IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr19 Septemba kk. 1-14
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2019)
  • Iinhlokwana
  • SEPTEMBA 2-8
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 7-8
  • “Umphristi Ngokungapheliko Ngokwendlela KaMelkizedeki”
  • it-2 366
  • UMelkizedeki
  • it-2 367 ¶4
  • UMelkizedeki
  • Kubayini kuliqiniso ukuthi uMelkizedeki ‘akanamlando wokubelethwa begodu unokuphila okungapheliko’?
  • it-2 366
  • UMelkizedeki
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • w00 8/15 14 ¶11
  • Imihlatjelo Ebeyithabisa UZimu
  • Isivumelwano
  • Kuze njani bona isivumelwano somThetho ‘singasaba nomsebenzi’?
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 9-10
  • “Isithunzi Sezinto Ezihle Ezizako”
  • Ukulibalela
  • cf 183 ¶4
  • “Ragela Phambili Nokungilandela”
  • it-2 602-603
  • Ukuphelela
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • w92 3/1 31 ¶4-6
  • Imibuzo Evela Ebafundini
  • it-1 249-250
  • Ibhabhadiso
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 11
  • “Ukuqakatheka Kokukholwa”
  • w16.10 27 ¶6
  • Zikholwe Iinthembiso ZakaJehova
  • w13 11/1 11 ¶2-5
  • ‘Umvuzi Walabo Abamfuna Ngokuthembeka’
  • w16.10 23 ¶10-11
  • Qinisa Ukukholwa Kwakho Ezintweni Onethemba Ngazo
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • it-1 804 ¶5
  • Ukukholwa
  • wp17.1 12-13
  • ‘Bekamthokozisa UZimu’
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • SEPTEMBA 23-29
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 12-13
  • “Ukukhalinywa—Kutjengisa ukuthi uJehova uyasithanda”
  • w12 3/15 29 ¶18
  • Ningarhedluli ‘Izinto Ezingemva’
  • w12 7/1 21 ¶3
  • “Nanithandazako, Nithi: ‘Baba’”
  • w18.03 32 ¶18
  • “Lalelani Ukusola Kwami Nihlakaniphe”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • w11 9/15 17-18 ¶11
  • Gijima Umjarho Ngokukghodlhelela
  • w89 12/15 22 ¶10
  • Nikela Ngemihlatjelo Ethabisa UJehova
  • Ukufundwa KweBhayibheli
  • SEPTEMBA 30–OKTOBA 6
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JAKOPO 1-2
  • “Isono nokufa”
  • g17.4 14
  • Isilingo
  • OKUTJHIWO YIBHAYIBHELI
  • g17.4 14
  • Isilingo
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • it-2 253-254
  • Umkhanyo
  • it-2 222 ¶4
  • UmThetho
  • Ukufundwa KweBhayibheli
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla (2019)
mwbr19 Septemba kk. 1-14

Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

SEPTEMBA 2-8

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 7-8

“Umphristi Ngokungapheliko Ngokwendlela KaMelkizedeki”

(Hebheru 7:1, 2) Ngombana uMelkizedeki lo, ikosi yeSalema, umphristi kaZimu oPhezukoke, wahlangana no-Abrahama abuya ukuyokubulala amakhosi, wambusisa, 2 u-Abrahama wamnikela kwetjhumi kwakho koke. Kokuthoma, ibizo lakhe litjhugululwe ngokuthi “iKosi yokuLunga,” begodu uyikosi yeSalema, okutjho, “iKosi yokuThula.”

it-2 366

UMelkizedeki

Ikosi yeSalema yekadeni ‘nomphristi kaZimu oPhezukoke,’ uJehova. (Ge 14:18, 22) Mphristi wokuthoma ekwakhulunywa ngaye emiTlolweni; waba sesikhundlenesi ngaphambi kweenkhathi zabo-1933 B.C.E. Waba yikosi yeSalema okutjho ukuthi, ‘ukuThula,’ umpostoli uPowula uthi uMelkizedeki “yiKosi yokuThula” ihlathululo yokuthoma yebizo lakhe ithi, “iKosi yokuLunga.” (Heb 7:1, 2) ISalema yekadeni beyaziwa ngokuba yihloko dorobho njenganje okuyi Jerusalema, ibizo elithi Salema lahlanganiswa noJeru kwaba yiJerusalema, kungebangelo ngezinye iinkhathi ibizwa ngokuthi, “Salema.”—IR 76:2.

Ngemva kokobana u-Abramu (Abrahamu) ahlule uKedoralawomeri namakhosi ajame naye, ikosi yeSodoma yaphuma bona imhlangabeze ngemrhobeni weTjhave okumrhoba wekosi. UMelkizedeki ikosi yeSalema ogade amphristi kaZimu ongoPhezulu, wamlethela isikwa newayini. Yena wabusisa u-Abramu wathi: “U-Abramu akabusiswe nguZimu ongoPhezulu uMdali wezulu nephasi. Akadunyiswe uZimu ongoPhezulu onikele izitha zakho esandleni sakho.” Yeke u-Abramu wamnikela kwetjhumi kwawo woke ‘umnotho’ awuthumba epini nakalwa namakhosi ahlangana noKedoralawomeri.—Ge 14:17-20; Heb 7:4.

(Hebheru 7:3) Njengombana anganababa, anganamma, anganarhelo lokulandelana kwabokhokho, anganamlando wokubelethwa nokuhlongakala kwakhe, kodwana enziwe waba njengeNdodana kaZimu, uhlala amphristi ngokungapheliko.

it-2 367 ¶4

UMelkizedeki

Kubayini kuliqiniso ukuthi uMelkizedeki ‘akanamlando wokubelethwa begodu unokuphila okungapheliko’?

UPowula waveza amaphuzu aqakathekileko ngoMelkizedeki, nakathi: “Njengombana anganababa, anganamma, anganarhelo lokulandelana kwabokhokho, anganamlando wokubelethwa nokuhlongakala kwakhe, kodwana enziwe waba njengeNdodana kaZimu, uhlala amphristi ngokungapheliko.” (Heb 7:3) Njengabanye abantu, uMelkizedeki wabelethwa begodu wahlongakala. Nemlandwenakhe amabizo wababelethi bakhe akaphathwa, umlando wabokhokho bakhe nengomuso lakhe azikavezwa, nemiTlolweni akukhulunywa ngomlando wokubelethwa nofana ukuhlongakala kwakhe. Kungebangelo, uMelkizedeki bekamfanekisela kuhle uJesu Krestu, ozokuhlala amphristi ngokungapheliko. Njengombana kunganamlando wokudlulisela namkha wokwandulela ubuphristi bakaMelkizedeki, ngokufanako noJesu akunamphristi owamandulelako nofana ofana naye, neBhayibheli itjengisa ukuthi akekho ozokungena esikhundleni sakhe. Nanyana uJesu abelethelwa ekorweni yakwaJuda begodu uDavida oyikosi angukhokhwakhe, nakuza ebuphristini nebukhosini bakaJesu akukaqakatheki ukuthi wabelethelwaphi nokuthi ngewayiphi ikoro. Ukubamphristi nokuba yikosi kwakaJesu kungebanga lokuthi uJehova wenza isifungo kuye.

