-
UJesu UvusiweUJesu—UyiNdlela, neQiniso nokuPhila
-
-
ISAHLUKO 134
UJesu Uvusiwe
MATEWU 28:3-15 MARKOSI 16:5-8 LUKASI 24:4-12 JWANISI 20:2-18
UJESU UVUSIWE
IZINTO EZENZEKA ETHUNENI LAKAJESU
UBONAKALA EBAFAZINI ABAHLUKAHLUKENEKO
Abafazi bathukwa khulu nabafumana umzimba kaJesu ungekho ethuneni. UMariya Marhdalina ugijimela “kuSimoni Pitrosi nakomunye umfundi, loyo uJesu ebekamthanda”—umpostoli uJwanisi. (Jwanisi 20:2) Abanye abafazi abaseleko babona ingilozi. Kunenye ingilozi engaphakathi, ‘imbethe isambatho esimhlophe.’—Markosi 16:5.
Enye ingilozi ithi kibo: “Ningathukwa, ngombana ngiyazi ukuthi nifuna uJesu obulawelwe esigodweni. Akekho la, uvusiwe, njengombana atjho. Yizani nizokubona lapho ebekalele khona. Yeke khambani msinya niyokubikela abafundi bakhe bona uvusiwe kwabafileko, begodu unikhambela phambili uya eGalile.” (Matewu 28:5-7) Nje-ke, “bathukiwe kodwana bathabe khulu,” abafazaba bayagijima bayokubikela abafundi bakhe.—Matewu 28:8.
UMariya ufika kuPitrosi noJwanisi aphefumulela phezulu, uthi kibo: “Bayithethe iKosi ethuneni, asazi ukuthi bayilalisephi.” (Jwanisi 20:2) UPitrosi noJwanisi bagijimela ethuneni. UJwanisi ufika qangi ngombana unebelo. Nokho akangeni, kunalokho uyahlola, ubona amatjhila.
UPitrosi nakafikako uziphosela ngaphakathi. Ubona amatjhila welineni nelinye itjhila uJesu ebekabotjhwe ngalo ehloko. UJwanisi naye uyangena, ngemva kokuzibonela ngewakhe, uyawukholwa umbiko kaMariya. Nanyana uJesu abatjelile ngaphambilini ukuthi uzokuvuka, akakho noyedwa ocabangako ukuthi sele avusiwe. (Matewu 16:21) Babuyela emakhaya bararekile. Nokho, uMariya obesele abuyile, uyasala abanye nabakhambako.
Abanye abafazi bayakhamba bayokutjela abafundi ukuthi uJesu uvusiwe. Nabasendleleni, uJesu uhlangana nabo uthi: “Lotjhani!” Batjhidela kuye babamba iinyawo zakhe ‘bayamkhothamela.’ UJesu uthi kibo: “Ningasabi! Khambani niyokubikela abafowethu bona baye eGalile, bazongibona khona.”—Matewu 28:9, 10.
Ngaphambilini nakusikinyeka iphasi begodu kuvela neengilozi, abonogada ebebagade ithuna “bavevezela, baba njengabantu abafileko.” Nabaqaqulukako, bangena edorobheni “bayokubikela abaphristi abakhulu zoke izinto ezenzekileko.” Abaphristi bahlangana nabadala bamaJuda babonisana. Bafikelela esiphethweni sokuthi bafumbathise abonogada bona bangakhulumi iqiniso, kunalokho batjele abantu bathi: “Kufike abafundi bakhe ebusuku silele bameba.”—Matewu 28:4, 11, 13.
Umthetho wamaRoma uthi unogada (namkha isotja) kufuze abulawe nange angalala emsebenzini, nokho abaphristi bathembisa abonogada bathi: “Nakungenzeka indaba le [yokuleya amanga ukuthi bebalele] ifike eendlebeni zombusi, sizomhlathululela, nina ningatshwenyeki.” (Matewu 28:14) Abonogada bayavuma ukufunjathiswa begodu benza njengokutjho kwabaphristi. Indaba emamanga le yokuthi umzimba kaJesu wetjiwe irhatjheka kiwo woke amaJuda.
UMariya Marhdalina usesethuneni, uyalila. Nakaphakamisa amehlo ahlola ngaphakathi, ubona iingilozi ezimbili zimbethe izambatho ezimhlophe. Zihlezi lapho umzimba kaJesu bewulaliswe khona, enye ihlezi ngehlokweni enye ihlezi ngeenyaweni. Zithi kuye: “Mfazi, ulilelani?” Uthi kizo: “Bathethe iKosami, angazi ukuthi bayilalisephi.” Ngemva kokutjho lokhu, uyaphenduka ubona omunye umuntu. Umuntu lo ubuyelela umbuzo obuzwe ziingilozi begodu ungezelela ngokuthi: “Ufuna ubani?” UMariya acabanga ukuthi mtlhogomeli wesimu, uthi kuye: “Mnumzana, nangabe uyithethe, ngitjela ukuthi uyilalisephi, ngizayoyithatha.”—Jwanisi 20:13-15.
