Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
NOVEMBA 6-12
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 13-14
“Umuntu Nakafako, Angaphila Godu Na?”
w99-ZU 10/15 3 ¶1-3
Ukufuna Kwethu Ukuphila Isikhathi Esijana
NGISHO nanamuhla bambalwa abangaphikisana nalo mbono wobufushane bokuphila, nakuba walotshwa eminyakeni engaba ngu-3 500 edlule. Ngaso sonke isikhathi abantu baye bakuthola kungenelisi ukunambitha kancane ukuphila kobungqabavu bese beguga befa. Ngakho-ke, kuwo wonke umlando ziye zanda izindlela zokwenza ukuphila kube kude.
Ngesikhathi sikaJobe abantu baseGibithe babedla amasende ezilwane, bezama ukubuyela ebusheni, kodwa kwaba nhlanga zimuka nomoya. Enye yezinjongo eziyinhloko zesayensi yokuthakwa kwemithi yangeNkathi Ephakathi yayiwukwenza ikhambi elingaholela ekuphileni isikhathi esijana. Abathaki abaningi bangeNkathi Ephakathi babekholelwa ukuthi igolide lokuzenzela lalingenza umuntu angafi nokuthi ukudlela ezitsheni zegolide kwakuzokwenza umuntu aphile isikhathi eside. AmaShayina asendulo angamaTao ayecabanga ukuthi ayengashintsha izakhi zomzimba ngokusebenzisa izindlela ezinjengokuzindla, ukuzivivinya ngokuphefumula nangokudla ukudla okuthile, ngaleyo ndlela angafi.
Umhloli wamazwe waseSpain uJuan Ponce de León waziwa ngokufuna ngokungadeli umthombo wobusha. Udokotela wangekhulu le-18 encwadini yakhe ethi Hermippus Redivivus watusa ukuba izincasakazi ezisencane zigcinwe egunjini elincane entwasahlobo bese umoya eziwuphefumulayo uqoqelwe emabhodleleni usetshenziswe njengomuthi wokunweba ukuphila. Akudingeki nokuba kushiwo ukuthi ayikho kulezi zindlela eye yaphumelela.
Umuthi Oquntuliweko Ungamila Godu Na?
UMUTHI osongeneko we-oliva ungabonakala ungasililitho nawumadaniswa nomuthi womsedari weLibhanoni. Kodwana umuthi we-oliva yikurunarha ekwazi ukukghodlhelela nebujamweni obubudisi. Eminye yemithi le seyineminyaka eyi-1 000 ikhona. Imirabhu yawo ithabalala itjhinge ngaphasi kwehlabathi, begodu umuthi lo ungabuye umile nanyana isirumulo sawo singaquntulwa. Imirabhu yawo nayisaphila nakanjani uzokumila godu.
Nendoda ethembekileko uJobho yaba nethemba lokuthi nanyana ingahlongakala, izokubuye iphile godu. (Jobho 14:13-15) Yasebenzisa isibonelo somuthi—mhlamunye wona we-oliva lo—nayizakuveza bona imthemba kangangani uZimu bona uzayivusa. UJobho wathi: “Mbala kunethemba emthini, nakube uyagawulwa . . . [ubuya] uhlume godu.” Nakungana izulu ngemva kwesomiso, isiqu somuthi owomileko we-oliva singabuya sihlume godu “njengesitjalo esincani.”—Jobho 14:7-9.
w11-ZU 3/1 22 ¶5
“Uyolangazelela”
Amazwi kaJobe asifundisa ngothando lukaJehova: Njengoba kwakunjalo ngoJobe, unobuhlobo obukhethekile nalabo abazibeka ezandleni zakhe, abamvumela ukuba ababumbe futhi abenze abantu abafiselekayo emehlweni akhe. (Isaya 64:8) UJehova uyabazisa abakhulekeli bakhe abathembekile. ‘Uyabalangazelela’ labo abafe beqotho. Esinye isazi sithi leli gama lesiHebheru “ngokungangabazeki lingelinye lamagama anamandla abonisa isifiso esikhulu sokwenza okuthile.” Yebo, uJehova akagcini ngokubakhumbula abakhulekeli bakhe, kodwa ulangazelela nokubavusa ekufeni.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 191
Umlotha
Umlotha bewufanekisela into eqalelwa phasi, ngokwesibonelo u-Abrahama waphendula uJehova wathi, “Mina ngilithuli nomlotha.” (Gen 18:27; qala godu Isa 44:20; Job 30:19.) Kungebangelo uJobho afanisa amezwi wabaduduzi bakhe bamala ‘nezaga ezinyazekako njengomlotha.’—Job 13:12.
NOVEMBA 13-19
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 15-17
“U-Elifazi Utjengisa Indlela Ekungakafuzi Sinikele Ngayo Isikhuthazo”
w05-ZU 9/15 26 ¶4-5
Melana Nokucabanga Okungalungile!
Kuzo zontathu izinkulumo zakhe, u-Elifazi waveza umbono wokuthi uNkulunkulu ulukhuni kangangokuthi ayikho into engenziwa izinceku zakhe engamjabulisa. U-Elifazi watshela uJobe: “Bheka! Akanalo ukholo ezincekwini zakhe, nezithunywa zakhe uzimangalela ngokuba nephutha.” (Jobe 4:18) Kamuva u-Elifazi wathi ngoNkulunkulu: “Akanalo ukholo kwabangcwele bakhe, empeleni namazulu ngokwawo awahlanzekile emehlweni akhe.” (Jobe 15:15) Wabuza: “Ingabe uMninimandla onke uyajabula ngokuthi ulungile?” (Jobe 22:3) UBhilidadi wayevumelana nalo mbono ka-Elifazi ngoba wathi: “Kukhona ngisho nenyanga, kodwa ayikhanyi kakhulu; ngisho nezinkanyezi azizange zibe ezihlanzekile emehlweni [kaNkulunkulu].”—Jobe 25:5.
Kumelwe siqaphele singathonywa yilolu hlobo lokucabanga. Kungasenza sibe nomuzwa wokuthi uNkulunkulu ufuna okungaphezu kwamandla ethu. Lo mbono wonakalisa ubuhlobo bethu noJehova. Ngaphezu kwalokho, uma sivumela ukunqotshwa yilolu hlobo lokucabanga, siyosabela kanjani lapho siyalwa? Kunokuba sithobeke samukele ukulungiswa, izinhliziyo zethu zingase ‘zifuthekele uJehova,’ futhi singase simcasukele. (IzAga 19:3) Yeka ukuthi lokho kungasilimaza kanjani ngokomoya!
Yewuthobeke, Ube Nesirhawu NjengoJesu
16 Amezwethu anesirhawu. Nasinesirhawu sizokuhlohlozeleka bona ‘sikhuthaze abaneenhliziyo ezibuthakathaka.’ (1 Thesalonika 5:14) Kodwana singathini nesibakhuthazako? Kufuze sibatjele bonyana sibakhathalela kangangani. Siyabathokoza ngobuntu babo obuhle namakghonwabo akarisako. Siyabakhumbuza ukuthi uJehova ubakhuphe ezweni wabaletha eqinisweni ngombana baligugu kuye. (Jwanisi 6:44) Siyabaqinisekisa nokuthi boke “abalungileko nabanesililo” uJehova uyabezwa. (IRhubo 34:18) Nasenza njalo amezwethu anesirhawu angabathoba amanceba abalilako.—IzAga 16:24.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w06-ZU 3/15 14 ¶11
Amaphuzu Avelele Encwadi KaJobe
7:9, 10; 10:21; 16:22—Ingabe la mazwi abonisa ukuthi uJobe wayengakholelwa ovukweni? Lawa amazwi ayebhekisela kulokho okwakuzokwehlela uJobe maduze. Ngakho, wayesho ukuthini? Kungenzeka wayesho ukuthi uma ayengafa, akekho owayezobe esambona kubantu ababephila ngaleso sikhathi. Ngokwabo, wayengeke aphinde abuyele endlini yakhe noma aqashelwe kuze kube isikhathi sikaNkulunkulu esimisiwe. Kungenzeka nokuthi uJobe wayesho ukuthi akekho umuntu ongazibuyela yena eShiyoli. Ukuthi uJobe wayenethemba lovuko kucaciswe kuJobe 14:13-15.
NOVEMBA 20-26
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 18-19
“Ungabalahli Abantu Olotjha Nabo UJehova”
Iimfundo Esingazifunda Eenyembezini ZakaJesu
9 Ungasekela labo abezwa ubuhlungu. UJesu akhenge alile noMarta noMariya kwaphela kodwana wabalalela bewabaduduza. Singenza okufanako kilabo abezwa ubuhlungu. U-Dan, umdala ohlala e-Australia, uthi: “Ngemva kokuhlongakalelwa mkami, bengitlhoga isekelo. Abatjhadikazi abanengi bebafumaneka ubusuku nemini bona bangilalele. Bebangivumela bona ngikhulume indlela engizizwa ngayo begodu akhenge baphathwe ziinhloni nangililako. Bebangisiza nangezinye iindlela njengokungivasela ikoloyi, ukuyokuthenga ukudla nangokupheka lokha nangingakghoni ukuzenzela izintwezi. Bebathandaza nami qobe. Bazibonakalisa babangani beqiniso nabafowethu ‘ababelethelwe iinkhathi ezibudisi.’”—IzA. 17:17.
Lokha Umuntu Esimthandako Nakatjhiya UJehova
16 Ragela phambili usekela amalunga womndeni athembekileko. Nje, batlhoga ithando nesikhuthazo sakho ukudlula nini kunangaphambilini. (Heb. 10:24, 25) Ngezinye iinkhathi, amalunga womndeni ayatjheja ukuthi abanye ebandleni abasawukhulumisi ngathi nawo asusiwe. Ungakuvumeli lokho kwenzeke! Kufuze sibakhuthaze besibabuke abantu abatjha, ababelethi babo abalise ukulotjha uJehova. U-Maria, indodakwakhe eyasuswako beyabatjhiya uthi, “Abanye abangani bami, beza kwami bazosiphekela bangisiza nangokufunda nabantwabami. Babuzwa ubuhlungu bami bebalila nami. Lokha abantu nabakhuluma amala ngami, bangivikela. Bangikhuthaza kwamambala!”—Rom. 12:13, 15.
w90-ZU 9/1 22 ¶20
Ingabe Uyakulwela Ukufaneleka?
20 Indikimba yabadala kufanele iqaphele ukuthi ukugudluza umuntu obengumbonisi noma inceku ekhonzayo kungase kubangele ukucindezeleka, ngisho noma eliyeka ngokuzithandela lelolungelo. Uma engasusiwe ekuhlanganyeleni, kodwa abadala bebona ukuthi lomzalwane ucindezelekile, kumelwe banikeze usizo olungokomoya ngothando. (1 Thesalonika 5:14) Kufanele bamsize abone ukuthi uyadingeka ebandleni. Ngisho noma iseluleko siye sadingeka, kungase kungathathi isikhathi eside kangako ngaphambi kokuba indoda ezithobayo nenokwazisa iphinde futhi yamukele amalungelo engeziwe enkonzo ebandleni.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w94-ZU 10/1 32
Amandla Ezwi Elinomusa
Nokho, lapho uJobe ngokwakhe edinga isikhuthazo, u-Elifazi nabangane bakhe abazange bakhulume amazwi anomusa. Basola uJobe ngokuhlupheka kwakhe, bethi kumelwe ukuba wayenesono sangasese. (Jobe 4:8) I-Interpreter’s Bible ithi: “Lokho uJobe akudingayo isihawu esisenhliziyweni yomuntu. Akutholayo uchungechunge lwamazwi angokwenkolo ‘ayiqiniso’ elimsulwa futhi amahle ngokuphelele nezinkulumo ezingathakazelisi.” UJobe wakhathazeka kakhulu lapho ezwa inkulumo ka-Elifazi nabangane bakhe kangangokuba waphoqeleka ukuba akhale: “Koze kube-nini nihlupha umphefumulo wami, ningiphohloze ngamazwi, na?”—Jobe 19:2.
Akufanele neze sibangele inceku kaNkulunkulu esikanye nayo ukuba ikhale ngokucindezeleka ngenxa yamazwi ethu angacatshangelwe kahle, angenamusa. (Qhathanisa noDuteronomi 24:15.) Isaga seBhayibheli siyaxwayisa: “Lokho okushoyo kungalondoloza ukuphila noma kukubhubhise; ngakho kumelwe wamukele imiphumela yamazwi akho.”—IzAga 18:21, TEV.
NOVEMBA 27–DISEMBA 3
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 20-21
“Ukulunga Akuyi Ngokuthi Unjingile”
w07-ZU 8/1 29 ¶12
Ingabe ‘Ucebile KuNkulunkulu’?
12 Emazwini kaJesu, ukuba ocebile kuNkulunkulu kuqhathaniswa nokuziqongelelela wena ingcebo, noma ukuzicebisa ngokwezinto ezibonakalayo. Ngakho, uJesu wayethi into emqoka okufanele sikhathazeke ngayo ekuphileni akufanele kube ukuqongelela ingcebo yezinto ezibonakalayo noma ukujabulela lokho esingase sibe nakho. Kunalokho, kufanele sisebenzise umcebo wethu ukuze sakhe noma sikhulise ubuhlobo bethu noJehova. Ukwenza kanjalo ngempela kuyosenza sibe abacebile kuNkulunkulu. Ngani? Ngoba kuvula ithuba lokuthola izibusiso eziningi kuye. IBhayibheli liyasitshela: “Isibusiso sikaJehova—yiso esicebisayo, futhi akenezeli ubuhlungu kanye naso.”—IzAga 10:22.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w95-ZU 1/1 9 ¶19
Ukunqoba USathane Nemisebenzi Yakhe
19 Kuyathakazelisa ukuthi inceku kaNkulunkulu uJobe kwadingeka ukuba ibhekane ‘nemicabango eyaluzisayo’ uSathane ayidlulisela ngo-Elifazi noSofari. (Jobe 4:13-18, NW; 20:2, 3) Ngaleyondlela uJobe wabhekana ‘nokuncokolozwa,’ okwakubangelwa ukuvumela kwakhe “ukubhuda” ‘ngengebhe’ eyayikhathaza ingqondo yakhe. (Jobe 6:2-4; 30:15, 16) U-Elihu walalela uJobe ngokuthula futhi ngobuqotho wamsiza ukuba abone umbono kaJehova ohlakaniphile ngezindaba. Ngokufanayo nanamuhla, abadala abaqondayo babonisa ukuthi bayabakhathalela abahluphekile ngokungenezeli ‘isisindo’ esengeziwe kwabanjalo. Kunalokho, njengo-Elihu, babalalela ngesineke bese besebenzisa amafutha athobayo eZwi likaNkulunkulu. (Jobe 33:1-3, 7; Jakobe 5:13-15) Kanjalo noma ubani omizwelo yakhe iphazanyiswe ukucindezeleka, kwangempela noma okucatshangelwayo, noma ‘osatshiswa amaphupho nemibono’ njengoba uJobe ayenjalo, angase athole induduzo engokomBhalo ethobayo ngaphakathi ebandleni.—Jobe 7:14; Jakobe 4:7.
DISEMBA 4-10
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 22-24
“Kghani Umuntu Angaba Lisizo KuZimu Na?”
w05-ZU 9/15 27 ¶1-3
Melana Nokucabanga Okungalungile!
Omunye umbono ohlobene eduze nokuthi uNkulunkulu ulukhuni yilowo othi ubheka abantu njengabangelutho. Inkulumo ka-Elifazi yesithathu inalo mbuzo: “Ingabe indoda enamandla ingaba lusizo kuNkulunkulu, ukuba onokuqondisisa abe lusizo kuye?” (Jobe 22:2) U-Elifazi wayesho ukuthi umuntu akalutho kuNkulunkulu. NoBhilidadi wakufakazela lokhu: “Umuntu ofayo angaba kanjani ongenaphutha phambi kukaNkulunkulu, noma kungenzeka kanjani ukuba ozalwa ngowesifazane abe ngohlanzekile?” (Jobe 25:4) Ngokusho kwabo, uJobe, umuntu nje, wayengacabanga kanjani nje ukuthi unokuma okuhle phambi kukaNkulunkulu?
Abantu abathile namuhla bahlushwa imizwa edikibalisayo ngabo ngokwabo. Kungenzeka ukuthi indlela abakhuliswa ngayo, izingcindezi zokuphila, noma ukuba izisulu zobandlululo noma ukuzondwa ngenxa yobuhlanga kwaba nomthelela kule nkinga. Kodwa uSathane namademoni akhe nabo bayakujabulela ukuthena umuntu amandla. Bayazi ukuthi uma bengenza umuntu acabange ukuthi ayikho into angayenza engajabulisa uNkulunkulu uMninimandla onke, bayobe baphumelele emzamweni wabo wokumthena amandla. Ngokuhamba kwesikhathi, lowo muntu angase akhukhuleke, amshiye uNkulunkulu ophilayo.—Hebheru 2:1; 3:12.
Ukuguga nezinkinga zempilo kwenza singakwazi ukwenza yonke into esiyifunayo. Kungabonakala sengathi senza okuncane kakhulu enkonzweni yoMbuso uma siqhathanisa nalokho esasikwenza ngesikhathi sisebasha, sisenempilo enhle, futhi siseyimiqemane. Yeka indlela okubaluleke ngayo ukwazi ukuthi uSathane namademoni akhe bafuna sibe nomuzwa wokuthi esikwenzayo ngeke kumjabulise uNkulunkulu! Kumelwe simelane nokucabanga kanjalo
w95-ZU 2/15 27 ¶6
Isifundo Ngendlela Yokusingatha Izinkinga
Abangane bakaJobe abathathu baqhubeka bemdumaza ngokuzwakalisa imibono yabo siqu kunokuhlakanipha kokwesaba uNkulunkulu. U-Elifazi waze wathi ‘uNkulunkulu nasezincekwini zakhe akethembi’ nokuthi kwakungenandaba ngempela kuJehova ukuthi uJobe ulungile noma cha. (Jobe 4:18; 22:2, 3) Kunzima ukucabanga amazwi adumaza ngokwengeziwe—noma angamanga ngokwengeziwe—kunalawo! Akumangalisi ukuthi kamuva uJehova wamsola u-Elifazi nabangane bakhe ngalokhu kuhlambalaza. Wathi: “Anikhulumanga okulungileyo ngami.” (Jobe 42:7) Kodwa inkulumo elimaza kakhulu yayiseza.
w03-ZU 4/15 14-15 ¶10-12
Intsha Ejabulisa Inhliziyo KaJehova
10 Njengoba kuvezwa yiBhayibheli, uSathane akangabazanga ubuqotho bukaJobe kuphela kodwa nobabo bonke abanye abakhonza uNkulunkulu—kuhlanganise nawe. Empeleni, ekhuluma ngesintu sisonke, uSathane wathi kuJehova: “Umuntu [noma ubani, hhayi uJobe kuphela] uyokhipha konke anakho ngenxa yomphefumulo wakhe.” (Jobe 2:4) Uyakubona yini wena ongakwenza kule mpikiswano ebalulekile? Njengoba kuboniswe kuzAga 27:11, uJehova uthi kukhona ongamnika kona—isisekelo sokuba aphendule umklolodeli wakhe, uSathane. Cabanga nje—uMbusi Wendawo Yonke ukucela ukuba ube nengxenye ekuxazululeni impikiswano enkulu kunazo zonke. Yeka umthwalo wemfanelo nelungelo elisabekayo onalo! Ungakwenza lokho uJehova akucela kuwe? UJobe wakwenza. (Jobe 2:9, 10) Ngokufanayo noJesu nabanye abaningi kakhulu kuwo wonke umlando, kuhlanganise nentsha eningi. (Filipi 2:8; IsAmbulo 6:9) Nawe ungakwenza. Kodwa ungalenzi iphutha, awukwazi ukungachemi kule ndaba. Ngenkambo yakho, uyobonisa ukuthi usekela ukuklolodela kukaSathane noma impendulo kaJehova. Uyokhetha ukusekela bani?
UJehova Uyakukhathalela!
11 Ingabe kunendaba ngempela kuJehova ukuthi ukhetha kuphi? Abanele yini kakade abantu abaye bahlala bethembekile ukuze aphendule uSathane? Yiqiniso, uDeveli wathi akekho noyedwa okhonza uJehova ngoba emthanda, okuyinto esibonakele kakade ukuthi ingamanga. Noma kunjalo, uJehova ufuna wena ube ngasohlangothini lwakhe empikiswaneni yobukhosi ngoba ukhathalela wena uqobo lwakho. UJesu wathi: “Akuyona into efiselekayo kuBaba osezulwini ukuba kushabalale noyedwa walaba abancane.”—Mathewu 18:14.