(Hebheru 7:17) Ngombana kufakazwa ngaye kuthiwa: “Wena umphristi ngokungapheliko ngokwendlela kaMelkizedeki.”

it-2 366

UMelkizedeki

UbuPhristi BakaKrestu Obungokomfanekiso. UJehova wafunga ‘ekosini’ uDavida ngesiporofido esaziwako sakaMesiya wathi: “Wena umphristi nini nanini, ngokwendlela kaMalkizedeki!” (IR 110:1, 4) Amezwi aphefumulelekwo la werhubo anikela amaHebheru isizathu sokuthi aqale uMesiya othenjisiweko njengomphristi nekosi. Encwadini umpostoli uPowula ayitlolela amaHebheru, yasusa koke ukuzaza kokuthi ngubani okwabikezelwa ngaye, akhuluma ‘ngoJesu obe mphristi ophakemeko ngokungapheliko ngokwendlela kaMelkizedeki.’—Heb 6:20; 5:10; qala ISIVUMELWANO.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Hebheru 8:3) Ngombana omunye nomunye umphristi ophakemeko ukhethwa bona anikele ngezipho nangemihlatjelo; nje-ke bekutlhogeka ngaye lo bona naye abe nokuthileko akunikelako.

w00 8/15 14 ¶11

Imihlatjelo Ebeyithabisa UZimu

11 Umpostoli uPowula uthi, “Ngombana omunye nomunye umphristi ophakemeko ukhethwa bona anikele ngezipho nangemihlatjelo.” (Hebheru 8:3) Tjheja bona uPowula uhlukanisa iminikelo eyenziwa mphristi ophakameko wekadeni ube ziingcenye, “ngezipho nangemihlatjelo,” nofana “imihlatjelo yezono.” (Hebheru 5:1) Ngokujayelekileko abantu baphana izipho bona batjengise ithando, ukuthokoza, nokuthi bakhe ubungani. (Genesisi 32:20; IzAga 18:16) Ngokufanako iminikelo eminengi ebekufuze abantu bayenze ngokomThetho beyiqalwa njengezipho eziya kuZimu bona bamukelwe nofana balitjalelwe nguye. Nawuphula umThetho bekutlhogeka ubhadele ngokunikela, “imihlatjelo yezono.” Iincwadi zokuthoma ezihlanu zeBhayibheli, khulukhulu ku-Eksodusi, Levitikusi, noNumeri, zihlathulula ngokunabileko imihlobo ehlukahlukeneko yemihlatjelo. Kungaba sitjhijilo ukuzwisisa nokukhumbula yoke imininingwana yemithetho, kodwana kunamaphuzu ayihloko ahlukahlukeneko amalungana nemihlatjelo ekufuze siwazi.

(Hebheru 8:13) Nakathi “isivumelwano esitjha,” wenze sakade sangasaba nomsebenzi. Nje-ke lokho okungasenamsebenzi nokuluphalako kuseduze nokutjhabalala.

it-1 523 ¶5

Isivumelwano

Kuze njani bona isivumelwano somThetho ‘singasaba nomsebenzi’?

UmThetho wesivumelwano waphelelwa ‘msebenzi’ lokha uJehova asebenzisa umphorofidi uJoromiya bona abikezele ukuthi kuzokuba nesivumelwano esitjha. (Jor 31:31-34; Heb 8:13) Ngo 33 C.E. umThetho wesivumelwano wapheliswa ngebanga lokufa kwakaKrestu esigodweni sokuhlunguphazwa (Kol 2:14), wajanyiselelwa sivumelwano esitjha.—Heb 7:12; 9:15; IzE 2:1-4.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Hebheru 7:1-17) Ngombana uMelkizedeki lo, ikosi yeSalema, umphristi kaZimu oPhezukoke, wahlangana no-Abrahama abuya ukuyokubulala amakhosi, wambusisa, 2 u-Abrahama wamnikela kwetjhumi kwakho koke. Kokuthoma, ibizo lakhe litjhugululwe ngokuthi “iKosi yokuLunga,” begodu uyikosi yeSalema, okutjho, “iKosi yokuThula.” 3 Njengombana anganababa, anganamma, anganarhelo lokulandelana kwabokhokho, anganamlando wokubelethwa nokuhlongakala kwakhe, kodwana enziwe waba njengeNdodana kaZimu, uhlala amphristi ngokungapheliko. 4 Qalani-ke bona bekamkhulu kangangani umuntu lo, loyo u-Abrahama, ukhokho wethu, amnikela kwetjhumi okungcono khulu emnothwenakhe awuthumba epini. 5 Ngokuvumelana nomThetho, labo abavela emadodaneni kaLevi ababaphristi banomyalo wokubuthelela kwetjhumi okuvela ebantwini, okutjho kubafowabo, ngitjho nanyana abantwabo baziinzukulwana zaka-Abrahama. 6 Kodwana umuntu lo obekangaveli emndenini kaLevi wamukela kwetjhumi okuvela ku-Abrahama begodu wabusisa loyo obekaneenthembiso. 7 Nje-ke angekhe kwaphikwa ukuthi omncani ubusiswa ngomkhulu. 8 Ngakelinye ihlangothi babantu abafako abamukela kwetjhumi, kodwana ngakelinye, ngothileko okufakazwa ngaye bona uyaphila. 9 Kungatjhiwo nokobana ngitjho noLevi, owamukela kwetjhumi, ubhadele kwetjhumi ngo-Abrahama, 10 ngombana bekasesesizukulwana esizako sakakhokho wakhe lokha uMelkizedeki ahlangana naye. 11 Yeke nangabe ukuphelela bekufumaneka ngobuphristi bobuLevi (ngombana bebuyingcenye yomThetho owanikelwa abantu), alo-ke bekusatlhogekelani bona kuvele omunye umphristi okuthiwa ungokwendlela kaMelkizedeki ingasi ngendlela ka-Aroni? 12 Njengombana ubuphristi butjhugululwa, kuyatlhogeka bona nomThetho utjhugululwe. 13 Ngombana umuntu okutjhiwo izintwezi ngaye bekavela kenye ikoro, okungekho namunye wayo owakhe wasebenza e-aldareni. 14 Kusemtarini bona iKosethu ivela kwaJuda, kodwana uMosi akhenge atjho litho ngokuthi abaphristi bavela ekorweni leyo. 15 Lokhu kwaba semtarini khulu lokha nakuvela omunye umphristi onjengoMelkizedeki, 16 obe mphristi, ingasi ngefuneko engokomthetho esekelwe ekorweni yenyama, kodwana ngamandla wokuphila okungatjhabalalisekiko. 17 Ngombana kufakazwa ngaye kuthiwa: “Wena umphristi ngokungapheliko ngokwendlela kaMelkizedeki.”

SEPTEMBA 9-15, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 9-10

“Isithunzi Sezinto Ezihle Ezizako”

(Hebheru 9:12-14) Wangena endaweni ecwengileko, ingasi ngeengazi zeembuzi namathole aduna, kodwana ngeengazi zakhe, kwaba kanye kwaphela, wasifumanela isindiso engapheliko. 13 Ngombana nangabe iingazi zeembuzi nezeenkunzi nemilotha yethokazana efafazwa kilabo abasilaphaziweko icwengisela ukuhlanjululwa kwenyama, 14 iingazi zakaKrestu owathi ngommoya waphakade wazinikela ngaphandle komtjhapho kuZimu, zizobahlambulula kangangani-ke abonembeza bethu emisebenzini efileko ukuze sinikele umsebenzi ocwengileko kuZimu ophilako?

it-1 862 ¶1

Ukulibalela

Umthetho uZimu awunikela isitjhaba sakwa Israyeli, lokha umuntu nakenze isono kuZimu nofana one omunye umuntu, bona izono zakhe zilitjalelwe, bekufuze athome ngokulungisa imitjhaphwakhe ngokomThetho, bese ngokujayelekileko, anikele umhlabelo weengazi kuJehova. (Lev 5:5–6:7) Kungebangelo ikambisolawulo eyatjhiwo ngoPowula yathi: “Iye, ngokomThetho pheze zoke izinto zihlanjululwa ngeengazi, begodu ngaphandle kobana iingazi ziphalazwe akwenzeki ukulitjalelwa kwezono.” (Heb 9:22) Eqinisweni umnikelo weengazi zeenlwana awuphelisi izono nofana ukwenze bona ube nonembeza ohlanzekileko. (Heb 10:1-4; 9:9, 13, 14) Kodwana, ngebanga lomhlatjelo wesihlengo sakaJesu Krestu, nesivumelwano esitjha senze kwakghonakala bona silitjalelwe ngokupheleleko. (Jor 31:33, 34; Mat 26:28; 1Ko 11:25; Efe 1:7) Ngesikhathi uJesu asephasini watjengisa ukuthi unamandla wokulibalela izono ngokuthi alaphe abarholopheleko.—Mat 9:2-7.

