Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
JUNI 4-10
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | MARKOSI 15-16
“UJesu Uzalisa Isiphorofido”
(Markosi 15:3-5) Kodwana abaphristi abakhulu bebammangalela ngezinto ezinengi. 4 UPilatu wambuza godu, wathi: “Awuziphenduleli na? Qala ukuthi bakummangalela ngezinto ezinengi kangangani.” 5 Kodwana uJesu azange asaphendula, lokho-ke kwamrara uPilatu.
(Markosi 15:24) Ambethela esigodweni, abelana izambatho zakhe zangaphandle ngefumbe ukuqunta ukuthi ngubani ozokuthatha ini.
(Markosi 15:29, 30) Abantu abadlulako bebamthuka, banikina iinhloko bathi: “Wena owathi ungagiriza ithempeli bewulakhe ngamalanga amathathu, 30 zisindise ngokwehla esigodweni sokuhlunguphazweso.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 15:24, 29
abelana izambatho zakhe zangaphandle: Incwadi kaJwanisi 19:23, 24 inemininingwana engekho encwadi kaMatewu, kaMarkosi, nekaLukasi: Amasotja wamaRoma ahlukaniselana izambatho zakaJesu zangaphandle nezangaphakathi; athatha izambatho zakhe zangaphandle azihlukanisa “zaba ziingcenye ezine, isotja ngalinye lafumana ingcenye yinye”; kodwana isambatho sangaphakathi khenge basidabule, benza ngaso ifumbe; lokhu kwazalisa umtlolo weRhubo 22:18. Bekulisiko labo ukuhlubulisa iselelesi babelane izambatho nezinto zaso, lokhu bebakwenza ngaphambi kobana sibulawe, ukwenzela bona basehlise isithunzi.
banikina iinhloko: Kanengi ukunikina ihloko kukhambisana namezwi begodu isenzwesi sitjho ukudelela, ihloyo namkha ukunyaza. Abantu abadlulako ngokungazi bazalisa isiphorofido esitlolwe encwadini yeRhubo 22:7.
(Markosi 15:43) kwafika uJosefa we-Arimathiya, ilunga loMkhandlu elihlonitjhwako, naye ebekalindele umBuso kaZimu. Waba nesibindi sokuya kuPilatu wabawa isidumbu sakaJesu.
(Markosi 15:46) Wathenga ilineni lezinga eliphezulu wamehlisa, wamphuthela ngalo wamlalisa ethuneni ebeligobhodlhwe edwaleni; wageda ilitje wavala ngalo umnyango wethuna.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 15:43
uJosefa: Abatloli bamaVangeli bahlathulula uJosefa ngeendlela ezahlukahlukeneko. UMatewu obekamthelisi wamhlathulula ngokuthi ‘yindoda enjingileko’; uMarkosi ebekatlolela amaRoma wathi uJosefa ‘lilunga loMkhandlu elihlonitjhwako’ ebelilindele umBuso kaZimu; udorhodere uLukasi yena wathi, “bekuyindoda ehle nelungileko” engakhenge ivowudele ukusekela iqhinga nezenzo zoMkhandlu ngokujamelene noJesu; nguJwanisi kwaphela owatlola ukuthi uJosefa ‘bekamfundi kaJesu kodwana angafuni ukuziveza ngombana asaba amaJuda.’—Mat 27:57-60; Mar 15:43-46; Luk 23:50-53; Jwa 19:38-42.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Markosi 15:25) Ngesimbi yethoba ekuseni, ambethela esigodweni.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 15:25
ngesimbi yesithathu: Bekuyisimbi ye-9:00 ekuseni. Kubonakala ngathi lokhu akuvumelani nomtlolo kaJwanisi 19:14-16, othi “bekungaba yisimbi yesithandathu” lokha uPilatu nakabanikela uJesu bona ayokubulawa. Nanyana imiTlolo ingasihlathululeli ukuthi kubayini iinkhathi zingafani, naka amaphuzu okufuze siwatjheje: Ukulandisa kwamaVangeli kuyavumelana malungana nesikhathi izehlakalo ezenzeka ngaso hlangana nelanga lakaJesu lamaswaphela ephasini. Womane atjengisa bona abaphristi namadoda amadala bahlangana nakusako begodu ngemva kwalokho bathatha uJesu bamusa kuMbusi weRoma uPontiyasi Pilatu. (Mat 27:1, 2; Mar 15:1; Luk 22:66–23:1; Jwa 18:28) UMatewu, uMarkosi, noLukasi boke babika bona “kusukela ngesimbi yesithandathu”, uJesu nekasele abethelwe esigodweni, kwaba mnyama enarheni yoke “bekwaba ngesimbi yethoba.” (Mat 27:45, 46; Mar 15:33, 34; Luk 23:44) Okhunye okuqakathekileko okungenzeka kwaba nomthelela esikhathini sokubulawa kwakaJesu ngilokhu: Ukubethwa namtjhana ukurithwa bekuqalwa njengengcenye yokubethela. Ngezinye iinkhathi ukubethwa bekuba kukhulu kangangobana ungazimbi bekahlongakala. Endabeni kaJesu, kufuze bona wabethwa khulu kangangobana kwatlhogeka bonyana omunye umuntu amthwalele isigodo sokuhlunguphazwa ngemva kobana uJesu asithwale yedwa. (Luk 23:26; Jwa 19:17) Nangabe umuntu bekabethwa qangi ngaphambi kobana abulawe, bekuzokutlhogeka kudlule isikhathi ngaphambi kobana ukubethelwa kwakaJesu esigodweni sokuhlunguphazwa kwenzeke. Ukusekela lokhu, uMatewu 27:26 noMarkosi 15:15 bakhuluma ngokurithwa nokubulawa kwakaJesu ngesikhathi esifanako. Ngalokho, abantu abahlukahlukeneko banganikela iinkhathi ezihlukahlukeneko zokubethelwa, kuye ngokobana baqalisele kusiphi isigaba sayo yoke ikambiso yokubethelwa le. Lokhu kuveza kuhle ukuthi kubayini uPilatu amangala nakezwa bona uJesu uhlongakele msinyana ngemva kokubethelwa esigodweni. (Mar 15:44) Ngaphezu kwalokho, abatloli beBhayibheli bebajayele ukuhlukanisa ilanga libe ziingcenye ezine, kube ma-awara amathathu ingcenye ngayinye, njengombana bebenza nangobusuku. Ukuhlukaniswa kwelanga ngendlela le kuhlathulula kuhle ukuthi kubayini emitlolweni kuneenkhathi ezingafaniko, kunesimbi yesithathu, yesithandathu, neyethoba nakuthonywa ukubala kusukela ngesimbi ye-6:00 ekuseni. (Mat 20:1-5; Jwa 4:6; IzE 2:15; 3:1; 10:3, 9, 30) Begodu abantu bebangabizi isikhathi ngendlela enqophileko, kungebangelo bebajayele ukusebenzisa ibizo elithi “bekungaba” njengombana kuvezwe kuJwanisi 19:14. (Mat 27:46; Luk 23:44; Jwa 4:6; IzE 10:3, 9) Ukubuyekezwa: UMarkosi kungenzeka wakhuluma ngokurithwa nokubethelwa kwakaJesu esigodweni, kodwana uJwanisi wakhuluma ngokubethelwa esigodweni kwaphela. Bobabili abatlolaba kungenzeka bebabala isikhathi basebenzisa ingcenye yokuthoma yama-awara amathathu, kodwana uJwanisi usebenzisa amezwi athi “bekungaba” nakakhuluma ngesikhathi. Amaphuzu la angasisiza sibone ukuthi kubayini ukubalwa kweenkhathi kungafani emaVangelini. Iphuzu lokuthi uJwanisi watlola ukulandisa kwakhe ematjhumini weminyaka ngemva kobana abanye abatloli bamaVangeli batlole wabo begodu wahlanganisa nesikhathi esibonakala sihlukile kileso esatlolwa nguMarkosi, kubufakazi obukhanyako bokuthi uJwanisi khenge akope ukulandisa kwakaMarkosi.
(Markosi 16:8) Kuthe nabaphuma ethuneni, babaleka, bathuthumela begodu bararekile. Azange bakhulumise muntu ngombana bebasaba.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuMar 16:8
bebasaba: Imitlolo yekadeni ekhuluma ngengcenye yokugcina kaMarkosi, iveza ukuthi iVangeleli liphetha ngamezwi afumaneka evesini 8. Abanye bathi isiphethwesi sifitjhani khulu bona singaba ngesencwadi le. Nanyana kunjalo, nasiqala indlela kaMarkosi yokutlola isitjengisa ukuthi iinsolo zabo azisiliqiniso. Nezazi zekhulu lesine leminyaka uJerome no-Eusebius zithi incwadi kaMarkosi iphetha ngamezwi athi “ngombana bebasaba.”
Kunemitlolo eminengi yesiGirigi nezinye iincwadi ezitjhugululelwe kwamanye amalimi ezinesiphetho esifitjhani namkha eside ngemva kwevesi 8. Isiphetho eside (singezelelwe ngamavesi ali-12) sifumaneka eencwadini ezilandelako i-Codex Alexandrinus, Codex Ephraemi Syri, ne-Codex Bezae Cantabrigiensis, zoke iincwadezi ngezekhulu lesihlanu leminyaka C.E. Siyafumaneka nakwezinye iincwadi njenge-Latin Vulgate, i-Curetonian Syriac, ne-Syriac Peshitta. Kodwana asikho emitlolweni emibili yesiGirigi yangekhulu lesine leminyaka, i-Codex Sinaiticus ne-Codex Vaticanus, namkha i-Codex Sinaiticus Syriacus yangekhulu lesine namkha lesihlanu, nofana emitlolweni kaMarkosi yekadeni yesi-Sahidic Coptic yangekhulu lesihlanu leminyaka. Ngokufanako, imitlolo kaMarkosi yekadeni etlolwe ngesi-Armenia nesi-Georgia nayo iphetha ngevesi 8.
Eminye imitlolo yesiGirigi namkha yamanye amalimi inesiphetho esifitjhani (imitjho embalwa kwaphela). I-Codex Regius yangekhulu lobunane leminyaka inesiphetho eside nesifitjhani, ithoma ngesiphetho esifitjhani. Isiphetho ngasinye sithoma ngesethulo esihlathulula bona amavesi alandelako asebenza kwezinye iindawo, nanyana kunganabufakazi bokuthi siphefumulelwe. IBhayibheli eliCwengileko lesiNdebele lingezelele ngamavesi 9-20.
ISIPHETHO ESIFITJHANI
Isiphetho esifitjhani esivela ngemva kwakaMarkosi 16:8 asisiyingcenye yemiTlolo ephefumulelweko. Sifundeka bunjesi:
Kodwana zoke izinto enayalwa ngazo zihlobene nalezo okwayalwa ngazo abantu ebeba noPitrosi. Ngemva kwazo zoke izintwezi, uJesu wabathuma ukuthi bayokutjhumayela ngokucwengeka nangesindiso engapheliko ukusuka epumalanga ukuyokufika etjingalanga.
ISIPHETHO ESIDE
Isiphetho eside esivela ngemva kwakaMarkosi 16:8 asisiyingcenye yemitlolo ephefumulelweko. Sifundeka bunjesi:
9 UJesu navuka ekuseni elangeni lokuthoma leveke, waziveza qangi kuMariya Magdalina aqotjha kuye amadimoni alikhomba. 10 Wakhamba wayokubikela labo ebegade banaye nebegade bahloboka, balila. 11 Kuthe bona bezwe ukuthi uJesu uyaphila, nokobana umbonile, akhange bamkholwe. 12 Emva kwalokho, uJesu waziveza ngobunye ubujamo ebafundini bakhe ababili lokha nagade basendleleni eya emaphandleni. 13 Bona-ke babuyela emuva bayokubikela abanye, kodwana nabo akhange babakholwe. 14 Ngemva kwesikhathi uJesu waziveza kabalitjhumi nanye basagoma. Wabasola ngokutlhoga kwabo ukukholwa kanye nangekanabo yokwala ukukholwa labo abambonileko ngemva kokuvuka kwakhe. 15 Wathi kibo: “Khambani iphasi loke, nitjhumayele ivangeli kikho koke okudaliweko. 16 Loyo okholwako abhajadiswe, uzakusindiswa kodwana loyo ongakholwako, uzakulahlwa. 17 Iimbonakaliswezi zizakulandela labo abakholwako: Ebizweni lami bazakuqotjha amadimoni, bazakukhuluma ngeenlimi ezitjha; 18 bazakudobha iinyoka ngezandla zabo, nabasela okubulalako, abazokwenzeka ilitho; bazakubeka izandla phezu kwabagulako, baphole.”
19 Emva kobana iKosi uJesu sele ikhulumile nabo, yanyuselwa ezulwini, yayokuhlala ngesigomeni sakaZimu. 20 Abafundi baphuma bayokutjhumayela yoke indawo. IKosi yasebenza nabo, yafakazela ilizwi layo ngeembonakaliso ezalilandelako.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Markosi 15:1-15) Msinyana ngemva kokuphuma kwelanga, abaphristi abakhulu nabadala kunye nabatloli, iSanhedrini yoke, babuthana babonisana, ngemva kwalokho babopha uJesu bamusa kuPilatu. 2 UPilatu wamphosa ngombuzo wathi: “UyiKosi yamaJuda na?” Wamphendula wathi: “Wena ngokwakho uyatjho.” 3 Kodwana abaphristi abakhulu bebammangalela ngezinto ezinengi. 4 UPilatu wambuza godu, wathi: “Awuziphenduleli na? Qala ukuthi bakummangalela ngezinto ezinengi kangangani.” 5 Kodwana uJesu azange asaphendula, lokho-ke kwamrara uPilatu. 6 Nokho, qobe nakuba nomnyanya, bekajayele ukubatjhaphululela isibotjhwa sinye abasibawako. 7 Ngesikhatheso bekunendoda ekuthiwa nguBharabhasi, yena nabanye ebebabotjhwe nayo bebamavukela-mbuso okwathi nabavukela umbuso njalo, babulala. 8 Nje-ke isiqubuthu seza ukuzokwenza isibawo saso ngokwalokho uPilatu ebekajayele ukusenzela khona. 9 Wasiphendula wathi: “Nifuna nginitjhaphululele iKosi yamaJuda na?” 10 UPilatu bekalemuka ukuthi abaphristi abakhulu balethe uJesu kuye ngebanga lomona. 11 Kodwana abaphristi abakhulu bahlohlozela isiqubuthu bona sifune asitjhaphululele uBharabhasi kunoJesu. 12 UPilatu wathi kiso: “Alo-ke, ngenzeni ngalo enithi uyiKosi yamaJuda?” 13 Sarhuwelela sathi: “Akabulawelwe esigodweni!” 14 Kodwana uPilatu wathi kiso: “Kanti kubayini? Ngibuphi ubumbi abenzileko?” Nanyana kunjalo saraga ngokurhuwelela sithi: “Akabulawelwe esigodweni!” 15 Nje-ke uPilatu afuna ukuthabisa isiqubuthu, wasitjhaphululela uBharabhasi; ngemva kokuyala bona uJesu arithwe, wathi akayokubulawela esigodweni.
JUNI 11-17
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 1
“Thobeka NjengoMariya”
(Lukasi 1:38) UMariya wathi: “Ngiyincekukazi kaJehova! Akwenzeke njengokutjho kwakho.” Khonokho ingilozi yakhamba.
‘Qala! Incekukazi KaJehova!’
12 Ngitjho nanamhlanjesi abantu abanengi bayawazi amezwakhe wokuthobeka nependulwakhe enehlonipho. Wathi kuGabhariyeli: “Ngiyincekukazi kaZimu, akwenzeke kimi njengombana utjhwileko!” (Luk. 1:38) Incekukazi sisebenzi esiphasi khulu; ukuphila kwaso bekusezandleni zomphathi waso. Yindlela uMariya azizwa ngayo ngoMphathakhe, uJehova. Bekazi bona uvikelekile ezandleni zakhe, bona uthembekile kilabo abathembekileko kuye, nokobana uzombusisa njengombana enza koke angakwenza ngesabelo esibudisesi.—Rhu. 18:25.
(Lukasi 1:46-55) UMariya wathi: “Umphefumulwami udumisa uJehova, 47 begodu ummoyami awukghoni ukuhlala ungathabi ngoZimu uMsindisami, 48 ngombana ubone ukunyazeka kwencekukazakhe. Kusukela kwanjesi, zoke iinzukulwana zizongibiza ngokuthi ngingothabileko, 49 ngombana onaMandla ungenzele izinto ezihle, nebizo lakhe licwengile, 50 begodu kusukela kwesinye isizukulwana ukuya kwesinye umusakhe ukilabo abamsabako. 51 Wenze imisebenzi yamandla ngesandla sakhe; uphadlhalalise boke abazikhakhazisako eenhliziyweni zabo. 52 Wehlise ababusi eenhlalweni zabo zobukhosi waphakamisa abathobekileko; 53 usuthise abalambileko ngezinto ezihle, abanjingileko ubakhambise banganalitho. 54 Uyisizile incekwakhe u-Israyeli, wakhumbula umusakhe ngokungapheliko, 55 njengombana akhuluma kibokhokho bethu, ku-Abrahama neenzukulwaneni zakhe.”
‘Qala! Incekukazi KaJehova!’
15 Ngokulandelako, uMariya wakhuluma. Amezwakhe abulungwe kuhle eliZwini lakaZimu. (Funda uLukasi 1:46-55.) Le, yikulumo kaMariya ede kunazo zoke iinkulumo zakhe ezitlolwe eBhayibhelini, begodu imbula likhulu ngaye. Itjengisa ukuthokoza kwakhe, njengombana adumisa uJehova ngokumbusisa ngelungelo lokuba ngumma kaMesiya. Itjengisa ubukhulu bokukholwa kwakhe, njengombana akhuluma ngoJehova njengaloyo othobisa abazikhukhumezako nabanamandla nosiza abaphasi nabatlhagako abafuna ukumkhonza. Godu itjengisa nobukhulu belwazi lakhe. Ngokucabangela okukodwa, wadzubhula emiTlolweni yesiHebheru iinkhathi ezingaphezu kwama-20!
16 Kuyakhanya bona uMariya wacabangisisa ngeliZwi lakaZimu. Nanyana kunjalo, wahlala athembekile, wavumela imiTlolo izikhulumele kunokobana aveze imibono yakhe. Indodana ebeyikhula esibelethweni sakhe nayo beyizokuthobeka njengaye, yathi: “Engikufundisako akusiyifundiso yami, kodwana ivela kuZimu, ongithumileko.” (Jwa. 7:16) Senza kuhle ngokuzibuza: ‘Ngitjengisa ihlonipho enjalo na ngeliZwi lakaZimu? Namtjhana nginyula imibono neemfundiso zami?’ Ngokuqinisekileko, uMariya bekanombono omuhle ngalo.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 1:69) Usivusele umsindisi onamandla ngendlini kaDavida incekwakhe,
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 1:69
umsindisi onamandla: Namkha “iphondo lephuluso.” EBhayibhelini kanengi amaphondo weenlwana afanekisela amandla, ukuhlula nepumelelo. (1Sa 2:1; IR 75:4, 5, 10; 148:14) Abuye godu afanekisele ababusi abalungileko nabangakalungi kunye nokulandelana kwemibuso, begodu ukuhlula kwabo kufaniswa nokusunduza ngeempondo. (Dut 33:17; Dan 7:24; 8:2-10, 20-24) Endabeni le, isitjho esithi “iphondo lephuluso” siqalisele kuMesiya okunguye onamandla wokusindisa, umsindisi onamandla.
(Lukasi 1:76) Kodwana wena mntwana, uzokubizwa ngokuthi umphorofidi woPhezukoke, ngombana uJehova uzokuthuma bona ukhambe phambili uyokulungisa iindlela zakhe,
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 1:76
ukhambe phambili: UJwanisi umbhabhadisi ‘uzokukhamba phambi kwakaJehova’ ngomqondo wokuthi bekazokuba lihlahlandlela lakaJesu, obekazokujamela uYise begodu eze ngegama lakaYise.—Jwa 5:43; 8:29.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 1:46-66) UMariya wathi: “Umphefumulwami udumisa uJehova, 47 begodu ummoyami awukghoni ukuhlala ungathabi ngoZimu uMsindisami, 48 ngombana ubone ukunyazeka kwencekukazakhe. Kusukela kwanjesi, zoke iinzukulwana zizongibiza ngokuthi ngingothabileko, 49 ngombana onaMandla ungenzele izinto ezihle, nebizo lakhe licwengile, 50 begodu kusukela kwesinye isizukulwana ukuya kwesinye umusakhe ukilabo abamsabako. 51 Wenze imisebenzi yamandla ngesandla sakhe; uphadlhalalise boke abazikhakhazisako eenhliziyweni zabo. 52 Wehlise ababusi eenhlalweni zabo zobukhosi waphakamisa abathobekileko; 53 usuthise abalambileko ngezinto ezihle, abanjingileko ubakhambise banganalitho. 54 Uyisizile incekwakhe u-Israyeli, wakhumbula umusakhe ngokungapheliko, 55 njengombana akhuluma kibokhokho bethu, ku-Abrahama neenzukulwaneni zakhe.” 56 UMariya wahlala no-Elisabethi pheze iinyanga ezintathu ngemva kwalokho wabuyela ekhaya. 57 Kwafika isikhathi sokobana u-Elisabethi abelethe, wabeletha indodana. 58 Abomakhelwana neenhlobo nabezwa bona uJehova umenzele umusa omkhulu, bathaba naye. 59 Ngelanga lobunane beza bazokusoka umntwana, begodu bebazomthiyelela ngoyise uZakariya. 60 Kodwana unina wathi: “Awa! Uzokubizwa ngokuthi nguJwanisi.” 61 Bathi kuye: “Akakho noyedwa eenhlotjeni zakho obizwa ngebizweli.” 62 Babuza uyise benza amatshwayo ngezandla bona ufuna ibizo lomntwana kube ngubani. 63 Yeke wabawa bona bamlethele ilitje okutlolwa kilo watlola: “NguJwanisi ibizo lakhe.” Nabezwa lokhu boke barareka. 64 Khonokho umlomakhe wavuleka nelimu lakhe latjhaphuluka wathoma ukukhuluma, wadumisa uZimu. 65 Boke abomakhelwana bathukwa, bathoma ukukhuluma ngazo zoke izintwezi kiso soke isifunda esiziintaba seJudiya. 66 Boke abezwa lokho bebasolo bacabanga ngakho bazibuza, bathi: “Kazi umntwana lo uzokuba yini?” Ngombana kwamambala isandla sakaJehova besinaye.
JUNI 18-24
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 2-3
“Batjha—Kghani Ubuhlobo Benu NoJehova Buyathuthuka?”
(Lukasi 2:41, 42) Qobe mnyaka ababelethi bakhe bebajayele ukuya eJerusalema emnyanyeni wePhasika. 42 Nakaneminyaka eli-12, baya emnyanyeni njengombana bebajayele ukwenza.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 2:41
ababelethi bakhe bebajayele: UmThetho bewungabavumeli abantu bengubo bona bayokugidinga iPhasika. Nanyana bekunjalo, uMariya bekajayele ukuphekelela uJosefa qobe mnyaka nakaya emnyanyeni eJerusalema. (Eks 23:17; 34:23) Qobe mnyaka, bebakhamba pheze amakhilomitha ama-300 nomndenabo okhulako ngesibalo.
(Lukasi 2:46, 47) Ngemva kwamalanga amathathu bamfumana ethempelini, ahlezi phakathi kwabafundisi, abalalele ababuza neembuzo. 47 Boke ebebamlalele barareka khulu ngendlela azwisisa naphendula ngayo.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 2:46, 47
ababuza imibuzo: Njengombana kutjengiswe indlela abasabele ngayo labo egade balalele uJesu, imibuzwakhe beyingasi ngeyokuthi ufuna ukwanelisa ilukuluku lakhe lokwazi. (Luk 2:47) Ibizo lesiGirigi elithi ‘ukubuza imibuzo’ lapha lingatjho ukuhloma ngemibuzo okufana nokwenziwa ekhotho. (Mat 27:11; Mar 14:60, 61; 15:2, 4; IzE 5:27) Izazimlando zithi abanye babadosiphambili bekolo bebajayele ukusala ethempelini ngemva kweminyanya begodu bafundisele kweminye yemipheme emkhulu lapho. Abantu bebahlala phasi babalalele begodu bababuze nemibuzo.
barareka khulu: Ibizo elithi “rareka” ngesiGirigi linomqondo wokumangala isikhathi eside.
(Lukasi 2:51, 52) Yeke wakhamba nabo babuyela eNazaretha, waragela phambili azithoba kibo. Unina wabulunga woke amezwi la ngehliziywenakhe. 52 UJesu waragela phambili athuthuka ngokuhlakanipha, akhula kuhle begodu athandwa nguZimu nabantu.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 2:51, 52
waragela phambili azithoba: Namkha “alalela.” Ibizweli ngesiGirigi litjho isenzo esiragela phambili, litjengisa ukuthi ngemva kokuthi amangaze abafundisi ethempelini ngelwazi lakhe leliZwi lakaZimu, uJesu waya ekhaya begodu waragela phambili azithoba ebabelethini bakhe. Ukulalela kwakhe bekuqakatheke khulu ukudlula kwananyana ngimuphi umntwana; bekuzalisa imininingwana yomThetho kaMosi.—Eks 20:12; Gal 4:4.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 2:14) “Idumo kuZimu phezulu, nokuthula ephasini ebantwini abamukelwa nguye.”
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 2:14
nokuthula ephasini ebantwini abamukelwa nguye: Eminye imitlolo isebenzise amezwi athi “nokuthula ephasini nebantwini abathokozelwa nguye” begodu indlela le ivezwe nakwamanye amatjhugululo weBhayibheli. Kodwana kunemitlolo eminengi esekela indlela amezwi la atlolwe ngayo ku-Tjhugululo yePhasi eliTjha. Isimemezelo esatjhiwo ziingilozi esithi abantu abamukelwa nguZimu asiqaliseli kiwo woke umuntu kuhlanganise nendlela abaziphatha ngayo nezenzo zabo. Kunalokho, siqalisele kilabo abenza okumthabisako ngokuthi bakholelwe kuye begodu babe balandeli beNdodanakhe.—Qala okuzokufundwa ngakho endinyaneni ethi ebantwini abamukelwa nguye.
ebantwini abamukelwa nguye: Ibizo lesiGirigi elithi eu·do·kiʹa lingabuye godu litjho “okuthandekako; okuthabisako; okwamukelekako.” Isenzo esithi eu·do·keʹo sisetjenziswe emtlolweni kaMatewu 3:17; kaMarkosi 1:11; nokaLukasi 3:22; lapho uZimu amukela khona iNdodanakhe ngemva kobana ibhajadiswe. Isenzwesi sitjho “ukwamukela; ukuthaba; nokuthanda.” Indlela okusetjenziswe ngayo amezwi athi “ebantwini abamukelwa nguye” (an·throʹpois eu·do·kiʹas) iveza ukuthi aqalisele ebantwini abamukelwa nguZimu, begodu angatjho “abantu abamthabisako.” Amezwi atjhiwo yingilozi aqalisela ebantwini abamukelwa nguZimu, ingasi kiwo woke umuntu, kodwana kilabo abenza okumthabisako ngokuthi bakholelwe kuye begodu babe balandeli beNdodanakhe. Nanyana ibizo lesiGirigi elithi eu·do·kiʹa kweminye imitlolo liqalisele ebantwini (Rom 10:1; Flp 1:15), kanengi liqalisele entandweni kaZimu, namkha okumthabisako (Mat 11:26; Luk 10:21; Efe 1:5, 9; Flp 2:13; 2Te 1:11). I-Septuagint ku-IR 51:20 [50:20, LXX], kusetjenziswe ibizo elithi ‘okwamukelekako’ kuZimu.
(Lukasi 3:23) UJesu nakathoma umsebenzakhe, bekaneminyaka engaba ma-30 ubudala, abantu bebacabanga bona, uyindodana kaJosefa, indodana kaHeli,
Bewazi?
Bekangubani ubaba kaJosefa?
UJosefa, umbazi weNazaretha, bekangusingayise kaJesu. Kodwana bekungubani uyise lakaJosefa? Imvelaphi kaJesu eseVangelini lakaMatewu iveza uJakopo othileko, kanti uLukasi uthi uJosefa ‘bekangumsa ka-Eli.’ Kubayini kubonakala bahlukile?—Lukasi 3:23; Matewu 1:16.
Ukulandisa kwakaMatewu kufundeka bunjesi: “UJakopo wabeletha uJosefa.” Ngokutjho njalo bekasebenzisa ibizo lesiGirigi elikwenza kucace ukuthi uJakopo bekanguyise lakaJosefa. Yeke, uMatewu bekalandela ikoro yomndeni kaJosefa, ikoro yobukhosi bakaDavida, ngelungelo elingokomthetho lesihlalo sobukhosi eladluliselwa endodaneni kaJosefa yokutholwa, uJesu.
Ngakelinye ihlangothi, ukulandisa kwakaLukasi kuthi: ‘UJosefa omsa ka-Eli.’ Ibizo elithi, ‘umsa,’ lingatjho nokuthi “umkhwenyana.” Indaba efanako le ifumaneka kuLukasi 3:27, lapho uyise kaTjhaltiyeli bekunguJowanani, ‘ongumsa kaNeri.’ (1 IinKronike 3:17; Matewu 1:12) UTjhaltiyeli kungenzeka watjhada nendodakazi kaNeri, owaba mkhwenyanakhe. NoJosefa bekasebujamweni obufanako bokuba ‘msa’ ka-Eli, njengombana atjhada nendodakazi ka-Eli uMariya. Yeke uLukasi ulandele ikoro yomndeni wekhabo kaJesu ‘ongokwenyama,’ ngakuninakhe, uMariya. (Roma 1:3) IBhayibheli lisinikela iminingwana elisizo ngemindeni emibili ehlukileko yekhabo lakaJesu.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 2:1-20) Emihleni leyo uKhesari Arhostosi wakhupha umyalo wokobana boke abantu ephasini bayokutloliswa. 2 (Ukutloliswa kokuthomokhu kwenzeka lokha uKureniyosi ambusi weSiriya.) 3 Boke abantu bakhamba bayokutloliswa, ngamunye edorobheni lekhabo, lapha abelethelwe khona. 4 UJosefa naye wasuka avela eGalile, edorobheni leNazaretha, waya eJudiya, edorobheni uDavida abelethelwa kilo, elibizwa ngokuthi yiBhetlehema, ngombana alilunga lomndeni kaDavida. 5 Wakhamba noMariya ebesele atjhade naye nogade azokubeletha ingasikade, bayokutloliswa. 6 Nabalapho, kwafika isikhathi sokobana abelethe. 7 Wabeletha indodana, izibulo, wayiphuthela ngamatjhila wayilalisa ngemkhonjeni, ngombana bekunganandawo ngekumbeni yeemvakatjhi. 8 Esifundeneso bekunabelusi abahlala ngaphandle bagade imihlambabo ebusuku. 9 Khonokho ingilozi kaJehova yajama phambi kwabo, iphazimulo kaJehova yabakhanyisa, bathukwa khulu. 10 Kodwana ingilozi yathi kibo: “Ningasabi, ngombana nginilethele iindaba ezimnandi zethabo elikhulu boke abantu abazokuba nalo. 11 Ngombana namhlanjesi edorobheni uDavida abelethelwa kilo, nibelethelwe umsindisi, onguKrestu iKosi. 12 Nakhu enizombona ngakho: Nizokufumana umntwana aphuthelwe ngamatjhila, alaliswe ngemkhonjeni.” 13 Khonokho kwabonakala ibutho lezulwini likunye nengilozi leyo, lidumisa uZimu lithi: 14 “Idumo kuZimu phezulu, nokuthula ephasini ebantwini abamukelwa nguye.” 15 Kuthe iingilozi nazisuka kibo ziya ezulwini, abelusi bathoma ukuthi komunye nomunye: “Asikhambeni siye eBhetlehema siyokubona okwenzekileko, lokho uJehova asitjele khona.” 16 Bakhamba msinyana, bafumana uMariya noJosefa, nomntwana alaliswe ngemkhonjeni. 17 Kuthe nabambonako, batjho umlayezo abatjelwe wona malungana nomntwana. 18 Boke abantu barareka nabezwa okutjhiwo belusaba, 19 kodwana uMariya wakulonda koke abakutjhoko, wacabangisisa ngakho ngehliziywenakhe. 20 Abelusi babuyela emuva, baphazimulisa begodu badumisa uZimu ngalokho abakuzwileko nabakubonileko, njengombana ingilozi ibatjelile.
JUNI 25–JULAYI 1
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LUKASI 4-5
“Jamelana Neenlingo NjengoJesu”
(Lukasi 4:1-4) Nje-ke uJesu azele ummoya ocwengileko, wasuka eJordani, ummoya kaZimu wamnqophisa emmangweni 2 amalanga ama-40, alingwa nguDeveli. Akhenge adle litho amalanga lawo woke, yeke kuthe nakaphelako, walamba khulu. 3 UDeveli nakabona lokhu wathi kuye: “Nangabe uyindodana kaZimu, tjela amatje la abe sisikwa.” 4 Kodwana uJesu wathi kuye: “Kutloliwe ukuthi, ‘Umuntu akukafuzi aphile ngesikwa sodwa.’”
Cabanga Ngehlobo Lomuntu Ekufuze Ube Ngilo
8 USathana wasebenzisa iqhinga elifanako lokha nekalinga uJesu emangweni. Ngemva kobana uJesu azile ukudla amalanga ama-40 nobusuku obuma-40, uSathana walinga ukubamba uJesu ngekanuko yokudla. USathana wathi: “Nakube uyindodana kaZimu, tjela amatje la aphenduke isikwa.” (Luk. 4:1-3) UJesu bekufuze akhethe ezintweni ezimbili: Bekangakhetha ukungawasebenzisi amandlakhe wokwenza iimangaliso bona anelise indlala namtjhana bekangakhetha ukuwasebenzisa. UJesu bekazi bona bekungafaneleki ukusebenzisa amandla layo ukwanelisa iinkanuko zokuba marhamaru. Nanyana bekalambile, ukusutha bekungasiyo into eqakatheke ngaphezu kokubulunga ubuhlobo bakhe noJehova. UJesu waphendula wathi: “Kutloliwe kwathiwa, ‘Umuntu akaphili ngesikwa kwaphela.’”—Luk. 4:4.
(Lukasi 4:5-8) Wamusa endaweni ephakamileko wamtjengisa yoke imibuso yephasi ngokuphazima kwelihlo. 6 UDeveli wathi kuye: “Ngizokunikela amandla phezu kwayo yoke imibuso le, nephazimulwayo, ngombana yoke imibuso le ngeyami begodu ngiyinikela nanyana ngubani engifisa ukumnikela yona. 7 Ngalokho nawungangilotjha kanye kwaphela, izaba ngeyakho yoke.” 8 UJesu wamphendula wathi: “Kutloliwe ukuthi, ‘Kufuze ulotjhe uJehova uZimakho, begodu nguye kwaphela okufuze umenzele umsebenzi ocwengileko.’”
Cabanga Ngehlobo Lomuntu Ekufuze Ube Ngilo
10 Kuthiwani-ke endabeni kaJesu? USathana “watjengisa [uJesu] yoke imibuso yephasi ngokuphazima kwelihlo. Wathi kuye: ‘Ngizakunikela boke ubuphaziphazi bayo kanye nawo woke amandla.’” (Luk. 4:5, 6) UJesu bekangekhe abone yoke imibuso ngamehlwakhe wenyama khonokho, kodwana uSathana wacabanga bona ubuphaziphazi bemibuso leyo, njengombana ambonise yona embonweni, bebuzomyenga uJesu. Anganazo ngitjho neenhloni, uSathana wathi: “Newungangilotjha, koke lokhu kuzakuba ngekwakho.” (Luk. 4:7) Ngitjho nanyana gade kungenzekani, uJesu bakangafuni ukuba mumuntu uSathana abekafuna abe nguye. Wamphendula khonokho. Wathi: “Kutloliwe kwathiwa, ‘Thandaza [uJehova] uZimakho ulotjhe yena yedwa.’”—Luk. 4:8.
(Lukasi 4:9-12) Ngemva kwalokho wamusa eJerusalema, wamjamisa esiqongolweni sethempeli wathi kuye: “Nangabe uyindodana kaZimu, ziphose phasi, 10 ngombana kutloliwe ukuthi, ‘Uzokuyala iingilozi zakhe bona zikuvikele,’ 11 begodu, ‘Zizokuthwala ngezandla zazo, ukwenzela bona inyawo lakho lingabetheki elitjeni.’” 12 UJesu wathi kuye: “Kuthiwa, ‘Ungamlingi uJehova uZimakho.’”
nwtsty okurekhodiweko
Esiqongolweni Sethempeli
Kungenzeka uSathana wasa uJesu ‘esiqongolweni samambala sethempeli’ wamtjela ukuthi aziphose phasi, kodwana akwaziwa ukuthi bekajame kiliphi ihlangothi. Endabeni le kusetjenziswe ibizo elithi ‘ithempeli’ ukuqalisela kilo loke ithempeli, kungenzeka ukuthi uJesu bekajame ehlangothini lesewula pumalanga (1) yethempeli. Namkha kungenzeka bekajame kelinye ihlangothi lethempeli. Kungakhathaliseki ukuthi bekajame kiliphi ihlangothi nange uJehova angamsizi bekazokufa nange aziphosela phasi.
Cabanga Ngehlobo Lomuntu Ekufuze Ube Ngilo
12 Ngokungafani no-Eva, qala bona uJesu wabeka isibonelo esihle kangangani sokuthobeka! USathana wazama ukumyenga ngenye indlela, kodwana uJesu akhenge ngitjho nakancani acabange ukulinga uZimu ngokwenza into egade izomdosela amehlo. Bekuzokuba sisenzo sokuzigqaja leso! Kunalokho, uJesu waphendula ngokukhanyako nangokunqophileko: “Kutloliwe kwathiwa, ‘Ungamlingi [uJehova] uZimakho.’”—Funda uLukasi 4:9-12.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
(Lukasi 4:17) Wanikelwa umsongo womphorofidi u-Isaya, wawuvula wafumana kunalapha kutlolwe ukuthi:
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 4:17
umsongo womphorofidi u-Isaya: Umsongo ka-Isaya owafunyanwa eLwandle leTswayi bewenziwe ngemitletle eli-17 yesikhumba, inanyatheliswe ndawonye, isilinganiso sawo besimamitha ayi-7.3 ubude, bunamakholomu ama-54. Kungenzeka umsongo ebegade usetjenziswa esinagogeni leNazaretha nawo bewulingana nomsongo ka-Isaya. Imisongo yangekhulu lokuthoma leminyaka beyinganazo izahluko namavesi, yeke uJesu bekufuze ayizume indinyana afuna ukuyifunda. Ukufumana kwakhe amezwi wesiphorofido akhuluma ngaye kutjengisa ukuthi bekajayelene neliZwi lakaZimu.
(Lukasi 4:25) Ngokwesibonelo, nginitjela iqiniso ngithi: Bekunabahlolokazi abanengi kwa-Israyeli ngesikhathi saka-Eliya lokha izulu lingani iminyaka emithathu neenyanga ezisithandathu, begodu kwaba nendlala ekulu enarheni yoke.
nwtsty okuzokufundwa ngakho kuLuk 4:25
iminyaka emithathu neenyanga ezisithandathu: Encwadini yoku-1 AmaKhosi 18:1, u-Eliya wamemezela ngokuphela kwesomiso “emnyakeni wesithathu.” Abanye bathi uJesu uphikisana namezwi atlolwe encwadini yoku-1 AmaKhosi. Kodwana imiTlolo yesiHebheru ayithi isomiso sathatha iminyaka engaphasi kwemithathu. Amezwi athi “emnyakeni wesithathu” aveza ukuthi ukubala kwathonywa ngesikhathi u-Eliya nakatjela u-Arhabi ngesomiso. (1Kh 17:1) Kungenzeka isimemezelweso senziwa ngesikhathi sesomiso—kanengi sithatha iinyanga ezisithandathu kodwana kilokhu kungenzeka sadosa isikhathi eside. Ukungezelela kilokhu, isomiso khange siphele ngesikhathi u-Eliya abuyela ku-Arhabi “emnyakeni wesithathu,” kodwana saphela ngesikhathi kwenziwa isibonakaliso somlilo eNtabeni iKarameli. (1Kh 18:18-45) Amezwi kaJesu atlolwe encwadini kaLukasi, kuhlanganise namezwi womfowabo ngakunina, akuJakopo 5:17, avumelana kuhle khulu nomtlolo woku-1 AmaKhosi 18:1.
Ukufundwa KweBhayibheli
(Lukasi 4:31-44) Waya eKapernawumi, idorobho leGalile. Bekabafundisa kulilanga leSabatha, 32 abantu bararwa yindlelakhe yokufundisa, ngombana bekakhuluma njengomuntu onelungelo lokulawula. 33 Khonapho esinagogeni bekunendoda enedimoni, yarhuwelela ngelizwi elikhulu yathi: 34 “Usifunani, wena Jesu weNazaretha? Uzele ukuzosibhubhisa na? Ngazi kuhle ukuthi ungubani, ungoCwengileko kaZimu!” 35 Kodwana uJesu walikhalima wathi: “Thula, uphume kuye.” Ngemva kobana idimoneli liyidule phasi indoda leyo phakathi kwabo, laphuma ngaphandle kokuyilimaza. 36 Nababona lokhu boke barareka bathi komunye nomunye: “Yikulumo enjani le? Ngombana ngelawulo nangamandla uyala imimoya emimbi bona iphume bese iyaphuma!” 37 Yeke iindaba ezimalungana naye zarhatjheka kizo zoke iindawo ezibhode inarha leyo. 38 Ngemva kobana asukile esinagogeni, wangena ngendlini kaSimoni. Umkhwekazi kaSimoni bekagula aphethwe mgomani onamandla, bambawa bona amsize. 39 UJesu watjhidela kuye, wayala umgomani bona umlise, waphola. Khonokho wavuka wathoma ukubenzela ukudla. 40 Kuthe nakutjhinga ilanga, kwalethwa kuye boke abantu abagulako abaphethwe malwelwe ahlukahlukeneko. Wabalapha ngokubeka izandla zakhe komunye nomunye wabo. 41 Amadimoni aphuma kwabanengi, arhuwelela athi: “UyiNdodana kaZimu.” Kodwana wawakhalima, wangawavumela bona akhulume, ngombana bewamazi bona unguKrestu. 42 Kuthe nakusako wasuka lapho waya endaweni enganamizi. Isiqubuthu sathoma ukumzuma besafika lapha bekakhona, salinga ukumvimbela bona angakhambi endaweni leyo. 43 Kodwana wathi kiso: “Nakwamanye amadorobho kufuze ngitjhumayele iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu, ngombana ngithunyelwe lokho.” 44 Yeke wakhamba wayokutjhumayela emasinagogeni weJudiya.