IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • mwbr24 Janabari kk. 1-11
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, “IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla”

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi, “IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla”
  • Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2024
  • Iinhlokwana
  • JANABARI 1-7
  • JANABARI 8-14
  • JANABARI 15-21
  • JANABARI 22-28
  • JANABARI 29–FEBHERBARI 4
  • FEBHERBARI 5-11
  • FEBHERBARI 12-18
  • FEBHERBARI 19-25
  • FEBHERBARI 26–MATJHI 3
Iinkhombiso Zencwajana Ethi IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla—2024
mwbr24 Janabari kk. 1-11

Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla

© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania

JANABARI 1-7

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 32-33

Duduza Abagandelelekileko

it-1 710

U-Elihu

U-Elihu bekangakhethi begodu ukuhlonipha kwakhe bekungayi ngesikhundla umuntu anaso. Naye njengoJobho, bekalemuka ukuthi wenziwe ngomdaka nokuthi uMninimandla woke uMbumbakhe. U-Elihu bekangakahlosi ukuthusa uJobho, kodwana wakhuluma naye njengomngani wamambala, ambiza ngegama, okuyinto u-Elifazi, uBhilidadi noTsofara abangakhenge bayenze.—Job 32:21, 22; 33:1, 6.

w14 6/15 25 ¶8-10

Ubuqala Ngendlela UJehova Abuqala Ngayo Na Ubuthakathaka Bomuntu?

8 Singaba nesirhawu khudlwana nasingakhumbula bona abanye babanakwethu nabodadwethu badaniswe bujamo obuhlukahlukeneko abaqalene nabo—njengamagulo, ukuhlala nomndeni ohlukene phakathi, nokugandeleleka. Nathi singazithola sisebujamweni obunjalo ngelinye ilanga. Ngaphambi kobana ama-Israyeli angene eNarheni yesiThembiso, njengombana gade adosa emhlweni eGibhide, atjelwa indleb’ ukuzwa bona ‘angaqinisi iinhliziyo’ zawo malungana nafowabo abachakileko. UJehova bekafuna bacabangelane, bebasizane.—Dut. 15:7, 11; Lev. 25:35-38.

9 Kunokuthi sibe babantu abangakhuthazaniko nabathanda ukusola izinto, kufuze sibaduduze emoyeni labo abasebujamweni obumaphorodlha. (Job. 33:6, 7; Mat. 7:1) Nasi isibonelo: Akhe sithi umtjhayeli wesithuthuthu olimele engozini uphuthunyiselwa esibhedlela, kungaba kuhlakanipha na ngalabo besizo elirhabako bona bathome ngokuqala ukuthi akusuye na obangele ingozi le, ngaphambi kobana bamsize? Awa, kunalokho bavele bamphuthume ngokumsiza. Kunjalo-ke nangalabo esikhonza nabo, nengabe bagandelelwa miraro abaqalene nayo, kufuze sisikimele phezulu nabatlhoga isizo elingokomoya.—Funda 1 Thesalonika 5:14.

10 Nasingajama kancani siqale ubujamo obuhlukahlukeneko abanakwethu abaqalana nabo, singabona ukuthi obunye nobunye ubujamo bunobudisi babo. Cabanga ngabodade esekuminyaka bakghodlhelelela ubudisi bokuphikiswa emndenini. Abanye babo babonakala babuthakathaka khulu, kodwana lokho akutjho ukuthi abakholwa nokuthi abamandla. Nevane ubona udade onganandoda akhuthalele ukuza nabantwabakhe emihlanganweni, awukhuthazeki na, nawucabanga ngokuzimisela nokukholwa kwakhe? Uyithini yabantwana abasakhulako abakakarele iqiniso naphezu kweentjhijilo abaqalene nazo esikolweni? Nasesiyiqala njalo singabona ukuthi abantu abanjalo, nanyana babonakala babuthakathaka nje, kodwana ‘banothile ngokukholwa’ njengalabo ababonakala izinto zibakhambela kuhle.—Jak. 2:5.

w20.03 23 ¶17-18

Kunini La Kufuze Sikhulume Khona?

17 Indoda yesine eyavakatjhela uJobho bekungu-Elihu isihlobo saka-Abrahama. Walalela njengombana uJobho akhuluma namadoda amathathu. Kuyakhanya ukuthi bekabalalelisise kuhle njengombana bakhuluma, kungebangelo akghona ukunikela uJobho isiyalo begodu amtjele neqiniso, ngalokho wamsiza walungisa umbonwakhe. (Job. 33:1, 6, 17) Into ebeyiqakatheke khulu ku-Elihu bekukucwengisa ibizo lakaJehova. (Job. 32:21, 22; 37:23, 24) Isibonelo saka-Elihu sisifundisa ukuthi kunesikhathi sokukhuluma nesokuthula silalele. (Jak. 1:19) Godu sifunda nokuthi into ekufuze sitshwenyeke ngayo kuhlwengisa ibizo lakaZimu ingasi lethu.