(Hebheru 9:24-26) Ngombana uKrestu akhenge angene endaweni ecwengileko eyenziwe ngezandla, emfanekiso walokho okungokwamambala, kodwana wangena ezulwini ngokwalo, kangangobana nje ubonakala phambi kwakaZimu ngebanga lethu. 25 Lokho akhenge kwenzelwe bona azinikele kanengi, njengalokha umphristi ophakemeko angena endaweni ecwengileko qobe mnyaka neengazi ekungasingezakhe. 26 Ngathana bekunjalo, bekuzakufanele atlhage kanengi kusukela ekuthonyisweni kwephasi. Kodwana nje uzibonakalise kwaba kanye kwaphela ekupheleni kwephasi bona aqede isono ngomhlatjelwakhe.

cf 183 ¶4

“Ragela Phambili Nokungilandela”

4 Imitlolo ayitjho litho ngokubuyela kwakaJesu ezulwini, ayihlathululi ukuthi wamukelwa njani nokuthi bekunjani ukubona uYise godu. Kodwana, iBhayibheli yatjho kusesengaphambili bona kuzokwenzekani ezulwini uJesu nakabuyelako. Eminyakeni engaphezu kwemakhulu ali-15, amaJuda bewahlala agidinga umbuthwano ocwengekileko. Kanye ngomnyaka, umphristi ophakemeko bekangena endaweni Ecwengeke Khulu ethempelini, afike afafaze iingazi ngeLanga leminikelo yeTethelelo ngaphambi komfaji wesivumelwano. Ngelangelo umPhristi ophakemeko bekafanekisela uMesiya. UJesu nakabuyela ezulwini wazalisa isiphorofido sombuthwano lo kwaba kanye. Wadlula etendeni lakaJehova eliqakatheke khulu ezulwini endaweni ecwengeke ukuzidlula zoke, wabonakala phambi kwakaYise bona amnikele inani lomhlatjelo wesihlengo. (Hebheru 9:11, 12, 24) Kghani uJehova wawamukela?

(Hebheru 10:1-4) Njengombana umThetho unesithunzi sezinto ezihle ezizako, kodwana ingasi zona ngokwazo, angekhe wenza labo abatjhidelako bona baphelele ngemihlatjelo efanako esolo inikelwa qobe mnyaka. 2 Ngathana bekunjalo, kghani bekungekhe kwaliswa ukunikelwa kwemihlatjelo? Ngombana labo abanikela umsebenzi ocwengileko abahlanzwe kanye bebangekhe basazizwa banezono. 3 Ngokuphambene nalokho, imihlatjelo le isikhumbuzo sezono qobe mnyaka, 4 ngombana akukghoneki bona iingazi zeenkunzi nezeembuzi zisuse izono.

it-2 602-603

Ukuphelela

Ukupheleliswa KomThetho KaMosi. UmThetho kaMosi owanikelwa ama-Israyeli bewuhlanganisa ukubekwa kwabaphristi neminikelo ehlukahlukeneko yeenlwana. Umpostoli wathi nanyana umThetho lo uvela kuZimu begodu uphelele akunamthetho, ubuphristi nemihlatjelo ongenza abantu bangasaba nesono. (Heb 7:11, 19; 10:1) Kunokobana ulethe itjhaphuluko esonweni nekufeni, wenza isono sabonakala khulu. (Rom 3:20; 7:7-13) Nanyana kunjalo woke amalungiselelo avela kuZimu akufeza lokho akuhlosileko, umThetho ‘waba mfundisi’ warholela abantu kuKrestu, wenza kwaba “nesithunzi sezinto ezihle ezizako.” (Gal 3:19-25; Heb 10:1) UPowula wakhuluma “ngalokho umThetho ebewungakghoni ukukwenza ngebanga lokuthi bewubogaboga enyameni” (Ro 8:3), kuyakhanya ukuthi bekakhuluma ngalokho umphristi omjuda ebekangakghoni ukukwenza (umphristi lo bekabekwe mThetho bona kube nguye ongena endaweni eCwengeke Khulu alungiselela iminikelo bekafafaze iingazi zemihlatjelo ngeLanga leTethelelo) bona ‘asindise ngokupheleleko’ labo abakhonzako, njengombana kweyebeHebheru 7:11, 18-28 ihlathulula. Nanyana imihlatjelo ebeyenziwa ngesikhathi saka-Aroni beyenza abantu batjhidelane noZimu, akhenge ibatjhaphulule ngokupheleleko esonweni. Umpostoli uPowula nakakhuluma ngemihlatjelo yokuthethelelwa wathi “angekhe wenza labo abatjhidelako bona baphelele” lokho wakutjho aqalisele kibonembeza babo. (Heb 10:1-4; madanisa noHeb 9:9.) Umphristi ophakemeko bengeze akghone ukubhadela inani lesihlengo ebelitlhogeka bona abantu batjhaphuluke esonweni. Mhlatjelo kaKrestu kwaphela ongakghona ukukukwenza lokho.—Heb 9:14; 10:12-22.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Hebheru 9:16, 17) Ngombana lapho kunesivumelwano khona, ukufa komenzi wesivumelwano omumuntu kutlhogeka bona kube khona, 17 ngombana isivumelwano sisebenza ekufeni, njengombana singasebenzi umenzi wesivumelwano omumuntu nakasaphilako.

w92 3/1 31 ¶4-6

Imibuzo Evela Ebafundini

UPowula wathi kutlhogeka bona kube nesilwana namkha umuntu ofako bona isivumelwano esikhona hlangana noZimu nabantu sisebenze. Isibonelo salokho mThetho wesivumelwano. UZimu wasebenzisa uMosi bona abuyisane nama-Israyeli. UMosi wadlala indima eqakathekileko ngombana bekunguye obekakhuluma nama-Israyeli bona angene esivumelwaneni. Yeke uMosi bekaqalwa njengomuntu owenza isivumelweno somThetho esivela kuJehova. Kghani bekufuze uMosi aphalaze iingazi zakhe bona umThetho wesivumelwano usebenze? Awa. Kunalokho bekunikelwa ngeengazi zeenlwana, kunokobana kunikelwe ngeengazi zakaMosi.—Hebheru 9:18-22.

Alo kuthiwani ngesivumelwano esihlangana noJehova nesitjhaba sakwa-Israyeli esingokomfanekiso? UJesu Krestu wadlala indima ekulu njengomjameli, waba mjameli hlangana noJehova nama-Israyeli angokomfanekiso. Nanyana uJehova angumsunguli wesivumelwanesi, bona sizaliseke wasenza noJesu Krestu. UJesu ungumjameli wesivumelwanesi, abuye asebenzisane bunqopha nalabo abakhethwa kokuthoma esivumelwaneni. (Lukasi 22:20, 28, 29) Ngaphezu kwalokho, nguye obekalungele ukunikela umhlatjelo ebewutlhogeka bona kwenziwe isivumelwano. Umhlatjelo lo bewungasi ngeweenlwana kodwana bekungewokuphila komuntu onganasono. Yeke uPowula bekangatjho ukuthi uKrestu nguye owenza isivumelwano esitjha. Ngemva kobana “uKrestu angene ezulwini ngokwalo kangangobana nje ubonakala phambi kwakaZimu ngebanga lethu,” isivumelwano esitjha sathoma ukusebenza.—Hebheru 9:12-14, 24.

