Iinkhombiso Zencwajana Ethi, IPilo NomSebenzi WobuKrestu IHlelo LomHlangano WeBandla
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
SEPTEMBA 2-8, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 79-81
Thanda Igama LakaJehova Eliphazimulako
Isihlengo ‘Sisipho Esipheleleko’ Esivela KuBabethu
5 Thina-ke, kuzokubonakala njani bona siyalithanda ibizo lakaZimu? Kuzokubonakala ngendlela esiziphatha ngayo. UJehova ufuna sicwenge. (Funda 1 Pitrosi 1:15, 16.) Lokho kutjho ukuthi kufuze silotjhe yena kwaphela, simlalele ngeenhliziyo zethu zoke. Nanyana singatlhoriswa kangangani, senza koke esingakwenza bona siphile ngokwemithetho yakhe. Izenzo zethu ezilungileko azifane nokukhanya ebantwini zilethe idumo kuJehova. (Mat. 5:14-16) Asicwengekeni, sitjengise ngepilwethu bona imithetho kaJehova ilungile nokuthi uSathana unguSomalakazi. Nakungenzeka sitjhaphe, siyalungisa, sitjhuguluke besilise nemikghwa ehlazisa uJehova.—Rhu. 79:9.
ijwbv-ZU 3 ¶4-5
Roma 10:13—“Biza Igama LeNkosi”
EBhayibhelini, inkulumo ethi “biza igama likaJehova” isho okungaphezu nje kokwazi igama likaNkulunkulu nokulisebenzisa lapho umkhonza. (IHubo 116:12-14) Isho nokuthembela kuNkulunkulu nokucela usizo kuye.—IHubo 20:7; 99:6.
Igama likaNkulunkulu lalibalulekile kuJesu Kristu. Amazwi akhe okuqala emthandazweni wakhe oyisibonelo ayethi: “Baba wethu osemazulwini, malingcweliswe igama lakho.” (Mathewu 6:9) UJesu wabonisa nokuthi ukuze sithole ukuphila okuphakade kumelwe simazi, simlalele futhi simthande uMnikazi walelo gama.—Johane 17:3, 6, 26.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 111
UJosefa
Igama LakaJosefa Liqalwa Njengeliqakathekileko. Ngebanga lesikhundla esiqakathekileko uJosefa ebekanaso hlangana namadodana kaJakopo, bekufaneleka bona ngezinye iinkhathi kusetjenziswe igama lakhe nakukhulunywa ngeenkoro zakwa-Israyeli (IR 80:1) namkha labo ababayingcenye yombuso wangetlhagwini. (IR 78:67; Amo 5:6, 15; 6:6) Igama lakhe kukhulunywa nangalo esiphorofidweni seBhayibheli. Embonweni wesiphorofido owabonwa nguHezekiyeli, ilifa lakaJosefa liziingcenye ezimbili (Hez 47:13), idorobho elibizwa ngokuthi “uJehova Ulapho” linesango elibizwa ngegama lakaJosefa (Hez 48:32, 35) begodu nakukhulunywa ngokuhlanganiswa kwabantu bakaJehova, uJosefa uqalwa njengekosana yengcenye yombuso noJuda naye uqalwa njengekosana yenye ingcenye. (Hez 37:15-26) Isiphorofido saka-Obadiya satjengisa ukuthi “iinzukulwana zakaJosefa” zizokuhlanganyela ekutjhabalaliseni “iinzukulwana zaka-Esewu” (Oba 18), begodu isiphorofido sakaZakariya siveza ukuthi uJehova uzokusindisa “indlu kaJosefa.” (Zak 10:6) Kunokuthi kuvele u-Efrayimu, kuvela ikoro kaJosefa nakubalwa u-Israyeli kaZimu.—sAm 7:8.
Ukuvela kwegama lakaJosefa kusAmbulo 7:8 kuveza ukuthi isiphorofido sakaJakopo asikhuluma ngaphambi kokuhlongakala kwakhe besizokuthinta u-Israyeli kaZimu. Nje-ke kuyazwisiseka ukuthi uZimu kaJakopo onaMandla, uJehova, wanikela ngoJesu Krestu uMelusi oMuhle owadela ukuphila kwakhe “ngebanga lezimvu.” (Jwa 10:11-16) UKrestu Jesu ulilitje eliyihloko lesisekelo lapho kuhlezi khona ithempeli lakaZimu elenziwa ngu-Israyeli kaZimu. (Efe 2:20-22; 1Pt 2:4-6) UZimu uMninimandla Woke unoMelusi lo oliliTje.—Jwa 1:1-3; IzE 7:56; Heb 10:12; madanisa noGen 49:24, 25.
SEPTEMBA 9-15, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 82-84
Thabela Amalungelo Onawo Wokusebenzela UJehova
Esikufunda Eenyonini Zomkayi
Abahlala eJerusalema bebazijayele iinkonjani ezakha isidleke sazo endaweni eliliwa. Ezinye zeenkonjanezo bezakhe ethempelini lakaSolomoni. Kuyatjho bona iinkonjanezo ebezihlala ethempelini, bezihlala endaweni ephephe kwamambala, lapho ebezizokwazi ukukhulisela khona amadzinyanazo.
Umtloli weRhubo 84—ongomunye wamadodana kaKhorarhi ebekasebenza ethempelini kanye ngeveke, eenyangeni ezisithandathu—wazilemuka iindleke lezo ebezisethempelini. Bekakukhanuka ukuba njengekonjani, ahlale unomphela emzini kaJehova. Wababaza wathi: “Maye iyathandeka indlwakho, [“Jehova,” NW], Mninimandlawoke! Umphefumulwami uyalangazelela, iye, ufisa ukuba sesirhodlweni [“sakaJehova,” NW]; ihliziywami nomzimbami ululukela uZimu ophilako. Ngitjho nemirwibili ifunyene ikhaya ema-aldarinakho. Kosami, Mninimandlawoke, nekonjani ifunyene indlwanayo lapha ibeka khona amadzinyanayo.” (IRhubo 84:1-3) Njeke, thina nabantwabethu vane khesizizwe njalo na ngokuba sebandleni nabantu bakaZimu?—IRhubo 26:8, 12.
w08-ZU 7/15 30 ¶3-4
Zibekele Imigomo Efinyelelekayo, Ujabule
Ukuhamba kweminyaka noma ukuwohloka kwempilo, kungakulinganisela ngandlela-thile lokho esikwazi ukukwenza enkonzweni kaJehova. Uma ungumzali, ungase ube nomuzwa wokuthi akungakanani okuzuzayo esifundweni sakho somuntu siqu noma emihlanganweni yobuKristu ngoba abantabakho badla isikhathi sakho esiningi namandla. Nokho, kungenzeka yini ukuthi ngezinye izikhathi ukugxila kulokho okukulinganiselayo yikho okukuvimbela ukuba ubone lokho osengakwazi ukukwenza?
Ezinkulungwaneni zeminyaka edlule, umLevi othile wazwakalisa isifiso ayengenakukwazi ukusanelisa. Wayenelungelo lokukhonza ethempelini amasonto amabili ngonyaka. Nokho, wazwakalisa isifiso esincomekayo sokuhlala phakade ngase-altare. (IHu. 84:1-3) Yini eyasiza le ndoda ethembekile ukuba yaneliseke? Yaqaphela ukuthi ukuba semagcekeni ethempeli ngisho nosuku olulodwa kwakuyilungelo eliyingqayizivele. (IHu. 84:4, 5, 10) Ngendlela efanayo, kunokuba sigxile kulokho okusilinganiselayo, kufanele sizame ukuthola nokwazisa izinto esikwaziyo ukuzenza.
UJehova Uyakuthanda!
12 Nangabe uyagula qiniseka ngokuthi uJehova uyakwazi oqalene nakho. Mbawe akusize bona uqale izinto ngendlela aziqala ngayo. Fumana imiTlolo eduduzako uJehova akubekele yona eliZwini lakhe. Dzimelela emavesini akhuluma ngokuthi uJehova uzithanda kangangani iinceku zakhe. Nawenza njalo, uzokubona ukuthi uJehova muhle ebantwini abamlotjha ngokuthembeka.—Rhu. 84:11.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 816
Abanganaboyise
Ngebanga lokuthi bekulula ukukhohlwa abahlongakalelweko nabangakavikeleki uJehova wasebenzisa amezwi athi “abanganaboyise” ukuhlathulula ukulunga namkha ukuhlubuka kwama-Israyeli. Lokha isitjhabesi nasisesenobuhlobo obuhle noJehova abanganaboyise bebatlhogonyelwa. Lokha ubulungiswa nabuthoma ukuhlanakelwa enarheni, abanganaboyise bebangasatlhogonyelwa begodu lokho bekulitshwayo lokuziphatha kumbi kwesitjhaba. (IR 82:3; 94:6; Isa 1:17, 23; Jor 7:5-7; 22:3; Hez 22:7; Zak 7:9-11; Mal 3:5) UJehova wabaqalekisa labo ebebatlhorisa abanganaboyise. (Dut 27:19; Isa 10:1, 2) UJehova uzibiza ngokuthi uMvikelabo (IzA 23:10, 11), uMsizabo (IR 10:14) noBababo. (IR 68:5) Nguye okhupha isahlulelo bona abavikele (Dut 10:17, 18), uyabarhawukela (Hos 14:3) abasekele (IR 146:9) bekasindise nokuphila kwabo.—Jor 49:11.
Elinye itshwayo elitjengisa ukuba mKrestu wamambala kutlhogomela abahlongakalelwe madoda namkha ababelethi. Umfundi uJakopo watlolela amaKrestu wathi: “Umhlobo wokulotjha ohlwengileko ngokombono kaZimethu uBaba ngilo: Kutlhogomela iintandani nabahlolokazi esizini labo, nokuhlala unganabala elivela ephasini.”—Jak 1:27.
SEPTEMBA 16-22, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 85-87
Umthandazo Usisiza Sikghodlhelele
Uyayitjengisa Na Iphazimulo KaJehova?
10 Bona sitjengise iphazimulo kaZimu, godu kufuze ‘sithandaze ngeenkhathi zoke.’ (Rom. 12:12) Singakghona begodu kufuze sithandazele bona uJehova asisize simkhonze ngendlela ayamukelayo. Bona senze lokho, singambawa ngokufaneleko bona asiphe umoya ocwengileko, ikholo elingeziweko, amandla wokujamelana neenlingo nekghono ‘lokuphatha ilizwi lakaZimu ngokutjhejisisa.’ (2 Thi. 2:15; Mat. 6:13; Luka 11:13; 17:5) Njengombana umntwana athembela kuyise, nathi kufuze sithembele kuBabethu wezulwini, uJehova. Nesimbawa bona asisize simkhonze ngokuzeleko, singaqiniseka bona uzokwenza njalo. Singathomi sibe namazizo wokobana siyamtshwenya! Kunalokho, asimdumiseni ngomthandazo, simthokoze, sifune isinqophiso sakhe khulukhulu nesilingwako, simbawe asisize simkhonze ngeendlela eziphazimulisa ibizo lakhe elicwengileko.—Rha. 86:12; Jak. 1:5-7.
Indlela UJehova Aphendula Ngayo Imithandazwethu
17 Funda iRhubo 86:6, 7. Umrhubi uDavida waqiniseka ukuthi uJehova bekayizwa bekayiphendule imithandazwakhe. Nawe ungaqiniseka ngalokho. Iimbonelo esicoce ngazo esihlokwenesi zingasiqinisekisa ukuthi uJehova angasinikela ukuhlakanipha namandla bona sikghodlhelele. Angasebenzisa abafowethu nabodadwethu namkha abantu abangamlotjhiko ukuthi basisize.
18 Njengombana singekhe sahlala silindele ukuthi uJehova aphendule imithandazwethu ngendlela esilindele ngayo, siyazi ukuthi uzoyiphendula. Uzosinikela lokho esikutlhogako ngesikhathi esikutlhoga ngaso. Yeke ragela phambili uthandaza ngokukholwa, uqiniseka ukuthi uJehova uzokutlhogomela nje nokuthi ‘uzokwanelisa isifiso sakho koke okuphilako’ ephasini elitjha elizako.—Rhu. 145:16.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-1 1058 ¶5
Ihliziyo
Ukulotjha “Ngehliziyo Epheleleko.” Ihliziyo yamambala kufuze iphelele nayizakusebenza kuhle, kodwana engokomfanekiso ingahlukana phakathi. UDavida wathandaza wathi: “Ngenze ngisabe igama lakho ngehliziywami yoke,” ukutjengisa ukuthi ihliziyo yomuntu ingahlukana kuye ngezinto azithandako namkha azisabako. (IR 86:11) Umuntu onjalo kungenzeka ‘angathembeki ngokupheleleko’—abe phakathi naphakathi ekulotjheni uZimu. (IR 119:113; sAm 3:16) Umuntu angaba ‘neenhliziyo ezimbili’ (okutjho ukuba nehliziyo nenye ihliziyo), angalinga ukulotjha amakhosi amabili namkha akhulume amala, atjho into ethileko kube ucabanga okhunye. (1Kr 12:33; IR 12:2 umtlolo waphasi) UJesu wakukhalima ukuba neenhliziyo ezimbili nobuzenzisi.—Mat 15:7, 8.
SEPTEMBA 23-29, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 88-89
Indlela KaJehova Yokubusa Iphuma Phambili
Sekela UkuBusa KwakaJehova!
5 Ngiliphi elinye ibanga elisenza siqiniseke bona uJehova uyakufanelekela ukuBusa? Ilungelo lakhe lokubusa ulisebenzisa kuhle, ngombana wenza izinto ngobulungisa. Wathi: “[“nginguJehova,” NW] owenza ukwethembeka, ubulungiswa kanye nokulunga ephasini. Iye, ngikho lokho okungijabulisako.” (Jor. 9:24) Akatlhogi ukusizwa mithetho yabantu bona imlemukise ngendaba yokwenza ubulungiswa. Ngombana kuhlekuhle nguye onikela abantu imithetho, phela uJehova yena ngokwakhe ubulungiswa. Kungebangelo iBhayibheli lithi: “Ukulunga nobulungiswa kusisekelo sesihlalo [sakhe] sobukhosi.” Lokho kuyasitjela ukuthi imithethwakhe, iinkambiso neenqunto azithathako zilungile. (Rhu. 89:15, [89:14, NW]; 119:128) USathana wathi uJehova akabusi ngobulungiswa, kodwana naku yena uyabhalelwa ukwenza iphasi bona libe nobulungiswa.
Sekela UkuBusa KwakaJehova!
10 Ukubusa kwakaJehova akugandeleli abantu. Kunalokho ufuna abantu batjhaphuluke begodu bahlale bathabile. (2 Kor. 3:17) UDavida wayibeka bunjesi indaba le: “Iphazimulo nobukhosi kuphambi [kwakaZimu], amandla netokozo kusesigodlweni sakhe.” (1 Kron. 16:7, 27) Nomrhubi u-Etani wathi: “Babusisiwe abantu abazi umkhosi womgidi, labo abakhamba emkhanyweni wobukhona bakho. Ilanga loke bahlokoma ngebizo lakho begodu baphakamisa ukulunga kwakho.”—Rhu. 89:16, 17, [89:15, 16, NW].
11 Alo yini engasisiza sithuthukise ukuqiniseka kwethu ukuthi ukubusa kwakaJehova kuphuma phambili? Singasizwa kukuthi qobe sizindle ngendlela uJehova alunge ngayo. Nasenza njalo sizozizwa njengomrhubi owathi: “Ilanga ngesirhodlweni sakho lihle kunamalanga ayikulungwana kenye indawo.” (Rhu. 84:10) Kungenzeka njani lokho? Phela uJehova unguMdalethu, yeke uyazi ukuthi nasizakuthaba yini esiyitlhogako begodu qobe uhlala asipha izinto ezizosithabisa. Kufuze sazi-ke ukuthi nanyana yini asibawa bona siyenze izokuthabisa thina ngitjho nanyana lokho ngasikhathi kungatjho ukuthi kufuze sidele izinto ezithileko.—Funda u-Isaya 48:17.
Qiniseka Bona UmBuso KaKrestu Uzowufeza Umnqopho KaZimu
14 Akhusucabange ngalokho uZimu akuthembisa iKosi uDavida obekabusa u-Israyeli wekadeni. Lesi bekusivumelwano sakaZimu noDavida. (Funda 2 Samyela 7:12, 16.) Isivumelwanesi senziwa ngesikhathi uDavida ayikosi yeJerusalema, uZimu wamthembisa bona uMesiya uzokuba sizukulwana sakhe. (Luk. 1:30-33) Yeke, uJehova wembula bona isizukulwanesi besizokuba “nelungelo” elingokomthetho lokuthatha ilifa lobukhosi bakaDavida bube mBuso kaMesiya. (Hez. 21:25-27) UJesu nguye onelungelo lokwenza isihlalo sobukhosi sakaDavida bona “sidzimelele isiphelani.” Ngebangelo-ke, isizukulwana sakaDavida “sizakujama nini nanini, isihlalo sakhe sinzinze phambi [kwakaZimu] njengelanga.” (Rhu. 89:34-37) Lokho kutjho khona bona lingawa lidojwe ziinkukhu nange ukubusa kwakaMesiya kukhohlakala, begodu lokho ozokwenza kuzokuhlala isiphelani!
Izinto ZakaZimu Eziligugu
cl-ZU 281 ¶4-5
“Wena Wedwa [Uqotho]”
4 Igama elithi “ubuqotho” njengoba lisetshenziswe emiBhalweni YesiHebheru lisho umusa ozinamathelisa ngothando entweni ethile futhi ungasuki kuze kube yilapho usuyifezile injongo yawo ngaleyo nto. Buhilela okungaphezu kokwethembeka. Phela umuntu angathembeka ngoba nje kufanele. Kanti ubuqotho bona busekelwe othandweni. Okunye futhi, igama elithi “-thembekile” lingasebenza nasezintweni ezingaphili. Ngokwesibonelo, umhubi wabiza inyanga ngokuthi ‘ufakazi othembekile esibhakabhakeni’ ngenxa yokuthi iba khona njalo ebusuku. (IHubo 89:37) Kodwa inyanga ngeke kushiwo ukuthi iqotho. Ngani? Ngoba ubuqotho buyindlela yokubonisa uthando—okuyinto izinto ezingaphili ezingenakuyibonisa.
5 Ngomqondo elisetshenziswe ngawo emiBhalweni, igama elithi ubuqotho libonisa imizwelo. Indlela elisebenza ngayo ibonisa ukuthi kunobuhlobo obuthile phakathi komuntu obonisa le mfanelo nalowo eboniswa kuye. Ubuqotho obunjalo abuguquguquki. Abufani namagagasi olwandle apheshulwa imimoya. Kunalokho, ubuqotho, noma uthando oluqotho, buqinile futhi bunamandla okunqoba izithiyo ezinkulu kakhulu.
SEPTEMBA 30–OKTOBA 6
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 90-91
Thembela KuJehova Bona Uphile Isikhathi Eside
Ukufuna Ipilo Engapheliko
Akusibo boke abososayensi abavumako ukuthi iinongo zokukhandela ukuluphala zingenza abantu baphile isikhathi eside ukudlula njenganje. Liqiniso ukuthi ukuphila kwabantu kuthuthukile nasimadanisa neminyaka yabo-1801 kufikela 1900. Kodwana lokho kungebanga lokuthi zehlanzeko zingcono kunangaphambilini, sele kunetuthuko nakuziwa emagulweni, nekusebenziseni imitjhoga yokuhlwengisa amanceba, kunemitjhoga ekhandela amalwele neminye eminengi yokwelapha amalwele. Abanye abosiyazi bakholelwa ukuthi ukuphila komuntu kufika lapho kufuze kugcine khona.
Pheze iminyaka ezi-3 500 edlulileko umtloli weBhayibheli uMosi wabona ukuthi: “Iminyaka yokuphila kwethu imatjhumi alikhomba, nasiqinileko ibe matjhumi abunane; kodwana ubuhle bayo bunobudisi nesizi. Mbala iminyakethu idlula masinyana bese thina siyaphapha semuke.” (IRhubo 90:10) Ngitjho nangaphezu kokulinga okungaka kokuthi abantu baphile isikhathi eside, kodwana kusaba njengombana uMosi ahlathulula.
Ngakelinye ihlangothi, indalo enjengelwandle elibomvu, nengcenye yinye ye-quahog clam ingaphila iminyaka engaphezu kwema-200, imithi enjenge-giant sequoia ingaphila iingidigidi zeminyaka. Nasimadanisa ukuphila kwethu nekwezinto esele sikhulume ngazo, singazibuza ukuthi ‘kukhona na okungcono kunokuphila iminyaka imatjhumi alikhomba, nasiqinileko ibe matjhumi abunane?’
wp19.1 5, ibhoksi
Ngubani Ibizo Lakazimu?
Lo mbuzo abanengi abazibuza wona. Mhlamunye nawe ukhewazibuza. Singawubeka nanganasi indlela: Nangabe izulu nephasi kunombumbi, uZimu yena wavelaphi?
Abososayensi bayavuma ukuthi izulu nephasi linesithomo. Ukuvumelana nesisekelo samezwabo, ivesi lokuthoma leBhayibheli lithi: “Koke kwathoma lokha uZimu nakadala izulu nephasi.”—Genesisi 1:1.
Izulu nephasi akhenge lizibumbe begodu akhenge lizivelele. Into angeze yavela entweni engekho. Nangabe bekunganalitho ngaphambi kobana kuthome izulu nephasi, lokho kutjho ukuthi nanamhlanjesi bengeze kube nezulu nephasi. Kunento ekukade ikhona begodu engasi yingcenye yezulu nephasi ekufuze bona yabangela ukuba khona kwezulu nephasi. UJehova uZimu, onamandla nokuhlakanipha okungapheliko omuMmoya, nguye oBangele ukubaKhonokho.—Jwanisi 4:24.
Nalikhuluma ngoZimu, iBhayibheli lithi: “Wena bewunguZimu nini nanini, iintaba zingakabi khona, iye, ungakavezi iphasi nelizwe.” (IRhubo 90:2) Nje-ke, uZimu yena bekasolo akhona. Ngebangelo, ‘ekuthomeni’ wabumba izulu nephasi.—IsAmbulo 4:11.
Ithando Lisisiza Sihlule Ukusaba
16 USathana uyazi ukuthi siyakuthanda ukuphila. Uthi sizokudela zoke izinto esinazo, ngitjho nobuhlobo bethu noJehova ukwenzela ukuthi siragele phambili nokuphila. (Job. 2:4, 5) Lawa mamala ahlaza! Nanyana kunjalo, nguye “oneendlela zokubangela ukufa.” USathana ulinga ukusebenzisa ukusaba kwethu okungokwemvelo, ukusenza bona silahle uJehova. (Heb. 2:14, 15) Kobunye ubujamo, abakhambisani bakaSathana bathusela ukuthi bazokubulala iinceku zakaJehova nazala ukulahla ukukholwa kwazo. Obunye godu ubujamo, USathana ulinga ukusebenzisa ukugula okumasikizi ukuthi singathembeki kuJehova. Abodorhodere namkha amalunga wemindeni engakholwako bangasigandelela bona samukele ukufakelwa iingazi, okuyinto engakhambisani nomtheko kaZimu. Omunye angasikatelela ukuthi samukele ukulatjhwa okungakhambelani neenkambiso ezingokomTlolo.
17 Nanyana singafuni ukufa, siyazi ukuthi uJehova ngekhe alisa ukusithanda ngitjho nanyana singafa. (Funda yebeRoma 8:37-39.) Umngani kaJehova nakahlongakalako, uhlala asemkhumbulwenakhe, ngasuthi usaphila. (Luk. 20:37, 38) Uyakululukela ukumvusa aphile godu. (Job. 14:15) UJehova ubhadale isikolodo esiphezulu khulu ukwenzela bona umuntu “abe nokuphila okungapheliko.” (Jwa. 3:16) Siyazi ukuthi uJehova usithanda kangangani nokuthi unendaba nathi. Yeke, kunokuthi silahle uJehova lokha nasigulako namkha sithuselwa kukufa, sitjhidela kuye ukuthi asiduduze, asinikele ukuhlakanipha namandla. Ngilokho u-Valérie nendodakwakhe abakwenzako.—Rhu. 41:3.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
Kghani Unengilozi Ekugadileko?
IBhayibheli alitjho ukuthi omunye nomunye wethu unengilozi emgadileko. Iye kuliqiniso bona uJesu wathi: “Qinisekani bonyana aninyazi ngitjho namunye wabancancanaba [abafundi bakaKrestu]. Ngambala ngiyanitjela bona iingilozi zabo ezulwini zihlala njalo ziphambi kwakaBaba ezulwini.” (Matewu 18:10) UJesu bekangatjho bona ngamunye wethu unengilozakhe, awa, bekamane athi iingilozi ziyakuthanda ukwazi ngepilo yomunye nomunye wabafundi bakhe. Nje-ke, labo abalotjha uZimu kwamambala abazifaki engozini ngabomu bacabange ukuthi iingilozi zakaZimu zizobavikela.
Kghani lokhu sekutjho ukuthi iingilozi azibasizi abantu? Akusinjalo. (IRhubo 91:11) Abanye abantu bakukholelwa ngokuzeleko bona uZimu usebenzise ingilozi ukubavikela nokubanqophisa. UKenneth ebekukhulunywa ngaye esihlokweni sokuthoma, ungomunye wabazizwa njalo. Nanyana singekhe sakatelela bona kunjalo, kungenzeka uqinisile. Kujayelekile bona aboFakazi bakaJehova babone ubufakazi bokusizwa ziingilozi nabatjhumayelako. Nokho, njengombana singekhe sakwazi ukubona iingilozi ngelihlo lenyama, angekhe satjho bona uZimu uzisebenzisa ngezinga elingangani ukusiza abanye ngemirarwabo ehlukahlukeneko. Nanyana kunjalo, sizabe singoni nasithokoza uMninimandlawoke ngananyana ngiliphi isizo alinikeleko.—Kolose 3:15; Jakopo 1:17, 18.
OKTOBA 7-13, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 92-95
Ukulotjha UJehova Yindlela Ephuma Phambili Yokuphila!
Bantu Abatjha Zibekeleni Imigomo Yokusebenzela UZimu
5 Okuqakatheke khulu okusenza sizibekele imigomo yokusebenzela uJehova kukuthi sifuna ukumthokoza ngakho koke asenzela khona. Umrhubi wathi: “Kuhle ukuthokoza uSomnini . . . ungithokozisile ngomsebenzakho, Somnini, ngezenzo zezandla zakho ngizakuhlokoma.” (Rhu. 92:2, 5) Zibuze muntu omutjha ukuthi umkoloda kangangani uJehova. Cabanga ngezinye zezinto akwenzele zona, uphila nje kungebanga lakhe. Ukunikele ukukholwa, wakunikela iliZwi lakhe iBhayibheli, unebandla ohlanganyela kilo, asisayiphathi yekusasa elingcono. Yeke nawuzibekela imigomo yokumsebenzela, uzabe utjengisa ukuthi umthokoza kangangani ngezinto akuphe zona. Lokho kuzokwenza utjhidelane naye.
Ucabanga Njengobani?
8 UJehova naye ufana nombelethi ofuna abantwana bakhe baphile kamnandi. (Isa. 48:17, 18) Kungebangelo asifundisa iinkambiso ezizosisiza siziphathe kuhle besiphathe nabanye abantu kuhle. Yeke ufuna siqale izinto ngendlelakhe begodu siphile ngemithethwakhe. Lokhu akwenzi bona singabi netjhaphuluko, kunalokho kusenza sikwazi ukucabanga. (Rhu. 92:5; IzA. 2:1-5; Isa. 55:9) Kusisiza sithathe iinqunto ezizosithabisa begodu zisisize ngeendlela ezinengi. (Rhu. 1:2, 3) Kuyatjho bona ukucabanga njengoJehova kusisiza ngeendlela ezinengi khulu!
UJehova Uyakuthanda!
18 Ngitjho nanyana sesiluphele singaqiniseka ngokuthi uJehova usesenomsebenzi ekufuze siwenze. (Rhu. 92:12-15) UJesu wasifundisa ukuthi kungakhathaliseki ukuthi sinamakghono amancani kangangani namkha amandlethu mancani kangangani, uJehova uthabela nanyana yini esimenzela yona. (Luk. 21:2-4) Yeke dzimelela kilokho okghona ukukwenza. Ngokwesibonelo, izinto ongazenza, khuluma ngoJehova, thandazela abafowenu begodu ukhuthaze abanye bona bahlale bathembekile. UJehova ukuqala njengesisebenzi esikunye naye ingasi ngebanga lezinto ozifezako kodwana ngesifiso sokumhlonipha.—1 Kor. 3:5-9.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
cl-ZU 176 ¶18
‘O Ukujula Kokuhlakanipha KukaNkulunkulu!’
18 Phawula indlela umphostoli uPawulu akuveza ngayo ukuba yingqayizivele kokuhlakanipha kukaJehova: “O ukujula kwengcebo nokuhlakanipha nolwazi lukaNkulunkulu! Yeka ukuthi zingezingaphenyeki kanjani izahlulelo zakhe nokuthi zingezingenakuthungathwa kanjani izindlela zakhe!” (Roma 11:33) Ngokuqala leli vesi ngesibabazo esithi “O,” uPawulu wayebonisa ukuthinteka okujulile—ukumangala okukhulu. Igama lesiGreki alikhetha elisho “ukujula” lihlobene eduze negama elisho “ulasha.” Ngakho, amazwi akhe akha umfanekiso ocacile engqondweni. Uma sihlola ukuhlakanipha kukaJehova, kuba njengokungathi sigqolozele umgodi ongenamkhawulo, indawo ejule nebanzi kangangokuthi asinakubuqonda ubukhulu bayo, ingasaphathwa eyokubona lapho igcina khona. (IHubo 92:5) Akufanele yini kusenze sithobeke lokho?
OKTOBA 14-20, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 96-99
“Memezelani iindaba ezimnandi”!
Ziyini Iindaba Ezimnandi?
AMAKRESTU kufuze atjhumayele “iindaba ezimnandi ngombuso” ngokutjela abanye ngazo, ahlathulule bona uMbuso loyo ngurhulumende wephasi wangomuso ozokubusa iphasi ngokulunga. Nokho, ikulumo ethi “iindaba ezimnandi” iberegiswa nangezinye iindlela eBhayibhilini. Ngokwesibonelo, kukhulunywa ‘ngeendaba ezimnandi zephuluso’ (IRhalani 96:2); “iindaba ezimnandi zakaZimu” (KwebeRoma 15:16); ‘nangeendaba ezimnandi ngoJesu Krestu.’—Markosi 1:1.
Ngendlela ebulula, iindaba ezimnandi zihlanganisa woke amaqiniso akhulunywa nguJesu begodu atlolwa bafundi bakhe. Ngaphambi kokunyukela ezulwini, uJesu watjela abalandeli bakhe: “Khambani-ke, niye ebantwini boke nanyana kukuphi nibenze abafundi; babhabhadiseni ebizweni lakaBaba, neNdodana, nomoya ocwengileko, nibafundise ukwenza koke enginilaye ngakho.” (Matewu 28:19, 20) Ngalokho umsebenzi wamaKrestu weqiniso akusikutjela abantu ngoMbuso kwaphela; kufuze godu benze abafundi.
Yini EzoKwenzeka NgeLanga LokwaHlulela?
Njengombana kutjengiswe esithombeni esingakwesokudla, abantu abanengi bacabanga bona ngeLanga lokwaHlulela iingidi zabantu zizokulethwa phambi kwakaZimu zahlulelwe ngezinto ezazenza ngaphimbilini—abanye bazokutlonyeliswa ngokuphila ezulwini, abanye bazokuhlunguphazwa esirhogweni. Nokho, iBhayibhili itjengisa bona, umnqopho weLanga lokwaHlulela kusindisa abantu ekutlhogekeni kobulungiswa. (IRhalani 96:13) UZimu wabeka uJesu bona abe ngumaHluleli ozokubuyisela ubulungiswa esintwini.—Funda u-Isaya 11:1-5; IzEnzo 17:31.
Ukuthula KwemiNyaka EyiKulungwana—Nangale Kwayo!
18 Ubuhlobo obunokuthulokho bathikaziseka lokha uSathana aba nomthelela ebantwini, abenze bavukela ubukhosi bakaJehova. Nokho, kusukela ngo-1914, umBuso wobuMesiya uthethe amagadango aragela phambili bona ubuyisele ubunyobo nokuvumelana. (Efe. 1:9, 10) Hlangana nokuBusa kweemNyaka eyiKulungwana, izinto ezikarisako ‘ezingakabonakali’ zizokwenzeka kwamambala. Bese kuba ‘kuphela,’ okutjho ukuphela kokuBusa kwakaKrestu KweemNyaka eyiKulungwana. Ngemva kwalokho kuzokwenzekani? Nanyana anikelwe “amandla ezulwini nephasinapha,” uJesu akasimarhamaru. Akanawo nakancani umnqopho wokuthatha isikhundla sakaJehova. Ngokuthobeka ‘unikela umbuso kuZimu wakhe noYise.’ Uzokusebenzisa isikhundla negunya lakhe elikhethekileko ‘kube lidumo kuZimu.’—Mat. 28:18; Fil. 2:9-11.
19 Ngesikhatheso, iinkhonzi zephasini zomBuso zizabe sezenziwe zaphelela. Zizokulandela isibonelo sakaJesu begodu ngokuthobeka nangomoya ovumako zitjheje ubukhosi bakaJehova. Zizokuba nethuba lokutjengisa bona zinaso isifiso sokwenza njalo ngokuphumelela esilingweni samaswaphela. (IsAm. 20:7-10) Ngemva kwalokho, zoke iinhlubuki—abantu neembujwa zomoya—zizokutjhatjalaliswa unomphela. Qala bona kuzokuba sikhathi esithabisa kangangani leso! Umndeni wendawo yoke uzokuthaba udumisa uJehova, ozabe ‘angikho koke kibo boke abantu.’—Funda iRhalani 99:1-3.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 994
Ingoma
Amezwi athi “ingoma etja” awaveli kwaphela encwadini yamaRhubo kodwana avela nencwadini ka-Isaya neyompostoli uJwanisi. (IR 33:3; 40:3; 96:1; 98:1; 144:9; 149:1; Isa 42:10; sAm 5:9; 14:3) Nasiqalisisa ummongo wendaba okukhulunywa ngayo nakusetjenziswa amezwi athi “ingoma etja,” sifumana ukuthi kuvunywa ingoma le ngebanga lendlela etja uJehova asebenzisa ngayo ilungelo lakhe lokubusa. Njengombana kumenyezelwa ngethabo kuRhubo 96:10: “UJehova ube yiKosi.” Indlela etja kaJehova yokubusa nokuthi itjho ukuthini ezulwini nephasini kubonakala ngathi sihloko ‘sengoma etja.’—IR 96:11-13; 98:9; Isa 42:10, 13.
OKTOBA 21-27, 2012
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 100-102
Thokoza Ngethando LakaJehova Elithembekileko
Ngingakulungiselela Njani Ukubhajadiswa?
18 Ithando ngoJehova bubuntu obuhle nobuphuma phambili onabo. (Funda izAga 3:3-6.) Ithando eliqinileko ngoZimu lingakusiza ukghone ukuqalana neentjhijilo zokuphila ngokuphumeleleko. Kanengi iBhayibheli likhuluma ngethando elithembekileko uJehova analo ngeenceku zakhe. Ithando elithembekilekweli litjho ukuthi angeze alisa ukuzithanda iinceku zakhe namkha azilahle. (Rhu. 100:5) Wenziwe ngomfanekiso kaZimu. (Gen. 1:26) Singalitjengisa njani ithando elinjalo?
19 Thoma ngokuthokoza. (1 Thes. 5:18) Ilanga nelanga, zibuze, ‘UJehova utjengise njani bona uyangithanda?’ Qiniseka bona uyamthokoza uJehova nawuthandazako, ukhulume ngokunqophileko ngezinto akwenzele zona. Lemuka bona izinto ezihle uJehova akwenzela zona kungombana uyakuthanda, njengombana nompostoli uPowula akutjheja lokho ngoJehova. (Funda kwebeGalatiya 2:20.) Zibuze, ‘Kghani ngiyafuna ukumtjengisa ukuthi nami ngiyamthanda?’ Ithando ngoJehova lizokusiza ubalekele iinlingo begodu ukghodlhelele neentjhijilo ngokuphumelelako. Lizokukhuthaza bona uragele phambili nokulotjha uJehova qobe, utjengise ukuthi uthanda uBabakho qobe langa.
“Hlalani Niqaqulukile, Phaphamani!”
10 Ezinye iingozi ekufuze sizibalekele zifaka phakathi ukuganukeja, ukusela khulu, ukudla khulu, ikulumo elimazako kunye nokubukela zokuzithabisa ezinenturhu, iinthombe zomseme ezisilapheleko nezinto ezifana nalezi. (Rhu. 101:3) Inaba lethu, uDeveli, lihlala lifuna amathuba wokulimaza ubuhlobo bethu noJehova. (1 Pit. 5:8) Nasingatjhejiko, uSathana angatjala emkhumbulwenethu nehliziyweni imbewu yomona, ukungathembeki, ukubamarhamaru, ihloyo, ukuzikhakhazisa nelaka. (Gal. 5:19-21) Ekuthomeni, izintwezi zingabonakala ngathi azisiyingozi. Kodwana nasingathathi amagadango wokuthi msinyana sizisuse, zizokuragela phambili zikhula njengomuthi oyitjhefu zibange umonakalo.—Jak. 1:14, 15.
Uzozilalela Iinyeleliso ZakaJehova Ezikhanyako?
7 Kubandakanyani ukugegeda abafundisi bamala? Asibamukeli ngeendlini zethu namtjhana sibalotjhise. Godu asizifundi iincwadi zabo, asibukeli amahlelo we-TV amalungana nabo, asihloli ama-Web site, namtjhana sifake yethu iimbono kuma-blog wabo. Siwathathelani amagadango aqine kangaka? Kungebanga lethando. Siyamthanda ‘uZimu weqiniso,’ ngalokho asinayo ikareko emfundisweni ezihlanekelweko eziphikisa iLizwi lakhe leqiniso. (Rha. 31:5; Jwa. 17:17) Siyayithanda nehlangano kaJehova, ngayo esifunde amaqiniso athabisako—abandakanya ibizo lakaJehova nehlathululo yalo, ihloso kaZimu ngephasi, ubujamo babahlongakeleko, nethemba levuko. Usakhumbula bona wazizwa njani newuthoma ukufunda amaqiniso la namanye aligugu? Alo-ke, kubayini uvumela amala womunye umuntu akwenze uphikisane nehlangano ekufundise amaqiniso la?—Jwa. 6:66-69.
8 Kungakhathaliseki bona abafundisi bamala bathini, angeze sibalandele! Singazitshwenyelani ngokuya epetsini eyomileko sazi bona sizokukhohliswa begodu sidane? Kunalokho, asizimisele ukuhlala sithembekile kuJehova nehlanganweni enomlando omude wokuqeda ukoma kwethu ngamanzi weqiniso ahlwengileko naqabulako avela eLizwini lakaZimu eliphefumulelweko.—Isa. 55:1-3; Mat. 24:45-47.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
it-2 596
Igubulu
Igubulu nalisuthi khulu liphaphela endaweni ekude, nalilapho lihlala ngendlela etjengisa ukuthi lidanile begodu lifake ihloko hlangana namahlombe, ngebanga lokuthi alisikinyeki, nawukude ungacabanga ukuthi lilitje elimhlophe. Lihlala ngendlela le ama-awara amanengi, litjengise indlela elidane ngayo ngokungasikinyeki, umrhubi wasebenzisa indlela le nakahlathulula ukudana kwakhe, wathi: “Ngifana negubulu lemmangweni.” (IR 102:6) Endabeni le, ibizo elithi ‘emmangweni’ alikaqaliseli erhalawumbeni kodwana litjho indawo enganabantu, mhlamunye ehlathini elizele amanzi. Ngeenkhathi ezithileko zomnyaka, amagubulu ahlala emahlathini anamanzi emRhobeni ongetlhagwini yeJordani. Imihlobo emithathu yamagubulu ifumaneka e-Israyeli. Amagubulu ajayelekileko yigubulu i-eastern white (Pelecanus onocrotalus) ne-Dalmatian (Pelecanus crispus) begodu igubulu elaziwa ngokuthi yi-pink-backed (Pelecanus rufescens) libonakala ngeenkhathi ezithileko kwaphela.
Igubulu lithanda ukuhlala eendaweni ezingakalinywa, la lingekhe lithikaziswe babantu khona. Lapho lakha iindleke begodu libe namadzinyani bese liyaphumula ngemva kokubamba iimfesi. Ngebanga lokuthi ithanda ukuba yodwa endaweni enganalitho, eBhayibhelini inyoni le isetjenziswa njengetshwayo lokutjhatjalaliswa. Ukufanekisa ngokutjhatjalaliswa kwaka-Edomu, u-Isaya wabikezela ukuthi igubulu belizokuhlala endaweni ka-Edomu. (Isa 34:11) UZefaniya wabikezela ukuthi amagubulu azokuhlala eensikeni zeNiniva eziwileko, ukutjengisa ukutjhatjalaliswa nokungabi khona kwabantu.—Zef 2:13, 14.
OKTOBA 28–NOVEMBA 3
AMAGUGU ASELIZWINI LAKAZIMU AMARHUBO 103-104
“Uyakhumbula Ukuthi Silithuli”
Lingisa UJehova—Bonelela
5 Ukuthobeka kwakaJehova nesirhawu sakhe kumenza abonelele. Ngokwesibonelo, ukuthobeka kwakaJehova kwabonakala lokha nakazokutjhabalalisa abantu abakhohlakeleko beSodoma. Ngeengilozi zakhe uJehova watjela uLothi olungileko bona abalekele esifundeni seentaba. ULothi bekasaba ukuya lapho. Yeke wabawa bona avunyelwe yena nomndenakhe baye eTsowari, idorobha elincani uJehova ebekaqunte ukulitjhabalalisa. UJehova bekangakatelela uLothi bona enze lokho amtjela bona akwenze. Kunalokho wavumela uLothi bona aye eTsowari, akhenge asalitjhabalalisa idorobhelo. (Gen. 19:18-22) Ngemva kweminyaka eminengi, uJehova warhawukela abantu beNiniva. Wathumela umphorofidakhe uJona bona atjele abantu beNiniva ukuthi uzobatjhabalalisa, atjhabalalise nedorobha labo. Kodwana abantu beNiniva nabatjhugulukako, uJehova wabarhawukela begodu akhenge asalitjhabalalisa idorobheli.—Jona 3:1, 10; 4:10, 11.
Thembela KuJehova Njengombana Kwenza USamsoni
16 Nanyana uSamsoni aqalana nemiphumela ebuhlungu ngebanga lemitjhaphwakhe, akhenge alise ukwenza intando kaJehova. Ngitjho nanyana senza imitjhapho begodu kutlhogeke bona sisolwe namkha silahlekelwe malungelo athileko, akukafuzi siphele amandla. Khumbula ukuthi uJehova ukulungele ukusilibalela. (Rhu. 103:8-10) UJehova angakghona ukusisebenzisa naphezu kwemitjhaphwethu njengombana enza kuSamsoni.
17 Cabanga ngesibonelo somfowethu osesemutjha u-Michael. Bekamajadu emsebenzini kaJehova, ayinceku esizako begodu aliphayona. Okudanisako kukuthi wenza umtjhapho owabangela bona alahlekelwe malungelwakhe webandleni. Uthi, “Bekube nje bengimajadu emsebenzini kaJehova. Kungakalindeleki, ngazizwa ngasuthi ayikho into engingayenza emsebenzini kaJehova. Akhenge khengicabange bona uJehova uzongilahla kodwana ngazibuza ukuthi itjhebiswano lami naye lizokufana naphambilini na namkha ukuthi ngizokukghona ukumlotjha ebandleni njengombana bengenza ngaphambilini.”
18 Okuthabisako u-Michael akhenge aphele amandla. Ungezelela uthi: “Ngadzimelela ekulungiseni ubuhlobo bami noJehova ngokuthandaza kuye qobe, ngokufunda nangokucabangisisa.” Ngokukhamba kwesikhathi, u-Michael wawafumana godu amalungelwakhe ebandleni. Nje, umdala webandla begodu uliphayona. Uthi: “Isekelo neenkhuthazo engazifumanako zangisiza ngalemuka bona uJehova usangithanda. Godu sengikghona ukulotjha ebandleni ngesazela esihlwengileko. Lokhu okwenzeke kimi kungifundise ukuthi uzokulibalela nanyana ngubani ophenduka kwamambala.” Nathi singaqiniseka bonyana uJehova uzosisebenzisa bekasiqinise, ngitjho nanyana khesenza umtjhapho nasenza koke esingakwenza bona silungise iindlela zethu siragele phambili sithembela kuye.—Rhu. 86:5; IzA. 28:13.
Ungawufikelela Umnqophwakho Wokuba Nobuhlobo Obuhle NoJehova
2 Nange unomnqopho ozibekele wona nje ongakawufikeleli, qiniseka ukuthi awukahluleki. Ngitjho nokufikelela umnqopho olula kutlhoga isikhathi nokusebenza budisi. Iqiniso lokobana usafuna ukufikelela umnqophwakho litjengisa ukuthi ubuqala njengobuligugu ubuhlobo bakho noJehova begodu ufuna ukumnikela okungcono. UJehova uyiqala njengeqakathekileko imizamwakho. Kuliqiniso ukuthi akakalindeli bona wenze okungaphezu kwalokho ongakghona ukukwenza. (Rhu. 103:14; Mik. 6:8) Nje-ke nawuzibekela umnqopho, yenza umzamo wokuthi uwufikelele. Ngemva kokuzibekela umnqopho, khuyini ongayenza? Akhesicoce ngezinye iindlela ongazisebenzisa.
Izinto ZakaZimu Eziligugu
cl-ZU 55 ¶18
Amandla Okudala—“UMenzi Wezulu Nomhlaba”
18 Sifundani ngokusebenzisa kukaJehova amandla akhe okudala? Kuyasimangalisa ukuhlukahluka kwendalo. Omunye umhubi wathi: “O Jehova, yeka ukuthi miningi kangakanani imisebenzi yakho! . . . Umhlaba ugcwele imikhiqizo yakho.” (IHubo 104:24) Kuyiqiniso isibili! Izazi zezinto eziphilayo zithi kunezinhlobo zezinto eziphilayo ezingaphezu kwesigidi emhlabeni; kodwa iyahlukahluka imibono ngokuthi kungenzeka zibe yizigidi eziyishumi, ezingamashumi amathathu, noma ngaphezulu. Umuntu ongumdwebi angase ahluleke ukusungula izinto angazidweba ngezinye izikhathi. Ngokuphambene, kusobala ukuthi alipheli ikhono likaJehova lokusungula izinto—amandla akhe okuqamba nokudala izinto ezintsha nezihlukahlukene.