IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr21 Janabari kk. 1-10
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2021
  • Iinhlokwana
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 18-19
  • “Hlanzeka Ngendlela Oziphatha Ngayo”
  • Singazivikela Njani Esithiyweni SakaSathana
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 20-21
  • “UJehova Uhlukanisa Abantu Bakhe”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 22-23
  • “Iminyanya Ejanyisiweko Nalokho Ekutjhoko Kithi”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 24-25
  • “Umnyaka Wokubuyisela Netjhaphuluko Yengomuso”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • FEBHERBARI 1-7
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 26-27
  • “Ungasifumana Njani Isibusiso SakaJehova?”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • FEBHERBARI 8-14
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 1-2
  • “UJehova Uhlela Abantu Bakhe”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 3-4
  • “Umsebenzi Ebewenziwa MaLevi”
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
  • AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 5-6
  • Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2021
mwbr21 Janabari kk. 1-10

Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

JANABARI 4-10

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 18-19

“Hlanzeka Ngendlela Oziphatha Ngayo”

w19.06 28 ¶1

Singazivikela Njani Esithiyweni SakaSathana

UJehova wakhuluma ngokuziphatha okumbi kweentjhabezi begodu wayelelisa ama-Israyeli wathi: ‘Ningenzi njengombana kwenza abantu benarha yeKanana enginisa kiyo. . . . Inarha isilaphele.’ Yeke bekazobajezisa abantu beKanana. Indlela abantwaba ebebaphila ngayo beyinyenyisa khulu kuZimu kangangokuthi wathi inarha leyo isilaphele.—Lev. 18:3, 25.

w17.02 20 ¶13

UJehova Nguye Orhola Abantu Bakhe

Akhuthi uyaqala nje bona amakhosi akhethwa nguZimu bekahluke njani ebantwini bakezinye iintjhaba! Phela amakhosi weentjhabezo bewalalela imibono yabantu, begodu beyibafaka edakeni. Ngokwesibonelo, ngitjho nanyana amaKanana bewanomrholi kodwana abantu balapho bebenza izinto ezinyenyisa khulu, njengokuya emabhayini kwabantu abahlobanako, ukuthandana kwabantu bobulili obufanako, ngapha benza nemihlabelo ngabantwana begodu balotjha neenthombe. (Lev. 18:6, 21-25) Ngapha nabarholi beBhabheli kuhlanganise nebeGibhide, bebanganandaba nemithetho uZimu ayinikela ama-Israyeli malungana nokuhlanzeka. (Num. 19:13) Kodwana nakubarholi abakhethwa nguZimu bona-ke, bebahlukile ngombana bebakhuthaza abantu ukuthi balotjhe uZimu kuhle, baziphathe kuhle begodu bahlale endaweni ehlwengekileko. Asinakho nokuncani ukungabaza ukuthi uJehova nguye ebekarhola abantu bakhe.

w14-ZU 7/1 7 ¶2

Lokho UNkulunkulu Azokwenza Ngobubi

Kuthiwani ngalabo abanenkani abangafuni ukushintsha izindlela zabo, abaphikelela ekwenzeni izinto ezimbi? Cabanga ngalesi sithembiso esingagunci: “Ngabaqotho abayohlala emhlabeni, futhi ngabangasoleki abayosala kuwo. Kepha ababi bayonqunywa emhlabeni; abakhohlisayo bona, bayosishulwa kuwo.” (IzAga 2:21, 22) Ithonya labantu ababi liyobe lingasekho. Lapho sebephila emhlabeni onokuthula, abantu abalalelayo bayokhululwa kancane kancane ekungaphelelini abakuzuze njengefa.—Roma 6:17, 18; 8:21.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

w06-ZU 6/15 22 ¶11

“Yeka Indlela Engiwuthanda Ngayo Umthetho Wakho!”

Isici sesibili soMthetho KaMose esasibonisa ukukhathalela kukaNkulunkulu inhlalakahle yabantu bakhe kwakuyilungelo lokukhothoza. UJehova wabeka umyalo othi lapho umlimi ongumIsrayeli evuna emasimini akhe, abampofu kufanele bavunyelwe ukuba babuthe lokho okushiywe abavuni. Abalimi kwakufanele bangavuni ngokuphelele emaphethelweni amasimu abo, futhi kwakufanele bangazibuthi izinsalela zamagilebhisi noma zomnqumo. Izithungu zokusanhlamvu ezazisale ngephutha emasimini kwakungafanele zilandwe. Leli kwakuyilungiselelo lothando lokusiza abampofu, abafokazi, izintandane nabafelokazi. Nakuba kwakudingeka basebenze kanzima lapho bekhothoza, leli lungiselelo lalibenza bakwazi ukugwema ukuba izinxibi.—Levitikusi 19:9, 10; Duteronomi 24:19-22; IHubo 37:25.

JANABARI 11-17, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 20-21

“UJehova Uhlukanisa Abantu Bakhe”

w04-ZU 10/15 11 ¶12

IPharadesi—Ingabe Ungalifinyelela?

Nokho, kukhona into okungamelwe siyishalazele. UNkulunkulu watshela ama-Israyeli: “Kumelwe niwugcine wonke lo myalo enginiyala ngawo namuhla, ukuze nibe namandla futhi impela ningene nilidle izwe.” (Duteronomi 11:8) KuLevitikusi 20:22, 24, kukhulunywa ngalo lelo zwe: “Kumelwe nigcine zonke izimiso zami nazo zonke izinqumo zami zokwahlulela futhi nizenze, ukuze izwe enginiletha kulo ukuba nihlale kulo linganihlanzi linikhiphe. Yingakho ngithé kini: ‘Nina, niyodla ifa lomhlabathi wabo, futhi mina, ngiyowunika nina ukuba nidle ifa lawo, izwe eligeleza ubisi noju.’” Yebo, ukudla iZwe Lesithembiso kwakuxhomeke ebuhlotsheni obuhle noJehova uNkulunkulu. Ngenxa yokuthi ama-Israyeli awamlalelanga uNkulunkulu, wavumela abaseBhabhiloni ukuba bawanqobe futhi bawasuse endaweni yawo.

it-1 1199

Ilifa

Izinto zomuntu ohlongakeleko bezidluliselwa indlalifa namkha labo ebekufuze bazifumane. Isenzo sesiHebheru esisetjenzisiweko sithi, na·chalʹ (ibizo, na·chalahʹ). Sihlanganisa ukufumana, ukudlulisa ilifa namkha ukuzuza ilifa ngebanga lokuhlongakalelwa. (Num 26:55; Hez 46:18) Isenzo esithi, ya·rashʹ ngasikhathi sisetjenziswa ukuhlathulula umuntu ofumana ilifa ngombana ‘abelethelwa’ emzini loyo kodwana kanengi litjho ‘ukuzuza’ ilifa ngaphandle kokuba yindlalifa. (Gen 15:3; Lev 20:24) Linehlathululo godu etjho ‘ukuthumba’, ukuthatha ilifa ngokulwa ipi. (Dut 2:12; 31:3) Amagama wesiGreki ahlobana nelifa ngelithi, kleʹros elitjho ukuthi, “ifumbe” kodwana libuye litjho, “ukwabelana” ekugcineni litjho ukuthi, “ilifa.”—Mat 27:35; IzE 1:17; 26:18.

it-1 317 ¶2

Iinyoni

Ngemva komThwalela, uNowa wanikela “ngeenyoni ezihlambulukileko” nangezinye iinlwana. (Gen 8:18-20) Ngemva kwalokho uZimu wavuma bona iinyoni zingaba kukudla ebantwini, kwaphela nabangadli iingazi zazo. (Gen 9:1-4; madanisa noLev 7:26; 17:13.) ‘Ukuhlambuluka’ kwezinye iinyoni ngesikhatheso bekusibonakaliso saphezulu sokwamukelwa komhlatjelo; ukulandisa kweBhayibheli kutjengisa ukuthi, malungana nokudliwa kweenyoni bezingekho ‘ezisilapheleko’ bekwaba kulapho kubekwa umThetho kaMosi. (Lev 11:13-19, 46, 47; 20:25; Dut 14:11-20) EBhayibhelini awekho amabanga atjhoko ukuthi kubayini ezinye iinyoni beziqalwa ‘njengezisilapheleko’. Kodwana ezinengi ezisilapheleko bekuziinyoni ezidla iinlwana ezifileko neenyoni ezidla ezinye iinlwana. Umthetho lo wapheliswa ngesikhathi kwenziwa isivumelwano esitjha, njengombana uZimu wakwenza kwabonakala ngombono kuPitrosi.—IzE 10:9-15.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 563

Ukusika

UmThetho kaZimu bewungavumi bona abantu bazisike ngebanga lokuhlongakalelwa. (Lev 19:28; 21:5; Dut 14:1) Ibanga lalokhu kukuthi ama-Israyeli bekasitjhaba esicwengileko kuJehova, bekubabantu bakhe. (Dut 14:2) Nje ke, ama-Israyeli bekungakafuzi alotjhe iinthombe. Ngokufanako, ukulila okudluleleko nokuzisika emzimbeni lokha umuntu nakahlongakalelweko bekungafaneleki ebantwini ebebabazi ubujamo babantu abahlongakeleko kunye nethemba levuko. (Dan 12:13; Heb 11:19) Ukungazisiki kwama-Israyeli nokungazilimazi ngamabomu bekutjengisa bona bayayihlonipha indalo kaZimu, umzimba womuntu.

JANABARI 18-24, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 22-23

“Iminyanya Ejanyisiweko Nalokho Ekutjhoko Kithi”

it-1 826-827

Umnyanya WesiKwa EsinganaNgumelo

Ilanga lokuthoma lomnyanya wesiKwa EsinganaNgumelo bekuba mgidi omkhulu, begodu kulisabatha. Ngelanga lesibili, ngoNisani 16, iinqwambi zebhali zokuthoma, isivuno esivuthwe kokuthoma ePalestina, besilethwa kumphristi. Ngaphambi kobana umnyanya uthome ama-Israyeli bekungakafuzi adle isikwa, iinthoro ezikhanzingiweko namkha ibhali. Umphristi bekanikela isivunweso sokuthoma ngokuphakamisa iinqwambi njengomnikelo osibiko kuJehova, anikele iqamanyana elimsulwa nelinomnyaka munye kanye nomnikelo weenthoro odutjwe ngamafutha we-oliva nomnikelo wewayini. (Lev 23:6-14) Bewungekho umthetho othi kufuze kutjhiswe ezinye zeenthoro namkha iflowuru e-aldareni, lokho bekwenziwa baphristi ngokukhamba kwesikhathi. Bekunganikelwa kwaphela isivuno sokuthoma ngu-Israyeli woke, kodwana bekunelungiselelo godu lokobana yoke imindeni inganikela umnikelo wokuthokoza phakathi nesikhathi somnyanya.—Eks 23:19; Dut 26:1, 2.

Ukuqakatheka kwawo. Ukudliwa kweSikwa esinganaNgumelo ngesikhatheso bekuvumelana neenqophiso uJehova azipha uMosi eziku-Eksodusi 12:14-20, ebezihlanganisa imithetho ekhandelako, esevesini 19: “Kuzabe kube malanga alikhomba kuzilwa ukuba nehlama enengumelo ngeenkumbeni zenu.” Encwadini kaDuteronomi 16:3 iSikwa esinganaNgumelo sibizwa ngokuthi “isikwa esinikhumbuza igandelelo,” begodu kanye ngonyaka lokhu bekusikhumbuzo emaJudeni sokuthi uJehova wabakhupha barhabile eGibhide (bebanganaso isikhathi sokufaka ihlama ingumelo [Eks 12:34]). Ngendlela le ama-Israyeli bewakhumbula ukutjhatjhululwa kwawo ekugandelelweni, uJehova ngokwakhe bewathi,“ ukuze kiwo woke amalanga wokuphila kwenu nikhumbule ilanga enaphuma ngalo eGibhide.” Ukulemuka kwawo ikululeko abanayo njengesitjhaba nokuvuma ukuthi uJehova umTjhaphululabo, bekusithomo seminyanya yama-Israyeli ebeyibakhona kathathu ngomnyaka.—Dut 16:16.

it-2 598 ¶2

IPentekoste

Isivuno sokuthoma sekoroyi besihlukile kunesivuno sokuthoma sebhali. Bekufuze kubhagwe amapani amabili wesikwa esinengumelo kusetjenziswa amathungana amabili weflowuru wekoroyi esefiweko. (4.4 L; 4 dry qt) Isikweso bekufuze bazibhagele sona ‘lapha bahlala khona’ okutjho ukuthi bekufuze kube sisikwa esifana nalesi ebebasidla emizinabo ingasi somnikelo. (Lev 23:17) Umhlabelo wokutjhiswa, umhlabelo wehlambululo bewukhambisana nomnikelo wetjhebiswano namaqama amabili. Umphristi bekaphakamisa izikwa zesilumo njengomnikelo osibiko phambi kwakaJehova kanye namaqamanyana amabili. Ngemva kokuthi sekwenziwe umhlabelo wezikwa namaqama, okusalako bekuba sisabelo somphristi bona adle njengomhlabelo wetjhebiswano.—Lev 23:18-20.

w14 5/15 29 ¶11

Inga-kghani Ukhambisana Nehlangano KaJehova?

Ihlangano kaJehova isuke isifunela okuhle navane isikhuthaza bona silandele isiluleko sakaPowula esithi: “Asicabangelaneni ukuze sivuselelane ithando nemisebenzi emihle; singakuliseleli ukuhlangana kwethu ndawonye, njengombana abanye banomukghwa loyo, kodwana sikhuthazane, khulukhulu njengombana nibona ilanga litjhidela.” (Heb. 10:24, 25) Imigidi yokukhulekela yaqobe mnyaka egade igidingwa ma-Israyeli, beyiwakhuthaza emoyeni. Ngaphezu kwakho koke, umNyanya wemiTlhatlhana emihleni kaNerhemiya bekusisenzakalo esithabisa kwamambala. (Eks. 23:15, 16; Nerh. 8:9-18) Nathi sizuza ngendlela efanako emihlanganweni yethu yebandla, kwemincani nakwemikhulu. Asingazivilapheli-ke izintwezi njengombana ituthuko yethu kunye nethabo, kudzimelele kizo.—Tit. 2:2.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

w19.02 3 ¶3

Hlala Uthembekile!