12 Kusobala ukuthi uJehova unesithakazelo kulokho okukhethayo. Ngaphezu kwalokho, kuyamthinta. IBhayibheli likwenza kucace ukuthi uJehova unemizwa ejulile ethintwa izenzo ezinhle noma ezimbi zabantu. Ngokwesibonelo, lapho ama-Israyeli ehlubuka ephindelela, uJehova ‘wezwa ubuhlungu.’ (IHubo 78:40, 41) Ngaphambi kukaZamcolo wosuku lukaNowa, lapho “ububi bomuntu babudlangile,” uJehova “wezwa ubuhlungu enhliziyweni yakhe.” (Genesise 6:5, 6) Cabanga ukuthi kusho ukuthini lokhu. Uma ungathatha inkambo engalungile, ungazwisa uMdali wakho ubuhlungu. Lokhu akusho ukuthi uNkulunkulu untekenteke noma ubuswa imizwelo. Kunalokho, uyakuthanda futhi uyayikhathalela inhlalakahle yakho. Ngakolunye uhlangothi, lapho wenza okulungile, inhliziyo kaJehova iyajabula. Akajabuli kuphela ngoba ethola enye impendulo angayinika uSathane kodwa nangoba kumenza akwazi ukuba uMvuzi wakho. Akeve efuna ukwenza lokho. (Hebheru 11:6) Yeka uBaba onothando uJehova uNkulunkulu anguye kuwe!
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w04-ZU 7/15 21-22
Sebenzisa Imigomo Engokomoya Ukuze Ukhazimulise UMdali Wakho
Cabanga indlela uJehova awadala ngayo amazulu nomhlaba. Ngamazwi athi “kwaba khona ukuhlwa kwaba khona ukusa,” uJehova waphawula inkathi ngayinye yokudala. (Genesise 1:5, 8, 13, 19, 23, 31) Ekuqaleni kwenkathi ngayinye yokudala, wayewazi kahle umgomo noma inhloso yakhe yalolo suku. Futhi uNkulunkulu wayifeza injongo yakhe yokudala izinto. (IsAmbulo 4:11) Inzalamizi uJobe yathi “umphefumulo [kaJehova] unesifiso, futhi uyosenza.” (Jobe 23:13) Yeka indlela okumelwe ukuba kwakwanelisa ngayo kuJehova ukubona “konke ayekwenzile” abese ethi “kuhle kakhulu”!—Genesise 1:31.
Ukuze neyethu imigomo ifezeke, kumelwe sibe nesifiso esinamandla sokuyifinyelela. Yini eyosisiza ukuba sibe naleso sifiso esinamandla? Ngisho nalapho umhlaba ungakabi nasimo, ungakabi nalutho, uJehova wayekwazi ukuwubona umphumela—igugu elihle emkhathini, elimlethela inkazimulo nodumo. Ngokufanayo, isifiso sethu sokufeza lokho esizimisele ukukwenza singahlakulelwa ngokuzindla ngemiphumela nezinzuzo zokufinyelela lowo mgomo. Yilokho okwenzeka kuTony oneminyaka engu-19 ubudala. Akazange akukhohlwe lokho okwamfikela lapho eqala ukuvakashela ihhovisi legatsha loFakazi BakaJehova eNtshonalanga Yurophu. Kusukela ngaleso sikhathi, umbuzo owawuhlala usengqondweni kaTony kwakuwukuthi, ‘Kungaba njani nje uma ngingahlala futhi ngikhonze endaweni enjeya?’ UTony akazange ayeke ukucabanga ngalokhu, futhi waqhubeka ezama ukukufinyelela. Yeka indlela ajabula ngayo lapho ngemva kweminyaka ethile isicelo sakhe sokukhonza egatsheni samukelwa!
DISEMBA 11-17
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 25-27
“Ukuthembeka Akutlhogi Bona Ube Mumuntu Onganasono”
it-1 1210 ¶4
Ukuthembeka
UJobho. UJobho, waphila ngemva kokuhlongakala kwakaJosefa ngaphambi kobana uMosi abe mdosiphambili wama-Israyeli, uhlathululwa njengendoda “elungileko, ethembekileko, esaba uZimu nekubalekelako ukwenza okumbi.” (Job 1:1; qala esithi, uJOBHO.) Ukuthembeka kwabantu bekuyindaba ekulu phakathi kwakaJehova uZimu noSathana, lokhu kubonakala embuzweni uZimu awubuza inaba lakhe elikhulu ngoJobho lokha uSathana nakangena emhlanganweni weengilozi ezulwini. USathana wasola ngamala iinsusa zakaJobho zokulotjha uZimu, wathi uJobho akalotjhi uJehova ngeenhloso ezihle kunalokho umlotjha ngebanga lokuba marhamaru. Nje-ke wasola iinsusa zokuthembeka kwakaJobho kuZimu. USathana wavunyelwa bona athathe zoke izinto zakaJobho ngitjho nabantwana bakhe, nanyana kunjalo wabhalelwa kuqeda ukuthembeka kwakaJobho. (Job 1:6–2:3) USathana wabuye wathi ngokuba marhamaru uJobho bekangakghodlhelela ukulahlekelwa ngikho koke kuhlanganise nabantwana bakhe, nange yena azokusindisa ukuphila kwakhe. (Job 2:4, 5) Ngemva kwalokho waphathwa kugula okubuhlungu nokubulalako, waqedwa amandla mkakhe obekamkatelela bona alahle ukuthembeka kwakhe, waqalelwa phasi bangani bakhe ebebajamela kumbi iinkambiso zakaZimu neminqophwakhe (Job 2:6-13; 22:1, 5-11), uJobho waziphendulela ngokuthi uthembekile. “Angekhe ngavumela litho bona lingilahlekisele ukuthembeka kwami bengiyokufa! Ngizokuhlala ekulungeni kwami begodu angekhe ngivume kungiphunyurhe; ihliziywami angekhe ingisole, ikani nangisaphilako.” (Job 27:5, 6) Ukubambelela kwakhe ekuthembekeni kwatjengisa ukuthi iNaba lakaZimu linamala.
Hlala Uthembekile!
3 Iinsebenzi zakaZimu zitjengisa njani ukuthi zithembekile? Ngokuthanda uJehova ngehliziyo yoke, ngokuzinikela kuye ngokupheleleko nangokwenza izinto ezimthabisako. EBhayibhelini igama lesiHebheru elithi “ukuthembeka” litjho okupheleleko, okuphilileko namkha okumsulwa. Nasi isibonelo, umThetho kaJehova kuma-Israyeli bewuthi nawaletha umnikelo wesilwana kuye kufuze isilwaneso kube ngesiphilileko. (Lev. 22:21, 22) Abantu bakaZimu bekungakafuzi balethe isilwana esingananyawo, indlebe namkha ilihlo begodu bekungakafuzi banikele ngesilwana esigulako. Bekuqakathekile kuJehova bona isilwaneso kube ngesipheleleko, esiphilileko namkha esimsulwa. (Mal. 1:6-9) Siyazwisisa ukuthi kubayini uJehova anendaba nokuthi umnikelo ube ngophilileko namkha opheleleko. Nasithenga okuthileko mhlamunye isithelo, incwadi namkha ithulusi asilifuni elineembobo namkha elingakapheleli. Kunalokho sifuna elipheleleko nelinganabutjhophori. NoJehova uzizwa ngendlela efanako, indlela esimthanda ngayo nokuthembeka kwethu kuye kufuze kube ngokupheleleko nokumsulwa.
4 Kghani kufanele siphethe ngokuthi kufuze singabi nesono bona sithembeke? Awa, ngitjho nanyana senza imitjhapho eminengi akukafuzi siphethe ngalokho. Akhesicoce ngamabanga amabili wokuthi kubayini kungakafaneli sicabange ukuthi kufuze singabi nesono bona sithembeke. Kokuthoma, uJehova akadzimeleli emitjhaphwenethu. Nalikhuluma ngoJehova iliZwi lakhe lithi: “Nabegade ubulunga amacala, ngubani obekangaphila na?” (Rhu. 130:3) UJehova uyazi ukuthi sinesono begodu usilibalela ngokutjhaphulukileko. (Rhu. 86:5) Kwesibili, uJehova uyazi ukuthi amandlethu aphelelaphi, yeke akalindeli bona simnikele okungaphezu kwamandlethu. (Funda iRhubo 103:12-14.) Alo-ke, singaphelela begodu sibe msulwa njani emehlwenakhe?
5 Kuqakathekile bona iinsebenzi zakaJehova zibe nethando, ngombana ithando lisenza sithembeke. Indlela esithanda ngayo uZimu nokuzinikela kuye kufuze kuhlale kuphelele begodu kumsulwa. Nange ithando lethu lihlala linjalo ngitjho nanyana silingwa, lokho kutjho ukuthi sithembekile. (1 Kron. 28:9; Mat. 22:37) Akhesicoce ngaboFakazaba esikhulume ngabo ekuthomeni. Khuyini ebenza bona bathembeke kuJehova? Kghani umntazanyana loya ukuhloyile ukuzithabisa esikolweni? Kghani umnakwethu osesemutjha loya ufuna kuhlekiswe ngaye esimini? Kghani ubaba loya ufuna ukuphelelwa msebenzi? Awa, akusinjalo. Iqiniso kukuthi bayazi ukuthi uJehova uneenkambiso ezilungileko begodu bazimisele ukwenza okumthabisako. Ngebanga lokuthi bayamthanda, bacabanga ngaye ngaphambi kokwenza iinqunto. Ngokwenza njalo batjengisa ukuthi bathembekile.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Senza Koke Esingakwenza Bona Silandele IliZwi LakaZimu
3 Indalo ikubeka ebaleni ukuthi akakho umuntu ohleleke njengoJehova. IBhayibheli lithi, “[UJehova] wendlale iinsekelo zephasi ngobuhlakani, wanzinzisa amazulu ngokuzwisisa.” (IzA. 3:19) Thina-ke sesazi ‘iinquqwana zomsebenzakhe,’ ‘namahlebezi ngaye siwazwela kude.’ (Job. 26:14) Nanyana kunjalo, khona lokho esikwaziko okunjengemaplanethi, iinkwekwezi nemithala, kusenza sibone ukuthi iintwezi zoke nje zihleleke kuhle khulu. (Rhu. 8:3, 4) Imithala kazi leyo imumethe amamiliyoni weenkwekwezi, yoke ikhamba kuhle nangokuhleleka. Siyazibuza ukuthi kubayini vele amaplanethi azomba ilanga, ungafunga uthi kunepholisa lendlela elinqophisa koke lokhu. Ukubona indlela zoke iintwezi ezihleleke ngayo kwamambala kuyarara, begodu kusenza sibone ukuthi uJehova ‘wenza amazulu’ nephasi, kungebangelo kufanele sithembeke kuye, simdumise besimlotjhe.—Rhu. 136:1, 5-9.
DISEMBA 18-24
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 28-29
“Kghani Ukuziphatha Kwakho Kufana NekwakaJobho?”
w02-ZU 5/15 22 ¶19
Bonisa Umusa Wothando Kwabaswele
19 Ukulandisa kweBhayibheli esixoxe ngako kugcizelela neqiniso lokuthi umusa wothando kufanele uboniswe kulabo abanesidingo abangenakusanelisa bona ngokwabo. Ukuze aqhubekisele phambili uhlu lozalo lwakhe, u-Abrahama wayedinga usizo lukaBhetuweli. Ukuze isidumbu sakhe siyiswe eKhanani, uJakobe wayedinga usizo lukaJosefa. Futhi ukuze abe nendlalifa, uNawomi wayedinga usizo lukaRuthe. Akekho ku-Abrahama, uJakobe noNawomi owayengazanelisa lezo zidingo ngaphandle kosizo. Ngokufanayo nanamuhla, umusa wothando kufanele uboniswe ngokukhethekile kulabo abaswele. (IzAga 19:17) Kufanele silingise inzalamizi uJobe, eyanaka “ohluphekile okhalayo ecela usizo, nentandane nanoma ngubani owayengenamsizi” kanye ‘nowayesezoshabalala.’ UJobe ‘wayenza nenhliziyo yomfelokazi ithokoze’ futhi waba ‘ngamehlo oyimpumputhe nezinyawo kolunyonga.’—Jobe 29:12-15.
it-1 655 ¶10
Izambatho
Iinkhombo ezinengi ezingokomfanekiso zikhuluma ngezambatho. Njengombana iyunifomu namkha izambatho ezikhethekileko ziveza umuntu njengelunga namkha umuntu osekela ihlangano ethileko, izambatho zisetjenziswa ngokomfanekiso eBhayibhelini, zitjengisa ukuthi ungubani, ngibuphi ubujamo obuthathako, uyini umsebenzakho ngokuvumelana nayo, njengomfanekiso kaJesu wezambatho zomtjhado. (Mat 22:11, 12; qala esithi HEADDRESS; SANDAL.) KusAmbulo 16:14, 15, iKosi uJesu Krestu iyelelisa ngokulala ebuhlobeni noZimu nokuhlutjuliswa ubuntu bethu njengofakazi othembekileko kaZimu weqiniso. Lokho kungaba yingozi khulu ngaphambi ‘kwepi yelanga elikhulu lakaZimu uMninimandla Woke.’
w09-ZU 2/1 15 ¶3-4
Limelelani Igama?
Asinakuzikhethela igama esethiwa lona lapho sizalwa. Kodwa, yithina kuphela esizakhela idumela. (IzAga 20:11) Zibuze, ‘Ukube uJesu noma abaphostoli babenethuba, babeyongetha liphi igama? Iliphi igama elifanelekayo ebelingachaza imfanelo evelele enginayo noma idumela lami?’
Lo mbuzo udinga ukucatshangelwa ngokujulile. Ngani? INkosi uSolomoni yabhala: “Yigama okumelwe likhethwe kunengcebo echichimayo.” (IzAga 22:1) Ngokuqinisekile, uma sizuza idumela elihle emphakathini, sinegugu elikhulu. Kodwa, okubaluleke nakakhulu ukuthi uma sizenzela igama elihle noNkulunkulu, siyothola ingcebo engapheli. Kanjani? UNkulunkulu uthembisa ukuthi uyobhala “encwadini yakhe yenkumbulo” amagama alabo abamesabayo, futhi uyobanika ithemba lokuphila okuphakade.—Malaki 3:16; IsAmbulo 3:5; 20:12-15.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
g00-ZU 7/8 11 ¶3
Mamatheka—Kukulungele!
Ingabe ukumamatheka kuyawenza umehluko ngempela? Uyakhumbula yini lapho ukumamatheka kothile kwakwenza wazizwa ukhululekile noma unethezekile? Noma lapho ubuso obungamamatheki bakwenza wazizwa wethukile noma ngisho ulahliwe? Yebo, ukumamatheka kuyawenza umehluko. Kuthinta kokubili lowo omamathekayo nalowo okubonayo. UJobe okukhulunywa ngaye eBhayibhelini wathi ngezitha zakhe: “[‘Ngabamamathekela,’ NW] bengenakukholwa; ukukhanya kobuso bami kabakufiphazanga.” (Jobe 29:24) Kungenzeka ukuthi “ukukhanya” kobuso bukaJobe kwakubhekisela ekuqhakazeni noma ekwenameni kwakhe.
DISEMBA 25-31
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 30-31
“UJobho Wahlala Njani Amsulwa?”
w10-ZU 4/15 21 ¶8
Susa Amehlo Akho Ezintweni Ezingenanzuzo!
8 Isifiso samehlo nesenyama singawathonya namaKristu eqiniso. Ngenxa yalokho, iZwi likaNkulunkulu lisikhuthaza ukuba sizikhuze ngokuphathelene nezinto esizibukayo nesizilangazelelayo. (1 Kor. 9:25, 27; funda eyoku-1 Johane 2:15-17.) Indoda eqotho uJobe yayingomunye wabantu abaqaphela ukuthi kwakunokuhlobana okunamandla phakathi kokubona nokufisa. Yathi: “Ngenzé isivumelwano namehlo ami. Ngakho ngingaba kanjani ngonaka intombi?” (Jobe 31:1) UJobe akazange agcine ngokwenqaba ukuthinta owesifazane ngendlela engcolile kodwa akazange avumele nengqondo yakhe ukuba ijatshuliswe umcabango onjalo. UJesu wayegcizelela ukuthi ingqondo kumelwe igcinwe ingenayo imicabango engcolile lapho ethi: “Wonke umuntu oqhubeka ebuka owesifazane aze amkhanuke, usephingile naye kakade enhliziyweni yakhe.”—Math. 5:28.
w08-ZU 9/1 11 ¶4
Cabanga ‘Ngesiphetho Kamuva’
Ngaphambi kokuqala ukuthatha inkambo enjalo, zibuze, ‘Buzongiholela kuphi lobu buhlobo?’ Ukuma isikhashana ucabange ngalokho okungaba ‘isiphetho’ kungase kwanele ukukusiza ungathathi inkambo engaholela emiphumeleni emibi. Ingculaza nezinye izifo ezithathelwana ngobulili, ukukhulelwa okungafunwa, ukukhishwa kwezisu, ubuhlobo obonakalisiwe nomuzwa wecala kugcwele endleleni yalabo abakhethe ukungazinaki izimpawu ezinjalo. Umphostoli uPawulu wasisho ngokucacile isiphetho salabo abaphila ukuphila kokuziphatha kabi. “Ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu.”—1 Korinte 6:9, 10.
w10-ZU 11/15 5-6 ¶15-16
Basha—Qondiswani Yizwi LikaNkulunkulu
15 Ucabanga ukuthi kunini lapho ubuqotho bakho kuNkulunkulu buvivinywa khona kakhulu—yilapho unabanye noma uwedwa? Phela lapho usesikoleni noma usemsebenzini, uhlale uliqaphe kakhulu ingokomoya lakho. Uphaphamele noma yini engalifaka engozini. Lapho uziphumulele futhi ungaqaphile yilapho iba nkulu khona ingozi yokuyekethisa ezindinganisweni zokuziphatha.
16 Kungani kufanele ufune ukulalela uJehova ngisho nalapho uwedwa? Khumbula lokhu: Ungamzwisa ubuhlungu uJehova noma wenze inhliziyo yakhe ijabule. (Gen. 6:5, 6; IzAga 27:11) Izenzo zakho ziyamthinta uJehova ngoba ‘uyakukhathalela.’ (1 Pet. 5:7) Ufuna ukuba umlalele ukuze kuzuze wena. (Isaya 48:17, 18) Lapho ezinye zezinceku zikaJehova kwa-Israyeli wasendulo zingasinaki iseluleko sakhe, zamzwisa ubuhlungu. (IHu. 78:40, 41) Ngakolunye uhlangothi, uJehova wamthanda kakhulu umprofethi uDaniyeli, ngoba ingelosi yambiza ngokuthi ‘umuntu ofiseleka kakhulu.’ (Dan. 10:11) Kungani? Ngoba wahlala eqotho kuNkulunkulu hhayi kuphela lapho ephambi kwabantu kodwa nasekusithekeni.—Funda uDaniyeli 6:10.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
w05-ZU 11/15 11 ¶3
Ikhono Lokulalela Ngothando
Abangane bakaJobe bezwa izinkulumo zakhe ezingengaphansi kweshumi. Noma kunjalo, uJobe wathi: “O ukube benginothile ongilalele!” (Jobe 31:35) Kungani asho la mazwi? Ngoba ukulalela kwabo akumnikezanga induduzo. Babengenandaba noJobe bengafune nakuqonda imizwa yakhe. Ngokuqinisekile babengazwelani naye njengezilaleli ezinozwela. Kodwa umphostoli uPetru uyeluleka: “Nonke yibani nomqondo ofanayo, nibonisa ukuzwelana, ninothando lobuzalwane, ninobubele besisa, nithobekile engqondweni.” (1 Petru 3:8) Singalubonisa kanjani uzwela? Enye indlela ingokukhathalela imizwa yomunye umuntu nokuzama ukuyiqonda. Ukusho amazwi ozwela anjengokuthi “kumelwe ukuba kwakucasula lokho” noma “kumelwe ukuthi wazizwa ungaqondwa ngokufanele” kungenye yezindlela zokubonisa ukuthi siyamkhathalela. Enye indlela iwukubeka amazwi alo muntu ngawethu, ngaleyo ndlela sibonisa ukuthi siyakuqonda akushilo. Ukulalela ngothando akusho ukunaka amazwi kuphela kodwa nemizwelo ecindezelwe.