UPowula nakathi uMosi noJesu babantu abenze isivumelwano bekangatjho ukuthi ngibo abathomise iimvumelwano, nguZimu owazenzako. Kunalokho, uMosi noJesu bebasebenzelana eduze noJehova ekwenzeni iimvumelwano. Kizo zoke iimvumelwanezi bekufuze kube nomuntu namkha isilwana esifako—iinlwana zajamiselela uMosi, uJesu yena wanikela ngeengazi zakhe bona abantu abasesivumelwaneni esitjha bazuze.

(Hebheru 10:5-7) Yeke nakeza ephasini, wathi kuZimu: “‘Akhenge uyifune imihlatjelo neminikelo, kodwana ungilungiselele umzimba. 6 Akhenge uyamukele iminikelo yokutjhiswa epheleleko neminikelo yesono.’ 7 Nje-ke ngathi: ‘Qala! Ngizile (emsongweni kutloliwe ngami) ukuzokwenza intando yakho, Zimu.’”

it-1 249-250

Ibhabhadiso

ULukasi uthi uJesu bekathandaza ngesikhathi abhajadiswa. (Luk 3:21) Ukungezelela kilokho umtloli wencwadi yekwebeHebheru uthi, ngesikhathi uJesu Krestu ‘eze ephasini’ (lokho akutjho ukuthi ngesikhathi abelethwa ngaso ngombana bekangakghoni ukufunda namkha ukukhuluma kodwana ngesikhathi abhajadiswa athoma ukusebenzela uZimu) wakhuluma amezwi asemtlolweni weRhubo 40:7-9): “Imihlabelo neminikelo yeenthoro awuyithokozeli; iye, imihlabelo yokutjhiswa neyehlambululo awuyibizi. . . . Qala, ngizile njengombana ngitlolelwe njalo emsongweni.” (Heb 10:5-9) UJesu bekayikoro yesitjhaba sakwaJuda okusitjhaba esinesivumelwano noZimu umThetho wesivumelwano. (Eks 19:5-8; Gal 4:4) Ngebangelo uJesu bekanobuhlobo besivumelwano noZimu ngesikhathi abhajadiswa nguJwanisi. UJesu wenza okungaphezu kwalokho umThetho ebewukulindele kuye. Wazinikela bona enze ‘Intando’ kaYise atjengisa ukuthi uzonikela ngento ekungeyakhe ‘ulungiselele’ umzimba uzokuqeda iminikelo yeenlwana ebeyinikelwa ngokuvumelana nomThetho. Umpostoli uPowula uthi: “‘Ngentando’ le sicwengisiwe ngomnikelo womzimba kaJesu Krestu kube kanye kwaphela.” (Heb 10:10) Intando kaYise ibuye ihlanganise nemisebenzi emalungana nomBuso, uJesu wazinikela nakiwo umsebenzi loyo. (Luk 4:43; 17:20, 21) UJehova wakubona bewakwamukela ukuzinikela kweNdodanakhe wabe wayizesa ngommoya ocwengileko wathi: “Wena uyiNdodanami, engiyithandako; ngikwamukele.”—Mar 1:9-11; Luk 3:21-23; Mat 3:13-17.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Hebheru 9:1-14) Nje-ke, isivumelwano saphambilini besineemfuneko ezingokomthetho zomsebenzi ocwengileko nendawaso ecwengileko ephasini. 2 Ngombana kwakhiwa ikumba yokuthoma yetende, lapho bekunelithi leembani netafula nomqaliso wezikwa zomnikelo; ibizwa ngokuthi yiNdawo eCwengileko. 3 Kodwana ngemva kwerharideni lesibili bekunekumba yetende ebizwa ngokuthi yiNdawo eCwengeke Khulu. 4 Lapho bekunesitja segolide sokutjhisela ipepho nomfaji wesivumelwano ebewusindwe woke ngegolide, ngaphakathi kwawo bekunomjeka wegolide onemana nentonga ka-Aroni etlhurhileko namatje asipara wesivumelwano; 5 ngaphezu kwawo bekunamakherubhi agubuzese ngesithunzi sawo isigubuzeso sokubuyisana. Kodwana nje akusisikhathi sokunaba ngezintwezi. 6 Ngemva kokuthi izintwezi zenziwe ngendlela le, abaphristi bangena qobe ekumbeni yokuthoma yetende bona benze imisebenzi ecwengileko; 7 kodwana umphristi ophakemeko ungena yedwa ekumbeni yesibili kanye ngomnyaka, akangeni angakaphathi iingazi azinikela ngebanga lakhe nangebanga lezono zabantu abazenze bangazi. 8 Ngalokho ummoya ocwengileko ukwenza kukhanye ukuthi indlela etjhinga endaweni ecwengileko beyingakembulwa ngesikhathi itende lokuthoma lisesekhona. 9 Itendeli limfanekiso wesikhathi sanje, begodu ngokuvumelana nelungiselelweli, kunikelwa izipho nemihlatjelo. Nanyana kunjalo, izintwezi azikghoni ukwenza unembeza womuntu owenza umsebenzi ocwengileko aphelele. 10 Ziphathelene kwaphela nokudla neenselo nokuhlanzwa ngokwesiko okuhlukahlukeneko. Bezizimfuneko ezingokomthetho ezimalungana nomzimba begodu bekufuze zilandelwe bekube sikhathi esibekiweko sokunqophisa izinto. 11  Nanyana kunjalo, ngesikhathi uKrestu afika njengomphristi ophakemeko wezinto ezihle esezenzekile, wadlula etendeni eliqakatheke khulu neliphelele khulu, elingakenziwa ngezandla, okutjho ukuthi, elingasingelendalo le. 12 Wangena endaweni ecwengileko, ingasi ngeengazi zeembuzi namathole aduna, kodwana ngeengazi zakhe, kwaba kanye kwaphela, wasifumanela isindiso engapheliko. 13 Ngombana nangabe iingazi zeembuzi nezeenkunzi nemilotha yethokazana efafazwa kilabo abasilaphaziweko icwengisela ukuhlanjululwa kwenyama, 14 iingazi zakaKrestu owathi ngommoya waphakade wazinikela ngaphandle komtjhapho kuZimu, zizobahlambulula kangangani-ke abonembeza bethu emisebenzini efileko ukuze sinikele umsebenzi ocwengileko kuZimu ophilako?

SEPTEMBA 16-22, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 11

“Ukuqakatheka Kokukholwa”

(Hebheru 11:1) Ukukholwa kulindelwa okuqinisekisiweko kwalokho esinethemba ngakho, ubufakazi obanelisako balokho okungokwamambala okungabonwako.

w16.10 27 ¶6

Zikholwe Iinthembiso ZakaJehova

6 Ihlathululo yokukholwa eBhayibhelini ifumaneka emtlolweni webeHebheru 11:1. (Wufunde.) Ukukholwa kudzimelele ezintweni ezimbili thina esingaziboniko: (1) Zizinto “esinethemba ngazo” lokho kuhlanganisa izinto uZimu asithembise bona zizokwenzeka, ezinjengokuphela kwephasi elikhohlakelekweli. (2) ‘Nangalokho esingakuboniko.’ Kilokhu, ibizo lesiGirigi elitjhugululwe ngokuthi “kuliqiniso” liqalisele ebufakazini obukwenza ukholwe into ethileko, ngitjho nanyana ingabonakali, njengokuba khona kwakaJehova uZimu, uJesu Krestu, iingilozi, nemisebenzi eyenziwa mBuso kaZimu wezulwini. (Heb. 11:3) Kodwana singatjengisa njani ukuthi sinokukholwa nokuthi sinalo ithemba ezintweni esingaziboniko okukhulunywa ngazo eliZwini lakaZimu? Singatjengisa ngamezwi nangezenzo zethu, ngaphandle kwalokho ukukholwa kwethu akukapheleli.