Iinsebenzi zakaZimu zitjengisa njani ukuthi zithembekile? Ngokuthanda uJehova ngehliziyo yoke, ngokuzinikela kuye ngokupheleleko nangokwenza izinto ezimthabisako. EBhayibhelini igama lesiHebheru elithi “ukuthembeka” litjho okupheleleko, okuphilileko namkha okumsulwa. Nasi isibonelo, umThetho kaJehova kuma-Israyeli bewuthi nawaletha umnikelo wesilwana kuye kufuze isilwaneso kube ngesiphilileko. (Lev. 22:21, 22) Abantu bakaZimu bekungakafuzi balethe isilwana esingananyawo, indlebe namkha ilihlo begodu bekungakafuzi banikele ngesilwana esigulako. Bekuqakathekile kuJehova bona isilwaneso kube ngesipheleleko, esiphilileko namkha esimsulwa. (Mal. 1:6-9) Siyazwisisa ukuthi kubayini uJehova anendaba nokuthi umnikelo ube ngophilileko namkha opheleleko. Nasithenga okuthileko mhlamunye isithelo, incwadi namkha ithulusi asilifuni elineembobo namkha elingakapheleli. Kunalokho sifuna elipheleleko nelinganabutjhophori. NoJehova uzizwa ngendlela efanako, indlela esimthanda ngayo nokuthembeka kwethu kuye kufuze kube ngokupheleleko nokumsulwa.

JANABARI 25-31, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 24-25

“Umnyaka Wokubuyisela Netjhaphuluko Yengomuso”

it-1 871

Itjhaphuluko

UZimu Wetjhaphuluko. UJehova unguZimu wetjhaphuluko. Watjhaphulula isitjhaba sakwa-Israyeli ebugqilini eGibhide. Wabatjela ukuthi nangabe balalela imiyalwakhe angeze batlhoga litho. (Dut 15:4, 5) UDavida wakhuluma “ngokuvikeleka” kwalabo ebebahlala ngaphakathi kwemithangala yeJerusalema. (IR 122:6, 7) Nanyana kunjalo, umThetho bewuthi nangabe indoda iyatlhaga ingazithengisa ibesigqila bona itlhogomele umndenayo. Kodwana emnyakeni wekhomba umThetho bewuthi isigqila esimHebheru kufuze sitjhaphuluke ngaphandle kokukhokha litho. (Eks 21:1, 2) Ngomnyaka wokubuyisela (bewubakhona ngemva kweminyaka ema-50), boke abantu bebafumana itjhaphuluko. Zoke iingqila ezimaHebheru bezitjhatjhululwa begodu zibuyele emafenazo nemndeninazo.—Lev 25:10-19.

it-1 1200 ¶2

Ilifa

Ngebanga lokuthi inarha beyililifa lomndeni beyingathengiswa. Bekuqatjhiswa ngayo, bekwenziwa isivumelwano sokuthi umuntu oyiqatjhako uzokubhadela ngokuya ngokuthi inarha leyo ikhiqiza kangangani begodu nakazokubhadela kufuze acabangele nangemva komnyaka wokubuyisela, ngombana ngesikhatheso inarha leyo izokubuyiselwa nangabe umnikazi akakayithengi ngaphambi kwesikhathi somnyaka wokubuyisela. (Lev 25:13, 15, 23, 24) Umthetho loyo bewuhlanganisa izindlu zemizi engakazombelezwa ngomthangala, ebezithathwa njengengcenye yamasimu wendawo leyo. Nangabe umuntu uqatjhisa indlwakhe engedorebheni elizombelezwe ngomthangala, unesikhathi somnyaka woke bona ayihlenge ngemva kokuyithengisa kwakhe, ilungelo lokuyihlenga lizakuba mnyaka munye. Nakangayihlengiko bekuphele umnyaka woke, ngebangelo izakuba lilifa lomthengi isiphelani iinzukulwana ngeenzukulwana. AmaLevi wona anelungelo lokuhlenga izindlu ezisemadorobhenawo ngesikhathi soke ngombana wona akanalifa.—Lev 25:29-34.

it-2 122-123

Umnyaka Wokubuyisela

Umthetho womnyaka wokubuyisela, nawulandelwako bewusiza ama-Israyeli bona angabi sebujamweni obuzwisa ubuhlungu esibubona esikhathini sanamhlanjesi, ufumana kuneengaba ezimbili zabantu abanjinge khulu nabatlhaga khulu. Iinzuzwezi beziqinisa isitjhaba ngombana bengeze kube nomuntu otlhaga khulu ngebanga lokubogaboga komnotho, kodwana boke abantu bebanikela ngezinto zabo nangamakghonwabo bona isitjhaba soke sizuze. UJehova wabusisa ama-Israyeli ngesivuno begodu wabafundisa, nabaragela phambili ngokulalela imiyalwakhe, bebazokuba nombusi olungileko begodu bafumane ipumelelo yamambala evela kuZimu.—Isa 33:22.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

w09-ZU 9/1 22 ¶4

Kulungile Yini Ukuziphindiselela?

Uma umIsrayeli ayeshaya omunye umIsrayeli amkhiphe iso, uMthetho wawuthi makukhishwe isijeziso esinobulungisa. Kodwa kwakungashiyelwa neze kulowo oyisisulu ukuba azilungisele indaba ngokuthi ajezise lowo omshayile noma elinye ilungu lomndeni wakhe. UMthetho wawuthi kumelwe ayise indaba kwabaphethe—abahluleli abamisiwe—ukuze bona balungise indaba ngendlela efanele. Ukwazi ukuthi ukwenza into embi ngamabomu noma ukulimaza omunye kungasho ukujeziswa ngendlela efanayo kwakusiza ekuvimbeleni ukuziphindiselela. Kodwa kwakungagcini lapho.

FEBHERBARI 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | LEVITIKUSI 26-27

“Ungasifumana Njani Isibusiso SakaJehova?”

w08-ZU 4/15 4 ¶8

Zilahle “Izinto Ezingasizi Ngalutho”

‘INgcebo’ ingafana kanjani nonkulunkulu? Ngokwesibonelo, cabanga ngetshe esigangeni kwa-Israyeli wasendulo. Lelo tshe lalingase lisetshenziswe ekwakheni indlu noma udonga. Ngakolunye uhlangothi, uma lalimiswa ‘njengensika engcwele’ noma “njengombukiso,” laliba isikhubekiso kubantu bakaJehova. (Lev. 26:1) Ngokufanayo, imali ifeza indima ethile. Siyayidinga ukuze siphile, futhi singayisebenzisa kahle enkonzweni kaJehova. (UmSh. 7:12; Luka 16:9) Kodwa uma siyiphishekela ngaphezu kwenkonzo yethu yobuKristu, empeleni iba unkulunkulu kithi. (Funda eyoku-1 Thimothewu 6:9, 10.) Kuleli zwe elinabantu abakubheka njengokubaluleke kakhulu ukuphishekela ingcebo, kufanele siqiniseke ukuthi sihlala sinombono onokulinganisela kule ndaba.—1 Thim. 6:17-19.

it-1 223 ¶3

Ukuhlonipha

Ngebanga lendlela uJehova asebenzisa ngayo uMosi, wabonakalisa amandla amakhulu nezenzo ezisabekako (Heb., moh·raʼʹ) phambi kwabantu bakaZimu. (Dut 34:10, 12; Eks 19:9) Labo ebebanokukholwa bebakuthobela ukulawulwa nguMosi. Balemuka bona uZimu bekakhuluma nabo ngokusebenzisa yena. Ama-Israyeli bekufuze ayihloniphe nendawo ecwengileko. (Lev 19:30; 26:2) Lokhu bekutjho ukuthi kufuze balwele ukuhlonipha indawo ecwengileko, balotjhe uJehova ngendlela afuna ngayo begodu benze ngokuvumelana nakho koke uJehova abayale ngakho.

w91-ZU 3/1 17 ¶10

“Ukuthula KukaNkulunkulu” Makulondoloze Inhliziyo Yakho

UJehova watshela lesisizwe: “Uma nihamba ngezimiso zami, nigcine imiyalo yami, niyenze, ngiyakuninika imvula ngesikhathi sayo, izwe lithele ukudla kwalo, imithi yasendle ithele izithelo zayo. Ngiyakunika ukuthula ezweni, nilale phansi ningesatshiswa-muntu; ngiyakuqothula izilwane ezimbi ezweni, nenkemba ayiyikudabula ezweni lakini. Ngiyakuhamba phakathi kwenu, ngibe-nguNkulunkulu wenu, nibe-ngabantu bami.” (Levitikusi 26:3, 4, 6, 12) UIsrayeli wayengajabulela ukuthula ngoba wayelondekile ezitheni zakhe, enenala yezinto ezibonakalayo, futhi enobuhlobo obuseduze noJehova. Kodwa lokhu kwakuyoxhomeka ekubambeleleni kwakhe eMthethweni kaJehova.—IHubo 119:165.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

it-2 617

Izifo

Bezilethwa Kungalaleli UmThetho KaZimu. Isitjhaba sama-Israyeli satjelwa ukuthi nasingalaleli imithetho kaZimu ‘besizokwehlelwa sisifo esiqeda amandla.’ (Lev 26:14-16, 23-25; Dut 28:15, 21, 22) Emitlolweni, ipilo ehle emzimbeni, namkha ukulalela imithetho kaZimu, kumadaniswa nokufumana isibusiso sakaJehova. (Dut 7:12, 15; IR 103:1-3; IzA 3:1, 2, 7, 8; 4:21, 22; sAm 21:1-4), kukulapho izifo zimadaniswa nesono nokungapheleli. (Eks 15:26; Dut 28:58-61; Isa 53:4, 5; Mat 9:2-6, 12; Jwa 5:14) Nanyana kuliqiniso ukuthi ngezinye iinkhathi abantu nabaphule umthetho kaJehova uZimu bekabagweba khonokho, njengombana enza ku-Uziya, uMiriyamu noGerhazi ngokubabetha ngobulepheru (Num 12:10; 2Kr 26:16-21; 2Kh 5:25-27), kubonakala ngasuthi eenkhathini ezinengi izifo bezibakhona ngokwemvelo ezinye bezibangelwa kungalaleli kwama-Israyeli. Bavuna lokho abakutjalileko, izifo ezabaphathako zabangelwa kungalaleli. (Gal 6:7, 8) Ngokuphathelene nalabo abazitjhugulula ngokuvumelana neenkanuko zokuziphatha kumbi ngokomseme, umpostoli uPowula uthi uZimu, “wabanikela ekusilaphazekeni, bona imizimbabo ihlaziseke hlangana nabo . . . begodu afumana isijeziso esipheleleko, esifanele umtjhapho wawo.”—Rom 1:24-27.

FEBHERBARI 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 1-2

“UJehova Uhlela Abantu Bakhe”

w94 12/1 9 ¶4

Indawo Efaneleko Yokulotjha UJehova Ekuphileni Kwethu

Akhe sithi bewusendaweni ephezulu ukghona ukubona ikampa yakwa-Israyeli erhalawumbeni, khuyini ebewuzoyibona? Bewuzokubona amatende amanengi, ahlelekileko, alandelana kuhle mhlamunye wabantu abaziingidi ezi-3 namkha ngaphezulu, bahleleke ngokweenqhema zeenkoro ezintathu kusukela ethlagwini, esewula, epumalanga, ukuya etjingalanga. Nawutjhidela eduze, bewungabona esinye isiqhema esiseduze naphakathi kwekampa. Bekunamatende ahleleke ngokweenqhema ezine ezincani zimindeni yekoro yamaLevi. Phakathi nekampa, bekunendawo ehlukaniswe ngetjhila ngaphakathi kwayo bekunesakhiwo esihlukileko. Isakhiwesi ‘bekulitende lokuhlangana’ nofana ithaberinakeli, lapho “woke umuntu onekghono” kwa-Israyeli wenza ngendlela uJehova ayale ngayo.—Num 1:52, 53; 2:3, 10, 17, 18, 25; Eks 35:10.

it-1 397 ¶4

Ikampa

Isibalo sekampa yakwa-Israyeli besisikhulu kwamambala. Isibalo sabo besiziinkulungwana ezima-603 550 zamadoda wepi, ngaphandle kwabafazi nabantwana, abakhulileko nabarholopheleko, amaLevi aziinkulungwana ezima-22 000 nesiqubuthu sabantu bezinye iintjhaba—mhlamunye nabapheleleko bebaziingidi ezi-3 namkha ngaphezulu. (Eks 12:38, 44; Num 3:21-34, 39) Akwaziwa bona indawo ebebakampe kiyo beyingangani, imibono yabantu ngendaba le ihlukile. Ngesikhathi ahlome ngemrhobeni weJordani kwaMowabi malungana neJerikho, kuhlathululwa bona ‘beyisukela eBhethe-Hajetjhimothi ukululekela e-Abela-Hatjhithimu.’—Num 33:49.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

it-2 764

Ukutloliswa

Nawutlolisako, bewutlolisa igama, iminyaka, umndenakho nekoro ovela kiyo. Bekungaphezu nje kokubalwa kwabantu. Ukutloliswa ekukhulunywa ngakho eBhayibhelini bekwenziwa ngamabanga ahlukahlukeneko njengokubhadela umthelo, ukukhetha labo ekufuze baye epini, (kuhlanganise namaLevi) namkha ukwabiwa kwemisebenzi endaweni ecwengileko.

FEBHERBARI 15-21, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 3-4

“Umsebenzi Ebewenziwa MaLevi”

it-2 683 ¶3

Umphristi

Ngaphasi KomThetho Wesivumelwano. Ngesikhathi ama-Israyeli aziingqila eGibhide, uJehova wazihlukanisela woke amazibulo aduna wabantu kwa-Israyeli ngesikhathi amadlha woke amazibulo weGibhide ngesibetho setjhumi. (Eks 12:29; Num 3:13) Amazibulo bekungewakaJehova bekazomsebenzela ngokukhethekileko. UJehova bekangakhetha woke amazibulo wakwa-Israyeli bona abe baphristi begodu atlhogomele indawo ecwengileko. Kunalokho, wakhetha amadoda wesitjhaba samaLevi bona enze umsebenzi lo. Wavumela bona enye ikoro yesitjhaba sama-Israyeli ijamiselele amadoda wesitjhaba samaLevi (iinzukulwana zakaJosefa ngo-Efrayimu noManase zibalwa njengeenkoro ezimbili). Lokha nakubalwa abantu kwafumaneka ukuthi kunamazibulo ama-273, ukudlula amazibulo wamaLevi ukusukela esaneni lenyanga ukuya phezulu, yeke uZimu wathi kufuze umuntu ngamunye ahlengwe ngeempaparwana ezihlanu zesiliva okumagremu amatjhumi amahlanu nahlanu (R194.88) imali yoke kuzokuba ngeyaka-Aroni namadodanakhe. (Num 3:11-16, 40-51) Ngaphambi kobana abantu bakhiphe imali uJehova besele awahlukanisile amadodana ka-Aroni nekoro yamaLevi bona abe baphristi kwa-Israyeli.—Num 1:1; 3:6-10.

it-2 241

AmaLevi

Imisebenzi. AmaLevi bewahlukaniswe ngokwemindeni emithathu ukusuka emadodaneni kaLevi uGeritjhoni (uGeritjhomi), uKhehathi, noMerari. (Gen 46:11; 1Kr 6:1, 16 16) Omunye nomunye umndeni bewabelwe indawo eduze nethaberinakeli erhalawumbeni. Umndeni wamaKhehathi ka-Aroni bewuhlome itende lawo phambi kwethaberinakeli nawuya ngepumalanga. Omunye umndeni wamaKhehathi bewuhlome amatendawo ngesewula, ama-Geritjhoni wona ngehlangothini langetjingalanga, kuthi ama-Merari wona angetlhagwini. (Num 3:23, 29, 35, 38) Ukuhlonywa, ukuhlukanisa, nokuthwala ithaberinakeli bekumsebenzi wamaLevi. Nakuthuthwakho, u-Aroni namadodanakhe bebasusa irharideni elihlukanisa indawo eCwengekileko neCwengeke khulu bese bavala umfaji wobufakazi, ama-aldari, nenye ipahla ecwengekileko nezitja. AmaKhehathi ngiwo ebewathwala izintwezi. Ama-Geritjhoni bewathwala amatjhila wetende, isigubuzeso sethaberinakeli, amatjhila womnyango, imilembelembe yesirhodlo, neentambo zetende (ithaberinakeli ne-aldari kanye neentambo zakhona), Imisebenzi yamaMerari beyiphathelene nokutjheja amahlaka wethaberinakeli, iinqabo, iinsika namanzinziso walo kanye nazo zoke iinsetjenziswa zakhona iinkhonkhwani kanye neentambo zakhona (iintambo zesirhodlho ezizombeleze ithaberinakeli).—Num 1:50, 51; 3:25, 26, 30, 31, 36, 37; 4:4-33; 7:5-9.

it-2 241

AmaLevi

Ngesikhathi sakaMosi umLevi bekufuze abe neminyaka ema-30 bona athome ukwenza umsebenzakhe wokuthwala ithabernakeli nezinto zakhona lokha nabakhambako. (Num 4:46-49) Eminye imisebenzi beyenziwa ngabaneminyaka ema-25, namkha ngaphezulu kodwana ingasi imisebenzi ebudisi njengokuthwala ithaberinakeli. (Num 8:24) Ngesikhathi seKosi uDavida iminyaka le yehliswa yaba minyaka ema-20. Ibanga elenza uDavida bona enze njalo bekukuthi ithaberinakeli (ebelizokujanyiselelwa yithempeli) bengeze lisathwalwa. Abaneminyaka ema-50 bebathatha umhlalaphasi bangasasebenzi. (Num 8:25, 26; 1Kr 23:24-26.) AmaLevi bekufuze awazi kuhle umThetho, ngombana bewazombeleza yoke imizi yakwaJuda bakhamba bafundisa abantu.—1Kr 15:27; 2Kr 5:12; 17:7-9; Ner 8:7-9.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

w06-ZU 8/1 23 ¶13

Hlakanipha—Yesaba UNkulunkulu!

Ukuthola kukaDavide usizo lukaJehova ngesikhathi ecindezelekile kwajulisa kuye ukwesaba uNkulunkulu futhi kwaqinisa nokuthembela kwakhe kuye. (IHubo 31:22-24) Nokho, ngezikhathi ezintathu eziphawulekayo, ukwesaba kukaDavide uNkulunkulu kwancipha, kwaholela emiphumeleni emibi kakhulu. Esokuqala siphathelene nokuhlela ukuba umphongolo wesivumelwano sikaJehova uyiswe eJerusalema ngenqola esikhundleni sokuba amaLevi awutshathe emahlombe, njengokwesiqondiso soMthetho kaNkulunkulu. Lapho u-Uza, owayehola inqola, ebamba uMphongolo ngoba efuna ukuwusekela ukuze ungawi, wafa ngaso leso sikhathi ngenxa ‘yesenzo sakhe sokungahloniphi.’ Yebo, u-Uza wayenze isono esibi, kodwa empeleni kwakuwukwehluleka kukaDavide ukulondoloza inhlonipho efanele ngoMthetho kaNkulunkulu okwabangela lowo mphumela odabukisayo. Ukwesaba uNkulunkulu kusho ukwenza izinto ngokuvumelana nelungiselelo lakhe.—2 Samuweli 6:2-9; Numeri 4:15; 7:9.

FEBHERBARI 22-28, 2012

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 5-6

“Singawalingisa Njani AmaNaziri

it-2 477

AmaNaziri

Bezizintathu izinto ebekufuze ungazenzi nangabe ufuna ukuba mNaziri: (1) Kufuze ungaseli iwayini namkha utjwala. Akukafuzi usele okumunyu okuvela ewayinini namkha etjwaleni begodu akukafuzi usele nanyana ngimuphi umhluzi wamadiribe namkha udle amadiribe, kungaba ngamatjha namkha omisiweko. (2) Bekufuze ungagudi ehloko. (3) Akukafuzi uzitjhideze eduze kwesidumbu. Ngitjho nanyana kungahlongakala uyise, unina, umfowenu namkha udadwenu.—Num 6:1-7.

Iimfungo Ezikhethekileko. Lokha omduna namkha omsikazi nakenza isifungo “esikhethekileko sokuzahlukanisela bona abe mNaziri kuSomnini” lokho bekangakwenzeli bona abukwe babantu. Kunalokho, “yoke imihla yokuzahlukanisela kwakhe uzakuba ngocwengileko kuSomnini.”—Num 6:2, 8; madanisa noGen 49:26.

Ukuba mNaziri bekukhethekile ekulotjheni uJehova. Njengomphristi omkhulu obekungakafuzi athinte isidumbu nanyana kungaba ngesomndenakhe, bekunjalo nangamaNaziri. Ngebanga lokuqakatheka komsebenzi womphristi omkhulu nabaphristi, bekungakafuzi basele iwayini nofana utjwala nabenza imisebenzi ecwengileko phambi kwakaJehova.—Lev 10:8-11; 21:10, 11.

Ngaphezu kwalokho, umNaziri (Heb., na·zirʹ) “akabe ngocwengileko kuSomnini, aliselele iinhluthu zakhe zibe zide,” lokho bekwenza abantu bambone msinyana ukuthi umNaziri. (Num 6:5) Ibizo elifanako lesiHebheru elithi, na·zirʹ belisetjenziselwa esidiribeni “esingakahlungwa” ngesikhathi seSabatha nangesikhathi somnyaka wokubuyiselwa. (Lev 25:5, 11) Kuyamangaza ukuthi ithuthumbo legolidembala ebelibotjhelelwe ngaphambili engwanini yomphristi omkhulu beyitlolwe ngamagama anjengawomgobhodlho wesigibo athi, “Ohlukaniselwe uSomnini” besibizwa ngokuthi, “isihlohlo esahlukaniselweko [Heb., neʹzer, lisuselwe egameni elifana nelithi, na·zirʹ].” (Eks 39:30, 31) Ngokufanako, isihlohlo kanengi ebesimbathwa makhosi wakwa-Israyeli besibizwa ngokuthi, yi-neʹzer (2Sa 1:10; 2Kh 11:12.) Ebandleni lobuKrestu umpostoli wathi ngombana umfazi unikelwe iinhluthu zakhe njengento yokuthwala ehloko. Kusikhumbuzo kuye bona ungaphasi kwendoda begodu kufuze ayithobele ngombana kulilungiselelo lakaZimu. Yeke iimfunekwezi—ukungarhuni iinhluthu (into engakajayeleki emadodeni), ukungaseli iwayini netlhogeko yokucwengeka nokungazisilaphazi—bezitjengisa ukuzinikela ngokupheleleko komNaziri nokuqakatheka kokuzithoba ekwenzeni intando kaJehova.—1Ko 11:2-16.

Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu

w05-ZU 1/15 30 ¶2

Imibuzo Evela Kubafundi

Nokho, uSamsoni wayengumNaziri ngomqondo ohlukile. Ngaphambi kokuzalwa kukaSamsoni, ingelosi kaJehova yatshela unina: “Bheka! uzokhulelwa, ngokuqinisekile uzozala indodana, futhi akukho nsingo okufanele ithinte ikhanda layo, ngoba lo mntwana uyoba umNaziri kaNkulunkulu lapho ephuma esiswini; nguye oyohola ekusindiseni u-Israyeli esandleni samaFilisti.” (AbaHluleli 13:5) USamsoni akasenzanga isifungo sobuNaziri. Wamiswa uNkulunkulu njengomNaziri, futhi wayezoba umNaziri ukuphila kwakhe konke. Umthetho onqabela ukuthinta isidumbu wawungenakusebenza kuye. Ukube wawusebenza abese ethinta isidumbu ngephutha, wayengabuqala kanjani phansi ubuNaziri obaqala ekuzalweni kwakhe? Ngakho kusobala ukuthi izimfuneko zobuNaziri bokuphila konke zazingafani ngezindlela ezithile nezimfuneko zobuNaziri bokuzithandela.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana