Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
MEYI 6-12, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 36-37
“Ungasilingeki Ngebanga Labantu Abambi”
Yini Ezokuphela Nakufika UmBuso kaZimu?
4 Kusithinta njani ukuthi kube nabantu abakhohlakeleko ephasini? Ngemva kobana umpostoli uPowula abikezela bona esikhathini esiphila kiswesi “kuzokufika iinkhathi ezibudisi kwamambala,” uZimu wabuye wamtjela ukuthi atlole amezwi naka: “Iinkhohlakali nabakhohlisi bazakuragela phambili ebumbini.” (2 Thim. 3:1-5, 13) Inga-kghani usibonile isiphorofidwesi sizaliseka? Abanengi bethu babe bongazimbi babantu abakhohlakeleko, kungaba babantu abanenturhu, abanehloyo, namkha abantu abakhohlakeleko. Abanye babantwabo kungenzeka babantu abaziwako emphakathini ukuthi vele bababantu abakhohlakeleko, namkha kungaba babantu abafihla ukukhohlakala kwabo bazenze abantu abalungileko. Ngitjho nanyana thina ngokwethu kungenzeka akhenge sibe bongazimbi, kodwana izenzo zokukhohlakala ziyasithinta. Iinhliziyo zethu ziba buhlungu nasizwa ngezenzo zabo ezithusako. Ngendlela izenzo zabo ezihlukumeza abantwana, abantu abalupheleko nabanye abantu abangakghoni ukuzivikela kusenza singenwe mamanzi ngemadolweni. Abantu abakhohlakeleko abanabuntu, kunalokho banommoya weenlwana, newobudimoni. (Jak. 3:15) Kuyathabisa ukwazi ukuthi iliZwi lakaJehova livala ubumbobo ngeendaba ezimnandi.
UJehova Uyababusisa Labo Abalibalelako
10 Ukufukamela ihloyo kuyalimaza. UJehova ufuna sithabele itjhaphuluko esiyifumana ngokuthi singazithwesi umthwalo wokuhloya abanye. (Funda yebe-Efesu 4:31, 32.) Usikhuthaza bona ‘silise ukuhluthuleka, sitjhide elakeni.’ (Rhu. 37:8) Ukulandela iselulekwesi kuzosisiza. Ukufukamela ihloyo kungasilimaza emzimbeni nemkhumbulweni. (IzA. 14:30) Ukufukamela kwethu ihloyo, ngeze kwalimaza omunye umuntu ukudlula indlela okungalimaza thina ngayo. Kungafana nalokha umuntu nakangasela itjhefu bese alindele bona kulimale umuntu omkhubileko. Yeke, nasilibalela abanye, sizipha isipho. (IzA. 11:17) Siba nokuthula komkhumbulo nehliziyo begodu sikghona ukuragela phambili sisebenzela uJehova sithabile.
w03-ZU 12/1 13 ¶20
“Jabula Kakhulu NgoJehova”
20 Khona-ke, “abamnene bayodla ifa lomhlaba.” (IHubo 37:11a) Kodwa obani laba “abamnene”? Igama elihunyushwe ngokuthi ‘-mnene’ livela emsukeni osho ukuthi “hlupha, ehlisa, thobisa.” Yebo, “abamnene” yilabo abalindela uJehova ngokuthobeka ukuba alungise konke ukungabi nabulungisa okwenziwe kubo. “Ngempela bayothola injabulo enkulu ngokuchichima kokuthula.” (IHubo 37:11b) Ngisho namanje sithola ukuthula okukhulu epharadesi elingokomoya elisebandleni lobuKristu beqiniso.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 445
INtaba
Ukuqina, ukukghodlhelela namkha ukuphakama. Ukuqina nokukghodlhelela kuhlotjaniswa neentaba. (Isa 54:10; Rha 3:6; madanisa ne-IR 46:2.) Yeke lokha umrhubi nakafanisa ukulunga kwakaJehova ‘neentaba zakaZimu’ (IR 36:6) kungenzeka bekatjho ukuthi ukulunga kwakaJehova kudzimelele. Njengombana iintaba ziphakeme, lokhu kungenzeka bekuveza iqiniso lokuthi ukulunga kwakaJehova kuphakeme khulu ukudlula kwabantu. (Madanisa no-Isa 55:8, 9.) Malungana nokuthululwa kwesitja sekhomba selaka lakaZimu, isAmbulo 16:20 sithi: “Iintaba akhenge zifumaneke.” Lokhu kuveza ukuthi ngitjho nezinto eziphakeme njengeentaba angeze zakubalekela ukuthululeka kwelaka lakaZimu.—Madanisa noJor 4:23-26.
MEYI 13-19, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 38-39
Ukuzizwa Umlandu Ngokudluleleko
“Amehlwakho Akaqale Phambili” Engomusweni
12 Funda yoku-1 kaJwanisi 3:19, 20. Ukudliwa ngunembeza yinto ejayelekileko. Ngokwesibonelo, abanye badliwa ngunembeza ngebanga lokucabanga ngezinto abazenzako ngaphambi kobana bazi iqiniso. Abanye badliwa ngunembeza ngebanga lezinto abazenze ngemva kokubhajadiswa. Kujayelekile ukuthi umuntu azizwe njalo. (Rom. 3:23) Iqiniso kukuthi sifuna ukwenza okulungileko kodwana “soke siyatjhapha iinkhathi ezinengi.” (Jak. 3:2; Rom. 7:21-23) Ngitjho nanyana singakuthabeli ukudliwa ngunembeza, kodwana kulitshwayo elihle. Kungasisiza senze izinto ngendlela elungileko begodu kusisize sizimisele ukungayibuyeleli imitjhapho efanako.—Heb. 12:12, 13.