Kuhlekuhle, uMariya ukhuluma noJesu ovusiweko, kodwana akalemuki ukuthi nguye. Nokho umuntu lo ubiza uMariya ngebizo, lokho kumenza bona abone ukuthi ukhuluma noJesu. UMariya athabile, uyajika uthi “Raboni!” (okutjho ukuthi “Mfundisi!”). UMariya ubamba uJesu ngombana usaba ukuthi uzomtjhiya akhuphukele ezulwini. Kodwana uJesu uthi: “Lisa ukungibamba, ngombana angikakhuphukeli kuBaba. Kodwana khamba uye kubafowethu uthi kibo, ‘Ngikhuphukela kuBaba, uYihlo, kuZimami, uZimenu.’”—Jwanisi 20:16, 17.
UMariya ugijimela endaweni lapho abapostoli nabanye abafundi bahlangene khona. Nakafika kibo, uthi: “Ngiyibonile iKosi!” umbiko lo ungezelela kilokho esele kukhulunywe ngabanye abafazi. (Jwanisi 20:18) Kodwana ababakholwa.—Lukasi 24:11.
-
-
UJesu Ovusiweko Ubonakala KwabanengiUJesu—UyiNdlela, neQiniso nokuPhila
-
-
ISAHLUKO 135
UJesu Ovusiweko Ubonakala Kwabanengi
LUKASI 24:13-49 JWANISI 20:19-29
UJESU UBONAKALA ENDLELENI EYA E-EMAWUSI
UHLATHULULELA ABAFUNDI BAKHE IMITLOLO
UTOMASI UYAKHOLWA
KusesengoSondo, ngoNisan 16, begodu abafundi badanile. Abazwisisi ukuthi ithuna elinganalitho litjho ukuthini. (Matewu 28:9, 10; Lukasi 24:11) Ekukhambeni kwelanga, uKleyopasi nomunye umfundi bayakhamba eJerusalema baya e-Emawusi, okulibanga elimakhilomitha ali-11.
Njengombana bakhamba, bacoca ngezinto ezenzekileko. Kuthi kusesenjalo kuvela umuntu abangamaziko akhambisane nabo. Uyabuza uthi: “Niphikisana ngani njengombana nikhamba nje?” UKleyopasi uyamphendula uthi: “Umqhamuka ohlala yedwa eJerusalema na, awazi nezinto ezenzeke amalanga la?” Umuntu lo uyabuza uthi: “Ziphi izinto?”—Lukasi 24:17-19.
Bayamphendula bathi: “Izinto eziphathelene noJesu umNazaretha. Besinethemba lokobana indoda le ngiyo ezokutjhaphulula u-Israyeli.”—Lukasi 24:19-21.
UKleyopasi nomnganakhe bacocela umuntu lo ngezehlakalo zamhlokho. Bamtjela ukuthi abanye abafazi abaye ethuneni ebekubulungwe kilo uJesu balifumene linganalitho begodu nabasese lapho abafazaba babone iingilozi ezibatjele ukuthi uJesu uyaphila. Bambikela nokuthi abanye bayile ethuneni, ‘bafumana kunjengombana abafazabo batjhwile.’—Lukasi 24:24.
Kusemtarini ukuthi abafundi ababilaba bararekile, abazi ukuthi izehlakalwezi zitjho ukuthini. Umuntu lo, ulungisa indlelabo engakalungi yokucabanga, ebavimbela bona bangakholwa ukuthi uJesu uvusiwe. Uthi: “Nina eninganangqondo nenibuthaka eenhliziyweni ukukholelwa zoke izinto abaphorofidi abazikhulumako! Bekungatlhogeki na ngoKrestu ukutlhaga ngazo zoke izintwezi bese angene ephazimulwenakhe?” (Lukasi 24:25, 26) Ngemva kwalokho, ubahlathululela imiTlolo eminengi ekhuluma ngoKrestu.
Ekugcineni amadoda amathathu la afika e-Emawusi. Abafundi ababilaba bafuna ukuzwa okungeziweko, nje-ke barabhela umuntu lo bathi: “Hlala nathi, ngombana kuyahlwa nelanga selizokutjhinga.” Uyavuma ukuhlala nabo begodu badla ndawonye. Njengombana umuntu lo athandaza, ahlephula isikwa begodu abanikela sona, bayambona ukuthi ngubani, kodwana uyanyamalala. (Lukasi 24:29-31) Nje bayaqiniseka ukuthi uJesu uyaphila.
Bathabile, abafundi ababilaba bacoca ngokusand’ ukwenzeka bathi: “Iinhliziyo zethu bezingavuthi na nakakhuluma nathi endleleni, njengombana bekasihlathululela kuhle imiTlolo?” (Lukasi 24:32) Barhabela emva eJerusalema, nabafikako bafumana abapostoli nabanye. Ngaphambi kokuthi uKleyopasi nomnganakhe bafumane ithuba lokubabikela okwenzekileko, bezwa abanye bathi: “Kwamambala iKosi ivusiwe, begodu ibonakele kuSimoni!” (Lukasi 24:34) Ngemva kwalokho amadoda amabili la ayababikela ukuthi uJesu ubonakele njani kiwo.
Kuthi kusesenjalo, uJesu uvela ngekumbeni abangakiyo, lokho kubathusa khulu. Kubathusa khulu lokho ngombana balodlhele iminyango ngebanga lokusaba amaJuda. Nanyana kunjalo, nangu uJesu ujame la hlangana nabo. Ngommoya ophasi uthi: “Ukuthula akube nani.” Nanyana kunjalo, basathukiwe. Njengombana khekwenzeka emnyakeni odlulileko, “bacabanga ukuthi babona isibunjwa sommoya.”—Lukasi 24:36, 37; Matewu 14:25-27.
Bona atjengise ukuthi ababoni umbono namkha isibunjwa sommoya, kodwana ukuthi nguye ngomzimba wenyama, uJesu ubatjengisa izandla neenyawo zakhe bese uthi: “Kubayini nitshwenyekile, begodu kubayini ninokuzaza eenhliziyweni zenu? Qalani izandla neenyawo zami, ngimi; ngikghwathani nizizwele, ngombana isibunjwa sommoya asinanyama namathambo njengombana ningibona.” (Lukasi 24:36-39) Bathabile kodwana ngakelinye ihlangothi abakholwa kuhle.
Ulinga ukubasiza babone ukuthi kwamambala nguye, uyababuza uthi: “Ninokudliwako na?” Wamukela isiqetjhana sehlambi ebasiweko bese uyasidla. Ngemva kwalokho uthi: “La mamezwi engawatjho kini lokha ngisesenani [ngaphambi kokufa kwami], ukuthi zoke izinto ezitlolwe ngami emThethweni kaMosi nakubaPhorofidi namaRhubo kufuze zizaliseke.”—Lukasi 24:41-44.
Ngaphambilini, uJesu usize uKleyopasi nomnganakhe bona bazwisise imiTlolo, begodu nje wenza okufanako kilabo abahlangene lapho,uthi: “Lokhu ngilokho okutloliweko: ukuthi uKrestu uzokutlhaga, avuswe kwabahlongakeleko ngelanga lesithathu, begodu ngesisekelo sebizo lakhe, umlayezo wokutjhuguluka ngokulitjalelwa kwezono uzokutjhunyayelwa kizo zoke iintjhaba—ukusuka eJerusalema. Nizokuba bofakazi balokhu”—Lukasi 24:46-48.
Kwenzeka koke lokhu umpostoli uTomasi akekho. Emalangeni alandelako, abanye bayamtjela bathi: “Siyibonile iKosi!” Kodwana uTomasi uthi kibo: “Ngaphandle kobana ngibone iimbobo zeempikiri ezandleni zayo, ngifake nomunwami eembotjeni zeempikiri, ngifake nesandla sami ehlangothini layo, angekhe ngikholwe.”—Jwanisi 20:25.
Ngemva kwamalanga abunane, abafundi bahlangene godu ngekumbeni elodlhelweko, noTomasi ukhona. UJesu ujama hlangana nabo uyabalotjhisa uthi: “Ukuthula akube nani.” Aqala ngakuTomasi uthi: “Faka umunwakho la, ubone nezandla zami, bese uthatha isandla sakho usifake ehlangothini lami, ulise ukuzaza kodwana ukholwe.” UTomasi uyababaza uthi: “Kosami, Zimami!” (Jwanisi 20:26-28) Nje-ke, uTomasi uyakholwa ukuthi uJesu uyaphila. Nakathi “Zimami” akatjho ukuthi uJesu nguZimu umninimandlawoke, kodwana uveza ukuthi mjameli kaJehova.
UJesu uthi: “Ngombana ungibonile, uyakholwa? Bayathaba abakholwa bangakaboni.”—Jwanisi 20:29.
-