ISIHLOKO SAMA-34
‘Ragelani Phambili Nikhamba Eqinisweni’
“Baragela phambili bakhamba eqinisweni.”—3 JWA. 4.
INGOMA 111 Amabanga Asenza Sithabe
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1. Sizuza njani ngokutjela abanye ukuthi silifumene njani “iqiniso”?
“ULIFUMENE njani iqiniso”? Asikuzazi ukuthi sele uwuphendule kanengi umbuzo lo. Lo mbuzo ohlangana neminye imibuzo abantu abafuna ukukwazi abakubuza wona. Siyakuthanda ukwazi ukuthi abafowethu nabodadwethu bathome njani ukwazi iqiniso nokuthanda uJehova begodu nathi siyakuthabela ukubatjela ukuthi litjho ukuthini kithi iqiniso. (Rom. 1:11) Lokho kwenza sikhumbule ukuthi liligugu kangangani kithi. Kwenza bona sizimisele khulu ‘ukuragela phambili sikhamba eqinisweni,’ okutjho ukuphila ngendlela eyenza uJehova asamukele bekasibusise.—3 Jwa. 4.
2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?
2 Esihlokwenesi, sizokucoca ngamanye wamabanga wokuthi kubayini sithanda iqiniso. Ngemva kwalokho sizokucoca ngokuthi singaragela njani phambili sitjengisa bona silithanda kangangani igugweli. Akunakuzaza ukuthi ukubuyekeza indaba le kuzokudzimelelisa ukuthokozela kwethu lokho uJehova asenzele khona ngokusidosela eqinisweni. (Jwa. 6:44) Kuzokuqinisa nesifiso sethu sokutjela abanye iqiniso.
KUBAYINI SITHANDA “IQINISO”?
3. Ngiliphi ibanga eliqakathekileko elenza bona sithande iqiniso?
3 Sinamabanga amanengi enza bona sithande iqiniso. Eliqakatheke khulu, kungombana sithanda uJehova uZimu, umthombo weqiniso. NgeliZwi lakhe iBhayibheli, sikghone ukumazi, ingasi njengoMenzi wezulu nephasi onamandla, kodwana nanjengoBabethu wezulwini onethando nonendaba nathi. (1 Pit. 5:7) Siyazi ukuthi uZimethu ‘unomusa nesirhawu, uthathela kude ukukwata begodu uzele ithando neqiniso.’ (Eks. 34:6) UJehova uthanda ubulungiswa. (Isa. 61:8) Akakuthabeli ukusibona sizwa ubuhlungu begodu ukulungele, iye uyakululukela ukuqeda ubuhlungu ngesikhathi sakhe asibekileko. (Jor. 29:11) Kwamambala, siqale phambili esikhathineso! Kungebangelo simthanda kangaka uJehova.
Iqiniso LeBhayibheli Linjenge . . . Ankera
Njengombana ibamba isikepe bona singasikinyeki, nethemba lethu elisekelwe eBhayibhelini lingasisiza bona sihlale siqinile nasiqalene neentjhijilo. Iqiniso leBhayibheli lenza bona sitjele abanye ngethemba lethu lengomuso. (Funda iingaba 4-7)
4-5. Kubayini umpostoli uPowula afanisa ithemba lethu ne-ankera?
4 Ngiliphi elinye ibanga elenza sithande iqiniso? Iqiniso liyasizuzisa. Ngokwesibonelo, iBhayibheli likhuluma ngethemba ngengomuso. Bona afanekise ukuqakatheka kwethemba, umpostoli uPowula watlola: “Ithembeli linjenge-ankera yomphefumulo, liqinisekile begodu lidzimelele.” (Heb. 6:19) Njengombana i-ankera lenza bona umkhumbi ungaphetjhulwa mmoya neenwuruwuru, ithemba lethu elisekelwe eBhayibhelini liyasiqinisa nasiqalene neentjhijilo ekuphileni.
5 Endabeni le, uPowula bekakhuluma ngethemba lezulwini amaKrestu azesiweko analo. Amezwakhe ayasebenza nemaKrestwini aqale phambili ekuphileni ngokungapheliko epharadesi ephasini. (Jwa. 3:16) Ukufunda ngethemba lokuphila okungapheliko, kunikela ukuphila kwethu umnqopho.
6-7. Kumzuzise njani uYvonne ukufunda iqiniso ngengomuso?
6 Akhesicoce ngalokho okwenzeka kudadwethu uYvonne. Nakakhulako bekangalazi iqiniso begodu bekakusaba ukufa. Ukhumbula ngesikhathi afunda indaba ethileko eyahlala yadzimelela emkhumbulwenakhe, beyithi: “Kuzokufika isikhathi la ingomuso lingeze lisaba khona.” Uthi: “Amezwi la angenza bona ngingakghoni ukulala kuhle ebusuku, bengicabanga ngengomuso. ‘Ngacabanga, ngathi: ‘Kufuze bona kunengi okukhona ekuphileni. Kubayini ngila?’ Bengingafuni ukufa.”
7 Ngokukhamba kwesikhathi, njengombana bekasesemutjha, uYvonne, wahlangana naboFakazi bakaJehova. Nakabika indabakhe uthi: “Ngathoma ngakholelwa ukuthi ngingaba nethemba lokuphila ngokungapheliko ePharadesi ephasini.” Ukufunda iqiniso kumzuzise njani udadwethu lo? Uthi: “Angisaphelelwa buthongo ngebanga lokutshwenyeka ngengomuso namkha ukusaba ukufa.” Kuyakhanya ukuthi uYvonne uyalithanda iqiniso leBhayibheli begodu ukuthabela khulu ukutjela abanye ngethemba lakhe ngengomuso.—1 Thim. 4:16.
Iqiniso LeBhayibheli Linjenge . . . IGugu
Ukulotjha Jehova nje nokuba namathuba wokumlotjha ngokungapheliko ngaphasi kokubusa komBuswakhe kuligugu. Kufanelwe nginanyana ngimuphi umzamo wokuzidela esingawenza. (Funda iingaba 8-11)
8-9. (a) Komunye wemifanekiso kaJesu, beliqakatheke kangangani igugu elafunyanwa yindoda esemfanekisweni lo? (b) Liqakatheke kangangani iqiniso kuwe?
8 Iqiniso leBhayibheli godu lifaka hlangana iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu.UJesu wafanisa iqiniso lomBuso negugu elifihliweko. Njengombana kutlolwe kuMatewu 13:44, uJesu wathi: “UmBuso wezulu ufana namagugu afihlwe esimini, umuntu wawafumana wawafihla godu; ngebanga lethabo, wakhamba wayokuthengisa koke anakho wathenga isimu leyo.” Tjheja ukuthi indoda le beyingafuni amagugu, kodwana nayiwafumanako, yadela koke bona iwabulunge. Ekhabolakhona, yathengisa koke ebeyinakho. Kubayini? Beyazi bona aqakatheke kangangani amagugu ebeyiwufumene. Bewadlula nanyana yini ayidelileko.
9 Kghani nawe uzizwa ngendlela efanako ngeqiniso? Leyo ayibuzwa! Siyazi ukuthi akunalitho iphasi elingasinikela yona engamadaniswa nethabo esinalo ngebanga lokulotjha uJehova nje, sinombono wokuphila okungapheliko esikhathini esizako ngaphasi kokubusa komBuso. Ilungelo esinalo lokuthabela ubuhlobo obutjhideleneko noJehova lifanelwe yinanyana ngikuphi ukuzidela esikwenzako. ‘Ukumthabisa ngokuzeleko’ uJehova ngikho okwenza sithabe.—Kol. 1:10.
10-11. Khuyini eyenza uMichael bona atjhugulule indlelakhe yokuphila?
10 Inengi lethu lenze amatjhuguluko amakhulu bona lamukeleke kuJehova. Abanye batjhiye amabizelo amahle khulu ephasini. Balise ukugijimisa ukuba nemali enengi. Ngaphezu kwalokho, abanye bayitjhugulule ngokupheleleko indlelabo yokuphila nabafunda ngoJehova. Ngilokho uMichael akwenzako. Nakakhulako bekangalazi iqiniso. Njengomuntu omutjha, wabandulwa kwezekarati. Uthi: “Bekuqakatheke khulu bona ngibe sebujamweni obuhle bomzimba. Ngezinye iinkhathi bengibona ngasuthi akakho umuntu ebengingaphalisana naye.” Kwathi lokha nakafunda iBhayibheli, uMichael wafumana umbono kaJehova ngenturhu. (Rhu. 11:5) Malungana nabatjhadikazi ebebamfundela iBhayibheli, uMichael uthi, “Khenge bangitjele ukuthi kuzokufuze ngilise ikarati, baragela phambili nokungifundisa iqiniso leBhayibheli.”
11 Lokha uMichael nakafunda ngoJehova, kwadepha ukumthanda kwakhe. Wathintwa khulu mumusa kaJehova ngeenceku zakhe. Ngokukhamba kwesikhathi, uMichael walemuka ukuthi kufuze enze amatjhuguluko ekuphileni kwakhe. Uthi: “Bengazi ukuthi ukulisa kwami ikarati, kuzokuba yinto ebudisi khulu ekhengayenza ekuphileni kwami, kodwana bengazi ukuthi kuzomthabisa lokho uJehova begodu bengiqiniseka nangokuthi ukumlotjha kukuzidela ekufuze ngikwenze.” UMichael uyakubona ukuqakatheka kweqiniso alifumeneko begodu ukuthokozela kwakhe bona ulifumene, kumenze wenza amatjhuguluko amakhulu ekuphileni kwakhe.—Jak. 1:25.
Iqiniso LeBhayibheli Linjenge . . . Isibani
Isibani esikhanya kuhle sisiza sibone kuhle ebumnyameni. Ngendlela efanako, iliZwi lakaZimu lisisiza sikghone ukwenza iinqunto ezihlakaniphileko ephasini lakaSathana elimbeli. (Funda iingaba 12-13)
12-13. Iqiniso leBhayibheli lamsiza njani uMayli?
12 Bona liveze ukuqakatheka kweqiniso, iBhayibheli limadanisa iqiniso nesibani esikhanya endaweni enzima. (Rhu. 119:105; Efe. 5:8) UMayli we-Azerbaijan ukuthokozela khulu ukukhanyiselwa akufumana eliZwini lakaZimu. Wakhulela emndenini ohlukene phakathi ngokwekolo. Ubabakhe bekamu’Muslim ummakhe amJuda. Uthi: “Nanyana bengingakuzazi ukubakhona kwakaZimu, kunezinto ebezingangihlaleli kuhle. Bengizibuza, ‘Kubayini uZimu adala abantu, kghani wabadala ngomnqopho wokuthi batlhage ukuphila kwabo koke begodu bayokuhlunguphazwa esirhogweni?’ Njengombana abantu bebathi koke kwenzeka ngentando kaZimu, bengizibuza, ‘Kghani uZimu uyakuthabela ukubona abantu bezwa ubuhlungu?’”
13 UMayli waragela phambili nokufuna iimpendulo zemibuzwakhe. Ngokukhamba kwesikhathi, wavuma ukufundelwa iBhayibheli, begodu wamukela iqiniso. Uthi: “Indlela yeBhayibheli ekholisako yenza bona ngitjhugulule umbonwami begodu ngibe nethemba lepilwehle. Indlela ehle iliZwi lakaZimu elikghona ukuhlathulula ngayo, ingilethela ukuthula kwangaphakathi.” NjengoMayli, soke sidumisa uJehova, ‘loyo owasibiza wasikhupha ebumnyameni wasisa ekukhanyeni kwakhe okukarisako.’—1 Pit. 2:9.
14. Singakudzimelelisa njani ukuthanda kwethu iqiniso? (Qala ibhoksi elithi, “Ukumadanisa Okungezelelweko.”)
14 Lezi zimbonelo ezimbalwa ezihlathulula ukuqakatheka kweqiniso. Akunakuzaza ukuthi kunezinye ezinengi ongazicabanga. Kubayini esifundweni sakho somuntu mathupha ungazifuneli amanye amabanga wokuthi kubayini kufuze sithande iqiniso? Nasiragela phambili nokuthanda iqiniso, sizokufumana iindlela ezinengi zokutjengisa bona silithanda kangangani.
INDLELA ESINGATJENGISA NGAYO UKUTHI SITHANDA IQINISO
15. Ngiyiphi enye indlela esingatjengisa ngayo ukuthanda kwethu iqiniso?
15 Singatjengisa ukuthi sithanda iqiniso ngokufunda qobe iBhayibheli neencwadi ezisekelwe kilo. Kazi akunandaba ukuthi sele sinekhithi eside kangangani sazi iqiniso, kusafuze sithuthuke. Isihloko sokuthoma somagazini lo sathi: “Namhlanjesi iphasi lizele iimfundiso ezimamala, lokho kwenza bona kube budisi ukufumana iqiniso. Kufuze wenze umzamo nawuzakufumana iqiniso. . . . Hlale ufuna ukwazi okungeziweko ngeBhayibheli. Unganeliswa kwaphela lithuthumbo leqiniso. . . . Buthelela ilwazi elingeziweko, funa ilwazi elingeziweko.” Ukufunda kubudisi, nanyana kunjalo kufuze sizidele.
16. Ngiyiphi indlela yokufunda iBhayibheli ekusebenzelako? (IzAga 2:4-6)
16 Akusingiwo woke umuntu othanda ukufunda, kodwana uJehova uthi, ‘sifune’ begodu ‘sifunisise’ ukuzwisisa iqiniso ngokudephileko. (Funda IzAga 2:4-6.) Nasilinga ngamandla ukufunda iBhayibheli, sizokuzuza. UCorey uthi ekufundeni kwakhe iBhayibheli, udzimelela evesini linye ngesikhathi. Uthi: “Ngifunda yoke imitlolo yaphasi, ngifune woke amanye amavesi athelelana namavesi engiwafundako, ngenze nerhubhululo elingeziweko. . . . Ngizuza okunengi ngokusebenzisa indlela le.” Akunandaba ukuthi sisebenzisa indlela le yokufunda namkha enye, nasizinikela isikhathi besenze nemizamo yokulifunda, sitjengisa ukuthi siliqala njengeliqakatheke khulu iliZwi lakaZimu.
17. Kutjho ukuthini ukuphila ngeqiniso? (Jakopo 1:25)
17 Iye, siyazi bona akukaneli ukufunda iqiniso kwaphela. Nasizakuzuza ngokuzeleko, kufuze siphile ngeqiniso, lokho kutjho ukuthi kufuze sisebenzise lokho esikufundako ekuphileni kwethu. Nasenza njalo sizokufumana ithabo lamambala. (Funda uJakopo 1:25.) Singaqiniseka njani ukuthi siphila ngeqiniso? Omunye umfowethu wathi, kufuze sizihlolisise sibone ukuthi kghani kwamambala siyakusebenzisa na esikufundako ekuphileni kwethu, sibone nala kufuze sithuthukise khona. Umpostoli uPowula indaba le wayibeka ngansi indlela: “Ngezinga esesithuthuke ngalo, asirageleni phambili nokukhamba ngokuhlelekileko endleleni efanako.”—Flp. 3:16.
18. Kubayini senza koke okusemandlenethu bona ‘siragele phambili sikhamba eqinisweni’?
18 Akhucabange ngeenzuzo zokwenza koke okusemandlenethu bona ‘siragele phambili sikhamba eqinisweni.’ Asithuthukisi kwaphela ukuphila kwethu kodwana sithabisa noJehova kunye nabafowethu nabodadwethu esikholwa nabo. (IzA. 27:11; 3 Jwa. 4) Kwamambala, Inga-kghani akhona amabanga amakhulu esinawo adlula ukuthanda nokuphila ngeqiniso?
INGOMA 144 Hlala Uzindla Ngomvuzo
a Kanengi nasikhuluma ngalokho esikukholelwako nendlelethu yokuphila, khesithi “iqiniso.” Akunandaba bona sele sinesikhathi eside kangangani sazi iqiniso namkha sisanda ukulazi, soke singazuza khulu ngokuqala amabanga wokuthi kubayini sithanda iqiniso. Ngokwenza njalo, sizokuqinisa isibopho sethu sokufuna ukwamukelwa nguJehova.