13 Ngakelinye ihlangothi, kuyakghonakala bona sidliwe ngunembeza ngendlela engakafaneli, lokho kutjho ukuthi siragela phambili sizizwa kabuhlungu ngitjho nanyana sesiphendukile begodu uJehova sekasitjengisile bona usilibalele. Ukuzizwa njalo kungasilimaza. (Rhu. 31:11; 38:4, 5) Kungenzeka ngayiphi indlela lokho? Akhucabange ngesibonelo somunye udadwethu owazizwa kabuhlungu ngesono asenzako, wathi: “Ngizizwa ngasuthi ngingalisa ukusebenzela uJehova ngamandla ngombana angisafaneleki.” Inengi lethu lakhe lazizwa njengodadwethu lo. Kuqakathekile bona sitjheje singadliwa ngunembeza ngokudluleleko. Ngaphezu kwakho koke, cabanga bona kungamthabisa kangangani uSathana nabesingalahla itewu ngitjho nanyana uJehova angakalilahli itewu ngathi.—Madanisa neye-2 kwebeKorinte 2:5-7, 11.
w02-ZU 11/15 20 ¶1-2
Singazenza Kanjani Izinsuku Zethu Zamukeleke KuJehova?
IZINSUKU zokuphila kwethu zibonakala zimbalwa futhi zidlula ngokushesha. Umhubi uDavide wazindla ngobufushane bokuphila washukumiseleka ukuba athandaze athi: “Jehova, ngazise ukuphela kwami, nesilinganiso sezinsuku zami ukuba siyini; mangazi ukuthi ngingodlulayo. Bheka, izinsuku zami wazenza zaba ngangobubanzi besandla; imihla yokuphila kwami ayilutho kuwe.” UDavide wayekhathalela ukuphila ngendlela eyayiyojabulisa uNkulunkulu, ngenkulumo nangezenzo. Ezwakalisa ukwethembela kwakhe kuNkulunkulu, wathi: “Ithemba lami likuwe.” (IHubo 39:4, 5, 7) UJehova walalela. Ngempela wazilinganisa izenzo zikaDavide wayesemvuza ngokufanele.
Kulula ukuba matasa umzuzu ngamunye wosuku nokuxinwa ukuphila okusheshayo nokumatasa. Lokhu kungasenza sikhathazeke, ikakhulu njengoba sinokuningi kangaka okumelwe sikwenze kodwa sisincane kangaka isikhathi sokukwenza. Ingabe nathi sikhathalela into efanayo neyayikhathalelwa uDavide—ukwenza ukuphila kwethu kwamukeleke kuNkulunkulu? Akukho kungabaza ngokuthi uJehova usibhekile futhi uhlolisisa ngamunye wethu. UJobe, indoda eyayimesaba uNkulunkulu, wavuma eminyakeni engaba u-3 600 edlule ukuthi uJehova wayezibona izindlela zakhe futhi ebala zonke izinyathelo zakhe. UJobe wabuza: “Lapho engiphenya, ngingaphendula ngokuthini na?” (Jobe 31:4-6, 14) Singakwazi ukwenza izinsuku zethu zamukeleke kuNkulunkulu ngokwenza izinto ezingokomoya zize kuqala, ngokulalela imiyalo yakhe nangokusebenzisa isikhathi sethu ngokuhlakanipha. Ake sizihlolisise lezi zinto.
Ukuvuselela Ubungani Bakho NoJehova
Khuluma noJehova qobe. UBabakho wezulwini uyazwisisa ukuthi kungenzeka ulokhu unemizwa yomlandu bewukufumane kubudisi ukuthandaza kuye. (Rom. 8:26) Nanyana kunjalo, ‘phikelela emthandazweni,’ utjele uJehova ngendlela ofuna ngayo ukuba mnganakhe. (Rom. 12:12) U-Andrej nakakhumbulako, uthi: “Ngazizwa nginomlandu omkhulu begodu ngineenhloni. Qobe ngemva komthandazo, amazizo layo bekehla. Bengizizwa nginokuthula.” Nawungazi ukuthi uthandazele ini, cabangisisa ngemithandazo yeKosi eyatjhugulukako uDavida etlolwe kumaRhubo 51 no-65.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Tjengisa Bona Uthembekile
16 Ukuzibamba kuqakathekile abanye nabazasithemba. Ubuntobu busisiza bona singakhulumi lokha nasilingelwa ukuthi siveze iimfihlo zabanye. (Funda IzAga 10:19.) Ngezinye iinkhathi singakufumana kubudisi ukuzibamba nasisebenzisa zokuthintana. Nasingatjhejiko, singazifumana sele sikhuluma iimfihlo zabanye kwezokuthintana singakanqophi. Nasele sikhulume okuthileko kwezokuthintana, ngeze sakghona ukulawula indlela okuzokusetjenziswa ngayo namkha umonakalo okuzowubangela. Ukuzibamba kwenza sikghone ukuthula lokha abaphikisi nabasilingela bona sikhulume into engafaka ukuphila kwabafowethu nabodadwethu engozini. Lokhu kungenzeka lokha amapholisa nawasihloma ngemibuzo enarheni la umsebenzethu uvinjelwe khona. Singasebenzisa ikambiso ethi, “ngizakulonda umlomami ngesifonyo” eendabenezi nakezinye. (Rhu. 39:2, 39:1, NW) Kufuze sithembeke ngasosoke isikhathi lokha nasisebenzelana nemindenethu, abangani, abafowethu nabodadwethu namkha nananyana ngubani. Sitlhoga ukuzibamba nasizakuthembeka.
MEYI 20-26, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 40-41
Kubayini Kufuze Usize Abanye?
Abantu Abaphanako Bahlala Bathabile
16 Abantu abanomusa abenzeli umuntu into ngehloso yokufumana okuthileko. UJesu wathi: “Nawenza umnyanya, mema abatlhagileko, iinrhole, abangakwazi ukukhamba, neemphofu; nawenza njalo uzokuthaba, ngombana abanalitho abangakubuyisela lona.” (Luk. 14:13, 14) IBhayibheli ithi: “Umuntu onesisa uzakubusiswa.” Ibuye ithi: “Ubusisiwe onakekela odududu.” (IzA. 22:9; Rhu. 41:2) Kuyathabisa ukusiza abanye, yeke asihlaleni sinesandla esivulekileko.
17 UPowula nakadzubhula amezwi kaJesu athi “ukupha kuthabisa khulu ukudlula ukwamukela,” bekangakhulumeli ukwabelana ngezinto kwaphela kodwana bekakhulumela nokukhuthazana, ukwakhana nokusizana. (IzE. 20:31-35) Umpostoli uPowula waba sibonelo sokunikela ngesikhathi sakhe, amandlakhe begodu bekabathanda abantu.
18 Abarhubhululi bezesayensi nabo bayakufakazela ukuthi ukupha kwenza abantu bathabe. Enye incwadi ithi “ngemva kokuthi abantu benzele abanye umusa bazizwa bathabile.” Abarhubhululi bathi “ukusiza abantu kwenza umuntu aneliseke begodu abe nomnqopho wokuphila.” Ngikho abososiyazi bathi abantu kufuze bavolonthiye ekwenzeni umsebenzi womphakathi, lokho kuzokuthuthukisa ipilwabo begodu kuzobenza bathabe. Abakufumeneko akusirari ngombana uMdalethu uJehova watjho kade ukuthi ukupha kuyathabisa.—2 Thim. 3:16, 17.
UJehova Uzokusekela
7 Nangabe uyagula uJehova uzokududuza bekakusekele njengombana enza ngeenceku zakhe zangesikhathi esidlulileko. IKosi uDavida yatlola yathi, “Ubusisiwe onakekela odududu; [uJehova] uzamsindisa mhlana kukumbi. [UJehova] uzamvikela abe amlonde, enarheni uzakubizwa bona ngothakasileko; angeze amnikele entandweni yezitha zakhe.” (IRhubo 41:2, 3, [41:1,2 NW]) Khona kuliqiniso ukuthi uDavida bekangatjho ukuthi kwamambala umuntu olungileko, obekanomusa emntwini ovelelweko, angekhe afe. Alo-ke uJehova bekazomsiza njani umuntu olungileko? Nakho lokho uDavida wakuhlathulula, “[UJehova] uzamsekela ekuguleni alele. Wena, [Jehova] uzakuguqula umkghadakhe, aphile ngokupheleleko.” (IRhubo 41:4, [41:3 NW]) UJehova wazi kuhle bona iinceku zakhe zitshwenywa yini begodu angeze azilibale. Angenza zibe nesibindi abuye azenze zihlakaniphe. Nendlela uJehova enze ngayo imizimba yabantu iyarara, ikwazi nokuzivuselela yona ngokwayo ibuyele esigeni.
Lingisa Isirhawu SakaJehova
17 Ukuzuza kwethu akukafuzi kube sizathu esiyihloko sokuzwela abanye abantu. Kodwana kufuze kube kukuthi sifuna ukulingisa nokudumisa uMthombo wethando nezwelo, uJehova uZimu. (IzA. 14:31) Yena wasibekela isibonelo esihle khulu. Kwanga singenza koke okusemandlenethu bona sithuthukise indlela esithanda ngayo abazalwana sithuthukise nendlela esisebenzelana ngayo nabomakhelwana bethu ngokuthi sibe nezwela.—Gal. 6:10; 1 Jwa. 4:16.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 16
UJehova
IBhayibheli liloke likhuluma ngokulwelwa kobukhosi bakaJehova, begodu lokhu kuwukhanyisa kuhle umlayezwakhe: ukucwengiswa kwegama lakhe. Ukucwengiswa okunjalo kukhambisana nokuhlwengiswa kwegama lakaZimu kikho koke ukunyefulwa. Ngaphezu kwalokho, kutjho ukuthi zoke iimbunjwa ephasini nezulwini kufuze ziqale igama lakaZimu njengelicwengileko. Lokhu kutjho ukuthi zihlonipha ubukhosi bakaJehova begodu lokho zikwenza ngokuzithandela, zifuna ukumlotjha nokwenza intandwakhe ngombana zimthanda. Umthandazo kaDavida oya kuJehova kuRhubo 40:5-10 uzihlathulula kuhle izenzwezi nokucwengiswa kwegama lakaJehova. (Tjheja indlela umpostoli othileko asebenzisa ngayo ingcenye yerhubweli nakakhuluma ngoJesu kumaHeb 10:5-10.)
MEYI 27–JUNI 2
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 42-44
Zuza Ngokuzeleko Efundweni Evela KuJehova
w06-ZU 6/1 9 ¶4
Amaphuzu Avelele ENcwadi Yesibili YamaHubo
42:4, 5, 11; 43:3-5. Uma ngesizathu esithile esingenakusilawula sizithola sihlukene nebandla lobuKristu isikhashana, ukukhumbula injabulo esasinayo kulobo budlelwane kungasiqinisa. Nakuba lokhu ekuqaleni kungase kusenze sibe nesizungu ngokwengeziwe, kungasikhumbuza nokuthi uNkulunkulu uyisiphephelo sethu nokuthi kudingeka silindele yena ukuze sithole impumuzo.
Ukwenza Isikhathi Sokutaditjha Sithabise Khudlwana Begodu Sizuzise
1 THANDAZA: Igadango lokuthoma okufuze ulithathe kuthandaza. (Rha. 42:8) Kubayini? Kufuze siqale ukufunda iLizwi lakaZimu njengengcenye yokukhulekela kwethu. Ngalokho, kufuze sibawe uJehova asisize sibe sebujamweni bomkhumbulo obufaneleko begodu asiphe umoyakhe ocwengileko. (Luka 11:13) UBarbara osele anesikhathi eside asithunywa sevangeli uthi: “Ngaso soke isikhathi ngiyathandaza ngaphambi kobana ngifunde namtjhana ngitaditjhe iBhayibhili. Ngemva kwalokho, ngiyezwa bona uJehova unami begodu uyakusekela engikwenzako.” Ukuthandaza ngaphambi kokutaditjha kuvula ingqondo nehliziyo yethu bona zamukele inala yokudla okungokomoya okuphambi kwethu.
“Unganyefisi Izandla Zakho”
11 Namhlanjesi sibuye siqiniswe ngefundiso kaJehova nasiya esifundweni, emihlanganweni emincani nemikhulu, nalokha nasiya eenkolweni ezihlukahlukeneko zobuKrestu. Ifundo le isikhuthaza bona sizibekele imigomo yokwenza imisebenzi kaZimu nokuthi siphethe imisebenzi eminengi yobuKrestu. (Rhu. 119:32) Umbuzo kukuthi wena uyayisebenzisa na ifundo le bona ikwakhe?
12 UJehova wasiza ama-Israyeli bona athumbe ipi ngesikhathi alwa nama-Amalekhi namaTopiya, wabuye wapha uNerhemiya nabantu ebekasebenza nabo amandla wokuqedelela ukwakha kabutjha iJerusalema. Ngokufanako uZimu nathi uzosiqinisa bona sibe namandla wokuqalana nokuphikiswa nokugandelelwa, ukwenzela bona siragele phambili nomsebenzi wokutjhumayela. (1 Pit. 5:10) Angeze salindela bona uJehova asenzele iimangaliso. Kunalokho thina kufuze senze okulindelwe kithi. Lokho kuzokutjho bona sifunde iliZwi lakaZimu qobe langa, sitjhumayele, siye esifundweni qobe veke, sibe nesifundo sethu seBhayibheli, nokukhulekela komndeni begodu sihlale sithembele kuJehova sithandaze. Asingavumeli izinto esizithandako zingene hlangana nalokho uJehova asenzela khona ukuthi asakhe begodu asiqinise. Nakwenzeka ubone ukuthi izandla zakho zinyefile kezinye zezinto esesikhulume ngazo ngehla, bawa uZimu bona akusize. Nawenza njalo uzokubona ukuthi ummoyakhe ‘osebenza ngaphakathi kwakho, owenza bona ukghone begodu usebenze ngokwentando yakhe.’ (Flp. 2:13) Ungenzani-ke bona uqinise izandla zabanye?
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1242
Ipungutjha
Kweminye imiTlolo kanengi kusetjenziswa ipungutjha nakufanekiswako. UJobho, nakahlathulula ubujamo bakhe obuzwisa ubuhlungu waveza ukuthi ube “mfowabo leempungutjha.” (Job 30:29) Malungana nokuhlulwa okuhlazisako kwabantu bakaZimu, umrhubi mhlamunye bekaqalisela endaweni yepi lapho iimpungutjha ebezihlangana khona bona zizokudla ezibuleweko (madanisa ne-IR 68:23), nakalila athi: “Usitshidlhele lapho kuhlala iimpungutjha khona.” (IR 44:19) IBhabhiloni nalithumba iJerusalema ngo-607 B.C.E. kwaba nendlala, kangangokuthi abomma baphatha abantwababo kumbi. Lokho kwenza bona uJoromiya afanise ukuphathwa kumbi ‘kwabantu bami’ nendlela iimpungutjha eziphatha ngayo abantwabazo.—IsL 4:3, 10.
JUNI 3-9
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 45-47
Ingoma Emalungana Nomtjhado WeKosi
Thabela Umtjhado WeMvana!
8 Funda iRhubo 45:14, 15a; [45:13, 14a, NW]. Umakoti selathe rhiya “ngevunulo kanokutjho” yomtjhado webukhosini. KusAmbulo 21:2, umakoti lo ufaniswa nomuzi ocwengileko iJerusalema eliTjha, ‘elilungiswe njengomlobokazi aqobotjhelele umyeni wakhe.’ Umuzi wezulwini lo ‘unephazimulo kaZimu,’ begodu uphazimula “njengelitje elihle khulu ijasperi elidarhe njengomabula.” (IsAm. 21:10, 11) Qala bona incwadi yesAmbulo ibuhlathulula kuhle kangangani uburhanyarhanya beJerusalema eliTjha. (IsAm. 21:18-21) Ngikho nomrhubi athi umakoti uvunule “ngevunulo kanokutjho”! Alo-ke sizakuthini ngombana umtjhado webukhosini lo uzabe usezulwini.
9 Alethwe-ke umakoti kumkhwenyana—iKosi eKhethiweko uJesu. Kade amhlobisa, ‘amhlanza ngamanzi nangelizwi.’ Nje-ke unguphumalanga sikothe, umsulwa ‘akanacaphazi.’ (Efe. 5:26, 27) Nakungumakotakhe yena, umona phasi madoda, awa, umbethe umntwabantu. ‘Ingubakhe irutjelwe ngegolide,’ begodu ‘ulethwa ekosini embethe imibalabala.’ Ngombana uzokutjhada iMvana, “‘Unikelwe bona embathe itjhila elidarhileko nelihlanzekileko.’ Mbala itjhila elidarhileko lizizenzo ezilungileko zabacwengileko.”—IsAm. 19:8.
IsAmbulo—Lokho Esikutjhoko Ngengomuso Lakho
10 Khuyini uJehova azoyenza ngokuhlaselokhu? Uthi: “Ilaka lami lizakuvutha.” (Hez. 38:18, 21-23) IsAmbulo isahluko 19 sihlathulula lokho okuzokwenzeka ngokulandelako. UJehova uthumela iNdodanakhe bona iyokuvikela abantu bakhe begodu ihlule amanababo. UJesu uzokuyokuhlasela akhambisana ‘namabutho asezulwini’ iingilozi ezithembekileko kunye nabazii-144 000. (IsAm. 17:14; 19:11-15) Uzokuba yini umphumela wepi le? Kuzokurhayilwa abantu nazo zoke iinhlangano eziphikisana noJehova!—Funda IsAmbulo 19:19-21.
11 Akhulinge ukucabanga ukuthi labo abathembekileko abasephasini bazozizwa njani ngemva kokusinda nakubhujiswa amanaba kaZimu. Leso kuzokuba sikhathi esithabisa kwamambala! Nanyana kuzokuba nethabo elikhulu ezulwini lokha iBhabhiloni eliKhulu nalirhayilwako, kunokhunye godu okuzokuletha ithabo. (IsAm. 19:1-3) Ekhabolakhona, umvuthondaba wesAmbulo ‘mtjhado weMvana’.—IsAm. 19:6-9.