18 Singatjengisa ukuthi siyakwazi ukuqakatheka kwesikutjhoko ngokulandela iseluleko seBhayibheli malungana nokuthi kufuze sikhulume nini begodu njani. IKosi ehlakaniphileko uSolomoni yatlola yathi: “Ilizwi elikhulunywe ngesikhathi esifaneleko lifana namahabhula wegolide akghabise esitjeni sesiliva.” (IzA. 25:11) Nasilalela abanye begodu sicabange ngaphambi kokukhuluma, esikutjhoko kuzokufana namahabhula wegolide amahle nathandekako. Yeke, kungakhathaliseki ukuthi kunengi esikukhulumako namkha kuncani, kufuze siqiniseke ngokuthi amezwethu ayabakha abanye ngombana uJehova uzokuthaba ngalokho. (IzA. 23:15; Efe. 4:29) Le yindlela engcono khulu yokutjengisa uZimu bona siyathokoza ngesipho sokukhuluma asiphe sona.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w13 1/15 19 ¶10

Hlala UTjhidele KuJehova

10 Ngokufanako, kuyafaneleka ukutshwenyeka ngokuqaleka kwethu kwangaphandle. Kodwana akukafuzi silinge ngamandla khulu ukususa woke amatshwayo wokuluphala. Amatshwayo layo angaba bufakazi bokuvuthwa, isithunzi nobuhle bangaphakathi. Ngokwesibonelo, iBhayibhili ithi: “Iinhluthu ezimhlophe zisihlohlo sedumo nezifumaneka endaweni yokulunga.” (IzA. 16:31) Ngileyo indlela uJehova asiqala ngayo, begodu kufuze silinge ukuziqala ngendlela asiqala ngayo. (Funda 1 Pitrosi 3:3, 4.) Ngalokho, kghani sitlhoga ukufaka ipilwethu engozini ngokufumana ukulatjhwa okuyingozi nofana ukuhlinzwa pheze ngombana sifuna ukuthuthukisa indlela esiqaleka ngayo? “Ithabo lakaJehova” limthombo wobuhle beqiniso obubonakala ngaphakathi, ngaphezu kokukhula namtjhana ipilo. (Neh. 8:10) Kusephasini elitjha kwaphela lapho sizokufumana godu ipilo epheleleko begodu sibe batjha. (Job. 33:25; Isa. 33:24) Bekube sikhatheso, ukutjengisa ukuhlakanipha okusebenzako nekholo kuzosisiza bona sihlale eduze noJehova kukulapho senza ubujamo bethu bagadesi bubengcono.—1 Thi. 4:8.

JANABARI 8-14

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 34-35

Abantu Abalungileko Nabavelelwa Zizinto Ezimbi

wp19.1 8 ¶2

Unjani Uzimu?

UZimu uhlala enza okulungileko. Kuhlekuhle, “kukude noZimu ukwenza okumbi, kukude noSabekako ukwenza okuphambeneko.” (Jobho 34:10) UZimu ugweba ngokulunga, njengombana umrhubi athi: “Awukhethi ubuso ekugwebeni.” (IRhubo 67:5) Ngebanga lokuthi uJehova “utjheja ihliziyo,” uyabubona ubuzenzisi begodu ukghona ukubona iqiniso agwebe ngokunembileko. (1 Samyela 16:7) Ngaphezu kwalokho, uZimu utjheja zoke izenzo zokungabi nobulungiswa nokukhohlakala ephasini, begodu uthembisa ukuthi msinyana “iinkhohlakali zizakujutjwa enarheni.”—IzAga 2:22.

w17.04 10 ¶5

Yini Ezokuphela Nakufika UmBuso kaZimu?

5 Yini uJehova azoyenza? Nje uJehova unikela abantu ithuba lokuthi batjhuguluke. (Isa. 55:7) Okwanje asikafiki isikhathi sokuthi abantu bafumane isahlulelo samaswaphela. Kodwana nakuliphasi esiphila kilweli lona sele lahlulelwe. Kuzokwenzekani ngabantu abangafuni ukutjhuguluka, abaragela phambili basekela iphasi elikhohlakelekweli bekufike isikhathi seenhlupheko ezimbi? UJehova uthembise bona uzokubhubhisa abantu abambi ephasinapha bangaphinde babe khona. (Funda iRhubo 37:10.) Abantu abakhohlakeleko bangacabanga ukuthi angeze bahlulelwe. Abanengi babo bafunde ukufihla ikohlakalwabo, begodu ephasini esiphilakilweli kubonakala ngasuthi bayaphumelela. (Job. 21:7, 9) Kodwana iBhayibheli liyasikhumbuza lithi: “Amehlwakhe aseendleleni zabantu, ubona amagadangwabo woke. Akunandawo emnyama, ngitjho nobumnyama obunzima tshu, lapha abenza okumbi bangabhaca khona.” (Job. 34:21, 22) Angeze sazifihlela uJehova uZimu. Akunamuntu ongamkhohlisa, akunasithunzi esinzima bona uZimu angaboni ngaphasi kwaso. Ngemva kwe-Arimagedoni sizokuqala lapha abakhohlakeleko agade bahlala khona, kodwana angeze sibafumane. Bazobe bangasekho.—Rhu. 37:12-15.

w21.05 7 ¶19-20

Uzokukhubeka Na Ngebanga LakaJesu?

19 Inga-kghani ukhona umraro onjengalo namhlanjesi? Iye. Inengi namhlanjesi liyakhubeka ngebanga lokuthi asithathi ihlangothi kwezepolotiki. Balindele bona sivowude lokha nakukhethwa ababusi. Nanyana kunjalo, siyazi ukuthi nasikhetha umuntu ukuthi asibuse, sisuke silahla uJehova. (1 Sam. 8:4-7) Abanye banombono wokuthi kufuze sakhe iinkolo neembhedlela besenze izinto ezizokusiza umphakathi. Bayakhubeka ngombana amandlethu siwasebenzisa emsebenzini wokutjhumayela ingasi ukulinga ukusombulula imiraro eqalene nephasi namhlanjesi.

20 Singakubalekela njani ukukhubeka? (Funda uMatewu 7:21-23.) Kufuze sidzimelele emsebenzini uJesu asinikele wona bona siwenze. (Mat. 28:19, 20) Akukafuzi sithikanyezwe zizinto zepolotiki nezinto zomphakathi, ephasineli. Siyabathanda abantu begodu sinendaba nemiraro ebatshwenyako. Nanyana kunjalo siyazi ukuthi indlela yokubasiza, kubafundisa ngomBuso kaZimu nokubasiza ukuthi babe nobuhlobo obuhle noJehova.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w17.04 29 ¶3

Ukuzidela Kwakho Kudumisa UJehova!

