Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
MATJHI 1-7
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 7-8
“Iimfundo Esizifunda Ekampeni Yakwa-Israyeli”
it-1 497 ¶3
Ibandla
1Kwa-Israyeli bekunamadoda abekiweko ajamele abantu. (Ezr 10:14) “Iinduna zeenkoro” beziletha iminikelo ngemva kokujanyiswa kwethaberinakeli. (Num 7:1-11) Nangeenkhathi zakaNerhemiya, bekunabaphristi, amaLevi, ‘nabarholi babantu’ abaqunta “ukuzibopha ngokutloliweko.” (Ner 9:38–10:27) Ngesikhathi ama-Israyeli aserhalawumbeni, ‘bekunabarholi bomkhambathi, abakhethwa emhlanganweni, bekubabantu abanedumo,’ abama-250 bahlanganyela noKora, uDatani, u-Abiramu no-Oni babuthana ndawonye bajamelana noMosi no-Aroni. (Num 16:1-3) Alandela isinqophiso sakaZimu, uMosi wakhetha amadoda amatjhumi alikhomba ebaphathini bakwa-Israyeli akwazi ukwengamela abantu, bona amsize akghone ukuthwala “umthwalo wabantu” ngombana bekangakghoni ukuwuthwala ayedwa. (Num 11:16, 17, 24, 25) ULevitikusi 4:15 ukhuluma “ngabaphathi bomkhambathi” begodu kubonakala ngasuthi abajameli babantu bekumadoda amadala esitjhabeni, iinhloko zemindeni, abagwebi kunye neenkhulu zakwa-Israyeli.—Num 1:4, 16; Jtj 23:2; 24:1.
it-2 796 ¶1
URubeni
Ekampeni yakwa-Israyeli bakwaRubeni bebaphahlwe ziinzukulwana zakwaSimiyoni nezakwaGadi, ehlangothini langeSewula yethaberinakeli. Nakusikhathi sokukhamba iinkoro ezintathwezi bezidoswa phambili nguRubeni zilandelwa ziinkoro ezintathu ezahlukanisiweko zakwaJuda, zakwa-Isakari nezakwaZebuloni. (Num 2:10-16; 10:14-20) Bekwenziwa ngendlela efanako nalokha iinkoro ziletha umnikelo ngelanga lokujanyiswa kwethaberinakeli.—Num 7:1, 2, 10-47.
w04-ZU 8/1 25 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi KaNumeri
8:25, 26. Ukuze kuqinisekwe ukuthi inkonzo yamaLevi ifezwa kahle, futhi kucatshangelwa nobudala bawo, amadoda asemadala ayeyalwa ukuba ayiyeke inkonzo ephoqelelwe. Nokho, ayengawasiza ngokuzithandela amanye amaLevi. Nakuba ungekho umhlala-phansi namuhla kummemezeli woMbuso, isimiso esikulo mthetho sifundisa isifundo esibalulekile. Uma ngenxa yokuguga umKristu engasakwazi ukufeza izibopho ezithile, angangenela inkonzo angakwazi ukuyenza.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 835
Izibulo
Njengombana amazibulo aduna kwa-Israyeli bekazokuba ziinhloko zemindeni ehlukahlukeneko, bekajamele isitjhaba soke. Kuhlekuhle uJehova, bekaqala isitjhaba soke ‘njengezibulo,’ lakhe ngebanga lesivumelwano asenza no-Abrahama. (Eks 4:22) Ngebanga lokuthi uJehova bekabatlhogomela wabayala ngokuthi, “Koke okuvele qangi esibelethweni kwa-Israyeli, kungaba mumuntu namkha ifuyo” kungekwakhe. (Eks 13:2) Nje-ke, amazibulo aduna bekanikelwe kuZimu.
MATJHI 8-14
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 9-10
“UJehova Ubarhola Njani Abantu Bakhe?”
it-1 398 ¶3
Ikampa
Ukufuduka kwekampa ekulu kangaka iya kwenye indawo bekuhleleke ngendlela erarako. (ukuthi amakampa angabalelwa kwama-40 bekahleleke njani sikufumana kuNumeri isahluko 33) Bekuthi lokha ilifu nalijamako, ama-Israyeli ahlome amatendawo lapho. Kuthi lokha ilifu naliphakamako, ama-Israyeli afuduke. “Ama-Israyeli bekafuduka ngomyalo kaSomnini begodu ahlome amatendawo ngomyalwakhe.” (Num 9:15-23) Iimporompita ezimbili ezikhandwe ngesiliva beziba yindlela uJehova akhuluma ngayo nama-Israyeli. (Num 10:2, 5, 6) Indlela iimporopita ebezilila ngayo bekulitshwayo lokufuduka. Lokhu kwenzeka kokuthoma “ngomnyaka wesibili [1512 B.C.E.], lokha inyanga yesibili nayinamalanga amatjhumi amabili.” Bekuthoma kukhambe umfaji wesivumelwano, kulandele iinkoro ezintathu ezihlukanisiweko zidoswa phambili nguJuda alandelwe ngu-Isakari, bese kulandele uZebuloni. Bebalandelwa maGeritjhoni namaMerari athwala iingcenye zethaberinakeli abelwe zona, bese kulandela iinkoro ezintathu ezihlukanisiweko zidoswa phambili nguRubeni alandelwa nguSimiyoni noGadi. Ngemva kwalokho bekulandela amaKhehathi athwele ipahla ecwengileko yethaberinakeli, bese kuba ziinkoro zesithathu ezihlukaniswe kathathu u-Efrayimu, alandelwa nguManase noBhenjamini. Ekugcineni, emuva bekulandela iinkoro ezintathu ezihlukanisiweko ebezidoswa phambili nguDani alandelwa ngu-Atjheri noNafitali. Bekuthi iinkoro ezinabantu abanengi nezinamandla zikhambe phambili nangemva.—Num 10:11-28.
w11-ZU 4/15 4-5
Ingabe Uyabubona Ubufakazi Besiqondiso SikaNkulunkulu?
Singabonisa kanjani ukuthi siyasazisa isiqondiso sikaNkulunkulu? Umphostoli uPawulu wathi: “Lalelani abaholayo phakathi kwenu futhi nizithobe.” (Heb. 13:17) Ukwenza lokhu kungase kungabi lula ngaso sonke isikhathi. Ngokwesibonelo: Ake uzibeke esimweni somIsrayeli wangosuku lukaMose. Zibone ngeso lengqondo kade uhamba isikhathi esithile, insika bese ima. Izokuma isikhathi esingakanani? Usuku? Isonto? Izinyanga eziningana? Uyazibuza, ‘Ingabe kufanele ngikhiphe zonke izimpahla zami emigodleni?’ Ekuqaleni, ungase ukhiphe ozidinga kakhulu. Kodwa ngemva kwezinsuku ezimbalwa, usukhathele ukulokhu upequlula emithwalweni yakho, uqala ukukhipha yonke into. Kodwa lapho nje uqeda ukukhipha izimpahla, ubone insika isuka—sekufanele upakishe futhi! Lokho kwakungeke kube lula. Noma kunjalo, ama-Israyeli kwakudingeka ‘asuke ngokushesha ngemva kwalokho.’—Num. 9:17-22.
Ngakho-ke, sisabela kanjani lapho sithola isiqondiso esivela kuNkulunkulu? Ingabe sizama ukusisebenzisa “ngokushesha ngemva kwalokho”? Noma siyaqhubeka senza izinto ngendlela ebesiyijwayele? Siyazazi yini iziqondiso zamuva, njengalezo eziphathelene nokuqhuba izifundo zeBhayibheli zasekhaya, ukushumayela kubantu abakhuluma olunye ulimi, ukuhlanganyela njalo ekukhulekeleni komkhaya, ukubambisana namaKomiti Okubonisana Nezibhedlela nokuziphatha ngendlela efanele emihlanganweni yesigodi? Sibonisa ukuthi siyasazisa isiqondiso sikaNkulunkulu nangokwamukela iseluleko. Lapho kudingeka senze izinqumo ezibaluleke kakhulu, asethembeli ekuhlakanipheni kwethu kodwa sincika kuJehova nasenhlanganweni yakhe ukuze sithole isiqondiso. Njengoba nje ingane ifuna isivikelo sabazali bayo lapho kunesiphepho, nathi sifuna isivikelo enhlanganweni kaJehova lapho izinkinga zaleli zwe ezinjengesivunguvungu zigadla.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 199 ¶3
Ihlangano
Ukuqakatheka Kokuhlangana. Ukuqakatheka kokusebenzisa amalungiselelo kaJehova wokuhlangana bona sifunde indlela esingamlotjha ngayo, sikubona endleleni ebekugidingwa ngayo iPhasika laqobe mnyaka. Lokha indoda ehlambulukileko begodu engekho ekhambweni yala ukugidinga iPhasika, bekufuze ibulawe. (Num 9:9-14) Ngesikhathi iKosi uHezekiya ibiza izakhamuzi zakwaJuda nama-Israyeli bona bazokugidinga iPhasika wathi: “Bantu bakwa-Israyeli, akhese nibuyele kuSomnini . . . ningabi mipurelani njengaboyihlomkhulu, zinikeleni kuSomnini [uJehova]. Yizani endaweni ecwengileko uSomnini [uJehova] ayicwengise isiphelani. Lotjhani uSomnini [uJehova] uZimenu ukuze itukuthelwakhe eyesabekako isuke kini. . . . uSomnini [uJehova] uZimenu unomusa nesirhawu, yeke angeze anifulathela lokha naniphendukela kuye.” (2Kr 30:6-9) Umuntu obekahlala ngamabomu angezi emnyanyeni lo bekatjengisa ukuthi akamlaleli uZimu. Nanyana amaKrestu esikhathini sanamhlanjesi angaligidingi iPhasika, uPowula wawakhuthaza ukuthi, angakulisi ukuhlangana qobe ndawonye nabantu bakaZimu nakathi: “Asicabangelaneni ukuze sivuselelane ithando nemisebenzi emihle, singakuliseleli ukuhlangana kwethu ndawonye, njengombana abanye banomukghwa loyo, kodwana sikhuthazane, khulukhulu njengombana nibona ilanga litjhidela.”—Heb 10:24, 25.
MATJHI 15-21, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 11-12
“Kubayini Kufuze Silise Ukunghonghoyila?”
w01-ZU 6/15 17 ¶20
Ningabi Abezwayo Abayizikhohlwa
20 Iningi lamaKristu aliweli ekuziphatheni okubi kobulili. Nokho, kudingeka siqaphele ukuba singavumi ukuphishekela inkambo eholela emkhubeni wokububula ongaholela ekulahlekelweni umusa waphezulu. UPawulu uyasiyala: “Futhi masingamfaki ovivinyweni uJehova, njengoba abanye [kuma-Israyeli] bamfaka ovivinyweni, kwamane kwaphumela ekubhujisweni kwabo ngezinyoka. Futhi ningabi abantu ababubulayo, njengoba abanye kubo babubula, kwamane kwaphumela ekubhujisweni kwabo umbhubhisi.” (1 Korinte 10:9, 10) Ama-Israyeli abubula ngoMose no-Aroni—yebo, nangoNkulunkulu uqobo—ekhononda ngemana elalilungiselelwe ngokuyisimangaliso. (Numeri 16:41; 21:5) Ingabe uJehova kwamthukuthelisa kakhulu ukufeba kwawo kunokububula kwawo? Ukulandisa kweBhayibheli kubonisa ukuthi ababubuli abaningi babulawa yizinyoka. (Numeri 21:6) Ngaphambili, kwakubhujiswe ababubuli abangaphezu kuka-14 700 ababevukela. (Numeri 16:49) Ngakho masingakuvivinyi ukubekezela kukaJehova ngokwedelela amalungiselelo akhe.
w06-ZU 7/15 15 ¶7
Gwemani ‘Ukububula’
7 Yeka indlela isimo sengqondo sama-Israyeli esase sishintshe ngayo! Ukwazisa ayenakho ekuqaleni ngokukhululwa eGibhithe nasoLwandle Olubomvu kwakuwenze ahubela uJehova izindumiso. (Eksodusi 15:1-21) Nokho, uma esehlukumezeka ehlane futhi esesaba abaseKhanani, ukwazisa kwabantu bakaNkulunkulu kwajika kwaba umoya wokunganeliseki. Kunokuba bambonge uNkulunkulu ngenkululeko abase benayo, bamsola ngalokho ababekubheka njengokuswela, kube kungekhona neze. Ngakho, ukububula kwakubonisa ukuntula ukwazisa okufanele ngamalungiselelo kaJehova. Shono uJehova athi: “Kuyoze kube nini le nhlangano embi ilokhu ibubula ngami?”—Numeri 14:27; 21:5.
it-2 719 ¶4
Ukunghonghoyila
Ukunghonghoyila. Akubakhuthazi abanye begodu kuzwisa ubuhlungu. Kungasikade ama-Israyeli aphumile eGibhide athoma ukunghonghoyila ngabarholi uJehova ababekileko uMosi no-Aroni. (Eks 16:2, 7) Ngokukhamba kwesikhathi indlela ebebanghonghoyila ngayo yenza noMosi wafuna nokufa. (Num 11:13-15) Ukunghonghoyila kuyingozi begodu kungambulala umuntu onghonghoyilako. Ama-Israyeli nakanghonghoyila ngoMosi bekavukela ilungelo lakaJehova lokubarhola. (Num 14:26-30) Abanengi bahlongakala ngebanga lokunghonghoyila.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 309
IMana
Ihlathululo. Imana “beyinjengembewu yekhoriyanda” begodu “ifana” noburegu obunuka kamnandi begodu iphazima njengeparele. Yona ‘beyinandipha njengamabhagwana enziwe ngeliju’ namkha “inga litjhatjhatjha elenziwe ngamafutha we-oliva.” Ngemva kokuthi bayisile ngelitje lokugaya namkha ngesigigo, gade bayipheka ngembiza namkha bayenze iimphaphatha.—Eks 16:23, 31; Num 11:7, 8.
MATJHI 22-28, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 13-14
“Ukukholwa Kusenza Njani Bona Sibe Nesibindi?”
w06-ZU 10/1 16-17 ¶5-6
Ukuba Nesibindi Ngosizo Lokholo Nokwesaba UNkulunkulu
5 Nokho, ababili kulezo zinhloli, uJoshuwa noKalebi, babemagange ukungena eZweni Lesithembiso. Bathi, abaseKhanani “bayisinkwa kithi. Isikhoselo sabo sisukile phezu kwabo, futhi uJehova unathi. Ningabesabi.” (Numeri 14:9) Ingabe kwakuwubuwula ngoJoshuwa noKalebi ukuba nethemba? Cha. Bona kanye nesizwe sonke babebonile lapho uJehova ethobisa iGibhithe elinamandla nonkulunkulu balo ngeziNhlupho Eziyishumi. Kamuva babona uJehova eminzisa uFaro nebutho lakhe oLwandle Olubomvu. (IHubo 136:15) Ngokusobala, zazingekho izaba zokwesaba okwaboniswa izinhloli eziyishumi kanye nalabo ezabathonya. Ebonisa indlela ayephatheke kabi ngayo ngalokhu, uJehova wathi: “Kuyoze kube nini bengabi nalukholo kimi naphezu kwazo zonke izibonakaliso engazenza phakathi kwabo?”—Numeri 14:11.
6 UJehova wembula umnyombo wenkinga yalesi sizwe—ubugwala baso babubonisa ukuntula ukholo. Yebo, ukholo nesibindi kuhlobene eduze kakhulu, kangangokuthi umphostoli uJohane wayengabhala lokhu ngebandla lamaKristu nangengokomoya lalo: “Lokhu kungukunqoba okunqobe izwe, ukholo lwethu.” (1 Johane 5:4) Namuhla, ukholo olunjengolukaJoshuwa noKalebi lwenze ukuba oFakazi BakaJehova abangaphezu kwezigidi eziyisithupha, abasha nabadala, abantekenteke nabayimiqemane bakwazi ukushumayela izindaba ezinhle zoMbuso emhlabeni wonke. Asikho isitha esikwazile ukuthulisa leli butho elinamandla nelinesibindi.—Roma 8:31.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 740
Inarha UZimu Ayinikela Ama-Israyeli
INARHA uZimu ayinikela ama-Israyeli bekuyindawo ehle. Ngesikhathi uMosi athumela iinhloli bona ziyokuqala inarha yesithembiso neenthelo zakhona amadoda la abuya namafeyi, namarharinada, nesitjhutha samadiribe esikhulu kangangobana, amadoda amabili atjatha isitjhutheso ngesigodo saba phakathi kwawo! Nanyana abanye babuya bathukiwe ngebanga lokungabi nokukholwa, babika ukuthi: ‘yinarha egeleza ibisi neliju.’—Num 13:23, 27.
MATJHI 29–APRELI 4
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 15-16
“Tjheja Ukuzikhakhazisa Nokuzithemba Khulu”
w11-ZU 9/15 27 ¶12
Ingabe UJehova Uyakwazi?
12 Noma kunjalo, ngesikhathi isizwe sakwa-Israyeli silibangise eZweni Lesithembiso, uKhora wabona izinto ezithile acabanga ukuthi ziyizinkinga elungiselelweni likaNkulunkulu. Amanye amadoda angu-250 ayevelele esizweni abe esehlanganyela naye emzamweni wokwenza izinguquko. Kumelwe ukuba uKhora nalawa amanye amadoda babenomuzwa wokuthi ubuhlobo babo noJehova bulondekile. Batshela uMose: “Kwanele ngani, ngoba yonke inhlangano ingcwele futhi uJehova uphakathi kwayo.” (Num. 16:1-3) Yeka isimo sengqondo sokuzethemba ngokweqile nokuqhosha! UMose wabatshela: “UJehova uzokwenza kwaziwe ukuthi ngubani ongowakhe.” (Funda uNumeri 16:5.) Lwathi luphela usuku olulandelayo, uKhora nabo bonke labo ababesohlangothini lwakhe ekuhlubukeni base befile.—Num. 16:31-35.
w11-ZU 9/15 27 ¶11
Ingabe UJehova Uyakwazi?
11 UMose noKhora babehluke ngokuphelele endabeni yokubonisa inhlonipho ngelungiselelo likaJehova nezinqumo zakhe. Indlela abasabela ngayo yathonya indlela uJehova ababheka ngayo. UKhora wayengumLevi womndeni wamaKohati, futhi wayenamalungelo amaningi cishe ayehlanganisa nokuthi wabona ukukhululwa kwesizwe oLwandle Olubomvu, wasekela isahlulelo uJehova asikhipha kuma-Israyeli ayengalaleli eNtabeni YaseSinayi futhi wayenendima ekuthwaleni umphongolo wesivumelwano. (Eks. 32:26-29; Num. 3:30, 31) Cishe wayeseneminyaka eminingi ethembekile kuJehova futhi ngenxa yalokho abaningi ekamu lakwa-Israyeli babembheka njengesibonelo.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
w98-ZU 9/1 20 ¶1-2
Qikelela Ukuthi Uzibeka Kuqala Izinto Eziza Kuqala!
UJehova wayibheka njengenohlonze kakhudlwana le ndaba. IBhayibheli lithi: “UJehova wathi kuMose: Lowomuntu wobulawa nokubulawa.” (Numeri 15:35) Kungani uJehova ayenomuzwa onamandla kangaka ngalokho okwakwenziwe yile ndoda?
Abantu babenezinsuku eziyisithupha ababengatheza ngazo futhi basingathe izidingo zabo eziphathelene nokudla, okokwembatha nendawo yokufihla ikhanda. Usuku lwesikhombisa kwakufanele lunikelwe ezidingweni zabo ezingokomoya. Nakuba kwakungekhona okungalungile ukutheza, kwakungalungile ukusebenzisa isikhathi okwakufanele sigcinelwe ukukhulekela uJehova ukuze kwenziwe lokho. Nakuba amaKristu engekho ngaphansi koMthetho KaMose, ingabe lesi senzakalo asisifundisi isifundo sokuhlela kahle izinto eziza kuqala kithi namuhla?—Filipi 1:10.
APRELI 5-11, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 17-19
“Mina . . . Ngililifa Lenu”
w11-ZU 9/15 13 ¶9
Ingabe Uyamenza UJehova Abe Isabelo Sakho?
9 Cabanga ngamaLevi, angazange anikwe izwe eliyifa lawo. Njengoba ngokuyinhloko ayekhathalela ukukhulekela okuhlanzekile, kwakudingeka ancike kuJehova ukuze aphile, owawatshela: “Yimi isabelo sakho.” (Num. 18:20) Nakuba singakhonzi ethempelini elingokoqobo njengabapristi namaLevi, singasilingisa isimo sawo sengqondo, siqiniseka ukuthi uJehova uzosinakekela. Ukuthembela kwethu emandleni kaNkulunkulu okusinakekela kuba okubaluleke ngokwengeziwe njengoba siya singena shi ezinsukwini zokugcina.—IsAm. 13:17.
w11-ZU 9/15 7 ¶4
UJehova Uyisabelo Sami
4 Sasisho ukuthini leso sabelo kumaLevi? UJehova wathi wayezokuba isabelo sawo ngomqondo wokuthi kunokuba anikwe izwe njengefa, aphathiswa ilungelo eliyigugu lenkonzo. Ifa lawo kwaba “ubupristi bukaJehova.” (Josh. 18:7) Umongo kaNumeri 18:20 ubonisa ukuthi lokhu akuwenzanga aba mpofu ngokwezinto ezibonakalayo. (Funda uNumeri 18:19, 21, 24.) AmaLevi kwakumelwe anikwe “konke okweshumi kwa-Israyeli njengefa kube yimbuyiselo yenkonzo yawo.” Ayeyothola okweshumi komkhiqizo wama-Israyeli nokwemfuyo yawo. Wona ayezokhipha okweshumi kwalokho ayekutholile, “kokuhle kunakho konke,” ukuze asekele abapristi. (Num. 18:25-29) Abapristi babenikwa nayo “yonke iminikelo engcwele” abantwana bakwa-Israyeli ababeyiletha kuNkulunkulu endaweni yakhe yokukhulekela. Ngakho, amalungu abapristi ayenazo zonke izizathu zokukholelwa ukuthi uJehova wayeyowanakekela.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
g02 6/8 14 ¶2
Itswayi—Isisetjenziswa Esiligugu
Itswayi libuye lifanekisele into engaphelelwa sikhathi. Njeke, eBhayibhelini nawenza isivumelwano besibizwa ngokuthi, “sivumelwano esijanyiswe ngetswayi,” abantu abenza isivumelwano bebadla ndawonye bathele itswayi ukuqinisekisa isivumelwano abasenzileko. (Numeri 18:19) Ngaphasi komThetho kaMosi, itswayi belithelwa eminikelweni ebeyenziwa e-aldari, ukwenza njalo bekufanekisela ukungaboli namkha ukungaphelelwa sikhathi kwesivumelwano.
APRELI 12-18, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 20-21
“Hlala Uthobekile Nanyana Ugandelelekile”
Thobeka Uthabise UJehova
19 Nasithobekileko sizokubalekela ukwenza imitjhapho. Akhesikhulume ngoMosi godu. Wathembeka iminyaka eminengi bewathabisa uJehova. Nokho, ekupheleni kweminyaka ema-40 yekhambo lama-Israyeli emmangweni, uMosi wabhalelwa ukuthobeka. Udadwabo okungenzeka wasindisa ipilwakhe eGibhide bekaqeda ukuhlongakala begodu wabulungwa eKhadetjhi. Kwathi kusesenjalo, ama-Israyeli athoma ukunghonghoyila ngokuthi awatlhogonyelwa kuhle. ‘Asola’ uMosi ngokungabi namanzi. Ama-Israyeli anghonghoyila ngitjho nanyana uJehova anikela uMosi amandla wokwenza iimmangaliso ezinengi kanti godu uMosi wazinikela ekubeni mrholi othobekileko iminyaka eminengi. Akhenge anghonghoyile ngokungabi namanzi kwaphela kodwana anghonghoyila nangoMosi enza ngasuthi kungebanga lakhe amanzi angekho.—Num. 20:1-5, 9-11.
Thobeka Uthabise UJehova
20 UMosi wasilingeka khulu kwaphela ukuthobeka. Kunokuthi akhulume nedwala njengombana uJehova bakamtjelile, uMosi wakhuluma kabuhlungu nabantu, wathwala amahlombe ngokuthi uzobenzela ikarisomraro. Ngemva kwalokho wabetha idwala kabili begodu kwagobhoza amanzi amanengi. Wenza iphoso embi khulu ngombana wazikhakhazisa bewaba nelaka. (Rhu. 106:32, 33) Ngebanga lokungathobeki kwakhe uMosi khenge avunyelwe ukungena eNarheni yesiThembiso.—Num. 20:12.
21 Sifunda iimfundo eziqakathekileko endabeni le. Kokuthoma, sifunda ukuthi kufuze sisebenze ngamandla bona sihlale sithobekile. Nasingalisa ukusebenzela ukuthobeka singazifumana sesizikhakhazisa begodu sikhuluma besenze izinto ezingakalungi. Kwesibili, sifunda ukuthi ukugandeleleka kungakwenza kube budisi ukuhlala sithobekile. Nje-ke, kufuze silinge ngamandla ukuthobeka ngitjho nanyana sigandelelekile.
w09-ZU 9/1 19 ¶5
UMahluleli Onamathela Kokulungile
Okokuqala, uNkulunkulu wayengazange atshele uMose ukuba akhulume nabantu, ingasaphathwa-ke eyokubahlulela njengezidlubulundi. Okwesibili, uMose no-Aroni abazange bakhazimulise uNkulunkulu. UNkulunkulu wathi: “Anizange . . . ningingcwelise.” (Ivesi 12) Lapho uMose ethi “sizonikhiphela amanzi,” wakhuluma njengokungathi nguye no-Aroni—hhayi uNkulunkulu—ababenze ukuba lawo manzi aphume ngokuyisimangaliso. Okwesithathu, lesi sahlulelo sasingahlukile kulezo uNkulunkulu ayeke wazikhipha ngaphambili. Wenqabela isizukulwane sangaphambili ukungena eKhanani, ngakho wenza okufanayo nakuMose no-Aroni. (Numeri 14:22, 23) Okwesine, uMose no-Aroni babengabaholi bama-Israyeli. UNkulunkulu ulindele okukhulu kulabo abaphathise okukhulu.—Luka 12:48.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
Ubuqala Ngendlela UJehova Abuqala Ngayo Na Ubuthakathaka Bomuntu?
12 UJehova bekufuze ngathana umgwebile u-Aroni ezenzweni zakhezi khonapho. Kodwana wakhetha ukumqala njengongasi mumuntu omumbi nonemitjhapho. Eqinisweni, kubonakala kwanga u-Aroni wavumela amathonya wabanye abantu bona amkhuphe esporweni. Kodwana wathi nekatjengiswa imitjhapho yakhe, wayivuma bewavumelana nezahlulelo zakaJehova. (Eks. 32:26; Num. 12:11; 20:23-27) UJehova wakhetha ukunaka ihlangothi elihle laka-Aroni, ukukholwa kwakhe nokutjhuguluka. Emakhulwini weminyaka alandela, u-Aroni neenzukulwana zakhe baragela phambili nokukhunjulwa njengabasaba uJehova.—Rhu. 115:10-12; 135:19, 20.
APRELI 19-25, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 22-24
“UJehova Utjhugulula Isithuweleliso Sibe Sibusiso”
bt-ZU 53 ¶5
Ukumemezela “Izindaba Ezinhle NgoJesu”
5 Namuhla, njengasekhulwini lokuqala, ukushushiswa kwabantu bakaNkulunkulu akuzange kubayekise ukushumayela. Njalo nje ukuxoshwa kwamaKristu endaweni ethile ayiswe kwenye—kungaba sejele noma kwenye indawo—kuye kwasiza kwaletha isigijimi soMbuso kubantu endaweni entsha. Ngokwesibonelo, phakathi neMpi Yezwe II oFakazi BakaJehova bakwazi ukunikeza ubufakazi obuhle kakhulu emakamu okuhlushwa amaNazi. UmJuda owatholana noFakazi lapho, uyalandisa: “Amandla eziboshwa ezazingoFakazi BakaJehova okubhekana nobubi ngesibindi angiqinisekisa ukuthi ukholo lwabo lwalusekelwe emiBhalweni—futhi nami ngaba uFakazi.”
it-2 291
Ukurhapha
Ukurhapha Ngebanga Lokuphikisana NoJehova. Umphorofidi uBhalami wavuma ukuthuwelelisa ama-Israyeli bona afumane imali ekosini yakwaMowabi uBhalaki, kodwana uJehova wakuvimbela lokho. Umpostoli uPitrosi watlola ukuthi, “udumbana ongakwazi ukukhuluma wakhuluma ngelizwi lomuntu wavimba ikambo yokurhapha yomphorofidi lo.” Malungana nokurhapha kwakaBhalami umpostoli wasebenzisa ibizo lesiGreki elithi, pa·ra·phro·niʹa, elinomqondo “wokuhlangana ihloko.”—2Pt 2:15, 16; Num 22:26-31.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
w04-ZU 8/1 27 ¶2
Amaphuzu Avelele Encwadi KaNumeri
22:20-22—Kungani intukuthelo kaJehova yamvuthela uBhalamu? UJehova wayetshele umprofethi uBhalamu ukuthi akufanele abaqalekise abakwa-Israyeli. (Numeri 22:12) Nokho, lo mprofethi wahamba namadoda kaBhalaki ezimisele ukuqalekisa ama-Israyeli. UBhalamu wayefuna ukujabulisa inkosi yakwaMowabi nokuthola umvuzo kuyo. (2 Pitrosi 2:15, 16; Juda 11) Ngisho nalapho uBhalamu ephoqwa ukuba abusise kunokuba aqalekise u-Israyeli, wafuna ukuthola umusa enkosini ngokusikisela ukuba kusetshenziswe abesifazane abakhulekela uBhali ukuba bayenge amadoda akwa-Israyeli. (Numeri 31:15, 16) Ngakho, isizathu sokuba uNkulunkulu amthukuthelele uBhalamu kwakuwukuhaha kwalo mprofethi okungenamahloni.
APRELI 26–MEYI 2
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | NUMERI 25-26
“Kghani Isenzo Somuntu Munye Singabazuzisa Abanengi?”
“Kubalekeleni Ukwenza Izenzo Zomseme Ezisisono!”
UMTHIYI nakafuna ihlobo elithileko leemfesi uyazi ukuthi kufanele ajame ncangangakuphi. Uzokuthoma-ke alungise isithiyo sakhe kuhle, abe asiphosele ngemanzini bese ulinda ngesineke. Kuzokuthi ifesi ingabanjwa, uzoyiminyezela emlonyeni ayidosele ngaphandle msinyana.
2 Nabantu bangathiywa ngendlela efanako. Ama-Israyeli nasekusele kancani angene enaRheni yesiThembiso, bekufuze athome ngokulinda emRhobeni wakwaMowabi. Kwathi kusesenjalo, ikosi yakwaMowabi yathembisa enye indoda ebizwa ngoBhalami ukuthi nange ingathuwelelisa ama-Israyeli bekazoyibhadela imali ehle khulu. UBhalami besele asazi isithiyo ebesingenza ama-Israyeli azithuwelelise ngokwawo. Isithiyweso sabetha poro emhlolweni. Wathumela abantazana bakwaMowabi ekampeni yama-Israyeli, nabafika lapho baganukejana namadodakhona.—Numeri 22:1-7; 31:15, 16; IsAmbulo 2:14.
“Kubalekeleni Ukwenza Izenzo Zomseme Ezisisono!”
4 Iwomakazi lama-Israyeli labanjwa sithiyo sakaBhalami ngaliphi ibanga? Besele aziphathelwe marhamaru, akhohlwa yoke into uJehova awenzela yona. Ama-Israyeli bewaneenzathu ezinengi khulu zokuhlala athembekile kuZimu. Wawatjhaphulula ebugqileni beGibhida. Wawatlhogomela wabe wakhamba nawo abe ayokufika aphephile hlanu kwenaRha yesiThembiso. (Hebheru 3:12) Khonapho, akarwa kuganukejwa. Ngikho umpostoli uPowula athi, “Singenzi izenzo zomseme ezisisono, njengombana abanye babo bazenza, kwafa abantu.”—1 Korinte 10:8.
Rhubhulula Ngezinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 359 ¶1-2
Umkhawulo
Kubonakala ngasuthi bekulandelwa izinto ezimbili bona kwabelwe iinkoro inarha: Bekuphoswa ifumbe, begodu bekuya nangokuthi ikoro leyo inabantu abangangani. Ifumbe beyisetjenziselwa ukubona ukuthi ikoro izokuhlala ngakuphi, kungaba seTlhagwini namkha eSewula kube sePumalanga namkha eTjingalanga, bekuba ngaselwandle namkha ngaseentabeni. Nakuphoswa ifumbe isiqunto sayo besivela kuJehova lokho bekusiza ngokuthi iinkoro zingabi nomona namkha zilwe. (IzA 16:33) Ngaleyo ndlela uJehova bekenza izinto ukuthi zivumelane nalokho okwatjhiwo nguJakopo nasele azokufa, esifunda ngakho kuGenesisi 49:1-33.
Ngemva kokobana ifumbe sele iphosiwe begodu yatjengisa nokuthi ikoro izokuhlala kuphi, ngemva kwalokho bekuzokuqalwa ukuthi indawo ingangani. “Nizayaba ngefumbe ngokuya ngemindenenu. Umndeni omkhulu niwabele ilifa elikhulu kuthi omncani niwabele elincani. Omunye nomunye uzakuzuza ilifa ngokuya ngendlela ifumbe emwele ngayo. Ngendlela leyo nizakwabelana inarha ngokweenkoro zaboyihlo.” (Num 33:54) Isiqunto sefumbe malungana nendawo besingatjhuguluki, kodwana amatjhuguluko bekangenziwa kuye ngokuthi indawo ingangani. Njeke isabelo sekoro yakwaJuda besisikhulu khulu kiso, ngalokho ikoro yakwaSimiyoni yafumana isabelo hlangana nelifa lekoro yakwaJuda.—Jtj 19:9.