12 Uzokuba nini umtjhado? Boke abazii-144 000 bazabe basezulwini ngaphambi kokuthoma kwepi i-Armagedoni. Nanyana kunjalo, leso ngeze kwaba sikhathi sokuthoma komtjhado weMvana. (Funda IsAmbulo 21:1, 2.) Umtjhado weMvana uzokwenzeka ngemva kwepi ye-Armagedoni nangemva kokobana woke amanaba kaZimu sele abhujisiwe.—Rhu. 45:3, 4, 13-17.
it-2 1169
IPi
Nakuphela ipi le, kuzokuba nokuthula ephasini iminyaka eyikulungwana. Irhubo elithi “[UJehova] uqeda izipi ephasini loke. Uphula umsebe, aphohloze nomkhonto; utjhisa iinkarana zamasotja ngomlilo,” lazaliseka kokuthoma lokha uZimu nakaletha ukuthula enarheni yakwa-Israyeli ngokuphula iinkhali zepi zamanaba. Ngemva kobana uKrestu ahlule amabutho wepi, epini ye-Arimagedoni, iphasi loke lizokuthabela ukuthula nokwaneliseka ngokupheleleko. (IR 46:8-10) Abantu abazokufumana ukuphila okungapheliko kuzokuba ngilabo abenze ‘iinsabula zabo zaba maplurhu nemikhontwabo yaba mimikhwa yokuthena imithi’ nalabo ‘abangasayifundi ipi.’ “Ngombana uJehova wamabutho ukhulumile.”—Isa 2:4; Mik 4:3, 4.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Yini Ezokuphela Nakufika UmBuso kaZimu?
9 Yini ezokuthatha isikhundla seenhlangano ezikhuthaza abantu bona bakhohlakale? Ngemva kwe-Arimagedoni, zizokuba khona na iinhlangano ephasini? IBhayibheli lisitjela lithi: “Ukuya ngokwesithembiso sakhe, silindele amazulu amatjha nephasi elitjha, lapho kuyokuba khona ukulunga.” (2 Pit. 3:13) Amazulu amadala nephasi elidala, aborhulumende abakhohlakeleko nomphakathi wabantu abangaphasi kwabo, angekhe zisaba khona. Alo-ke yini ezokuthatha indawazo? Ikulumo ethi “amazulu amatjha nephasi elitjha” itjho ukuthi kuzokuba norhulumende omutjha nomphakathi wabantu omutjha. UmBuso ongaphasi kwakaJesu Krestu uzobe ubutjengisa kuhle ubuntu bakaJehova uZimu, onguZimu wokuhleleka. (1 Kor. 14:33) Yeke “iphasi elitjha” lizabe lihlelekile. Kuzokuba nabantu abalungileko abazokulungisa izinto. (Rhu. 45:16; [45:15, NW]) Bazabe balayelwa nguKrestu nababusa kunye naye abazi-144 000. Akhucabange ngesikhathi lapho zoke iinhlangano ezikhohlakeleko zizabe zithathelwe isikhundla yihlangano yinye, ebumbeneko begodu engakakhohlakali.
JUNI 10-16, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 48-50
Babelethi—Qinisani Indlela Imindenenu Ethembela Ngayo Ehlanganweni KaJehova
Ukulotjha Kwamambala Kuzokusiza Uhlale Uthabile
11 Silotjha uJehova lokha nasifunda iliZwi lakhe besifundise nabantwana bethu ngaye. ISabatha belinikela ama-Israyeli ithuba lokubekela ngeqadi izinto ebebazenza qobe, badzimelele ekuthuthukiseni ubuhlobo babo noJehova. (Eks. 31:16, 17) Labo ebebanokukholwa hlangana nabo bebafundisa abantwana babo ngoJehova nangobuhle bakhe. Nathi ngokwethu kufuze sibekele ngeqadi isikhathi sokufunda nokucabangisisa ngeliZwi lakaZimu. Lokhu kuyingcenye yokulotjha kwethu uJehova begodu kuyasiza bona sitjhidelane naye. (Rhu. 73:28) Nasifunda ndawonye njengomndeni singasiza abasesebatjha, abentwana bethu bona babe nobuhlobo obufuthumeleko noBabethu onethando weZulwini.—Funda IRhubo 48:13.
w11-ZU 3/15 19 ¶5-7
Unesizathu Sokujabula
“Zungezani iZiyoni, nina bantu, nihambahambe kulo, nibale imibhoshongo yalo. Bekani izinhliziyo zenu egoqweni lalo lokuvikela. Hlolani imibhoshongo yalo yokuhlala, ukuze nilandise ngalo esizukulwaneni sesikhathi esizayo.” (IHu. 48:12, 13) Lapha umhubi wayenxusa ama-Israyeli ukuba alibukele eduze iJerusalema. Ungacabanga yini ngezingxoxo zezinkumbulo eziyigugu zemikhaya yama-Israyeli eyayithathe uhambo oluya emzini ongcwele, emikhosini yaminyaka yonke futhi yabona ithempeli lawo elihle kakhulu? Kumelwe ukuba yayishukumiseleka ukuba “ilandise ngalo esizukulwaneni sesikhathi esizayo.”
Cabanga ngendlovukazi yaseSheba, eyaqale yangayethemba imibiko yokubusa kukaSolomoni okuhle ngokumangalisayo nokuhlakanipha kwakhe okukhulu. Yini eyayenza yakholelwa ukuthi izinto eyayizizwile zaziyiqiniso? Yathi: “Angizange ngibe nokholo emazwini abo kwaze kwaba yilapho sengifikile ukuze ngizibonele ngamehlo ami.” (2 IziKr. 9:6) Yebo, esikubona ‘ngamehlo ethu’ kungasithinta ngokujulile.
Ungazisiza kanjani izingane zakho ukuba zibone izimangaliso zenhlangano kaJehova ‘ngamehlo azo’? Uma kunehhovisi legatsha loFakazi BakaJehova endaweni yakini, yenzani umzamo wokulivakashela. Ngokwesibonelo, indawo uMandy noBethany abakhulela kuyo yayiqhele ngamakhilomitha angu-1 500 ukusuka eBethel yasezweni lakubo. Nokho, abazali babo babehlela ukuba kuvakashelwe khona njalo kuyobonwa izakhiwo, ikakhulu ngesikhathi besakhula. Bathi: “Ngaphambi kokuba sivakashele eBethel, sasicabanga ukuthi iyindawo ezothe kakhulu neyabantu abadala kuphela. Kodwa sahlangana nabantu abasha ababezikhandla enkonzweni kaJehova futhi beyijabulela! Sabona ukuthi inhlangano kaJehova yayingapheleli nje endaweni yakithi encane, futhi isikhathi ngasinye lapho sivakashela eBethel sasivuseleleka ngokomoya.” Ukuyibukela eduze inhlangano kaNkulunkulu kwakhuthaza uMandy noBethany ukuba baqale ukuphayona, futhi baze bamenyelwa ngisho nokuba bazokhonza eBethel isikhashana.
Ragelani Phambili NjengeZakhamuzi ZomBuso!
5 Funda umlando. Umuntu ofuna ukuba sisakhamuzi sakarhulumende wabantu kufuze afunde okuthileko ngomlando wakarhulumende loyo. Ngokufanako, labo abafuna ukuba zizakhamuzi zomBuso benza kuhle ngokufunda koke abangakufunda ngomBuso kaZimu. Cabangela isibonelo esabekwa madodana kaKora egade akhonza kwa-Israyeli wekadeni. Bekakuthabela kwamambala ukuba seJerusalema nendaweni yalo ekukhulekelwa kiyo nokulandisa ngomlando wedorobheli. Bekungasi mamatje nedaka ekwakhiwe ngalo egade kubakara khulu kodwana gade kungilokho okujanyelwe lidorobha nendawo leyo yokukhulekela. IJerusalema ‘bekumumuzi weKosi ekulu,’ uJehova, ngombana beliyikaba yokukhulekela okuhlwengileko. Bekukulapho umThetho kaJehova bewufundiswa khona. Bekusebantwini egade babuswa yiKosi yeJerusalema lapho uJehova atjengisa khona umusakhe wethando. (Funda IRhalani 48:1, 2, 9, 12, 13.) Njengawo, uyakululukela na ukufunda nokulandisa ngomlando wengcenye yehlangano kaJehova yephasini? Newufunda ngehlangano kaZimu ngokungeziweko nendlela uJehova asekela ngayo abantu bakhe, kulapho umBuso kaZimu uzokuba ngewamambala kuwe. Isifiso sakho sokutjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso sizokukhula ngokuzenzakalelako.—Jor. 9:24; Luka 4:43.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 805
Ubunjinga
Njengesitjhaba esinjingileko, ama-Israyeli bewathabela ukudla nokusela (1Kh 4:20; Mtj 5:18, 19) begodu ubunjingobo bebuwavikela emtlhagweni. (IzA 10:15; Mtj 7:12) Nanyana bekukhambisana nomnqopho kaJehova ukuthi ama-Israyeli athabele ipumelelo ngebanga lokusebenza kwawo budisi (madanisa ne-IzA 6:6-11; 20:13; 24:33, 34), wawayelelisa nangobungozi bokumkhohlwa njengoMthombo wokuphumelela kwawo, athome ukuthembela ebunjingeni. (Dut 8:7-17; IR 49:6-9; IzA 11:4; 18:10, 11; Jor 9:23, 24) Akhunjuzwa ukuthi ubunjinga ngebesikhatjhana (IzA 23:4, 5), angeze baba mhlatjelo wokutjhaphulula abantu ekufeni (IR 49:6, 7) begodu angeze bazuzisa abantu abahlongakeleko (IR 49:16, 17; Mtj 5:15). Atjengiswa nokuthi ukuqala ubunjinga ngengobuqakathekileko kuzowenza angabi msulwa begodu alahlekelwe mumusa kaJehova. (IzA 28:20; madanisa noJor 5:26-28; 17:9-11) Akhuthazwa nokuthi ‘adumise uJehova ngezinto [zawo] eziligugu.’—IzA 3:9.
JUNI 17-23, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 51-53
Ongakwenza Bona Ubalekele Ukwenza Imitjhapho Emikhulu
Ungayivikela Njani Ihliziywakho?
4 Encwadini yezAga 4:23, igama elithi ‘ihliziyo’ liqalisele emuntwini esinguye “ngaphakathi.” (Funda amaRhubo 51:8.) Ngamanye amezwi ‘ihliziyo’ iqalisele emicabangweni, emizweni, eenhlosweni neemfisweni zethu. Imumuntu esinguye ngaphakathi, ingasi umuntu esibonakala singuye ngaphandle.
5 Akhucabange ukuthi ipilwethu ikufanekisa njani ukuqakatheka komuntu esinguye ngaphakathi. Kokuthoma, nasizokuhlala sinemizimba ephilileko kufuze sikhethe ukudla okunepilo begodu sizibandule qobe. Ngokufanako kufuze silifunde qobe iBhayibheli neencwadi ezisekelwe kilo besitjengise ukuthi sikholelwa kuJehova. Ukwenza njalo kuzokwenza iinhliziyo zethu ezingokomfanekiso zihlale ziphilile. Ngokusebenzisa lokho esikufundako nokutjhumayela sitjengisa ukukholelwa kwethu kuJehova. (Rom. 10:8-10; Jak. 2:26) Kwesibili, nasikhuluma ngokubonakala kwethu kwangaphandle singazibona ngasuthi siphilile kodwana kufumaneke ukuthi siyagula ngaphakathi. Ngendlela efanako, nasiqala ihlelo lethu lokulotjha uZimu njengokufunda, ukuya esifundweni nezinye izinto singacabanga ukuthi ukukholwa kwethu kuqinile, kodwana kungafumaneka bona iinkanuko ezimbi ziyakhula ngaphakathi kwethu. (1 Kor. 10:12; Jak. 1:14, 15) Kufuze sikhumbule ukuthi uSathana ufuna ukusonakalisa ngokucabanga kwakhe. Angalinga njani ukwenza lokho ngokunqophileko? Alo, thina singazivikela njani?
Singahlala Simsulwa
5 UJehova uzosisiza silwisane nemicabango emimbi nasibawa isizo lakhe. Usipha umoyakhe ocwengileko usisize sihlale simsulwa. Nasithandazako singamtjela uJehova bona sifuna imicabangwethu imthabise. (IRhubo 19:15, [19:14 NW]) Singabe simbuze sizithobile, bona zikhona na iimfiso eenhliziyweni zethu ezingasibangela bona sone. (IRhubo 139:23, 24) Kufuze sihlale sibawa uJehova bona asisize sibalekele ukuziphatha kumbi, kunalokho siziphathe kuhle ngitjho nanyana kungasilula ngasosoke isikhathi.—Matewu 6:13.
6 Abanye bethu kungenzeka bona ngaphambi kobana sifunde ngoJehova besithanda izinto angazithandiko, begodu kungenzeka bona nanje sisalwisana neemfiso ezimbi zezintwezo. UJehova angasisiza sitjhuguluke, senze izinto ezimthabisako. Ngokwesibonelo, ngemva kobana iKosi uDavida ilele noBathi-Tjheba, yaphenduka, lokho yakwenza iinkhathi ezinengi ibawa bona uJehova ayidalele “ihliziyo ehlanzekileko” yabawa nokobana ayisize ibe mumuntu olalelako. (IRhubo 51:12, 14, [51:10, 12, NW]) Nakungenzeka khesaba neemfiso ezimbi esikhathini esidlulileko nanje sisalwisana nazo, uJehova uzosisiza sibe nesifiso sokumlalela nesokwenza izinto ezilungileko. Angasisiza sikwazi ukulawula imicabango yethu engakapheleli.—IRhubo 119:133.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 644
UDowegi
UmEdomu oyinduna yabelusi beKosi uSawula, ebekusikhundla esiphakemeko sokuba mtlhogomeli. (1Sa 21:7; 22:9) UDowegi bekamphroselithe. Lokha ‘nakabotjhiwe phambi kwakaJehova’ eNobi, mhlamunye ngebanga lesifungo, ukungahlwengeki namkha ukuba nobulepheru, uDowegi wabona umPhristi oPhakemeko u-Arhimeleki anikela uDavida uburotho bombukiso nesabula kaGoliyadi. Ngokukhamba kwesikhathi, lokha uSawula nakakhuluma neensebenzi zakhe aveza iinsolo zokuthi beziluka amano ngokujamelene naye, uDowegi watjho lokho akubone eNobi. Ngemva kokubiza umphristi ophakemeko nabanye abaphristi beNobi nokuhloma u-Arhimeleki ngemibuzo, uSawula watjela abonogada bona babulale abaphristi. Nabalako, uDowegi walalela umyalo kaSawula, khonokho wabulala abaphristi abama-85. Ngemva kwesenzo esikhohlakelekwesi, uDowegi warhayila boke abantu beNobi, abakhulu nabancani kunye nefuyo.—1Sa 22:6-20.
Njengombana kuvezwe esethulweni seRhubo 52, uDavida watlola malungana noDowegi, wathi: “Ilimu lakho libukhali njengotjhefana, liluka amano alimazako, liyakhohlisa. Uthanda okumbi ukudlula okulungileko, uthanda ukukhuluma amala kunokukhuluma iqiniso. Uthanda woke amezwi alimazako, wena limu elikhohlisako!”—IR 52:2-4.
JUNI 24-30, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 54-56
UZimu Ungehlangothini Lakho
w06-ZU 8/1 22 ¶10-11
Hlakanipha—Yesaba UNkulunkulu!
10 Ngesinye isikhathi, uDavide waya ku-Akhishi, inkosi yamaFilisti yomuzi waseGati, kubo kaGoliyati, eyocela ukukhoseliswa. (1 Samuweli 21:10-15) Izinceku zenkosi zamangalela uDavide zathi uyisitha sesizwe sazo. Wasabela kanjani uDavide kuleso simo esiyingozi? Wathululela inhliziyo yakhe kuJehova ngomthandazo. (IHubo 56:1-4, 11-13) Nakuba kwadingeka azenze osangene ukuze aphunyuke, uDavide wayazi ukuthi empeleni nguJehova owayemkhululile ngokubusisa imizamo yakhe. Ukuncika kukaDavide kuJehova ngenhliziyo yonke nokuthembela kwakhe kuye kwabonisa ukuthi wayemesaba ngempela uNkulunkulu.—IHubo 34:4-6, 9-11.
11 NjengoDavide singabonisa ukwesaba uNkulunkulu ngokuthembela esithembisweni sakhe sokusisiza ukuba sibhekane ngokuphumelelayo nezinkinga zethu. UDavide wathi: “Gingqela indlela yakho kuJehova, wethembele kuye, yena uyothatha isinyathelo.” (IHubo 37:5) Lokhu akusho ukumane sinikeze uJehova izinkinga zethu bese sisonga izandla singenzi okusemandleni ethu silindele ukuba athathe isinyathelo sokusisiza. UDavide akazange athandazele usizo wabe esesonga izandla. Wasebenzisa amakhono nokuhlakanipha uJehova ayemnike kona ukuze axazulule inkinga ayesuke ebhekene nayo. Nokho, uDavide wayazi ukuthi ngeke kwalindelwa ukuba imizamo yabantu iyodwa iphumelele. Kufanele kube njalo nangathi. Lapho sesenze konke okusemandleni, kumelwe sishiyele konke kuJehova. Eqinisweni, ngokuvamile akukho lutho esingalwenza, ngaphandle kokuncika kuJehova. Yilapho ukwesaba uNkulunkulu kungena khona. Singathola induduzo kula mazwi kaDavide asuka enhliziyweni: “Ukusondelana noJehova kungokwabamesabayo.”—IHubo 25:14.
cl-ZU 243 ¶9
Akukho Lutho ‘Olungasihlukanisa Nothando LukaNkulunkulu’
9 UJehova uyakwazisa nokukhuthazela kwethu. (Mathewu 24:13) Khumbula ukuthi uSathane ufuna umshiye uJehova. Usuku ngalunye ohlala ngalo uthembekile kuJehova usuke usizile ekuphenduleni ukukloloda kukaSathane. (IzAga 27:11) Ngezinye izikhathi akulula ukukhuthazela. Izinkinga zempilo, zezimali, ukucindezeleka ngokomzwelo nezinye izithiyo kungenza usuku ngalunye lube umqansa. Ukuhlehliswa kwezinto ezilindelwe nakho kungakudikibalisa. (IzAga 13:12) Ukukhuthazela naphezu kwezinkinga ezinjalo kuyigugu nakakhulu kuJehova. Yingakho nje iNkosi uDavide yacela uJehova ukuba agcine izinyembezi zayo ‘egabheni lesikhumba,’ yabe isinezela ngokuqiniseka: “Azikho yini encwadini yakho?” (IHubo 56:8) Yebo, uJehova uyazazisa futhi uyazikhumbula zonke izinyembezi nokuhlupheka esikukhuthazelelayo sibe sihlala sithembekile kuye. Nazo ziyigugu kuye.
Ithando Lisisiza Sihlule Ukusaba
16 USathana uyazi ukuthi siyakuthanda ukuphila. Uthi sizokudela zoke izinto esinazo, ngitjho nobuhlobo bethu noJehova ukwenzela ukuthi siragele phambili nokuphila. (Job. 2:4, 5) Lawa mamala ahlaza! Nanyana kunjalo, nguye “oneendlela zokubangela ukufa.” USathana ulinga ukusebenzisa ukusaba kwethu okungokwemvelo, ukusenza bona silahle uJehova. (Heb. 2:14, 15) Kobunye ubujamo, abakhambisani bakaSathana bathusela ukuthi bazokubulala iinceku zakaJehova nazala ukulahla ukukholwa kwazo. Obunye godu ubujamo, USathana ulinga ukusebenzisa ukugula okumasikizi ukuthi singathembeki kuJehova. Abodorhodere namkha amalunga wemindeni engakholwako bangasigandelela bona samukele ukufakelwa iingazi, okuyinto engakhambisani nomtheko kaZimu. Omunye angasikatelela ukuthi samukele ukulatjhwa okungakhambelani neenkambiso ezingokomTlolo.
17 Nanyana singafuni ukufa, siyazi ukuthi uJehova ngekhe alisa ukusithanda ngitjho nanyana singafa. (Funda yebeRoma 8:37-39.) Umngani kaJehova nakahlongakalako, uhlala asemkhumbulwenakhe, ngasuthi usaphila. (Luk. 20:37, 38) Uyakululukela ukumvusa aphile godu. (Job. 14:15) UJehova ubhadale isikolodo esiphezulu khulu ukwenzela bona umuntu “abe nokuphila okungapheliko.” (Jwa. 3:16) Siyazi ukuthi uJehova usithanda kangangani nokuthi unendaba nathi. Yeke, kunokuthi silahle uJehova lokha nasigulako namkha sithuselwa kukufa, sitjhidela kuye ukuthi asiduduze, asinikele ukuhlakanipha namandla. Ngilokho u-Valérie nendodakwakhe abakwenzako.—Rhu. 41:3.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 857-858
Ukwazi Kusesengaphambili, Ukuhlela Kusesengaphambili
Isenzo sakaJudasi sokuthengisa uJesu sazalisekisa isiphorofido besaveza ukuthi uJehova neNdodanakhe bazi izinto kusesengaphambili. (IR 41:9; 55:12, 13; 109:8; IzE 1:16-20) Nanyana kunjalo, angeze kwatjhiwo ukuthi uZimu wahlelela uJudasi kusesengaphambili ikambo azoyilandela. Iimphorofido zabikezela ukuthi uJesu bekazokuthengiswa mumuntu atjhidelene naye, kodwana akhenge zitjho ngokunqophileko ukuthi bekuzokuba ngubani kilabo ebekatjhidelene nabo. Iinkambiso zeBhayibheli azivumi ukuthi uZimu wahlelela uJudasi lokho ebekazokwenza kusesengaphambili. Nakaveza ikambiso ecwengileko, umpostoli wathi: “Ungarhabi ukubeka izandla zakho kinanyana ngubani; ungabi mhlanganyeli ezonweni zabanye; hlala umsulwa.” (1Tm 5:22; madanisa no-3:6.) Nakaveza ukutshwenyeka kwakhe ngokwenza isiqunto esihle nakakhetha abapostoli abali-12, uJesu wathandaza ubusuku boke kuBabakhe ngaphambi kokubazisa akuquntileko. (Luk 6:12-16) Ngathana bekuhlelwe kusesengaphambili bona uJudasi athengise uJesu, isenzwesi besingekhe sikhambisane nesinqophiso sakaZimu kunye nendlelakhe yokwenza izinto begodu ngokukhambisana nomthetho, lokho bekuzokwenza uZimu umhlanganyeli ezonweni ezenziweko.
Kuyakhanya ukuthi ngesikhathi uJudasi akhethwa bona abe mpostoli, ihliziywakhe akhenge iveze netshwayo elincani lokuthi uzokuthengisa uJesu. Wavumela ‘umrabhu onetjhefu wavela’ begodu wamsilaphaza, lokho kwenza bona angasalandeli iinqophiso zakaZimu kunalokho walandela indlela kaDeveli, eyamenza waba mkhohlisi nesela. (Heb 12:14, 15; Jwa 13:2; IzE 1:24, 25; Jak 1:14, 15; funda esithi, JUDAS No. 4.) Ukuhlubuka kwakhe nasele kwakhekile ehliziyweni, uJesu wakghona ukufunda ihliziyo kaJudasi bewabona ukuthi nguye ozomthengisa.—Jwa 13:10, 11.