3 UJehova khenge amkhalime u-Elihu lokha nakabuza athi: ‘Nakube wena ulungile, yini oyiletha kuye [uZimu]; wamukela ini kuwe na?’ (Job. 35:7) Kghani u-Elihu gade athi imizamwethu yokulotjha uZimu ililize? Awa. Bekatjho ukuthi uZimu akakathembeli ekumlotjheni kwethu. UJehova uphelele. Ngeze samsiza ngalitho engamenza bona abe ngcono khulu kunalokhu angikho nje. Ngendlela efanako, amakghonwethu namkha amandla nanyana ubuhle esibuvezako koke lokhu kuzizipho esizifunyana kuZimu begodu uqalile bona sizisebenzisa njani.

JANABARI 15-21

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 36-37

Okwenza Sikholelwe Esithembisweni SakaZimu Sokuphila Okungapheliko

w15 11/1 13 ¶1-2

Kghani Singamazi Kwamambala UZimu?

UKUBA KHONA KWAKAZIMU NGOKUNGAPHELIKO: IBhayibheli lifundisa ukuthi uZimu bekasolo akhona “nini nanini.” (IRhubo 90:2) Ngamanye amezwi, uZimu akanasithomo begodu angekhe abe nesiphetho. Ngokombono womuntu, “inani leminyakakhe aliphenyeki.”—Jobho 36:26.

Indlela Ongazuza Ngayo: UZimu ukuthembisa ukuphila okungapheliko nangabe ufuna ukumazi kwamambala. (Jwanisi 17:3) Isithembiswesi besizosithemba njani nangabe uZimu ngokwakhe bekangekhe aphile ngokungapheliko? ‘YiKosi yesiphelani’ kwaphela engazalisa isithembisweso.—1 Thimothi 1:17.

w20.05 22 ¶6

Uyazithabela Na Izipho UJehova Akuphe Zona?

6 Amanzi asephasini ngombana iphasi lisendaweni ekude ngesilinganiso esifaneleko ukusuka elangeni. Ngathana ilanga belitjhidele kancani ephasini woke amanzi bewazokutjha aphele ephasini. Ngathana ilanga belikude nephasi, amanzi bekazokuqina abelirhwaba lokho kwenze bona iphasi libe yibholo yerhwaba. Kodwana njengombana uJehova abeke iphasi endaweni efaneleko, ukuzombeleza kwamanzi kwenza bona zoke izinto ezisephasini zikghone ukuphila. Ilanga litjhisa amanzi aselwandle nephasini, lokho kwenza bona amanzi akhuphukele phezulu asitimu bese kwenzeka amafu. Qobe mnyaka ilanga litjhisa amanzi abesitimu epheze sibe ma-cu km azii-500 000 wamanzi. Amanzi la ahlala phezulu amalanga alitjhumi ngaphambi kobana abe lizulu namkha igabhogo. Amanzi la godu abuyela elwandle, ukuzombelezokhu kuyabuyelela. Ukuzombelezokhu kutjengisa ukuthi uJehova uhlakaniphile begodu unamandla.—Job. 36:27, 28; UMtj. 1:7.

w22.10 28 ¶16

Qinisa Ithemba Lakho NjengomKrestu

16 Ithemba lethu lokuphila okungapheliko lisisipho esiligugu esivela kuZimu. Siqale phambili ekubeni nengomuso elikarisako, esiqiniseka khulu ngalo bona lizokwenzeka. Lifana ne-ankera, lenza sidzimelele ukwenzela bona sikghodlhelelele iintjhijilo siqalane nokuhlunguphazwa ngitjho nokufa. Lifana nekoporo, livikela indlelethu yokucabanga ukwenzela bona sibalekele okumbi sinamathele kokuhle. Ithemba lethu elisekelwe eBhayibhelini lenza bone sitjhidele kuZimu beliveza nendlela asithanda ngayo. Sizuza khulu njengombana ithemba lethu lihlala likhanya begodu liqinile.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 492

Ukukhanjiswa Komlayezo

Imininingwana nelwazi bekuya ebantwini ngeendlela ezihlukahlukeneko ngeenkhathi zeBhayibheli. (2Sa 3:17, 19; Job 37:20) Abantu ebebakhamba ngeenkarana, kanengi bebadlulisa umlayezo eendaweni ezikude la bebajama khona bona bafumane ukudla, amanzi nezinye izinto emadorobheni weendawezo namkha eendleleni zeenkarana. Inarha ye-Palestine beyikhanjwa ngeenkarana ezivela nebezibuya eendaweni ezikude ngokungafani ne-Asia, i-Afrika neYurobhu. Yeke, abantu bakhona bebafumana imininingwana malungana nezinto ezenzeka kwezinye iinarha. Iindaba ezimalungana nenarha le nezinye iinarha, kanengi bezifumaneka eendaweni zokuthenga emadorobheni.

JANABARI 22-28

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 38-39

Kghani Unaso Isikhathi Sokuqala Indalo?

w21.08 9 ¶7

Uzimisele Na Ukulinda UJehova?

7 Nalikhuluma ngokuthi uJehova walidala njani iphasi, iBhayibheli lithi wahlela “ubukhulu bakhona,” ‘ukunzinziswa’ kwalo ‘nelitje lalo elisisekelo.’ (Job. 38:5, 6) Wabe wathatha nesikhathi sokuqala kuhle koke akwenzileko. (Gen. 1:10, 12) Akhucabange ukuthi iingilozi zazizwa njani nazibona koke lokho uJehova akudalileko. Zathaba khulu zabe zathoma ‘ukurhuwelela ngethabo.’ (Job. 38:7) Khuyini esiyifundako? Koke uJehova akudalileko, kwathatha imnyaka ukuthi akuqede kodwana kwathi nakakuqalako, wathi ‘kuyakarisa.’—Gen. 1:31.

w20.08 14 ¶2

Ukuvuswa Kwabafileko Kutjengisa Indlela uJehova Asithanda Ngayo, Ahlakaniphe Ngayo Nasibekezelela Ngayo

2 Kokuthoma, wadala iNdodanakhe uJesu. Ngemva kwalokho “zoke ezinye izinto zadalwa” kuhlanganise neengidigidi zezinto kunye neendalwa zommoya. (Kol. 1:16) Kwamthabisa khulu uJesu ukuthi uYise amvumele asebenze naye. (IzA. 8:30) Namadodana kaZimu aziingilozi nawo bekathabile. Bekunjengokuthi sihlezi, sibukele, bese kuthi uJehova noJesu badala amazulu nephasi. Zazizwa njani iingilozi nazibona koke lokho? Zathoma ‘zarhuwelela ngethabo’ nakudalwa iphasi begodu siyaqiniseka ukuthi saragela phambili zirhuwelela ngethabo nazibona uZimu adala ezinye izinto kuhlanganise nomsebenzi omuhle wokudala abantu. (Job. 38:7; IzA. 8:31) Koke uJehova akudalileko kuveza indlela asithanda ngayo nendlela ahlakaniphe ngayo.—Rhu. 104:24; Rom. 1:20.

w23.03 17 ¶8

Funda Okungeziweko NgoJehova Kilokho Akudalileko

8 UJehova uyakufanelekela ukuthi simthembe. UJehova wasiza uJobho bona akhulise indlela amthanda ngayo. (Job. 32:2; 40:6-8) Nakakhuluma noJobho uZimu wakhuluma ngezinto ezinengi azidalileko, ezifaka hlangana iinkwekwezi, amafu nombani. UJehova wakhuluma nangeenlwana ezinjengekunzi yommango nenjomani. (Job. 38:32-35; 39:9, 19, 20) Zoke izintwezi zibufakazi, ingasi bamandla amangalisako kaZimu kwaphela kodwana zibufakazi bethando lakhe nokuhlakanipha kwakhe okukhulu. Ngebanga lekulumiswano le, uJobho wakghona ukuthemba uJehova ukudlula phambilini. (Job. 42:1-6) Ngokufanako, nathi nasifunda indalo sikhunjuzwa bona uJehova unokuhlakanipha okungapheliko begodu unamandla kunathi. Angaziqeda zoke iinlingo zethu begodu uzoziqeda. Iqinisweli lingasisiza siqinise indlela esimthemba ngayo.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-2 222

UMnikelimthetho

UJehova unguMnikelimthetho. UJehova nguye kwaphela onguMnikelimthetho wamambala ezulwini nephasini. Ubumbe izinto ezingaphiliko, wazinikela imithetho (Job 38:4-38; IR 104:5-19), kuhlanganise neenlwana. (Job 39:1-30) Imithetho le isebenza nebantwini njengombana badalwa nguJehova begodu badalwe banekghono lokucabanga nelokuba nobuhlobo obuhle noJehova, yeke kufuze balalele imithetho kaZimu yokuziphatha. (Rom 12:1; 1Ko 2:14-16) Ngaphezu kwalokho, neengilozi ziphila ngemithetho kaJehova.—IR 103:20; 2Pt 2:4, 11.

Imithetho kaJehova angeze yaphulwa. (Jor 33:20, 21) Imithethwakhe iqinile begodu inokwethenjelwa ephasini nezulwini, kangangobana abososayensi abanelwazi ngemithetho le, bakghona ukubala imizuzwana yokusikinyeka kwenyanga, amaplanethi nezinye izinto ezidaliweko ngokunembileko. Labo abenza okuhlukileko kilokho okutjhiwo mithetho le, bazokuqalana nemiphumela yalokho. Ngendlela efanako, imithetho kaZimu yokuziphatha ngeze yatjhugululwa begodu ngeze ibalekelwe namkha iphulwe kungabi nemiphumela. Kuqakatheke khulu bona ilalelwe njengemithethwakhe yemvelo, ukungayilaleli kuzokuletha isijeziso nanyana singeze safika ngesikhatheso. “UZimu akahlekwa ubudlhadlha. Lokho umuntu akutjalako, uzokuvuna khona.”—Gal 6:7; 1Tm 5:24.

JANABARI 29–FEBHERBARI 4

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | JOBHO 40-42

Esikufunda Endabeni KaJobho

w10 10/1 11-12 ¶4-6

‘Ngubani Owazi Umkhumbulo KaJehova Na?’

4 Njengombana sicabangisisa ngeemberego kaJehova, sitlhoga ukulisa umukghwa wokwahlulela uZimu ngendlela yethu. Umukghwa lo uhlathululwe emezwini kaJehova njengombana atlolwe kumaRhalani 50:21: “Bewudlumbana bona nakanjani ngizokuba njengawe.” Kunjengombana esinye isazi seBhayibhili sabikezela eemnyakeni eli-175 eyadlulako sathi: “Abantu bavame ukwahlulela uZimu ngeendlela zabo begodu bacabanga bona noZimu kufuze alandele iimthetho okufanele ilandelwe babantu.”

5 Kufuze siyelele bona singavumeli umbono wethu ngoJehova ulawulwe ziinkambisolawulo neemfiso zethu. Kubayini lokhu kuqakathekile? Njengombana sifunda iMitlolo, ezinye izenzo zakaJehova zingaqaleka zingasizihle ngokokulinganiselwa kweembonwethu engakapheleli. Ama-Israyeli wekadeni azifumana asebujamweni obunjalo bokucabanga, afika esiphethweni esingakalungi malungana nokuberegelana kwawo noJehova. Tjheja bona uJehova wathini kiwo: “Ngokuqinisekileko nizokuthi: ‘Indlela kaJehova ayikalungiswa kuhle.’ Ngibawa nizwe nina ndlu ka-Israyeli. Ayikalungiswa kuhle indlelami na? Neendlela zenu azikalungiswa kuhle na?”—Eze. 18:25.

6 Okungasirhelebha bona sibalekele iinthiyo zokwahlulela uJehova ngokweenkambisolawulo zethu, kukobana iimbono yethu ilinganiselwe begodu ayikapheleli. UJobhi kwatlhogeka bona afunde isifundwesi. Hlangana nesikhathi sokuhlunguphazeka kwakhe, uJobhi wadosa emhlweni waphelelwa lithemba bewazicabangela yena. Walahlakelwa mbono ngezinto ezikulu. Kodwana ngethando uJehova wamrhelebha bona athuthukise indlela aqala ngayo izinto. Ngokubuza uJobhi iimbuzo ehlukahlukeneko engaphezu kwema-70, akukho namunye uJobhi akghona ukuwuphendula, uJehova wagandelela ukulinganiselwa komkhumbulo kaJobhi. UJobhi wasabela ngokuzithoba, walungisa indlela yakhe yokucabanga.—Funda uJobho 42:1-6.

w17.06 24-25 ¶12

Ungathomi Uyilibale Ipikiswano Eqakathekileko

12 Inga-kghani uJehova waqinisa khulu isandla ngokweluleka uJobho kube ngapha uphuma nemirarweni-kazi ebuhlungu? Awa akusinjalo nakancani, begodu okuhle kukuthi noJobho naye akhenge acabange ngaleyo ndlela. Ngitjho nanyana atlhaga kangaka kodwana emaswapheleni wathokoza khulu ngemva kwesikhathi. Lokho kwabonakala emezwinakhe nakazakuthi: “Ngizisola ngengikukhulumileko, ngiyaphenduka, ngizilahla ethulini nemlotheni.” (Job. 42:1-6) Phambili isokana ibizo lalo ngu-Elihu nalo lamkhalima uJobho. (Job. 32:5-10) Kwathi ngemva kokuthi alalele ekukhalinyweni nguJehova begodu waphenduka, uJehova wakwenza kwakhanya bona ukuthembeka kwakaJobho ngitjho nanyana alingwa kuyamthabisa.—Job. 42:7, 8.

w22.06 25 ¶17-18

“Qalelela USomnini”

17 UJobho ungomunye hlangana neenceku zakaJehova owahlala athembekile begodu waqina ngaphasi kweentjhijilo ezinengi. Encwadinakhe eya kwebeHebheru, umpostoli uPowula ukhuluma ngabanye abanengi, ubabiza ngokuthi ‘lilifu elikhulu labofakazi.’ (Heb. 12:1) Boke baqalana neentjhijilo ezinengi kodwana bahlala bathembekile ukuphila kwabo koke. (Heb. 11:36-40) Kghani ukukghodlhelela nokusebenza kwabo budisi bekulilize? Awa! Nanyana bangakhenge babone ukuzaliseka kwazo zoke iinthembiso zakaZimu ngesikhathi sabo, baraga nokuqalelela kuJehova. Ngebanga lokuthi bebaqiniseka ngokuthi bayamukeleka kuJehova, bebanganakho ukuzaza ukuthi bebazozibona iinthembiswezo zizaliseka. (Heb. 11:4, 5) Isibonelo sabo singenza ukuthi sizimisele ukuragela phambili siqalelela kuJehova.

18 Namhlanjesi siphila ephasini elisuka kokumbi liye kokumbi khulu. (2 Thim. 3:13) USathana akakaqedi ukulinga abantu bakaZimu. Nanyana singaqalana naziphi iintjhijilo esikhathini esizako, kufuze sizimisele ukusebenza budisi sisebenzela uJehova, siqiniseka ngokuthi “sibeke ithemba lethu kuZimu ophilako.” (1 Thim. 4:10) Khumbula, umvuzo uZimu awunikela uJobho uveza ukuthi “uJehova unethando khulu begodu unesirhawu.” (Jak. 5:11) Kwanga singahlala sithembekile kuJehova, siqiniseka ngokuthi uzobanikela umvuzo labo “abamfuna ngetjiseko.”—Funda amaHebheru 11:6.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-2 808

Ukuhlekwa

UJobho bekayindoda elungileko begodu wahlala athembekile ngitjho nanyana kuhlekiswa ngaye. Ngokukhamba kwesikhathi waba nombono ongakalungi begodu wenza umtjhapho bewalungiswa ngebanga lawo. U-Elihu wathi ngaye: “Ngimuphi umuntu ofana noJobho, osela iinhlamba kwanga usela amanzi?” (Job 34:7) UJobho bekatshwenyeke khulu ngokungabi nomtjhapho kwakhe kunegama lakaZimu, wadzimelela ekulungeni kwakhe kunekwakaZimu. (Job 35:2; 36:24) Lokha ‘abangani’ bakhe abathathu nabahlekisa ngaye, wabona ngasuthi bahleka yena, ingasi uZimu. Kilokhu bekafana nomuntu owamukela ihlamba nokuhlekwa begodu akuthabela, akwamukela ngasuthi uthabela ukusela amanzi. Ngokukhamba kwesikhathi, uZimu watjela uJobho ukuthi labo abamhlekako bebangakhulumi iqiniso ngoZimu. (Job 42:7) UJehova watjela umphorofidi uSamyela okufanako lokha ama-Israyeli nawafuna ikosi, wathi: “Akusinguwe abamalileko, kodwana ngimi abale ukuthi ngibe yikosabo.” (1Sa 8:7) NoJesu wathi kubafundi bakhe: “Nizokuhloywa ziintjhaba zoke [ingasi ngebanga lenu, kodwana] ngebanga legama lami.” (Mat 24:9) Ukukhumbula lokhu kuzokusiza umKrestu bona akghodlhelelele ukuhlekwa ngomoya ophasi begodu uzokubusiswa ngokukghodlhelela kwakhe.—Luk 6:22, 23.

FEBHERBARI 5-11

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 1-4

Sekela UmBuso KaZimu

w21.09 15 ¶8

“Ngizakusikinya Zoke Izizwe”

8 Abantu bawamukele njani umlayezo lo? Abantu abanengi abawuthabeli. (Funda iRhubo 2:1-3.) Iintjhaba ziyanghonghoyila. Abafuni ukwamukela umBusi obekwe nguJehova. Abaqali umlayezo womBuso esiwutjhumayelako ‘njengeendaba ezimnandi.’ Abanye aborhulumende bakhandele nomsebenzi wokutjhumayela! Nanyana ababusi beentjhabezi bathi balotjha uZimu, basafuna ukuragela phambili balawula. Ngokufanako nababusi bangesikhathi sakaJesu, ababusi banamhlanjesi baphikisana noZesiweko kaJehova ngokuthi bahlasele abalandeli bakhe abathembekileko.—IzE. 4:25-28.

w16.04 29 ¶11

Ungazibandakanyi Kwezepolotiki Ephasini Elihlangahlangenekweli

11 Ukuthanda izinto zakanokutjho. Nasithanda imali nezinto esinazo khulu, lokho kungasibangela ubudisi nakufuze singafaki isandla kwezepolotiki. Ngemva komnyaka ka-1970, aboFakazi abanengi beMalawi kwafuze batjhiye izinto ebebanazo ngebanga lokuthi akhenge bazibandakanye kezepolotiki. Okudanisako kukuthi abanye akhenge bavume ukutjhiya ipillwabo emabothobotho. Omunye udade ibizo lakhe nguRuth nakakhumbula okwenzeka uthi, “Abanye esabotjhwa nabo ngokukhamba kwesikhathi bakhetha ukungenela zepolotiki. Bavunyelwa ukuthi babuyele emizinabo ngebanga lokuthi bebangafuni ukuhlala la ebesibalekele khona, ngani ngoba ipilo ebesiyiphila ekampeni leyo beyiguguna tle!” Kuhle ukwazi ukuthi akusibo boke abantu bakaZimu abanjalo. Abanye akhenge bafake isandla kwezepolotiki, babona kungcono ukuthi balobe yoke into abanayo ngitjho nemali.—Heb. 10:34.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 425

Ikhasi

Isigubuzeso esivikela imbewu yeenqwambi ezihlanganisa ibhali nekoroyi. Ikulumo yeBhayibheli ngamakhasi ingokomfanekiso, iveza lokho ebekujayele ukwenziwa nakubhulwa ikoroyi nebhali eenkhathini zekadeni. Ngemva kokuvuna, ikhasi ebelisigubuzeso besele lingasasebenzi, kungebangelo belilitshwayo elifaneleko lento ebulula, enganamsebenzi nengathandekiko begodu belihlukaniswa kilokho okuvuniweko bese liyalahlwa.

Kokuthoma, nakubhulwako ikhasi belihlukana nembewu. Nakuhlukaniswa ikoroyi namakhasi, ingcenye ethambileko yamakhasi beyiphetjhulwa mumoya njengethuli. (Qala esithi, WINNOWING.) Lokhu kuyihlathulula kuhle indlela uJehova uZimu ahlukanisa ngayo iinhlubuki ebantwini bakhe begodu aqothe abantu abakhohlakeleko kunye neentjhaba eziphikisako. (Job 21:18; IR 1:4; 35:5; Isa 17:13; 29:5; 41:15; Hos 13:3) UmBuso kaZimu uzokurhayila amanabawo abe ziinquqwana eziphetjhulwa mumoya njengamakhasi.—Dan 2:35.

Amakhasi anganamsebenzi bewabuthelelwa bekatjhiswe ukwenzela bona angabuyi lokha nakaphetjhulwa mumoya asilaphaze imbewu. Ngendlela efanako, uJwanisi umBhabhadisi wabikezela ngokuwa nokutjhiswa okuzako kwabantu abakhohlakeleko abasekela ikolo yamanga—uMbhuli, uJesu Krestu, uzokubuthelela ikoroyi “kodwana amakhasi uzowatjhisa emlilweni ongacimekiko.”—Mat 3:7-12; Luk 3:17; qala esithi, THRESHING.

FEBHERBARI 12-18

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 5-7

Hlala Uthembekile Kunganandaba Ukuthi Abanye Benzani

w21.03 15 ¶7-8

IBhayibheli Lingakusiza Ufumane Amandla

7 Inga-kghani umnganakho namkha ilungu lomndeni khelakuzwisa ubuhlungu? Nangabe kunjalo, kuzokuzuzisa ukuqala lokho okwenziwa ngu-Absalomu, indodana yeKosi uDavida. Kazi u-Absalomu walinga ukuthatha umbuso kaDavida.—2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14.

8 (1) Thandaza. Ngaphambi kokufunda iBhayibheli, tjela uJehova ngendlela ozizwa ngayo nangendlela owazizwa ngayo lokha nawuphathwa kumbi. (Rhu. 6:6-9) Ungajikajiki, hlala endabeni. Ngemva kwalokho, bawa uJehova akusize ufumane iinkambisolawulo ezingakunqophisa ubone ukuthi khuyini ongayenza nawuzakuqalana ngokuphumelelako nesitjhijilwesi.

w20.07 8-9 ¶3-4

Qiniseka Ngokuthi Okukholelwako Kuliqiniso

3 Ukukholwa kwethu akukafuzi kudzimelele ethandweni abantu bakaZimu abanalo. Kubayini sitjho njalo? Akhesithi umuntu esilotjha naye uZimu kungaba mdala namkha iphayona lenza isono. Kuthiwani nangabe umfowethu namkha udadwethu ukuzwisa ubuhlungu? Mhlamunye omunye angatjhiya uJehova ahlubuke bese athi esikukholelwako akusiliqiniso. Nangabe izinto ezinjalo ziyenzeka, kghani uzokukhubeka bewulise ukulotjha uJehova? Nawulotjha uZimu ngebanga lezinto abanye abazenzako, ingasi ngebanga lokuthi uyamthanda, ukukholwa kwakho ngekhe kuqine. Njengombana wakha ukukholwa kwakho, akukafuzi ube mumuntu ozwela khulu. Kunalokho, kufuze ufunde iqiniso ngoZimu. Kufuze uqiniseke ngokuthi iBhayibheli likhuluma iqiniso ngoJehova.—Rom. 12:2.

4 UJesu wathi abanye bazolamukela iqiniso “ngethabo”, kodwana ukukholwa kwabo kuzokubogaboga nabanemiraro. (Funda uMatewu 13:3-6, 20, 21.) Mhlamunye akhenge bazwisise ukuthi labo abalandela uJesu bazokuba nemiraro. (Mat. 16:24) Kungenzeka bebacabanga ukuthi ukuba mKrestu kutjho ukuphila ngaphandle kwemiraro, ufumane iimbusiso kwaphela ingasi ubudisi. Ephasini esiphila kilweli, kuzokuhlala kunemiraro. Ubujamo obutjhugulukako bungasibangela ukuthi siphelelwe lithabo.—Rhu. 6:7; UMtj. 9:11.

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 995

Ithuna

KweyebeRoma 3:13 umpostoli uPowula udzubhula iRhubo 5:9, nakafanisa umphimbo wamadoda akhohlakeleko nakhohlisako ‘nethuna elivulekileko.’ Njengombana ithuna elivulekileko lizaliswa kukufa nokukhohlakala, imiphimbwabo ikhupha amezwi abulalako nakhohlakeleko.—Madanisa noMat 15:18-20.

FEBHERBARI 19-25

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 8-10

“Maye Jehova, Ngizokudumisa”!

w21.08 3 ¶6

Yiqale Njengeligugu Indawakho Emndenini KaJehova

6 UJehova usilungiselele ikhaya elikhethekileko. Kusasele iminyaka eminengi ngaphambi kokuthi adale umuntu wokuthoma, uJehova walungiselela iphasi ukuthi lizokuhlalwa babantu. (Job. 38:4-6; Jor. 10:12) Ngebanga lokuthi uyasicabangela bewunomusa, uJehova usinikele izinto ezinengi ukuthi sizithabele. (Rhu. 104:14, 15, 24) Kwathi lokha uJehova nakaqala umsebenzakhe, “wabona lokho kukuhle.” (Gen. 1:10, 12, 31) Utjengise abantu ukuthi baqakathekile kuye ngokuthi ‘abaphathise’ yoke indalwakhe ehle esephasini. (Rhu. 8:6) Umnqopho kaJehova kukuthi abantu abanganasono bathabele ukutlhogomela indalwakhe ehle unomphela. Kghani uhlala umthokoza uJehova ngomnqophwakhe omuhle lo?

w20.05 23 ¶10

Uyazithabela Na Izipho UJehova Akuphe Zona?

10 Indlela esingatjengisa ngayo ithabo esinalo ngekghono lokukhuluma kukuthi sihlathululele abantu ngalokho esikukholelwako ngoZimu, sihlathululele labo abakholelwa ekuziphendukeleni kwemvelo. (Rhu. 9:1; 1 Pit. 3:15) Abantu abathuthukisa ikolo le bangasenza sikholelwe ukuthi iphasi nakho koke okukilo kwazivelela. Singasebenzisa iBhayibheli namanye amaphuzu esele sicoce ngawo ukuvikela uBabethu wezulwini, sihlathululele abantu abafuna ukwazi iqiniso lokuthi kubayini siqiniseka ngokuthi uJehova uMbumbi wezulu nephasi.—Rhu. 102:25; Isa. 40:25, 26.

w22.04 7 ¶13

Inga-kghani ‘Usibonelo Ekukhulumeni’?

13 Bhina ngokusuka ehliziyweni. Lokha nasibhina iingoma zombuso, isifiso sethu kufuze kube kudumisa uJehova. Udade ibizo lakhe linguSara, akaziqali njengomuntu onekghono lokuvuma. Nanyana kunjalo, lokho akumkhandeli bona adumise uJehova ngokumvumela. Uthi kumzuzisa khulu ukulungiselela iingoma lokha nakasekhaya njengalokha nakalungiselela nanyana ngiyiphi ingcenye yomhlangano. Uphrakthiza ingoma bese ulinga ukubona ukuthi amezwi wengoma ahlobana njani nesihloko ekuzokucocwa ngaso. Uthi: “Lokhu kungisiza bona ngingadzimeleli khulu endleleni engibhina ngayo kodwana ngicabange khulu ngamezwi wengoma.”

Izinto ZakaZimu Eziligugu

it-1 832

Umuno

Nakufanekiswako, uZimu uvezwa asebenza ‘ngomunwakhe’ namkha ‘iminwakhe’ njengokutlola imiThetho eliTjhumi ematjeni asipara (Eks 31:18; Dut 9:10), ukwenza immangaliso (Eks 8:18, 19) nokudala izulu (IR 8:3). ‘Imino’ kaZimu esetjenziselwe ukwenza izinto ezikarisako ingaqalisela emmoyenakhe ocwengileko namkha emandleni asebenzako, okukhulunywa ngawo nakukhulunywa ngendalo, encwadini kaGenesisi nayithi ummoya kaZimu (ruʹach, “ummoya”) bewukhamba phezu kwamanzi. (Gen 1:2) Nanyana kunjalo, imiTlolo YamaKrestu YesiGirigi inikela indlela ephumelelako yokuzwisisa ukusetjenziswa komfanekiso lo, ukulandisa okukuMatewu kuhlathulula ukuthi uJesu waqotha amadimoni “ngommoya kaZimu” begodu uLukasi uthi lokhu kwenzeka “ngomuno kaZimu.”—Mat 12:28; Luk 11:20.

FEBHERBARI 26–MATJHI 3

AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU | AMARHUBO 11-15

Zibone Usephasini LakaZimu Elitjha Nelinokuthula

w06-ZU 5/15 18 ¶3

Amaphuzu Avelele ENcwadi Yokuqala YamaHubo

11:3—Iziphi izisekelo ezidilizwayo? Lezi zisekelo yizinto ezenza umphakathi wesintu uzinze—umthetho, ukuhleleka nobulungisa. Lapho lezi zinto zingahlelekile, kuba nokuphazamiseka kwezenhlalo kanti nobulungisa abubi khona. Kulezo zimo, “olungile” kumelwe athembele ngokugcwele kuNkulunkulu.—IHubo 11:4-7.

wp16.4 11

Lingaba Khona Na Iphasi Elinganawo Umguruguru?

IBhayibheli lithembisa ukuthi uZimu uzoyiqeda yoke ipi esephasini. Namhlanjesi, iphasi elinepi liqalene nelanga “lokugwetjwa nelokubhujiswa kwabangamesabiko uZimu.” (2 Pitrosi 3:5-7) Angekhe kusaba nabantu abatlhorisa abanye. Kodwana singaqiniseka njani bona uZimu ufuna ukuyiqeda ipi le?

IBhayibheli lithi uZimu “uyamenyanya othanda inturhu.” (IRhubo 11:5) UMdali uthanda ukuthula nokulunga. (IRhubo 33:5; 37:28) Ngikho angekhe avumele ipi irage unomphela.

w17.08 7 ¶15

Uzimisele Na Ukubekezela?

15 Kubayini uDavida bekazimisele ukubekezela? Emezwinakhe awatlola ngemva kokubuza umbuzo othi, “kuzabe kube nini?” Wathi: “Mina ngibambelele ekwethembekeni kwakho, ihliziywami iyathaba ngesindiswakho . . . [“UJehova, NW”] ngizamrhubela ngombana ungenzele okuhle.” (Rhu. 13:6, 7; [13:5, 6, NW]) UDavida wabambelela ekwethembekeni kwakaJehova. Bekalinde ngokukhulu ukuthaba ukulinda ukusindiswa nguJehova, begodu wacabangisisa ngendlela uJehova amsize ngayo. UDavida naye wabona ukuthi awa khenge abekezelele ilize.

kr 236 ¶16

UmBuso Wenza Intando KaZimu Ephasini

16 Ivikeleko. Emaswapheleni, amezwi wesithombe esisibona nasifunda u-Isaya 11:6-9, azokuzaliseka nangendlela engeyamambala. Amadoda, abafazi, nabantwana bazokuhlala baphephile kinanayana ngiyiphi indawo abaya kiyo epasini. Akukho nasinye isibunjwa esizokusatjwa, kungaba silwana namkha umuntu. Khewucabange ngesikhathi lapho indawo le yoke nje ozabe sewuyiqala njengekhaya lakho, udude emilanjeni, emadamini, nemalwandle; ukhwele bewehlele ngale kweentaba, ufahle nomango ngaphandle kwevalo. Ubusuku angekhe busaba yinto ekutshwenyako. Amezwi kaHezekiyeli 34:25, azokuzaliseka ukwenzela bona abantu bakaZimu ‘bahlale baphephile emadlelweni nemahlathini.’

Izinto ZakaZimu Eziligugu

w13 9/15 19 ¶12

Inga-kghani Sewutjhugululiwe?

12 Kuyadanisa-ke ukuthi, siphahlwe babantu abafana patsi nalabo uPowula akhuluma ngabo. Bacabanga bona umuntu nakasadzimelele eenkambiswenilawulo nemithethweni, usakhe emarubhini. Abafundisi abanengi nababelethi bathuthukisa indlela yokucabanga “ngomqondo ovulekile.” Kibo, koke kulungile, ayikho into okungathiwa ngayo “awa, le-ke ayikalungi.” Ngitjho nabantu abathi bayakholwa, bacabanga bona batjhaphululikile ukwenza nanyana yini abacabanga ukuthi ilungile, ngaphandle kokulalela uZimu nemiyalo yakhe. (Rhu. 14:1) Ubujamo obunjalo bomkhumbulo buyingozi khulu kumaKrestu. Umuntu nakangatjheji angazithola sekawaqala njalo namalungiselelo angokwezulwini. Angathoma ukungasakhambisani neenkambiso zebandla, begodu anghonghoyile ngananyana yini angayithandiko. Angathoma ukungasaqiniseki ngeenluleko ezisekelwe eBhayibhelini malungana nezokuzithabisa, ukusebenzisa i-inthanethi, nokugijimisa ifundo ephakamileko.

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana