Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
SEPTEMBA 4-10
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ESTA 1-2
“Lwela Ukuthobeka Njengo-Esta”
Ungahlala Uthobekile Nanyana Ulingwa
11 Ukubukwa nakho kungasenza sithome ukuthwala amahlombe. Akhucabange ngobujamo u-Esta ebekakibo. Phela umma lo bekamuhle aqima ilanga begodu wafakwa nehlelweni lokuphotjholozwa umnyaka woke. Bekahlala ababona abanye abomma abavela kiwo woke uMbuso wePeresiya, ebebaphalisana naye ukuze bakare ikosi. Nanyana kunjalo wahlala abahlonipha begodu azithobile. Kwabhala ngitjho nangemva kokuthi ikosi ikhethe yena bona abe yindlovukazi, akhenge athathe ipumulo ayibeke epandla.—Est. 2:9, 12, 15,17.
Wavikela Abantu BakaZimu
15 Nekufika isikhathi sokobana u-Esta ayokuvela ekosini, wanikelwa ithuba lokukhetha into ayifunako, mhlamunye bona azikghabise ukuya phambili. Nokho, ngokuzithoba, akhenge abawe nayinye into ngaphandle kwalezo uHegayi amnikela zona. (Esta 2:15) Kungenzeka watjheja bona ubuhle bubodwa angekhe bumenze athandwe yikosi; bekazi bona ukuthobeka kuthandeka khulu kunokuzikhakhazisa. Bekaqinisile?
Ungahlala Uthobekile Nanyana Ulingwa
12 Ukuthobeka kusisiza godu nokuthi simbathe besizilungise kuhle nangehlonipho. Kuzosisiza sibone nokuthi ukuziphakamisa nokufuna ukubonwa angeze kwasenza ukuthi sithandwe babantu, kodwana into eyokwenza ukuthi abantu basithande kukuba ‘nommoya wesizotha nothobekileko.’ (Funda yoku-1 Pitrosi 3:3, 4; Jor. 9:23, 24) Akunanto ezokutjengisa indlela esizizwa ngayo ngaphandle kwezenzo zethu. Ngokwesibonelo, singathoma sitjela abantu ngamalungelo esinawo ehlanganweni kaZimu, namkha sibatjele ukuthi thina sinelwazi elingangani nokuthi sazi abazalwana abadosa phambili ehlanganweni. Namkha singakhuluma ngemisebenzi eyenziweko, bese sifune ukuzidumisa kubonakale ngasuthi ngithi esiyenzileko kukulapho nabanye abantu nabo bafakile isandla. UJesu waba sibonelo esihle endabeni le. Bekathi qobe nakakhulumako adzubhule imiTlolo yesiHebheru. Bekazithoba qobe nakakhulumako, enzela ukuthi abantu abamlaleleko bazi ukuthi koke lokho kuvela kuJehova ingasi ukuthi yena usihlakaniphi.—Jwa. 8:28.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Kghani Bewazi?
Abarhubhululi bafumana umtlolo otlolwe ngedaka ngesiPheresiya, oveza igama lendoda ebizwa ngokuthi nguMarduka (NgesiNgisi Mordecai). Bekasebenza njengomphathi, okungaba mphathi weemali eTjhutjhani. U-Arthur Ungnad, osisazi semilando, waveza ukuthi idaka elafunyanwako beliveza ukuthi ‘ngiwo kwaphela umtlolo oveza ukubakhona kwakaMordekayi eBhayibhelini’ ngesikhatheso.
Ngemva kombiko ka-Ungnad, izazi zitjhugulule eminye imitlolo yedaka eyikulungwana ngesiPheresiya. Hlangana nayo kunelitje le-Persepolis elafunyanwa la bekubekwa khona izinto eziligugu, hlanu kwamaboda wedorobho. Amatje la asuka kude kusukela kubusa ikosi u-Aritarhitjhasta I. Angelimi lesi-Elamite begodu bewanamagama ambalwa afumaneka encwadini ka-Esta.
Amatje we-Persepolis aveza igama lakaMarduka, obekasebenza njengomtloli webukhosini eTjhutjhani ngesikhathi sokubusa kwaka-Aritarhitjhasta I. Elinye ilitje lihlathulula uMarduka njengomtjhugululi. Ihlathululo le ikhambelana kuhle neyeBhayibheli lokha nayihlathulula uMordekayi. Bekasikhulu ebesisebenza ekhotho lokha nakubusa iKosi u-Arhatjhiverotjhi (Xerxes I) obekakhuluma okungenani amalimi amabili. UMoridekayi bekajayele ukuhlala esangweni lekosi esigodlweni eTjhutjhani. (Est. 2:19, 21; 3:3) Isangweli belimumakhiwo omkhulu begodu kula iinkhulu ebezisebenza khona.
Ukufana okukhona hlangana kwakaMarduka okuligama elivezwe ematjeni noMoridekayi oseBhayibhelini kuyarara tle. Baphila ngesikhathi sinye nendaweni yinye bebaba ziinkhulu endaweni yinye. Koke ukufanokhu kuveza ukuthi izazimlando ezakufumanako, kuhlobana nalokho uMoridekayi ahlathululwa ngakho encwadini ka-Esta.
SEPTEMBA 11-17
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ESTA 3-5
“Siza Abanye Benze Koke Okusemandlenabo”
it-2 431 ¶7
UMoridekayi
Wabhala ukukhothamela uHamani. Ngemva kwalokhu, uHamani umAgagi wabekwa esikhundleni esiphezulu ngu-Arhatjhiverotjhi, owayala bona zoke iinsebenzi zekosi ebezisesangweni lekosi zikhothame, ziguqe zihlome iinhloko phasi nazibona uHamani. UMoridekayi akhenge akhothame namkha aguqe ahlome ihloko phasi ngombana wathi umJuda. (Est 3:1-4) Lokhu uMoridekayi akwenzako kutjengisa ukuthi bekamJuda ozinikele kuZimakhe uJehova. Watjheja ukuthi ukukhothamela uHamani akusisisenzo nje sokuguqa phasi bona ahloniphe umuntu osesikhundleni esiphezulu njengombana bekwenza ama-Israyeli ekadeni bona ahloniphe umuntu osesikhundleni esiphakemeko ombusi. (2Sa 14:4; 18:28; 1Kh 1:16) Endabeni kaHamani bekunebanga elizwakalako lokuthi kubayini uMoridekayi angakhenge akhothame. Kungenzeka uHamani bekamu-Amalekhi uJehova wathi uzokulwa nama-Amalekhi “neenzukulwana zawo zoke.” (Eks 17:16; qala esithi uHAMANI.) KuMoridekayi bekuyindaba yokuthembeka kuZimu ingasi indaba yepolotiki.
it-2 431 ¶9
UMoridekayi
Wasetjenziswa ekutjhaphululeni ama-Israyeli. Eqhingeni lokutjhabalalisa woke amaJuda embusweni, uMoridekayi bekanethemba lokuthi u-Esta walethwa ebukhosini ngesikhatheso bona azokutjhaphulula amaJuda. Watjengisa u-Esta umthwalo omkhulu ebekanawo, wamtjela bona ayokubawa umusa nesizo ekosini. Ngitjho nanyana lokhu bekuzokubeka ukuphila kwakhe engozini u-Esta walalela.—Est 4:7–5:2.
Wavikela Abantu BakaZimu
22 U-Esta kungenzeka watshwenyeka nekezwa umlayezo loyo. Lesi bekusilingo esibudisi sekholo lakhe. Wathukwa, njengombana lokho kutjengiswa yipendulwakhe kuMoridekayi. Wamkhumbuza ngomthetho wekosi. Ukuya ekosini ungakabizwa kutjho isigwebo sokufa. Kulapho ikosi ikhupha intongayo yegolide kwaphela obekungaphulusa umuntu esigwebeneso. U-Esta bekanalo na ibanga lokucabanga bona angekhe abulawe, khulu khulu nekacabanga ngalokho okwenzeka kuVashiti nekala umlayo wekosi? U-Esta watjela uMoridekayi bona ikosi akhenge imbize amalanga ama-30! Njengombana akhenge imbize isikhathi eside kangaka wazibuza bona ikosi isamthanda na.—Esta 4:9-11.
23 UMoridekayi waphendula ngesibindi ukuqinisa ikholo laka-Esta. Wamqinisekisa bona nekabhalelwa kuthatha igadango, iphuluso yamaJuda izokuvela kenye indawo. Kodwana bekangalindela njani ukuphuluka ukutlhoriswokho nekuthomako? La, uMoridekayi watjengisa ikholo eliqinileko kuJehova, ongekhe avumele bona abantu Bakhe batjhatjalaliswe begodu iinthembiso Zakhe zingazaliseki. (Josh. 23:14) Ngalokho uMoridekayi wabuza u-Esta: “Kwazi bani bona ufumene isithunzi sebukhosini ngebanga leenkhathi ezifana nalezi?” (Esta 4:12-14) Kwamambala uMoridekayi ufanelwe kulingiswa. Wathembela ngokuzeleko kuZimakhe uJehova. Kuthiwani ngathi?—IzA. 3:5, 6.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Ukulwelwa Kwekululeko Yokulotjha UZimu
14 Njengo-Esta noMoridekayi wekadeni, nanamhlanjesi abantu bakaJehova basalilwela ngendlela efanako ilungelo labo lokulotjha uJehova njengombana abalayele bona benze njalo. (Est. 4:13-16) Yeke, ungasifaka na isandla? Iye ungasifaka, ngokuthi ubathandazele qobe abazalwana nabodade abaqalene nobujamo obumaphorodlha eendabeni zobulungiswa nomthetho. Imithandazo enjalo, ingaba namandla khulu beyibasize abazalwana nabodade abasebudisini bokutlhoriswa. (Funda uJakopo 5:16.) UJehova uyayiphendula na imithandazo enjalo? Kuhle nje, ngombana lokho sikubona endleleni abantu bakhe ebebasolo baphumelela ngayo emakhotho!—Heb. 13:18, 19.
SEPTEMBA 18-24
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ESTA 6-8
“Isifundo Esisifundako Endleleni Ehle Yokukhulumisana”
Wenza Ngokuhlakanipha, Ngesibindi Nokuzidela
15 Ngombana u-Esta bekabekezela, bekalindele elinye ilanga lokwenza isibawo sakhe ekosini, uHamani wazibangela yena ukuwa kwakhe. Kungenzeka na bona nguJehova uZimu owabangela ikosi bona ilale ingakalali? (IzA. 21:1) Akusirari bona iliZwi lakaZimu lisikhuthaza bona ‘silinde’! (Funda uMika 7:7.) Nesithembela kuZimu, singafumana bona isirarululo sakhe emirarwenethu siyidlula kude indlela yethu yokwenza izinto.
Wakhuluma Ngesibindi
16 U-Esta azange asalinda bona alinge isineke sekosi godu; esidlweni sakhe sesibili, wayitjela yoke into ikosi. Kodwana njani? Njengombana basadla, ikosi yamnikela ithuba, yambuza godu bona siyini isibawo sakhe. (Esta 7:2) Besele sifikile ‘isikhathi sokukhuluma’ saka-Esta.
Wenza Ngokuhlakanipha, Ngesibindi Nokuzidela
17 Singacabanga ngo-Esta enza umthandazo buthule kuZimakhe ngaphambi kobana akhulume: “Kosi, nengabe ngifumene umusa emehlwenakho, begodu nengabe kubonakala kukuhle ekosini, anginikelwe umphefumulwami ngokwawo ngokulila kwami nabantu bekhethu ngesibawo sami.” (Esta 7:3) Tjheja bona waqinisekisa ikosi bona uyasihlonipha isahlulelo sayo malungana nalokho okubonakala kukuhle. Qala bona u-Esta bekahluke kangangani kuVashiti, ogade amfazi wekosi, owahlazisa indodakwakhe ngamabomu! (Esta 1:10-12) Ngaphezu kwalokho, u-Esta azange anyaze ikosi ngobudlhayela bayo bokuthemba uHamani. Kunalokho, wabawa ikosi bona imvikele engozini ebekaqalene nayo.
Wenza Ngokuhlakanipha, Ngesibindi Nokuzidela
18 Ngokuqinisekileko isibaweso sayitjhukumisa begodu sayirara ikosi. Ngubani obekangafuna ukufaka ukuphila kwendlovukazayo engozini? U-Esta waragela phambili: “Ngombana sithengisiwe, mina nabantu bekhethu sithengiselwe ukutjhatjalaliswa, ukubulawa nokubhujiswa. Ngathana besithengiselwe ukuba ziingqila neencekukazi, bengizokuthula. Kodwana angikwazi ukuthula nengabe ukutjhatjalalisokhu kuzokubangela ikosi umonakalo.” (Esta 7:4) Tjheja bona ngesibindi u-Esta wawuveza umraro, wathi bekazokuthula angakhulumi nengabe gade kukusongelwa kobugqila. Nokho, ukubandlululwa kobuhlangokhu bekuyizolimaza khulu ikosi nengabe bekazokuthula ngakho.
19 Isibonelo saka-Esta sisifundisa likhulu malungana nekghono lokutjhukumisa. Nengabe ufuna ukuveza ikinga ekulu emntwini omthandako namtjhana emntwini osegunyeni, ukubekezela, ihlonipho nokukhuluma ngokuthembeka kungasiza khulu.—IzA 16:21, 23.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 3/1 11 ¶1
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Esteri
7:4—Ukuqothulwa kwamaJuda kwakuzoyidalela kanjani “inkosi umonakalo”? Lapho ngobuhlakani esikisela ukuba amaJuda athengiselwe ebugqilini, u-Esteri waveza ukuthi ukubhujiswa kwamaJuda kwakuyodalela inkosi umonakalo. Izinhlamvu zesiliva ezingu-10 000 uHamani ayezithembise inkosi zazingelutho kunengcebo inkosi eyayingayithola ukube uHamani wayenze icebo lokuba amaJuda athengiswe njengezigqila. Ukuphumelela kwaleli cebo kwakuyosho nokubulawa kwendlovukazi.
SEPTEMBA 25–OKTOBA 1
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | ESTA 9-10
“Wasebenzisa Isikhundla Sakhe Bona Asize Abantu Bekhabo”
it-2 432 ¶2
UMoridekayi
UMoridekayi wabekwa esikhundleni sakaHamani wabangundunakulu wafumana nedzilamnwana enetshwayo bona itshwaye amaphepha angokomthetho. U-Esta wabeka uMoridekayi bona alawule indlu kaHamani njengombana ikosi yanikela u-Esta indlu kaHamani. Nje-ke uMoridekayi wasebenzisa imvumo yekosi bona akhuphe umthetho ozokwenza amaJuda bona akghone ukuzivikela. KumaJuda bekulilanga letjhaphuluko nelethabo. Abantu abanengi emBusweni wePheresiya bazihlanganisa namaJuda, nakufika ilanga le-13 laka-Adari bona imithetho ithome ukusebenza amaJuda besele azilungiselele. Iinkhulu zajama ngemva kwawo ngebanga lesikhundla sakaMoridekayi esiphakemeko. ETjhutjhani ipi yadosa elinye ilanga godu. Amanaba wamaJuda angaphezu kwama-75 000 wemBusweni wePheresiya atjhatjalaliswa namadodana kaHamani alitjhumi. (Est 8:1–9:18) Ngemvumo ka-Esta uMoridekayi wayala bona qobe mnyaka amaJuda agidinge ilanga le-14 lenyanga ka-Adari, nelanga le-15 “amalanga wePurimu.” Bekufuze agidinge amalanga la njengamalanga womnyanya newethabo nanjengesikhathi sokuphana ukudla nesokupha abatlhagako izipho. AmaJuda azibopha ukuthi wona neenzukulwana zawo nalabo abazihlanganisa nawo bazokugidinga amalanga amabili la. Njengombana bekamumuntu wesibili onamandla embusweni, uMoridekayi bekahlonitjhwa maJuda abantu bakaZimu abazinikeleko, waragela phambili asebenzela ubuhle babantu bekhabo.—Est 9:19-22, 27-32; 10:2, 3.
it-2 716 ¶5
IPurimu
Ihloso. Ezinye izazi zithi umNyanya wePurimu ebewugidingwa maJuda esikhathini sanje akusesengewekolo ngombana ngezinye iinkhathi izinto zenziwa ngokudluleleko, lokhu bekungenzeki ngesikhathi kusungululwa umnyanya lo. UMoridekayi no-Esta bebalotjha uZimu weqiniso begodu umnyanya lo wasungulwa bona kudunyiswe uZimu. Ngebanga lokuthi uMoridekayi bekathembekile ekulotjheni uJehova kwaphela, uJehova uZimu watjhaphulula amaJuda. Kungenzeka uHamani bekamu-Amalekhi, wesitjhaba uJehova asiqalekisako bewasinikela ekutjhatjalalisweni. UMoridekayi walalela uJehova, akhenge avume ukukhothamela uHamani. (Est 3:2, 5; Eks 17:14-16) Namezwi kaMoridekayi ku-Esta (Est 4:14) bewatjengisa ukuthi bekathembele kuZimu ukuthi atjhaphulule amaJuda, ukuzila kwaka-Esta ukudla ngaphambi kokubona ikosi, isibawo sakhe nesimemo sokuya esidlweni satjengisa ukuthi ubawa isizo kuZimu.—Est 4:16.
cl-ZU 101-102 ¶12-13
‘Lingisani UNkulunkulu’ Ekusebenziseni Kwenu Amandla
12 UJehova umise ababonisi ukuba bahole ebandleni lobuKristu. (Hebheru 13:17) La madoda afanelekayo kufanele asebenzise igunya alinikwe uNkulunkulu ukuze anikeze umhlambi usizo oludingayo futhi abe neqhaza enhlalakahleni yawo. Ingabe isikhundla sabo siyabagunyaza abadala ukuba babe omashiqela phezu kwamanye amakholwa? Lutho! Abadala kudingeka babe nombono onokulinganisela nobonisa ukuthobeka ngendima yabo ebandleni. (1 Petru 5:2, 3) IBhayibheli lithi kubabonisi: “[Yalusani] ibandla likaNkulunkulu, alithenga ngegazi leNdodana yakhe.” (IzEnzo 20:28) Yileso isizathu esinamandla sokuphatha ilungu ngalinye lomhlambi ngesisa.
13 Singase sikufanekise kanje. Umngane wakho omkhulu ukucela ukuba unakekele impahla ethile eyigugu. Uyazi ukuthi umngane wakho uyikhokhele imali eshisiwe le mpahla. Ubungeke yini uyiphathe ngokucophelela, uqikelele? Ngokufanayo, uNkulunkulu uphathise abadala umthwalo wokunakekela impahla eyigugu ngempela: ibandla, elimalungu alo afaniswa nezimvu. (Johane 21:16, 17) UJehova uyazithanda izimvu zakhe—eqinisweni uzithanda kangangokuba waze wazithenga ngegazi eliyigugu leNdodana yakhe ezelwe yodwa, uJesu Kristu. Alikho inani elidlula leli uJehova ayengalikhokha ngenxa yezimvu zakhe. Abadala abathobekile bayakukhumbula lokho, baphathe izimvu zikaJehova ngendlela efanelana nalelo nani.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 3/1 11 ¶4
Amaphuzu Avelele Encwadi Ka-Esteri
9:10, 15, 16—Ngisho noma umyalo wawugunyaza ukuba amaJuda azithathele impango, kungani engazange akwenze lokho? Ukwenqaba kwawo kwabonisa ngokusobala ukuthi injongo yawo kwakuwukuzivikela, hhayi ukuthola ingcebo.
OKTOBA 2-8
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 1-3
“Ragela Phambili Utjengisa Ukuthi Umthanda Kangangani UJehova”
Lingisa UNowa UDanyela NoJobho
16 Iintjhijilo uJobho aqalana nazo. Sithola iimfundo ezinengi emlandweni kaJobho. Ngaphambi kokuqalana nesitjhijilo “gade ayindoda enjinge ukudlula woke umuntu enarheni engepumalanga.” (Job. 1:3) Bekanjingile, ayindoda eyaziwako begodu ahlonitjhwa. (Job. 29:7-16) Naphezu kwazo zoke izintwezi uJobho akhenge azikhakhazise namkha abone kunganatlhogeko yokulotjha uZimu. Ekhabolakhona uJehova wathi ngoJobho: “Uyindoda emsulwa neqotho. Ngokwesaba uZimu ubalekela ubumbi.”—Job. 1:8.
17 Ngokuphazima kwelihlo, ukuphila kwakaJobho kwatjhuguluka. Waphaphama sekasemtlhagweni begodu agandelelekile. Koke lokhu kwabangelwa nguSathana owamangalela uJobho ngamanga athi ulotjha uZimu ngombana ufuna ukuzuza okuthileko. (Funda uJobho 1:9, 10.) UJehova akhenge enze ngasuthi akawezwa amanga la. Kunalokho wavumela uJobho bona atjengise ukuthi uthembekile nokuthi umthanda ngehliziyo epheleleko.
Hlala Uthembekile!
10 Njengombana enza kuJobho, nanamhlanjesi uSathana usasiphosa ngomlandu ofanako. Ubandakanyeka njani wena? Kuhlekuhle uSathana uthi awumthandi uJehova, uthi uzokulisa ukumlotjha nangabe ukwenza njalo kufaka ipilwakho engozini begodu uthi awukathembeki. (Job. 2:4, 5; IsAm. 12:10) Uzizwa njani ngalokho? Ahlaba aphukele amezwi la! Nokho akhucabange ngalokhu: UJehova ukuthemba khulu kangangokuthi ukunikele ithuba elihle lokuphendula uSathana. Okwanje uJehova usamvumela uSathana bona alinge ukuthembeka kwakho. Uyakuthemba kungebangelo akunikela ithuba lokutjengisa ukuthembeka kwakho nokutjengisa ukuthi uSathana uleya amala. UJehova uyaqiniseka ngokuthi uzokukghona ukuthembeka begodu uthembisa ukuthi uzokusiza bona wenze njalo. (Heb. 13:6) Lilungelo elikhulu onalo lokuthenjwa mBusi wezulu nephasi. Nje-ke, kuyakhanya bona kubayini kuqakathekile ukuthembeka. Kusinikela ithuba lokutjengisa ukuthi uSathana unamala, lokuvikela ibizo lakaBabethu wezulwini nokusekela ubukhosi bakhe. Khuyini engasisiza bona sihlale sithembekile?
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Funda Emezwini KaJesu Wamaswaphela
9 UJesu wathini? Msinyana ngaphambi kokobana ahlongakale, uJesu wathi: “Zimami, Zimami, ungitjhiyeleni na?” (Mat. 27:46) IBhayibheli ayihlathululi ukuthi kubayini uJesu atjho amezwi la. Akhucabangisise ukuthi amezwi la atjho ukuthini. Ngokuthi uJesu akhulume amezwi la bekazalisa isiphorofido esifumaneka emtlolweni weRhubo 22:2. Ngaphezu kwalokho, amezwi la akwenza kubesepepeneneni ukuthi uJehova bekangaka ‘yibiyeli ngomthangala’ iNdodanakhe. (Job. 1:10) UJesu bekazwisisa ukuthi uBabakhe bekavumela boke laba abamhloyako balinge ukukholwa kwakhe bekayokuhlongakala, akunamuntu owalingwa ukudlula uJesu. Ukungezelela kilokho, amezwi la ayatjengisa ukuthi akunamlandu uJesu awenzako bona afanelekele ukufa.
OKTOBA 9-15
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 4-5
“Tjheja Ilwazi Elimamala”
it-1 713 ¶11
U-Elifazi
2. Omunye wabangani bakaJobho abathathu. (Job 2:11) BekamTemani kungenzeka bekasizukulu sokuthoma, abuye abe sizukulu saka-Abrahama begodu bekahlobene kancani noJobho. Yena neenzukulu zakhe bebazikhakhazisa ngokuhlakanipha kwabo. (Jor 49:7) Phakathi ‘kwabaduduzi’ abathathu, u-Elifazi nguye obekabonakala aqakathekile begodu anomthelela omkhulu, bekangomkhulu ukubadlula boke. Kukhuluma yena kokuthoma namezwakhe manengi.
w05-ZU 9/15 26 ¶2
Melana Nokucabanga Okungalungile!
Ekhumbula umbono oyinqaba ayeke waba nawo, u-Elifazi wathi: “Kwadlula umoya phezu kobuso bami; iziboya zenyama yami zasiphuzela. Wama, kodwa angizange ngikwazi ukubona ukubonakala kwawo; isimo sasiphambi kwamehlo ami; kwazola, futhi manje ngezwa izwi.” (Jobe 4:15, 16) Ukucabanga kuka-Elifazi kwakuthonywe umoya onjani? Indlela agxeka ngayo uJobe ibonisa ukuthi lo moya wawungaveli neze ezingelosini zikaNkulunkulu ezilungile. (Jobe 4:17, 18) Wawuvela esidalweni somoya esibi. Ukube lo moya wawuvela kuJehova, uJehova wayengamlahlelani u-Elifazi nabangane bakhe ababili athi bakhulume amanga? (Jobe 42:7) Yebo, u-Elifazi wayethonywe amademoni. Amazwi akhe abonisa ukuthi wayengacabangi ngendlela kaNkulunkulu.
w10-ZU 2/15 19 ¶5-6
Melana Nenkulumo-ze KaSathane
USathane wasebenzisa u-Elifazi, omunye wabangane abathathu bakaJobe ababemvakashele, ukuba aveze umqondo wokuthi abantu bangamachoboka. Ebiza abantu ngokuthi “labo bahlala ezindlini zobumba,” wathi kuJobe: “[Isisekelo] sabo sisothulini! Umuntu ubachoboza masinyane kakhulu kunenundu. Bachotshozwa babe yizicucwana kusukela ekuseni kuze kuhlwe; bashabalala kuze kube phakade kungekho muntu okufaka enhliziyweni.”—Jobe 4:19, 20.
Kwenye indawo emiBhalweni, sifaniswa ‘nezitsha zobumba,’ ezisheshe ziphuke. (2 Kor. 4:7) Sibuthakathaka ngenxa yesono nokungapheleli esikuzuze njengefa. (Roma 5:12) Ngamandla ethu, asinakukwazi ukumelana nokuhlasela kukaSathane. Kodwa njengamaKristu, ukhona umuntu ongasisiza. Naphezu kobuthakathaka bethu, siyigugu emehlweni kaNkulunkulu. (Isaya 43:4) Ngaphezu kwalokho, uJehova uyabanika umoya ongcwele labo abawucelayo. (Luka 11:13) Umoya wakhe ungasinika “amandla angaphezu kwavamile,” usenze sikwazi ukumelana nanoma ibuphi ubunzima uSathane abulethayo kithi. (2 Kor. 4:7; Fil. 4:13) Uma simelana noDeveli, ‘siqinile okholweni,’ uNkulunkulu uyosiqinisa futhi asenze sibe namandla. (1 Pet. 5:8-10) Ngakho-ke, akudingeki simesabe uSathane uDeveli.
mrt-ZU 32 ¶13-17
Zivikele Emangeni
● Hlaziya umthombo wendaba nekuqukethe
Okushiwo iBhayibheli: “Qinisekani ngazo zonke izinto.”—1 Thesalonika 5:21.
Ngaphambi kokuyikholelwa indaba noma ukuyidlulisela kwabanye, ngisho noma kuyindaba esematheni, qiniseka ukuthi iyiqiniso. Kanjani?
Thola ukuthi uthembeke kangakanani umthombo. Izinkampani zabezindaba nezinye izinhlangano zingase zibike udaba ngendlela ezuzisa zona noma zithathe uhlangothi kwezepolitiki. Qhathanisa okubonayo neminye imithombo yezindaba. Ngezinye izikhathi, abangani bangase badlulise indaba engelona iqiniso nge-imeyili noma ezinkundleni zokuxhumana bengahlosile. Ngakho, ungayethembi indaba ongaqiniseki ngomthombo wayo.
Qiniseka ukuthi indaba ngokwayo eyamanje futhi inembile. Buka usuku, uthole amaqiniso aphathekayo, nobufakazi obunamandla obuyisekelayo. Nakisisa kakhulu uma indaba eyinkimbinkimbi ichazwa ngendlela elula kakhulu noma uma ihloselwe ukuthinta imizwa.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w03-ZU 5/15 22 ¶5-6
Hlala Ugxilile, Unqobe Emncintiswaneni Wokuphila
Ukuba yingxenye yenhlangano yomhlaba wonke yabakhulekeli beqiniso kungaba ithonya elinamandla elisenza sizinze. Yeka isibusiso okuyiso ukuhlanganyela nabazalwane bomhlaba wonke abanothando kangaka! (1 Petru 2:17) Futhi singaba yithonya elenza esikholwa nabo bazinze.
Cabanga ngezenzo zosizo zendoda eqotho enguJobe. Ngisho nomduduzi-mbumbulu u-Elifazi waphoqeleka ukuba avume: “Noma ubani okhubekayo, amazwi akho ayemvusa; namadolo abesephelelwa ngamandla ubuwaqinisa.” (Jobe 4:4) Siqhuba kanjani thina kulesi sici? Ngabanye sinomthwalo wemfanelo wokusiza abafowethu nodadewethu abangokomoya ukuba bakhuthazele enkonzweni kaNkulunkulu. Ekusebenzelaneni kwethu nabo, singenza ngokuvumelana nomoya wala mazwi: “Qinisani izandla ezibuthakathaka, nenze amadolo axegayo aqine.” (Isaya 35:3) Ngakho kungani ungakwenzi umgomo wakho ukuqinisa nokukhuthaza umKristu oyedwa noma ababili njalo lapho uhlangana nabo? (Hebheru 10:24, 25) Amazwi akhuthazayo okuncoma nokubonga ngemizamo yabo yokuqhubeka bejabulisa uJehova ingabasiza ngempela ukuba bahlale begxilile benombono wokuphumelela emncintiswaneni wokuphila.
OKTOBA 16-22
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 6-7
“Ukuphila Kwakho Nakubudisi Khulu Bona Ungakghodlhelela”
w06-ZU 3/15 14 ¶10
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJobe
7:1; 14:14—Usho ukuthini “umsebenzi oyimpoqo”? Ukuhlupheka kukaJobe kwakunzima kakhulu kangangokuthi wabheka ukuphila njengomsebenzi oyimpoqo onzima nokhathazayo. (Jobe 10:17) Njengoba isikhathi esichithwa umuntu eShiyoli—kusukela ngesikhathi efa kuya ovukweni—siyinkathi ephoqelelwe, uJobe ufanisa leso sikhathi nomsebenzi oyimpoqo.
“UJehova Uyabezwa Abadanileko”
NGEZINYE iinkhathi singacabanga ngemiraro esiqalene nayo sibuye sicabange ngokuthi ipilo esiyiphilako yifitjhani begodu “izele ngomtlhago.” (Job. 14:1) Yeke, kuyazwisiseka ukuthi ngasikhathi sizokugandeleleka. Banengi abantu bakaJehova bekadeni abaqalana nobujamo obufanako, abanye bakhona babe bafuna nokuhlongakala. (1 Kho. 19:2-4; Job. 3:1-3, 11; 7:15, 16) UJehova uZimu waqinisekisa bewaqinisa labo abathembele kuye kanengi. Imilandwabo itloliwe eBhayibhelini bona isiduduze begodu isifundise.—Rom. 15:4.
g-ZU 1/12 16-17
Lapho Ufikelwa Umuzwa Wokuzibulala
Nakuba isimo sakho singase sibonakale singenathemba, khumbula ukuthi awuwedwa nokuthi ngokudabukisayo cishe bonke abantu babhekene nohlobo oluthile lwenkinga namuhla. IBhayibheli lithi: “Yonke indalo iyaqhubeka ibubula kanyekanye futhi isezinhlungwini kanyekanye.” (Roma 8:22) Yize okwesikhashana kungase kubonakale sengathi inkinga yakho ayisoze yaxazululeka, ngokuvamile izinto ziyadamba ngokuhamba kwesikhathi. Yini engakusiza lapho inkinga isaqhubeka?
Khuluma nomngane ovuthiwe nomethembayo ngemizwa yakho. IBhayibheli lithi: “Umngane weqiniso ubonisa uthando ngaso sonke isikhathi, futhi ungumfowabo womuntu ozalelwe isikhathi sosizi.” (IzAga 17:17) Indoda elungile uJobe, okukhulunywa ngayo eBhayibhelini, yakhuluma nabanye ngemizwa yayo ngesikhathi ibhekene nezinkathazo. Uma izwa lokho eyakubiza ngokuthi ‘ukwenyanya ukuphila kwami,’ yathi: “Ngizozwakalisa ukukhathazeka kwami ngami. Ngizokhuluma ngomunyu womphefumulo wami!” (Jobe 10:1) Ukuvulela abanye isifuba sakho kungayidambisa indlela ozizwa ngayo futhi kukwenze ube nombono ohlukile ngezinkinga obhekene nazo.
Thulula inhliziyo yakho kuNkulunkulu ngomthandazo. Abanye banombono wokuthi umthandazo umane nje uyinto yokukhulula ingqondo, kodwa iBhayibheli lisho okuhlukile. IHubo 65:2 libiza uJehova uNkulunkulu ngokuthi ‘UMuzwi womthandazo,’ futhi u-1 Petru 5:7 uthi: “Uyanikhathalela.” IBhayibheli likugcizelela ngokuphindaphindiwe ukubaluleka kokuncika kuNkulunkulu ngomthandazo. Ngokwesibonelo lithi:
“Thembela kuJehova ngayo yonke inhliziyo yakho, ungenciki kokwakho ukuqonda. Mqaphele kuzo zonke izindlela zakho, yena uyokwenza izindlela zakho ziqonde.”—IZAGA 3:5, 6.
“Uyokwanelisa isifiso sabo bonke abamesabayo [uJehova], nokukhalela kwabo usizo uyokuzwa, abasindise.”—IHUBO 145:19.
“Yilokhu ukuqiniseka esinakho kuye, ukuthi, kungakhathaliseki ukuthi yini esiyicelayo ngokwentando yakhe, uyasizwa.”—1 JOHANE 5:14.
“UJehova ukude nababi, kodwa umthandazo wabalungileyo uyawuzwa.”—IZAGA 15:29.
Uma umtshela uNkulunkulu izinkinga obhekene nazo, uyokusiza. Ngesizathu esihle, iBhayibheli likukhuthaza ukuba ‘uthembele kuye ngazo zonke izikhathi. Thulula inhliziyo yakho phambi kwakhe.’—IHubo 62:8.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Funda, Ulalele Begodu Uzwele Abanye
10 Singalingisa uJehova ngokuthi silinge ukuzwisisa abanye. Ziphe isikhathi sokwazi abafowenu nabodadwenu. Coca nabo esifundweni, sebenza nabo esimini begodu ubameme nakukghonakalako. Nawenza njalo ungafumana ukuthi udade obonakala anganamusa, kungenzeka uneenhloni. Kuthi umzalwana obonakala ngasuthi uthanda imali, kungenzeka uyaphana namkha umndeni ohlala uladelwa esifundweni, kungenzeka ukghodlhelela ukuphikiswa. (Job. 6:29) Kuliqiniso ukuthi akukakafuzi ‘singene eendabeni zabanye abantu.’ (1 Thim. 5:13) Nanyana kunjalo, kuliqiniso ukuthi ukwazi okuthileko ngabafowethu njengezinto abahlangabezene nazo ekuphileni kungasisiza sibazwisise.
OKTOBA 23-29
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 8-10
“Ithando Elithembekileko LakaZimu Lisivikela Emangeni KaSathana”
w15-ZU 7/1 12 ¶3
Ingabe Singakwazi Ngempela Ukumjabulisa UNkulunkulu?
UJobe. Wabhekana nezinkinga ezilandelanayo ezenza kwabonakala sengathi ubulungisa abukho. Waba nombono oyiphutha, waphetha ngokuthi uNkulunkulu akumkhathazi ukuthi uqhubeka eqotho kuYe noma cha. (Jobe 9:20-22) UJobe wayeqiniseka ukuthi yena ulungile, kangangokuthi kwabanye kwabonakala sengathi uthi ulunge kakhulu kunoNkulunkulu.—Jobe 32:1, 2; 35:1, 2.
Litjho Ukuthini Ithando LakaJehova Elithembekileko Kuwe?
14 Ithando lakaZimu elithembekileko livikela itjhebiswano lethu naye. Emthandazweni oya kuJehova, uDavida wathi: “Wena uyindawo yokubhaca kimi, uyangilondoloza eengozini; ungizombeleza ngokuhlokoma kwetjhaphuluko. . . . othemba uSomnini uzakuzombelezwa kukwethembeka.” (Rhu. 32:7, 10) Njengombana amaboda ebewazombeleza idorobha bewavikela abahlali balapho, nethando lakaJehova elithembekileko liyasizombeleza, lisivikele eengozini ezingalinga ukwethembeka kwethu. Ukungezelela kilokho, ithando elithembekileko lakaJehova limenza ukuthi asidosele kuye.—Jor. 31:3.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w10-ZU 10/15 6-7 ¶19-20
“Ngubani Osewazi Umqondo KaJehova?”
19 Yini esiyifundile mayelana ‘nomqondo kaJehova’? Kudingeka sivumele iZwi likaNkulunkulu lilolonge ukuqonda kwethu umqondo kaJehova. Akufanele silokothe sibekele uJehova imingcele futhi simahlulele ngezindinganiso nangokucabanga kwethu. UJobe wathi: “[UNkulunkulu] akayena umuntu njengami ukuba ngimphendule, ukuba sihlangane ndawonye ekwahluleleni.” (Jobe 9:32) NjengoJobe, lapho siqala ukuqonda umqondo kaJehova, sishukumiseleka ukuba sibabaze: “Bheka! Lawa amaphethelo ezindlela zakhe, futhi yeka ukuthi okuzwakele ngaye kuwumnyenyezo omncane kangakanani wendaba! Kodwa ubani ongabonisa ukukuqonda ukuduma kwakhe okunamandla?”—Jobe 26:14.
20 Njengoba sifunda imiBhalo, kufanele senzeni uma sihlangana nendinyana okunzima ukuyiqonda, ikakhulu ngokuphathelene nokucabanga kukaJehova? Uma singayitholi impendulo ecacile nangemva kokucwaninga ngendaba, singabheka lokhu njengokuvivinya ukuthembela kwethu kuJehova. Khumbula ukuthi ngezinye izikhathi amazwi athile asinikeza ithuba lokubonisa ukholo lwethu ezimfanelweni zikaJehova. Masithobeke, samukele ukuthi asikuqondi konke akwenzayo. (UmSh. 11:5) Ngaleyo ndlela, siyoshukumiseleka ukuba sivumelane nala mazwi omphostoli uPawulu: “O ukujula kwengcebo nokuhlakanipha nolwazi lukaNkulunkulu! Yeka ukuthi zingezingaphenyeki kanjani izahlulelo zakhe nokuthi zingezingenakuthungathwa kanjani izindlela zakhe! Ngoba ‘ubani owaziyo umqondo kaJehova, noma ubani oye waba umeluleki wakhe?’ Noma, ‘Ngubani oye wamupha kuqala kangangokuba kumelwe abuyiselwe?’ Ngoba zonke izinto zivela kuye, zikhona ngaye futhi zingezakhe. Inkazimulo mayibe kuye kuze kube phakade. Amen.”—Roma 11:33-36.
OKTOBA 30–NOVEMBA 5
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 11-12
“Iindlela Ezintathu Zokufumana Ukuhlakanipha Begodu Uzuze Kikho”
w09-ZU 4/15 6 ¶17
UJobe Wadumisa Igama LikaJehova
17 Yini eyasiza uJobe ukuba agcine ubuqotho bakhe? Kusobala ukuthi ngaphambi kokuba kugadle izinhlekelele, wayevele enobuhlobo obuhle noJehova. Nakuba singenabufakazi bokuthi uJobe wayazi ukuthi uSathane wayebekele uJehova inselele, wayezimisele ukuhlala eqotho. Wathi: “Ngeke ngiziphuce ubuqotho bami ngize ngiphangalale!” (Jobe 27:5) Wabuhlakulela kanjani lobu buhlobo? Ngokungangabazeki, wayekwazisa lokho ayekuzwile ngokusebenzelana kukaNkulunkulu no-Abrahama, u-Isaka noJakobe, ababeyizihlobo zakhe ezikude. Ukuqaphelisisa kwakhe indalo kwamenza wakwazi ukubona izimfanelo zikaJehova eziningi.—Funda uJobe 12:7-9, 13, 16.
Awusiwedwa NawunoJehova
10 Yakha ubungani namaKrestu athebekileko. Funa abangani ebandleni ozokufunda litho likhulu kibo nanyana kungenzeka ningalingani ngeminyaka namkha iinzinda zingafani. IBhayibheli lisikhumbuza ukuthi ukuhlakanipha “kusebantwini abadala.” (Job. 12:12) Abakhulileko kunengi abangakufunda ebantwini abatjha abathembekileko. UDavida bekamncani kunoJonathani kodwana lokho akhenge kubavimbe ukuthi babe bangani abatjhideleneko. (1 Sam. 18:1) UDavida noJonathani basizana bona balotjhe uJehova naphezu kweenqabo ezinengi. (1 Sam. 23:16-18) U-Irina, udade okunguye yedwa uFakazi ngakwabo, uthi: “Abafowethu nabodadwethu bangaba babelethi bethu namkha abantwana bakwethu abathanda uJehova. UJehova angabasebenzisa bona babe mndeni esiwutlhogako.”
11 Ukwenza abangani akusilula, khulukhulu nangabe umumuntu oneenhloni. U-Ratna, udadwethu oneenhloni owafunda iqiniso naphezu kokuphikiswa, uthi, “Bekufuze ngivume ukuthi ngitlhoga isizo nesekelo kubafowethu abathanda uJehova.” Kungaba sitjhijilo ukutjela abanye indlela ozizwa ngayo kodwana ukukhulumisana ngokutjhaphulukileko sisekelo sobungani obuqinileko. Abangani bakho bayafuna ukukusekela nokukukhuthaza, nanyana kunjalo bafuna ubatjele ukuthi bangakwenza njani lokho.
12 Enye indlela ehle yokwenza abangani kutjhumayela nabanye. U-Carol, ekukhulunywe ngaye phambilini, uthi: “Ngifumene abangani abanengi abalungileko ngokuba nesikhathi esinengi ngitjhumayela nabodadwethu nakeminye imikhakha yekonzo. UJehova ungisekele khulu eminyakeni edlulileko ngabanganaba.” Ukwakha ubungani namaKrestu athembekileko yinto engasizuzisa khulu. UJehova usebenzisa ubungani obunjalo ukukusiza ulwisane namazizo agandelelako anjengokuba nesizungu.—IzA. 17:17.
it-2 1190 ¶2
Ukuhlakanipha
Ukuhlakanipha Kwaphezulu. Ukuhlakanipha kwamambala kufumaneka kuJehova uZimu “okunguye yedwa ohlakaniphileko” ngendlela le. (Rom 16:27; sAm 7:12) Ilwazi likhambisana neqiniso, njengombana uJehova anguMdali “kusukela nini nanini bekube nini nanini,” (IR 90:1, 2), wazi koke ngezulu nephasi, ukuthi zakheke njani nalokho okukizo, umlandwazo bekube nje. Imithetho esiyibonako, ukuzombeleza kwamanzi nemithetho abantu abathembela kiyo nabenza irhubhululo nalokha nabenza izinto ezitjha, bekangekhe bakghone ukuzenza zoke izintwezi ngaphandle kwemithetho le yemvelo ngombana yoke yenziwe Nguye. (Job 38:34-38; IR 104:24; IzA 3:19; Jor 10:12, 13) Iinkambisolawulo zakhe zokuziphatha ziqakatheke khulu bona umuntu aphile ngendlela efaneleko, athathe iinqunto ezihlakaniphileko begodu zenza umuntu aphumelele ekuphileni. (Dut 32:4-6; qala esithi UJEHOVA [UZimu weenkambiso zokuziphatha].) Uzwisisa yoke into. (Isa 40:13, 14) Nanyana angavumela izinto ezingakhambisani neenkambiso zakhe ezilungileko bona zenzeke begodu ziphumelele kwesikhatjhana, iqiniso kukuthi ingomuso lisezandleni zakhe begodu kuzokwenzeka intandwakhe nezinto ezikhulunywe nguye ‘zizokuphumelela.’—Isa 55:8-11; 46:9-11.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w08-ZU 8/1 11 ¶5
Ukukhulumisana Nentsha
▪ ‘Ingabe ngiyakuqonda ngempela lokho okuvezwa amazwi?’ UJobe 12:11 uthi: “Indlebe ayiwavivinyi yini amazwi njengoba ulwanga lunambitha ukudla?” Manje kunanini ngaphambili, kudingeka ‘uvivinye’ lokho indodana noma indodakazi yakho ekushoyo. Intsha ivame ukweqisa lapho ikhuluma. Ngokwesibonelo, indodana noma indodakazi yakho ingase ithi, “Njalo ungiphatha njengengane!” noma “Awukaze ungilalele!” Esikhundleni sokugxila emazwini anganembile athi “njalo” nathi “awukaze,” qaphela ukuthi umntanakho kungenzeka akakuqondile ngempela lokho akushoyo. Ngokwesibonelo, amazwi athi “Njalo ungiphatha njengengane” angase asho ukuthi “Nginomuzwa wokuthi awungithembi,” kanti athi “Awukaze ungilalele” angase asho ukuthi “Ngifuna ukukutshela indlela engizizwa ngayo ngempela.” Zama ukuqonda isigijimi esivezwa amazwi.