(Hebheru 11:6) Ngaphezu kwalokho, ngaphandle kokukholwa akukghoneki ukuthabisa uZimu, ngombana nanyana ngubani otjhidela kuZimu kufuze akholelwe ukuthi ukhona nokobana uba mvuzi walabo abamfuna ngetjiseko.

w13 11/1 11 ¶2-5

‘Umvuzi Walabo Abamfuna Ngokuthembeka’

Khuyini etlhogekako bona uthabise uJehova? UPowula uyatlola, “Ngaphandle kokukholwa akwenzeki ukumthokozisa uZimu.” Tjheja bonyana uPowula akatjho bona ngaphandle kwekholo kubudisi ukumthabisa uZimu. Kunalokho, umpostoli uthi angeze kwakghoneka ukwenza njalo. Ngamanye amezwi, ikholo yinto eqakatheke khulu ekuthabiseni uZimu.

Ngiliphi ihlobo lekholo elithabisa uJehova? Ikholo lethu kuZimu kufuze libandakanye izinto ezimbili. Kokuthoma, ‘kufanele sikholwe bona ukhona.’ Amanye amatjhugululo athi “sikholelwe bona umumuntu wamambala” begodu “sikholelwe bona ukhona.” Kungakghoneka njani bonyana sithabise uZimu nengabe siyazaza bona ukhona? Nanyana kunjalo, ikholo lamambala libandakanya okungeziweko, ngitjho namadimoni ayakholwa bona uJehova ukhona. (Jakopo 2:19) Ikholo lethu lokwazi bona uZimu ukhona kufuze lisitjhukumisele esenzweni, okutjho bona sitjengisa ikholo lethu ngokuphila ngendlela emthabisako.—Jakopo 2:20, 26.

Kwesibili, ‘kufanele sikholwe’ bona uZimu ‘umvuzi.’ Umuntu onekholo leqiniso uyaqiniseka bona imizamwakhe yokuphila ngendlela ethabisa uZimu angeze ibe lilize. (1 Korinte 15:58) Singamthabisa njani uJehova nengabe sizaza ikghono lakhe nofana isifiso sokusivuza? (Jakopo 1:17; 1 Pitrosi 5:7) Umuntu ophetha ngokobana uZimu akanandaba nathi, akathokozi begodu akaphani, akamazi uZimu weqiniso.

Bobani uJehova abavuzako? UPowula wathi: ‘Ngilabo abamfuna ngokuthembeka.’ Enye incwadi yabatjhugululi beBhayibheli ithi amezwi wesiGirigi athi ‘ukufuna ngokuthembeka’ akatjho “ukukhamba uyokufuna” kodwana kunalokho, atjho ukuza kuZimu “bona umkhulekele.” Enye incwadi yeenkhombo ihlathulula bona isenzwesi sesiGirigi siphakamisa umzamo odephileko nokusebenza budisi. Liqiniso, uJehova uvuza labo ikholo labo elibatjhukumisela bona bamkhulekele ngehliziyo yoke nangetjiseko.—Matewu 22:37.

(Hebheru 11:33-38) Ngokukholwa bahlula imibuso, benza ukulunga, bafumana iinthembiso, bavala imilomo yamabhubezi, 34 bacima amandla womlilo, baphunyurha ekubulaweni ngesabula, kusukela ekubogabogeni benziwa babanamandla, babanamandla epini, bahlula amabutho asahlelako. 35 Abafazi bafumana abafileko babo ngokuvuswa, kodwana amanye amadoda bewahlunguphazwa ngombana bewangamukeli ukutjhatjhululwa ngesihlengo esithileko, ukuze afumane ukuvuswa okungcono. 36 Kwamambala, abanye balingwa ngokuthi kuhlekiswe ngabo begodu barithwe, ngaphezu kwalokho, babotjhwa bafakwa emajele. 37 Bakghadlhwa ngamatje, balingwa, baquntulwa phakathi ngesarha, babulawa ngesabula, bakhambakhamba bambethe iinkhumba zezimvu, iinkhumba zeembuzi, kukulapho batlhoga, basesizini, baphathwa kumbi; 38 nephasi belingakabafaneli. Bazulazula emmangweni, eentabeni, emarholweni nemigodini yephasi.

w16.10 23 ¶10-11

Qinisa Ukukholwa Kwakho Ezintweni Onethemba Ngazo

10 Encwadini yamaHebheru isahluko se-11 umpostoli uPowula ukhuluma ngeenlingo abantu bakaZimu abazibekezelelako ngitjho nanyana angakhenge awatjho amabizwabo. Isibonelo salokho ngesomma obekanokukholwa okuqinileko owahlongakalelwa madodanakhe amabili kodwana avuswa ngokukhamba kwesikhathi. Wabuye wakhuluma ngabanye godu wathi “akhange bavume ukuthukululwa ukuze bazuze ukuvuka okuhle.” (Heb. 11:35) Iqiniso kukuthi asazi ukuthi uPowula bekakhuluma ngabobani kodwana kungenzeka bekacabanga ngabantu abanjengoNabhothi, noZakariya, abakhandwa ngamatje bebafa ngebanga lokufuna kwabo ukulalela uZimu nokwenza intadwakhe. (1 Kho. 21:3, 15; 2 Kron. 24:20, 21) Singamlibali uDanyela nabangani bakhe, bona-ke bekulula ngabo ukuthi “bavume ukuthukululwa” ngokuthi baphule imithetho kaZimu. Koke kwenziwa kukholelwa kwabo emandleni kaZimu, amandla kaZimu lawo abenza bakghona ‘ukuvala imilomo yamabhubezi’ begodu “bacima imililo evutha ngamandla.”—Heb. 11:33, 34; Dan. 3:16-18, 20, 28; 6:13, 16, 21-23.

11 Abaphorofidi abanjengoMikaya noJoromiya “abanye balingwa ngokuthi kuhlekiswe ngabo begodu barithwe, ngaphezu kwalokho, babotjhwa bafakwa emajele” ngebanga lokukholwa kwabo. Bese kuthi abanye abanjengo-Eliya “bandinda emarhalawumbeni neentabeni, emikghotheni nemadongeni wephasi.” Boke njalo ‘bebaqiniseka ngezinto ebebanethemba ngazo.’—Heb. 11:1, 36-38; 1 Kho. 18:13; 22:24-27; Jor. 20:1, 2; 28:10, 11; 32:2.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Hebheru 11:4) Ngokukholwa u-Abela wanikela uZimu umhlatjelo osezingeni eliphezulu kunokaKayini, begodu ngokukholokho wamukela ubufakazi bokuthi ulungile, ngombana uZimu wamukela izipho zakhe, ngitjho nanyana ahlongakele, usakhuluma ngokukholwa kwakhe.

it-1 804 ¶5

Ukukholwa

Iimbonelo Zakade Zokukholwa. Omunye nomunye ‘kabalilifu elikhulu’ uPowula akhulume ngabo (Heb 12:1) bekanokukholwa okunzinzileko. Ngokwesibonelo u-Abela bekazi ngesithembiso sakaZimu esimalungala ‘nendlalifa’ ebeyizokugadanga ‘inyoka’ ehloko. Begodu wabubona ngamehlwakhe ubufakazi bokuzaliseka kwamezwi uJehova awakhuluma e-Edeni. Nabangasese se-Edeni, u-Adamu no-Eva bebadla isikwa ngomjuluko wobuso babo ngebanga lokuthi ihlabathi beyiqalekisiwe, yeke bekumila ameva nekhula. Kungenzeka nokuthi u-Abela wabona u-Eva atjhisakalela ukunakwa yindodakwakhe, wabona u-Adamu alawula umkakhe. Siyaqiniseka ukuthi ummakhe walila ngeenhlungu zokubeletha. Esangweni lesivande se-Edeni bekugade amakerubhi neensabula zomlilo ezibenyazelako. (Gen 3:14-19, 24) Koke lokho ‘bekubufakazi obukholisako’ ku-Abela bokuthi ukutjhatjhululwa kuzokufika ‘ngendlalifa ethenjisiweko.’ Yeke ukukholwa kwenza “u-Abela wanikela uZimu umhlatjelo” osezingeni eliphezulu kunokaKayini.—Heb 11:1, 4.

(Hebheru 11:5) Ngokukholwa u-Inogo wadluliswa bona angaboni ukufa, akhenge asafumaneka ndawo ngombana uZimu wamdlulisa; ngombana ngaphambi kokobana adluliswe wafumana ubufakazi bokuthi uthabise uZimu.

wp17.1 12-13

‘Bekamthokozisa UZimu’

Yeke kutjho ukuthini ukuthi u-Inogo “wanyuswa” bona “angaboni ukufa”? Kungenzeka uJehova wenyusela u-Inogo ekufeni bona angezwa ubuhlungu bokufa. Kodwana ngaphambi kobana lokho kwenzeke, u-Inogo wabubona ubufakazi bokuthi ‘uthokozise uZimu.’ Kubayini sitjho njalo? Kungombana ngaphambi kobana ahlongakale kungenzeka bona u-Inogo wabona umbono ovela kuZimu, wephasi eliyipharadesi. Lokho kwamqinisekisa bona uthabise uZimu, walala, wahlongakala. Umpostoli uPowula nakatlola ngo-Inogo nezinye iinceku zakaZimu ezithembekileko wathi: “Boke laba bafa basekukholweni.” (Hebheru 11:13) Ngokukhamba kwesikhathi umndenakhe kungenzeka wafuna isidumbu sakhe, kodwana ‘azange usithole.’ Kungenzeka uJehova wasifihla bona bangasisebenzisi kumbi namkha basisebenzisele ukulotjha abosingazimu.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Hebheru 11:1-16) Ukukholwa kulindelwa okuqinisekisiweko kwalokho esinethemba ngakho, ubufakazi obanelisako balokho okungokwamambala okungabonwako. 2 Ngakho, abantu bemandulo bafumana ubufakazi. 3 Ngokukholwa siyalemuka ukuthi iphaseli lahlelwa ngelizwi lakaZimu, ukuze kuthi okubonwako kubekhona ezintweni ezingabonakaliko. 4 Ngokukholwa u-Abela wanikela uZimu umhlatjelo osezingeni eliphezulu kunokaKayini, begodu ngokukholokho wamukela ubufakazi bokuthi ulungile, ngombana uZimu wamukela izipho zakhe, ngitjho nanyana ahlongakele, usakhuluma ngokukholwa kwakhe. 5 Ngokukholwa u-Inogo wadluliswa bona angaboni ukufa, akhenge asafumaneka ndawo ngombana uZimu wamdlulisa; ngombana ngaphambi kokobana adluliswe wafumana ubufakazi bokuthi uthabise uZimu. 6 Ngaphezu kwalokho, ngaphandle kokukholwa akukghoneki ukuthabisa uZimu, ngombana nanyana ngubani otjhidela kuZimu kufuze akholelwe ukuthi ukhona nokobana uba mvuzi walabo abamfuna ngetjiseko. 7 Ngokukholwa, uNowa ngemva kokufumana isiyeleliso esivela kuZimu sezinto ebezingakabonwa, walalela uZimu, wakha umkhumbi bona asindise umndenakhe; begodu ngebanga lokukholokhu walahla iphasi, waba yindlalifa yokulunga okumphumela wokukholwa. 8 Ngokukholwa, u-Abrahama nakabizwako, walalela ngokuthi aphume endawenekhabo watjhinga endaweni ebekazoyizuza njengelifa; waphuma, ngitjho nanyana bekangazi bona uyaphi. 9 Ngokukholwa wahlala njengephandle enarheni yesithembiso njengokungathi usenarheni ekungasingeyakhe, wahlala ematendeni no-Isaka noJakopo, iindlalifa ezikunye naye zesithembiso esifanako. 10 Ngombana bekalinde idorobho elineensekelo zamambala, lelo umtlami nomakhi walo kunguZimu. 11 Ngokukholwa noSara wafumana amandla wokuba sidisi, ngitjho nanyana iminyakakhe yokuba sidisi beseyidlulile, ngombana wamqala njengothembekileko loyo owenze isithembiso. 12 Ngebangeli, ngomuntu munye obekanjengofileko, kwabelethwa abantwana abanengi njengeenkwekwezi zomkayi, nokungekhe kwakghoneka ukubabala njengehlabathi yelwandle. 13 Ngokukholwa boke laba bafa, ngitjho nanyana bangakhenge bafumane ukuzaliseka kweenthembiso; kodwana bazibona zisesekude, bazamukela begodu bavuma tjhatjhalazi ukuthi babaqhamuka nezakhamuzi zesikhatjhana enarheni. 14 Ngombana labo abakhuluma bunjalo benza kube semtarini bona bayifuna ngetjiseko indawo ekungeyabo. 15 Nje-ke, ngathana bebasolo bakhumbula indawo abayitjhiyako, bebazokuba nethuba lokubuyela kiyo. 16 Kodwana nje balwela ukufikelela indawo engcono, okutjho indawo okungeyezulwini. Nje-ke, uZimu akananhloni ngabo, bona abizwe ngokuthi unguZimabo, ngombana ubalungiselele idorobho.

SEPTEMBA 23-29

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | HEBHERU 12-13

“Ukukhalinywa—Kutjengisa ukuthi uJehova uyasithanda”

(Hebheru 12:5) Senisikhohlwe tjhira, isikhuthazo esithi nimadodana, nasithi: “Ndodanami, ungasinyazi isiyalo esivela kuJehova, namkha uphele amandla nawulungiswa nguye;

w12 3/15 29 ¶18

Ningarhedluli ‘Izinto Ezingemva’

18 Isiyalo esibuhlungu. Kuthiwani nengabe silingeka bona siqale emva ngokusilingeka ngesiyalo esasifumana? Lokho ngeze kube buhlungu kwaphela kodwana kungasicoba amathambo—kusibangele bona ‘siphele amandla.’ (Heb. 12:5) Kungakhathaliseki bona ‘sinyaza’ isiyalo ngombana singasifuni namtjhana ‘siphela amandla’ ngombana siyasamukela bese silahla itewu, umphumela uyafana—asivumeli isiyalo sisizuzise begodu sisicwenge. Qala bona kungcono kangangani ukulalela amezwi kaSolomoni: “Bamba isiyalo; ungasilisi. Sibulunge, ngombana sikuphila kwakho.” (IzA. 4:13) Njengomtjhayeli olalela amatshwayo wendlela, asamukele isiyalo, sisisebenzise, begodu siragele phambili.—IzA. 4:26, 27; funda yekwebeHebheru 12:12, 13.

(Hebheru 12:6, 7) ngombana uJehova uyabakhalima labo abathandako, eqinisweni, ujezisa nanyana ngubani amamukela njengendodana.” 7 Kufuze nikghodlhelele ngombana leyo yingcenye yokuyalwa kwenu. UZimu uniphatha njengamadodana. Ngombana ngiyiphi indodana engakhalinywa nguyise?

w12 7/1 21 ¶3

“Nanithandazako, Nithi: ‘Baba’”

Ubaba othanda abantwana bakhe uyabakhalima, ngombana unendaba nokuthi bazokukhula babantu abanjani. (Efesu 6:4) Ubaba onjalo uzokuba bukhali, kodwana akazwisi abantwana bakhe ubuhlungu nakabakhalimako. NjengoBabethu wezulwini ngezinye iinkhathi kuyatlhogeka bona asikhalimele. Kodwana uZimu utjengisa ukuthi uyasithanda nakasikhalimelako akasihlunguphazi. NjengoBabakhe, uJesu bekangasilikhuni, ngitjho nanyana abafundi bakhe bebathatha isikhathi ukulalela isiyalo.—Matewu 20:20-28; Lukasi 22:24-30.

(Hebheru 12:11) Kuliqiniso, akukho ukukhalinywa okubonakala kuthabisa kwanjesi, kodwana kubuhlungu; nanyana kunjalo ngemva kwalokho labo ababandulwe ngikho kubalethela isithelo sokuthula esikulunga.

w18.03 32 ¶18

“Lalelani Ukusola Kwami Nihlakaniphe”

18 Iye khona siyavuma ukukhalinywa kubuhlungu, kodwana okubuhlungu khulu mphumela wokungalaleli nawukhalinyelwako. (Heb. 12:11) Akhesifakazele lokho ngokwenzeka kuKhayini neKosini uTsedekhiya. UKhayini wakhe wahloya umfowabo u-Abela kangangokuthi wafuna nokumbulala, kodwana uZimu wamkhalima wathi: ‘Usilingwe yini? Kubayini ubuso bakho bunyukubele nje? Kanti nawenza okuhle uzakhe umomotheke na? Nawenza okungakalungi, yelela isono sikulindile nawusuka lapha. Sikhanukela ukukubinda kodwana wena kufuze uqine kunaso.’ (Gen. 4:6, 7) UKhayini waba nekani wangamlaleli uJehova. Nangambala wambulala umfowabo. Ngokwenza koke lokho wazibangela ubuhlungu ebekangabubalekela. (Gen. 4:11, 12) Ngitjho nobuhlungu bokukhalinywa bebungeze bafika ezingeneli.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Hebheru 12:1) Nje-ke, ngombana sinelifu elikhulu kangaka labofakazi elisibhodileko, asilahle woke umthwalo nesono esisirareja lula, siwugijime ngokukghodlhelela umjarho obekwe phambi kwethu,

w11 9/15 17-18 ¶11

Gijima Umjarho Ngokukghodlhelela

11 ‘Isiqubuthu esikhulu sabofakazi’ besingasiziimbukeli nje kwaphela, ebezizele ukuzokubukela umjarho namtjhana ukubona isiqhema nofana umgijimi esimthandako athumba. Kunalokho, besinengcenye, njengabagijimi emjarhweni. Zawugijima ngokuphumelelako umjarho bezawuqeda. Nanyana kwanjesi sezihlongakele, zingaqalwa njengabagijimi abanokuhlangabezanwe nakho abakhuthaza abagijimi abatjha emjarhweni. Cabanga bona umgijimi bekangazizwa njani ngathana bekazi bona abambhodileko, namtjhana abambukeleko, ngabanye babagijimi abaphumelele kwamambala. Angekhe atjhukumiseleke na ukwenza koke angakwenza namtjhana alinge nokwenza okungaphezu kwamandlakhe? Abofakazi bekadenabo bangakufakazela bona umjarho loyo ongokomfanekiso, kungakhathaliseki bona ubudisi kangangani, ungathunjwa. Ngalokho, ukuhlala akhumbula isibonelo ‘sesiqubuthu esikhulu sabofakazi,’ bekungenza amaKrestu amaHebheru wekhulu lokuthoma abe nesibindi begodu ‘awugijime ngokukghodlhelela umjarho’—njengombana kungenza nakithi namhlanjesi.

(Hebheru 13:9) Ningadurhiswa ziimfundiso ezihlukahlukeneko nezirarako, ngombana kungcono bona ihliziyo iqiniswe ngomusa omkhulu kunangokudla, okungabazuzisiko labo abadzimelele kikho.

w89 12/15 22 ¶10

Nikela Ngemihlatjelo Ethabisa UJehova

10 AmaHebheru bekufuze abalekele ‘ukudurhiswa ziimfundiso ezihlukahlukeneko nezirarako’ zamaJuda aphume endleleni. (Galatiya 5:1-6) Kodwana bekufuze afunde ukuthi, ‘ngomusa kaZimu omkhulu ihliziyo ingaba namandla’, lokho kuwenze anamathele eqinisweni. Abanye bebanghonghoyila ngokudla nangemihlatjelo kungebangelo uPowula wathi ithando labo ngozimu alikajuli eenhliziyweni zabo, ngombana bazitshwenya ngezinto ezingazuzisiko. Nasiphila ngeenkambiso zakaZimu sizokuzuza begodu sizokuthokozela nesihlengo, lokho kuzosenza singatshwenyeki ngezinto abantu abakhetha ukuzenza ezingatjhayisani neenkambisolawulo zakaZimu. (Roma 14:5-9) Ukungezelela kilokho, umhlatjelo kaKrestu wenza imihlatjelo yamaLevi yangasasebenza.—Hebheru 9:9-14; 10:5-10.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Hebheru 12:1-17) Nje-ke, ngombana sinelifu elikhulu kangaka labofakazi elisibhodileko, asilahle woke umthwalo nesono esisirareja lula, siwugijime ngokukghodlhelela umjarho obekwe phambi kwethu, 2 njengombana siqale ngetjiseko kuMjameli omKhulu noMphelelisi wokukholwa kwethu, uJesu. Ngebanga lethabo ebelibekwe phambi kwakhe wakghodlhelela isigodo sokuhlunguphazwa, wangaba nendaba nokuhlaziswa, wahlala ngesidleni sesihlalo sobukhosi sakaZimu. 3 Kwamambala, cabangisisani khulu ngaloyo okghodlhelele ikulumo enjalo ephikisako yezoni elimaza zona, ukuze ningadinwa begodu niphele amandla.  4Ekulweni kwenu nesonweso, nisengakalwi bekube sezingeni lokobana kuphalake iingazi zenu. 5 Senisikhohlwe tjhira, isikhuthazo esithi nimadodana, nasithi: “Ndodanami, ungasinyazi isiyalo esivela kuJehova, namkha uphele amandla nawulungiswa nguye; 6 ngombana uJehova uyabakhalima labo abathandako, eqinisweni, ujezisa nanyana ngubani amamukela njengendodana.” 7 Kufuze nikghodlhelele ngombana leyo yingcenye yokuyalwa kwenu. UZimu uniphatha njengamadodana. Ngombana ngiyiphi indodana engakhalinywa nguyise? 8 Kodwana nangabe akhenge nihlanganyele noke ekufumaneni isiyalwesi, nimavezandlebe, ingasi amadodana. 9 Ngaphezu kwalokho abobaba bethu benyama bebajayele ukusikhalima, sabahlonipha. Akukafuzi na sizithobe khulu kuBaba owasikhetha ngommoya ocwengileko begodu siphile? 10 Ngombana basikhalima isikhatjhana ngokuvumelana nalokho ebekubonakala kukuhle kibo, kodwana yena wenza lokho bona kuzuze thina ukuze sihlanganyele ekucwengekeni kwakhe. 11 Kuliqiniso, akukho ukukhalinywa okubonakala kuthabisa kwanjesi, kodwana kubuhlungu; nanyana kunjalo ngemva kwalokho labo ababandulwe ngikho kubalethela isithelo sokuthula esikulunga. 12 Nje-ke qinisani izandla ezirephelelako namadolo abogabogako, 13 niragele phambili nenzela iinyawo zenu iindlela ezinqophileko ukuze okurholopheleko kungathuweleli, kunalokho, kulatjhwe. 14 Lwelani ukuba nokuthula nabantu boke, nokucwengeka okunganamuntu ozokubona iKosi ngaphandle kwakho. 15 Tjhejani bona kungabi namunye obhalelwa kufumana umusa omkhulu kaZimu, ukuze kungabi nomrabhu onetjhefu ovelako ubangele imiraro begodu abanengi basilaphazwe ngiwo; 16 tjhejani nokobana hlangana nani lapho kungabi nowenza izenzo zomseme ezisisono namkha ongazihloniphi izinto ezicwengileko, njengo-Esewu, owathengisa amalungelwakhe wobuzibulo ngesidlo sinye. 17 Ngombana niyazi bona ngemva kwalokho nasekafuna ukuzuza isibusiso njengelifa, wadinywa sona; ngombana nanyana alinga ngamandla ukutjhugulula umkhumbulo ngeenyembezi, kwaba lilize.

SEPTEMBA 30–OKTOBA 6

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JAKOPO 1-2

“Isono nokufa”

(Jakopo 1:14) Kodwana ngamunye ulingwa ngokudoswa nangokuyengwa yikanukwakhe.

g17.4 14

Isilingo

Uyalingeka nawukarwa yinto ethileko, khulukhulu nakuyinto engakalungi. Akhesithi useentolo bese ubona into ehle oyithandako. Kusese njalo ufikelwe mcabango wokuyeba bese ucabanga nokuthi angekhe bakubambe. Kodwana unembezakho athi ungakwenzi lokho! Bese uyawukhipha umcabango loyo emkhumbulwenakho. Ngesikhatheso ukulingwa kuphelile begodu ukuhlulile.

OKUTJHIWO YIBHAYIBHELI

Ukulingwa akukwenzi umuntu omumbi. IBhayibheli liyavuma bona soke siqalana nokulingwa. (1 Korinte 10:13) Okuqakathekileko kukuthi senzani nasilingwako. Abanye bacabanga ngezinto ezimbi ngokukhamba kwesikhathi bawela esilingweni. Abanye ngaphandle kokumotjha isikhathi balisa ukucabanga ngezinto ezimbi.

“Kodwana ngamunye ulingwa ngokudoswa nangokuyengwa yikanukwakhe.”—Jakopo 1:14.

(Jakopo 1:15) Nje-ke ikanuko nasele ivundile, ibeletha isono; isono nasele senziwe, siletha ukufa.

g17.4 14

Isilingo

IBhayibheli iveza amagadango abangela umuntu bona awele esonweni. UJakopo 1:15 uthi: “Nje-ke ikanuko nasele ivundile, ibeletha isono.” Ngamezwi alula singathi, nasisolo sicabanga ngezinto ezingakalungi sizokugcina sele sizenzile, njengomma ozithweleko nakabeletha umntwana. Singakghona ukubalekela ukuba ziingqila zokufisa izinto ezingakalungi. Zingakghona ukuzihlula.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

(Jakopo 1:17) Nanyana ngisiphi isipho esihle begodu nanyana ngisiphi isipho esipheleleko sivela phezulu, sehla sivela kuBaba weenkhanyisi zezulwini, ongatjhugulukiko njengemithunzi etjhidako.

it-2 253-254

Umkhanyo

UJehova ‘nguBaba weenkhanyisi.’ (Jak 1:17) ‘Ubeka ilanga kobana likhanyise emini, uyala inyezi neenkwekwezi kobana ziphazime ebusuku’ (Jor 31:35) ubuye abe mthombo wokukhanya ngokusenza sizwisise iimfundiso zakhe. (2Ko 4:6) ImiThethwakhe nokukhalinyelwa okusekelwe emitlolweni kukukhanya kilabo abavuma ukunqontjhiswa ngikho. (IR 43:3; 119:105; IzA 6:23; Isa 51:4) UmRhubi wathi: “ekukhanyeni kwakho sibona ukukhanya.” (IR 36:10; madanisa ne-IR 27:1; 43:3.) Ukukhanya kwelanga kwanda kancanikancani kusukela ngamasa bekube kulapho “umkhanyo lo ukhanya ukuya ngokuya bekube semini,” Yeke indlela yabalungileko ikhanyiswa kuhlakanipha kwakaZimu okuya phambili. (IzA 4:18) Ukulandela imithetho kaJehova kutjho ukukhamba ekukhanyeni. (Isa 2:3-5) Ngakelinye ihlangothi umuntu nakaqala into ngamehlo wenyama namkha ngokukhohlakala kutjho ukuthi ukhamba ebumnyameni obukhulu. UJesu uthi: “nangabe ilihlo lakho linomona, umzimbakho woke uzokuba mnyama. Yeke nangabe ukukhanya okukuwe kubumnyama, maye bungangani-ke ubumnyamobo!”—Mat 6:23; madanisa noDut 15:9; 28:54-57; IzA 28:22; 2Pt 2:14.

(Jakopo 2:8) Nje-ke, nangabe nilandela umthetho wobukhosi ngokuvumelana nomtlolo othi, “Kufuze uthande umakhelwanakho njengombana uzithanda wena,” nenza kuhle khulu.

it-2 222 ¶4

UmThetho

“UmThetho WobuKhosi.” “Umthetho wobukhosi” bewuthi, njengombana ikosi iqakathekile begodu isesikhundleni esiphakemeko umthetho wokuthanda umakhelwanakho bewuqakatheke khulu ukudlula eminye imithetho. (Jak 2:8) Okuqakatheke khulu ngomThetho wesivumelwano bekulithando; bese wesibili ekusekelwe kiyo yoke imiThetho nabaphorofidi “Kufuze uthande umakhelwanakho njengombana uzithanda wena” (Umthetho wobukhosi). (Mat 22:37-40) AmaKrestu akasingaphasi komThetho wesivumelwano kodwana angaphasi komthetho wobuKhosi bakaJehova neNdodanakhe iKosi uJesu Krestu, angaphasi kwesivumelwano esitjha.

Ukufundwa KweBhayibheli

(Jakopo 2:10-26) Ngombana nangabe umuntu ulalela woke umThetho kodwana athathe igadango elimbi endaweni yinye, sekaweqe woke umthetho. 11 Ngombana loyo othi, “Ungafebi,” uthi godu, “Ungabulali.” Nje-ke, nangabe awufebi kodwana uyabulala, usiseqamthetho. 12 Ragelani phambili nikhuluma begodu niziphatha njengalabo abazokwahlulelwa ngomthetho wabantu abatjhaphulukileko. 13 Ngombana loyo onganasirhawu uzokwahlulelwa ngaphandle kwesirhawu. Isirhawu siyasihlula isahlulelo. 14 Kuzuzisa ngani, bafowethu, umuntu nakathi uyakholwa kodwana anganamisebenzi? Ukukholokho angekhe kumsindise, akusinjalo? 15 Nangabe umfowethu namkha udade akanazambatho nokudla okwaneleko kwelanga, 16 kodwana omunye wenu athi kuye, “Khambani ngokuthula; nifuthumale begodu nisuthe,” kodwana ningabaphi abakutlhogako emzimbenabo, kuzuzisa ngani lokho? 17 Ngokufanako nokukholwa, nakukodwa tere, kunganamisebenzi, kufile. 18 Nanyana kunjalo, omunye uzakuthi: “Wena unokukholwa, mina nginemisebenzi. Ngitjengisa ukukholwa kwakho ngaphandle kwemisebenzi, mina ngizokutjengisa ukukholwa kwami ngemisebenzi.” 19 Angithi niyakholwa bona kunoZimu munye? Kuhle khulu lokho. Kodwana namadimoni ayakholwa begodu ahlengezele. 20 Unendaba nokwazi na, wena muntu onganalwazi, ukuthi ukukholwa ngaphandle kwemisebenzi kulilize? 21 Kghani u-Abrahama ubabethu azange kuthiwe ulungile ngemisebenzi ngemva kokuthi anikele ngendodanakhe u-Isaka e-aldareni? 22 Niyabona ukuthi ukukholwa kwakhe bekukhambisana nemisebenzakhe nokuthi ukukholwa kwakhe kwapheleliswa ngemisebenzakhe, 23 kwazaliseka umtlolo othi: “U-Abrahama wakholwa kuJehova, waqalwa njengolungileko,” begodu wabizwa ngokuthi mngani kaJehova. 23 Niyabona ukuthi umuntu kuzokuthiwa ulungile ngemisebenzi ingasi ngokukholwa kwaphela. 25 Ngokwendlela efanako, uRahabi ingwadla akhenge na kuthiwe ulungile ngemisebenzi ngemva kokwamukela iinthunywa ngommoya omuhle begodu wazibalekisa ngenye indlela? 26 Eqinisweni, njengombana umzimba ngaphandle kommoya ufile, ngokufanako nokukholwa ngaphandle kwemisebenzi kufile.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana