye indoda ephethwe bulepheru yaguqa phambi kwakhe yathi: “Kosi, nangabe uyathanda, ungangihlambulula.” 3 Ngalokho wathabulula isandla sakhe, wayikghwatha, wathi: “Ngiyathanda! Hlambuluka.” Khonokho yahlambuluka ebulepherwini bayo. 4 Yeke uJesu wathi kiyo: “Ungatjeli muntu, kodwana khamba uyoziveza kumphristi, wenze umnikelo njengombana kutjhiwo emthethweni kaMosi, kube bufakazi kibo ukuthi ulatjhiwe.” 5 Kuthe uJesu nakangena eKapernawumi, umphathi webutho weza kuye wamncenga 6 wathi: “Mnumzana, isisebenzi sami silele ngendlini sigula khulu asikghoni nokusikinyeka.” 7 Wathi kuye: “Ngizosilapha nangifika lapho sikhona.” 8 Umphathi webutho wamphendula wathi: “Mnumzana, angifaneleki bona ungangena ngendlinami, kodwana yitjho ilizwi kwaphela, isisebenzi sami sizokuphola. 9 Ngombana nami kunabantu abangilawulako, nginamasotja angaphasi kwami, ngithi kileli, ‘Khamba!’ Likhambe, ngithi kelinye, ‘Yizapha!’ Lize, ngithi esisebenzini sami, ‘Yenza lokhu!’ Sikwenze.” 10 UJesu nakezwa lokhu, warareka, wathi kilabo abamlandelako: “Nginitjela iqiniso, azange khengifumane umuntu onokukholwa okungaka kwa-Israyeli. 11 Kodwana ngiyanitjela, abantu abanengi abavela epumalanga netjhingalanga bazokuhlala etafuleni no-Abrahama, u-Isaka noJakopo emBusweni wezulu; 12 kukulapho amadodana womBuso azokulahlelwa ngaphandle ebumnyameni. Lapho kuzokuba nokulila nokuqinisa kwabo amazinyo.” 13 UJesu wathi kumphathi webutho: “Khamba. Akwenzeke njengokukholwa kwakho.” Isisebenzi saphola ngesikhatheso. 14 UJesu nakafika emzini kaPitrosi, wafumana umkhwekazi kaPitrosi alele aphethwe mgomani. 15 UJesu wathinta isandla sakhe, umgomani waphola, wavuka wathoma ukubenzela ukudla. 16 Kuthe nakuhlwako, kwalethwa kuye abantu abanengi abanamadimoni; wakhupha imimoya emimbi ngelizwi, walapha nabo boke abagulako, 17 bona kuzaliseke okwatjhiwo ngomphorofidi u-Isaya: “Yena wathwala ukugula neenhlungu zethu.”

JANABARI 29–FEBHERBARI 4

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MATEWU 10-11

“UJesu Wabaphumuza Abanye”

(Matewu 10:29, 30) Abotunwana ababili abathengiswa na ngesipaparwana senani elincani? Nanyana kunjalo, akekho namunye wabo ozokuwela phasi uYihlo angazi. 30 Kodwana ngitjho neenhluthu eziseenhloko zenu zibaliwe zoke.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 10:29, 30

abotunwana: NgesiGirigi ibizo elithi, strou·thiʹon (utunwana) litjho inyoni encani khulu, inyoni le beyitjhiphe kinazo zoke iinyoni.

ngesipaparwana senani elincani: Namkha ‘i-asariyoni’, bekumrholo womuntu osebenze imizuzu eyi-45. Ekhambweni lakhe lesithathu lokuya eGalile, uJesu wathi abotunwana ababili bangathengwa nge-asariyoni yinye. Kwesinye isenzakalo, okungenzeka besele kudlule umnyaka munye atjhumayela eJudiya, uJesu wathi abotunwana abahlanu bangathengwa ngeempaparwana ezimbili. (Luk 12:6) Izenzakalo ezimbilezi zisifundisa ukuthi abotunwana bebatjhiphe kangangokuthi wesihlanu bebakupha yena simahla.

ngitjho neenhluthu ehlokwakho zibalwe zoke: Iinhluthu zomuntu kulinganiselwa ukuthi zingaphezulu kwaka-100 000. Ukwazi ukuthi uJehova wazi neenhluthu zethu ukuthi zingaki kwenza siqiniseke bona ubathanda boke abalandeli bakaKrestu.

nwtsty okurekhodiweko

Abotunwana

Abotunwana bebatjhiphe ukudlula zoke iinyoni ezidliwako. Ababili bebathengwa ngomrholo womuntu osebenze imizuzu ema-45. Ibizo elithi utunwana ngesiGirigi litjho imihlobohlobo yeenyoni ezincani, nezifuywako (Passer domesticus biblicus) neenyoni ezincani zeSpain (Passer hispaniolensis), ezifumaneka ngobunengi kwa-Israyeli.

(Matewu 11:28) Yizani kimi nina noke enidiniweko nenidisibezwako, ngizoniphumuza.

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 11:28

nenidisibezwako: Boke labo uJesu ababawa bona beze kuye bebadisibezwa matshwenyeko begodu badiniwe. Ukulotjha uJehova kwabamthwalo kibo ngebanga lamasiko wabantu angezelelwa emThethweni kaMosi. (Mat 23:4) Nanyana iSabatha belenzelwe ukuthi abantu baphumule kodwana lagcina sele limthwalo.—Eks 23:12; Mar 2:23-28; Luk 6:1-11.

Ngizoniphumuza: NgesiGirigi ibizo elithi ‘ukuvuselela’ litjho ukuphumula (Mat 26:45; Mar 6:31) begodu ukuphumula kwenza umuntu afumane amandla (2Ko 7:13; Flm 7). Umongo weveseli uveza ukuthi ukuthwala “ijogi” lakaJesu (Mat 11:29) kuhlanganisa ukwenza okuthileko ingasi ukuhlala ungenzi litho. Ibizo lesiGirigi uJesu akhuluma ngalo litjho ukuthi nguye onikela abadiniweko amandla nokubavuselela bona bakghone ukuthwala ijogi lakhe.

(Matewu 11:29, 30) Thathani ijogi lami nifunde kimi, ngombana nginommoya ophasi nehliziyo ethobekileko, nizozifumanela ukuphumula. 30 Ngombana ijogi lami ngelomusa, nomthwalo wami ulula.”

nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMat 11:29

Thathani ijogi lami: UJesu usebenzise “ijogi” elingokomfanekiso ngomnqondo wokuthi abantu kufuze bazithobe ngaphasi kwelawulo begodu balalele isinqophiso. Nangabe uJesu bekakhuluma ngejogi elikabili uZimu amthwalise lona, bekabawa abalandeli bakhe bona bangene naye ejogeni begodu abasize. Ngomqondo loyo umtlolo lo ungabekwa ngokuthi: “Ngenani nami ejogeni lami.” Nangabe uJesu bekakhuluma ngejogi elilodwa alithwesa abantu, lokho kutjho ukuzithoba elawulweni lakaKrestu nokulalela isinqophiso sakhe njengombana sibafundi bakhe.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Matewu 11:2, 3) Kuthe lokha uJwanisi asejele ezwa ngemisebenzi kaKrestu, wathumela abafundi bakhe 3 bona babuze uJesu bathi: “Kghani nguwe ozako, namkha kufuze silindele omunye?”

jy 96 ¶2-3

UJwanisi Bekafuna Ukuzwa Ukuthi UJesu Uthini

Kghani umbuzo lo uyarara? UJwanisi bekazinikele kuZimu, ngesikhathi abhabhadisa uJesu pheze eminyakeni emibili edlulileko wabona ummoya ocwengileko kaZimu wehlela phezu kwakaJesu begodu wezwa nelizwi lakaZimu lithi, uyamamukela. Asinaso isizathu sokucabanga ukuthi ukukholwa kwakaJwanisi bekubogaboga. UJesu bengekhe akhuluma kuhle kangaka ngoJwanisi, njengombana enzile endabeni le. Nangabe ukukholwa kwakaJwanisi bekuqinile kubayini abuza uJesu umbuzo lo?

UJwanisi bekafuna isiqinisekiso esivela kuJesu sokuthi unguMesiya. Lokho bekuzomqinisa njengombana bekahlunguphazwa ejele. Umbuzo kaJwanisi lo bewunengqondo. Bekazazi iimphorofido zeBhayibheli eziveza ukuthi oKhethiweko kaZimu bekazokuba yiKosi nomsindisi. Ngemva kweenyanga ezinengi uJesu abhajadisiwe, uJwanisi bekabotjhiwe. Bekafuna ukwazi ukuthi kukhona osezako na, ozokuzalisa indima kaMesiya njengombana kwabikezelwa.

(Matewu 11:16-19) “Ngingasifanisa nobani isizukulwanesi? Sifana nabantwana abahlezi ematatawini wokuthengisela abarhuwelela abantwana abadlala nabo, 17 bathi: ‘Sinidlalele ifuludi, akhenge nigide; sarhidla isililo, akhenge nitjengise ukuba lisizi.’ 18 Ngokunjalo, uJwanisi bekangadli begodu angaseli, abantu bathi, ‘Unedimoni.’ 19 INdodana yomuntu iyadla begodu iyasela, abantu bathi, ‘Naso-ke isirhiribideli esizinikele ewayinini, umngani wabathelisi nezoni.’ Nokho, ukuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenzako.”

jy 98 ¶1-2

Maye Ngesizukulwana Esingalaleliko!

UJesu bekamhlonipha uJwanisi uMbhabhadisi, kodwana abantu bebamqala njani uJwanisi? UJesu wathi, “Isizukulwanesi, sifana nabantwana abahlezi ematatawini wokuthengisela abarhuwelela abantwana abadlala nabo, bathi: ‘Sinidlalele ifuludi, akhenge nigide; sarhidla isililo, akhenge nitjengise ukuba lisizi.’”—Mat 11:16, 17.

Bekatjho ukuthini uJesu? Wakhanyisa iphuzu wathi: “UJwanisi bekangadli begodu angaseli, abantu bathi, ‘Unedimoni.’ INdodana yomuntu iyadla begodu iyasela, abantu bathi, ‘Naso-ke isirhiribideli esizinikele ewayinini, umngani wabathelisi nezoni.’” (Matewu 11:18, 19) Ngakwelinye ihlangothi, uJwanisi waphila ipilo elula waba Mnaziri, bekangaliseli iwayini, kodwana isizukulwanesi sathi unedimoni. (Num 6:2, 3; Luk 1:15) UJesu bekaphila ipilo ejayelekileko. Bekadla begodu asela ngendlela efaneleko, kodwana bamsola ngokuthi sirhiribideli. Kuyabonakala ukuthi akusilula ukuthabisa boke abantu.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Matewu 11:1-19) Ngemva kokunikela abafundi bakhe abali-12 iinqophiso, uJesu wasuka lapho wayokufundisa bewatjhumayela kwamanye amadorobho. 2 Kuthe lokha uJwanisi asejele ezwa ngemisebenzi kaKrestu, wathumela abafundi bakhe 3 bona babuze uJesu bathi: “Kghani nguwe ozako, namkha kufuze silindele omunye?” 4 UJesu wabaphendula wathi: “Khambani niyokubikela uJwanisi ngenikuzwako nenikubonako: 5 Iimphofu ziyabona, iinrhole ziyakhamba, abanobulepheru bayahlanjululwa, abangezwako bayezwa, abahlongakeleko bayavuswa, nabadududu batjelwa iindaba ezimnandi. 6 Uyathaba loyo onganabanga lokuzaza ngami.” 7 Abafundi bakaJwanisi nabaqeda ukukhamba, uJesu wathoma ukukhuluma nesiqubuthu ngoJwanisi wathi: “Naphumela ukuyokubonani emmangweni? Umhlanga udengezeliswa mmoya? 8 Alo-ke, naphumela ukubonani? Indoda embethe izambatho zakanokutjho? Phela, abambatha izambatho zakanokutjho bangeendlini zamakhosi. 9 Kuhlekuhle, naphumelani? Ukuyokubona umphorofidi? Iye, ngiyanitjela, okungcono khulu kunomphorofidi. 10 Nguye lo okwatlolwa ngaye kwathiwa: ‘Ngithumela isithunywa sami ngaphambi kwakho, esizokuhlahla indlelakho!’ 11 Ngiqinisile ngithi kini, kibo boke abantu abakhe babelethwa, akhenge kuvele omkhulu kunoJwanisi uMbhabhadisi, kodwana omncani emBusweni wezulu mkhulu kunaye. 12 Kusukela emihleni kaJwanisi uMbhabhadisi bekube nje, umBuso wezulu mnqopho abantu abalwela ukuwufumana, kodwana labo abalinga ngamandla bayawufumana. 13 Ngombana boke abaPhorofidi nomThetho, baphorofida bekwafika uJwanisi; 14 nangabe nizimisele ukukwamukela lokho, uJwanisi ungu-Eliya abaphorofidi abathi uzokuza.’ 15 Oneendlebe akezwe. 16 “Ngingasifanisa nobani isizukulwanesi? Sifana nabantwana abahlezi ematatawini wokuthengisela abarhuwelela abantwana abadlala nabo, 17 bathi: ‘Sinidlalele ifuludi, akhenge nigide; sarhidla isililo, akhenge nitjengise ukuba lisizi.’ 18 Ngokunjalo, uJwanisi bekangadli begodu angaseli, abantu bathi, ‘Unedimoni.’ 19 INdodana yomuntu iyadla begodu iyasela, abantu bathi, ‘Naso-ke isirhiribideli esizinikele ewayinini, umngani wabathelisi nezoni.’ Nokho, ukuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenzako.”

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana