IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • UJehova ‘Ungumambuli Weemfihlakalo’
    IsiThala—2012 | Juni 15
    • UJehova ‘Ungumambuli Weemfihlakalo’

      ‘Kwamambala uZimenu madoda nguZimu wabozimu neKosi yamakhosi noMambuli weemfihlakalo.’ —DAN. 2:47.

      UNGAPHENDULA NJANI?

      Ngimiphi iimniningwana ngengomuso uJehova asembulela yona?

      Iinhloko ezisithandathu zokuthoma zesibanda semangweni zijameleni?

      Ngikuphi ukuhlobana okukhona hlangana kwesibanda somango nesithombe esabonwa nguNebukadinezari?

      1, 2. UJehova usambuleleni, begodu kubayini enze njalo?

      NGIBAPHI aborhulumende abazabe banamandla khulu ephasini uMbuso kaZimu newuqeda ukubusa kwabantu? Siyayazi ipendulo—siyambulelwe ‘nguMambuli weemfihlakalo,’ uJehova uZimu. Usenza sibazi aborhulumende labo ngeemtlolo yomporofidi uDanyela nompostoli uJwanisi.

      2 UJehova wambulela amadoda lawo ngeemlandelande yeembono ebandakanya ukulandelana kweembanda. Godu wanikela uDanyela ihlathululo yebhudango elitjengisa ubhazabhaza wesithombe. UJehova wenza bona ukulandisokho kutlolwe begodu kubulungwe eBhayibhilini bona kusizuzise. (Rom. 15:4) Wenza lokho bona aqinise ithemba lethu lokobana msinyana uMbuso wakhe uzokutjhabalalisa yoke iimbuso yabantu.—Dan. 2:44.

      3. Bona sizwisise iimporofido ngokunembileko, khuyini ekufuze siyizwisise kokuthoma, begodu kubayini?

      3 Sekukoke, ukulandisa kwakaDanyela noJwanisi akuvezi amakhosi abunane kwaphela, namtjhana ukubusa kwabantu, kodwana kutjengisa nokulandelana kwendlela iimbuso leyo ezokuvela ngayo. Nokho, singazizwisisa ngokunembileko iimporofido lezo kwaphela nesizwisisa ihlathululo yesiporofido seBhayibhili sokuthoma. Kubayini kunjalo? Ngombana ukuzaliseka kwesiporofidweso kusihloko salo loke iBhayibhili. Singatjho bona siyintambo ebopha zoke iimporofido zibe yinyanda yinye.

      INZALO YENYOKA NESIBANDA SEMANGWENI

      4. Ngubani owakha inzalo yomfazi, begodu inzalo leyo izokwenzani?

      4 Msinyana ngemva kokuhlubuka e-Edeni, uJehova wenza isithembiso sokobana ‘umfazi’ uzokuveza ‘inzalo.’a (Funda uGenesisi 3:15.) Emaswapheleni inzalo leyo beyozokuphadlha ihloko yenyoka, uSathana. Ngokukhamba kwesikhathi uJehova wembula ukobana inzalo izokuza ngo-Abrahama, izokuba ngeyesitjhaba sama-Israyeli, ibe mJuda, begodu ibe sizukulwana seKosi uDavidi. (Gen. 22:15-18; 49:10; Rha. 89:3, 4; Luka 1:30-33) Ingcenye eyihloko yenzalo leyo kwaba nguKrestu Jesu. (Gal. 3:16) Ingcenye yesibili yenzalo leyo yakhiwa malunga azeswe ngomoya webandla lobuKrestu. (Gal. 3:26-29) UJesu nabazesiwekwaba bakha uMbuso kaZimu, olithulusu uZimu azokutjhabalalisa ngalo uSathana.—Luka 12:32; Rom. 16:20.

      5, 6. (a) Mingaki iimbuso eemkhulu eyabonwa nguDanyela noJwanisi? (b) Zijameleni iinhloko zesibanda somango esikuSambulo?

      5 Isiporofido sokuthomesa esanikelwa e-Edeni satjengisa bona noSathana uzokuveza ‘inzalo.’ Inzalwakhe beyizokuba nobunaba, namtjhana ihloyo, ngenzalo yomfazi. Bobani abayinzalo yenyoka? Boke abalingisa ihloyo kaSathana ngoZimu nalabo abaphikisa abantu bakaZimu. Kiwo woke umlando, uSathana wahlela inzalwakhe yaba ziinhlangano zepolitiki ezihlukahlukeneko, namtjhana iimbuso. (Luka 4:5, 6) Nokho, mibuso yabantu embalwa kwaphela ebe nomthelela omkhulu ebantwini bakaZimu, kungakhathaliseki bona sitjhaba sakwa-Israyeli namtjhana libandla lamaKrestu azesiweko. Kubayini iqinisweli liqakathekile? Ngombana lihlathulula bona kubayini iimbono kaDanyela noJwanisi ihlathulula iimbuso emkhulu ebunane kwaphela.

      6 Ngekupheleni kwekhulu lokuthoma C.E., uJesu ovusiweko wanikela umpostoli uJwanisi umlandelande weembono erarako. (ISam. 1:1) Keminye yawo, uJwanisi wabona uDeveli, afanekiselwa ngunomrhaswa, ajame magega nelwandle elikhulu. (Funda ISambulo 13:1, 2.) Godu uJwanisi wabona isibanda esirarako siphuma elwandle begodu samukela igunya elikhulu kuDeveli. Kwamva ingilozi yatjela uJwanisi bona iinhloko ezilikhomba zesibanda esibomvu be, esimfanekiso wesibanda esikuSambulo 13:1, sijamele ‘amakhosi alikhomba,’ namtjhana aborhulumende. (ISam. 13:14, 15; 17:3, 9, 10) Ngesikhathi uJwanisi atlola lokho, amahlanu wawo besele awile, yinye beyibusa ngesikhatheso, begodu ‘enye beyingakafiki.’ Ngimiphi iimbuso leyo? Akhe sicabangele ihloko ngayinye yesibanda ekukhulunywe ngaso kuSambulo. Godu sizokubona okwatlolwa nguDanyela okunikela ngayo iimniningwana engeziweko ngeemnengi yeembuso le, ngezinye iinkhathi kusasele amakhulu weemnyaka ngaphambi kobana ivele.

      IGIBHIDE NE-ASIRIYA—IINHLOKO EEMBILI ZOKUTHOMA

      7. Ihloko yokuthoma ijameleni, begodu kubayini?

      7 Ihloko yokuthoma yesibanda ijamele iGibhide. Kubayini? Ngombana iGibhide mbuso omkhulu wokuthoma owatjengisa ihloyo ngabantu bakaZimu. Iinzukulwana zaka-Abrahama—lowo inzalo yomfazi ethenjisiweko ebeyizokuvela ngaye—yanda eGibhide. Ngemva kwalokho, amaGibhide agandelela ama-Israyeli. USathana walinga ukutjhabalalisa abantu bakaZimu ngaphambi kobana inzalo ifike. Njani? Ngokutjhukumisa uFaro bona abulale boke abantwana bama-Israyeli abaduna. UJehova wakukhandela lokho begodu watjhaphulula abantu bakhe ebukghobeni beGibhide. (Eks. 1:15-20; 14:13) Ngokukhamba kwesikhathi, wanikela ama-Israyeli iNarha Yesithembiso.

      8. Ijamele muphi umbuso ihloko yesibili, begodu yalinga ukwenzani?

      8 Ihloko yesibili yesibanda ijamele i-Asiriya. Umbuso onamandla lo nawo walinga ukutjhabalalisa abantu bakaZimu. Liqiniso, uJehova wasebenzisa i-Asiriya ukujezisa umbuso weentjhaba ezilitjhumi ngokuhlubuka kwawo nokukhonza iinthombe. Nokho, ngemva kwalokho i-Asiriya lasahlela iJerusalema. USathana kungenzeka bekanqophe ukutjhabalalisa ikoro yebukhosini ebeyizokurholela kuJesu. Ukusahlelokho bekungasiyingcenye yomqopho kaJehova, begodu ngokusimangaliso watjhaphulula abantu bakhe abathembekileko ngokutjhabalalisa abasahleli.—2 Kho. 19:32-35; Isa. 10:5, 6, 12-15.

      IBHABHILONI—IHLOKO YESITHATHU

      9, 10. (a) UJehova wavumela bona iBhabhiloni yenzeni? (b) Bona kuzaliseke isiporofido, bekufuze kwenzekeni?

      9 Ihloko yesithathu yesibanda esabonwa nguJwanisi ijamele umbuso ihlokodorobha yawo ebekuyiBhabhiloni. UJehova wavumela iBhabhiloni bona itjhabalalise iJerusalema begodu ise abantu bakhe ekuthunjweni. Nokho, ngaphambi kobana avumele ukuhlazisokho, uJehova wayelelisa ama-Israyeli aziinhlubuki bona ihlekelele enjalo izowavelela. (2 Kho. 20:16-18) Wabikezela bona irhelo lamakhosi abekuthiwa ahleli “esihlalweni sakaJehova sobukhosi” lizokukhutjhwa eJerusalema. (1 Mil. 29:23) Nokho, godu uJehova wabikezela bona isizukulwana seKosi uDavidi, loyo “onelungelo elingokomthetho,” uzokufika begodu athathe igunyelo.—Eze. 21:25-27.

      10 Esinye isiporofido satjengisa bona amaJuda azabe asakhulekela etempelini eJerusalema uMesiya othenjisiweko, namtjhana Ozesiweko, nekafikako. (Dan. 9:24-27) Isiporofido saphambilini, esatlolwa ngaphambi kobana ama-Israyeli athunjelwe eBhabhiloni, satjengisa bona umuntu loyo uzokubelethelwa eBhetlehema. (Mika 5:2) Bona iimporofidwezo zizaliseke, amaJuda bekufuze atjhatjhululwe ekuthunjweni, abuyele enarheni yekhabo, begodu akhe kabutjha itempeli. Kodwana bekungasiyikambiso yeBhabhiloni ukutjhaphulula iinthunjwa. Isitjhijilweso besizokuhlulwa njani? UJehova wembula ipendulwakhe kubaporofidi bakhe.—Amo. 3:7.

      11. UMbuso weBhabhiloni ufanekiselwa ngaziphi iindlela ezingafaniko? (Qala umtlolo waphasi.)

      11 Umporofidi uDanyela bekahlangana kweenthunjwa ezasiwa eBhabhiloni. (Dan. 1:1-6) UJehova wamsebenzisa ukwambula ukulamana kweembuso ezokulandela umbuso wephasi loyo. UJehova wembula iimfihlwezi asebenzisa amatshwayo ahlukahlukeneko. Ngokwesibonelo, wenza bona iKosi yeBhabhiloni uNebukadinezari ibhudange ubhazabhaza wesithombe esenziwe ngeemhlobo ehlukahlukeneko yeensimbi. (Funda uDanyela 2:1, 19, 31-38.) NgoDanyela, uJehova wembula bona ihloko yerhawuda yesithombe ifanekisela uMbuso weBhabhiloni.b Umbuso wephasi olama iBhabhiloni ufanekiselwa sifuba nemikhono yesilivere. Bekuzokuba ngimuphi umbuso loyo, begodu bewuzobaphatha njani abantu bakaZimu?

      IMEDIYA NEPHERESIYA—IHLOKO YESINE

      12, 13. (a) UJehova wembulani ngokuhlulwa kweBhabhiloni? (b) Kubayini kufaneleka bona iMediya nePheresiya ifanekiselwa yihloko yesine yesibanda?

      12 Iimnyaka engaphezu kwekhulu ngaphambi kwesikhathi sakaDanyela, uJehova wembula iimniningwana yombuso wephasi ozokuhlula iBhabhiloni ngomporofidi u-Isaya. UJehova wembula ingasi indlela iBhabhiloni elizokutjhatjalaliswa ngayo kwaphela kodwana nebizo lomhluli walo. Umdosiphambili loyo bekunguKoresi umPheresiya. (Isa. 44:28–45:2) UDanyela wafumana eminye iimbono eembili malungana noMbuso wePhasi weMediya nePheresiya. Komunye weembono, umbuso lo wafaniswa nebhere ebeliphakanyiswe kelinye ihlangothi. Latjelwa bona “lidle inyama.” (Dan. 7:5) Embonweni ohlukileko, uDanyela wabona umbuso owakhiwa ziintjhaba eembilezi ufanekiselwa yiramu eneempondo eembili.—Dan. 8:3, 20.

      13 UJehova wasebenzisa uMbuso weMediya nePheresiya ukuzalisa isiporofido sokuketula iBhabhiloni nokubuyisela ama-Israyeli enarheni yekaba yawo. (2 Mil. 36:22, 23) Nokho, wona kanye umbuso lo wapheze watjhabalalisa abantu bakaZimu. Incwadi yeBhayibhili ka-Esteri ilandisa ngeqhinga elafukanyelwa nguHamani undunakulu wePheresiya. Wahlela ukutjhatjalaliswa kwawo woke amaJuda ebekahlala ngaphasi koMbuso omkhulu wePheresiya wabeka nelanga elinqophileko lokuqeda loke ihlanga lamaJuda. Bekukungenela kwakaJehova kwaphela okwenza bona godu abantu Bakhe bavikelwe ehloyweni yenzalo kaSathana. (Esta 1:1-3; 3:8, 9; 8:3, 9-14) Ngalokho, kuyafaneleka bona iMediya nePheresiya ifanekiselwa yihloko yesine yesibanda seSambulo.

      IGRISI—IHLOKO YESIHLANU

      14, 15. Ngimiphi iimniningwana uJehova ayembulako ngoMbuso weGrisi yekadeni?

      14 Ihloko yesihlanu yesibanda seSambulo ifanekisela iGrisi. Njengombana uDanyela embula ngaphambilini nekahlathulula ibhudango lakaNebukadinezari, umbuso ofanako lo ufanekiselwa mathumbu namathanga wekoporo wesithombe. Godu uDanyela wamukela iimbono eyanikela iimniningwana ekarisako kokubili malungana nokobana ngimuphi umbuso lowo nokobana ngubani ikosi yawo eveleleko.

      15 Embonweni, uDanyela wabona iGrisi ifaniswa nengwe enamaphiko amane, okutjengisa bona umbuso lo uzokuhlula msinyana. (Dan. 7:6) Komunye umbono, uDanyela wahlathulula indlela ipongo enephondo linye elikhulu ebulala ngalo msinyana iramu enempondo eembili, iMediya nePheresiya. UJehova watjela uDanyeli bona ipongo ifanekisela iGrisi begodu iphondo elikhulu lifanekisela enye yamakhosalo. Godu uDanyela watlola bona iphondo elikhulu lizokuphuka kuvele iimpondo ezincani ezine esikhundleni salo. Ngitjho nanyana isiporofidwesi satlolwa amakhulu weemnyaka ngaphambi kobana iGrisi ibe mbuso onamandla, sazaliseka ngayo yoke iimniningwana. U-Alexander omkhulu, ikosi evelele khulu yeGrisi yekadeni, wadosa phambili ekulweni noMbuso weMediya nePheresiya. Nokho, iphondweli laphuka msinyana, njengombana ikosi le yafa umbuso wayo usavelele, begodu ineemnyaka ema-32 ubudala kwaphela. Ngemva kwalokho, umbuso wayo wahlukaniselwa abojenerali bayo abane.—Funda uDanyela 8:20-22.

      16. Yini eyenziwa ngu-Antiochus IV?

      16 Ngemva kokuthumba iPheresiya, iGrisi yabusa inarha yabantu bakaZimu. Ngesikhatheso amaJuda bekanzinze eNarheni Yesithembiso begodu besele akhe kabutjha itempeli eJerusalema. UZimu bekasawaqala njengesitjhaba sakhe esikhethiweko, begodu itempeli ebelakhiwe ngobutjha belisese yindawo yokukhulekela kweqiniso. Nokho, ngekhulu lesibili B.C.E., iGrisi, ihloko yesihlanu yesibanda somango, yasahlela abantu bakaZimu. U-Antiochus IV, ongomunye weendlalifa zombuso ka-Alexander ogade sele uhlukene, wabeka i-aldari loburhedeni emacabazini wetempeli leJerusalema begodu wenza ukuraga ikolo yamaJuda kwaba mlando onesijeziso sokufa. Qala isenzo sehloyo yengcenye yenzalo kaSathana! Nokho, ukuba kweGrisi mbuso wephasi kwaphela msinyana. Ngimuphi egade uzokuba yihloko yesithandathu yesibanda somango?

      IROMA—IHLOKO YESITHANDATHU, ‘ESABEKAKO NETHUSAKO’

      17. Ihloko yesithandathu yadlala yiphi indima eyihloko ekuzalisekeni kwakaGenesisi 3:15?

      17 UMbuso wamaRoma bewunamandla uJwanisi nekanikelwa umbono wesibanda somango. (ISam. 17:10) Ihloko yesithandathu yaba nendima eqakathekileko ekuzalisekeni kwesiporofido esikuGenesisi 3:15. USathana wasebenzisa iinkhulu zamaRoma bona zibethe inzalo ezayikhubaza kwesikhatjhana, zayilimaza “esithendeni.” Njani? Zamangalela uJesu ngomlando omamala wokuvukela umbuso begodu zambulala. (Mat. 27:26) Kodwana isilondeso saphola msinyana ngombana uJehova wavusa uJesu.

      18. (a) Ngisiphi isitjhaba esitjha uJehova asikhethako, begodu kubayini? (b) Inzalo yenyoka yaragela njani phambili itjengisa ubunaba enzalweni yomfazi?

      18 Abarholi bekolo bakwa-Israyeli neRoma bakhela uJesu iqhinga lokumbulala, begodu inengi lesitjhaba lamala. Ngalokho, uJehova wamlahla u-Israyeli wemvelo njengesitjhaba sakhe. (Mat. 23:38; IZe. 2:22, 23) Wakhetha isitjhaba esitjha, ‘u-Israyeli kaZimu.’ (Gal. 3:26-29; 6:16) Isitjhabeso besilibandla lamaKrestu azesiweko ebelakhiwa kokubili maJuda nabangasimaJuda. (Efe. 2:11-18) Ngemva kokuhlongakala nokuvuka kwakaJesu, inzalo yenyoka yaragela phambili itjengisa ubunaba benzalo yomfazi. UMbuso wamaRoma walinga kanengi ukususa ibandla lobuKrestu, ebeliyingcenye yesibili yenzalo.c

      19. (a) UDanyela wawuhlathulula njani umbuso wephasi wesithandathu? (b) Khuyini ezokuphendulwa esihlokweni esinye?

      19 Ebhudangweni lakaNebukadinezari elahlathululwa nguDanyela, iRoma ifanekiselwa milenze yesimbi. (Dan. 2:33) UDanyela wabona umbono ongahlathululi kwaphela uMbuso wamaRoma kodwana nombuso wephasi olandelako obewuzokuvela kuwo. (Funda uDanyela 7:7, 8.) Kwadlula amakhulu weemnyaka amanaba woMbuso wamaRoma awuqala ‘njengosabekako nothusako nonamandla ngokungakajayeleki.’ Nokho, isiporofido sabikezela bona bekuzokuvela ‘iimpondo ezilitjhumi’ embusweni lo nokobana elinye kizo belizokuvelela. Ziyini iimpondo ezilitjhumi, begodu lijameleni iphondo elincani? Kungayiphi indlela iphondo elincani likhambelana nehlathululo kabhazabhaza wesithombe esikhulu esabonwa nguNebukadinezari? Isihloko esisekhasini 14 sizokuphendula iimbuzo le.

      [Imitlolo yaphasi]

      a Umfazi lo ufanekisela ihlangano kaJehova enjengomfazi eyakhiwa ziimbunjwa zomoya ezisezulwini.—Isa. 54:1; Gal. 4:26; ISam. 12:1, 2.

      b IBhabhiloni lifanekiselwa kokubili yihloko yesithombe esisencwadini kaDanyela nehloko yesithathu yesibanda sencwadi yeSambulo. Qala itjhadi elisemakhasini 12-13.

      c Nanyana amaRoma atjhabalalisa iJerusalema ngo-70 C.E., isenzweso besingasiyingcenye yokuzaliseka kwakaGenesisi 3:15. Ngesikhatheso, u-Israyeli wenyama bekangasese sitjhaba sakaZimu esikhethiweko.

  • UJehova Wembula Lokho “Okufanele Kwenzeke Msinyana”
    IsiThala—2012 | Juni 15
    • UJehova Wembula Lokho “Okufanele Kwenzeke Msinyana”

      “Lesi sisambulo sakaKrestu asinikelwa nguZimu, bonyana atjengise iinceku zakhe okufanele bona kwenzeke msinyana.” —ISAM. 1:1.

      UNGAPHENDULA NJANI?

      Ngiziphi iingcenye zakabhazabhaza wesithombe ezifanekisela uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika?

      UJwanisi wakuveza njani ukuhlobana hlangana koMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika neenTjhaba Ezibumbeneko?

      UDanyela noJwanisi bakutjengisa njani ukuphela kokubusa kwabantu?

      1, 2. (a) Iimporofido zakaDanyela noJwanisi zisivumela bona senzeni? (b) Iinhloko zokuthoma ezisithandathu zesibanda somango zijameleni?

      IIMPOROFIDO zakaDanyela noJwanisi ziyavumelana ngeendlela zokobana sizwisise lokho okutjhiwo zizenzakalo ezinengi zephasi zanamhlanje nezesikhathi esizako. Khuyini esingayifunda ngokumadanisa umbono kaJwanisi wesibanda somango, ukulandisa kwakaDanyela ngesibanda esithusako ebesineempondo ezilitjhumi, nehlathululo kaDanyela yakabhazabhaza wesithombe? Begodu ukuzwisisa kuhle iimporofidwezo kufuze kusitjhukumisele bona senzeni?

      2 Akhe sicoce ngombono kaJwanisi wesibanda somango. (ISam., isahl. 13) Njengombana sibonile esihlokweni esigadungileko, iinhloko zokuthoma ezisithandathu zesibanda zijamele iGibhide, i-Asiriya, iBhabhiloni, iMediya nePheresiya, iGrisi, neRoma. Zoke zatjengisa ihloyo ngenzalo yomfazi. (Gen. 3:15) IRoma, ihloko yesithandathu, yahlala imbuso onamandla kezepolotiki amakhulu weemnyaka ngemva kobana uJwanisi atlole umbonwakhe. Emaswapheleni, ihloko yekhomba izokuthatha isikhundla seRoma. Ngimuphi umbuso wephasi wezepolotiki ebeyizokuba ngiwo, begodu bewuzoyiphatha njani inzalo yomfazi?

      IBRITHANI NE-UNITED STATES ZIBA NAMANDLA

      3. Isibanda esithusako esineempondo ezilitjhumi sijamele ini, begodu iimpondo ezilitjhumi zifanekiselani?

      3 Singabona ihloko yekhomba yesibanda somango esikuSambulo isahluko 13 ngokumadanisa umbono kaJwanisi nokaDanyela wesibanda esithusako esineempondo ezilitjhumi.a (Funda uDanyela 7:7, 8, 23, 24.) Isibanda uDanyela asibonako sijamele uMbuso wePhasi wamaRoma. (Qala itjhadi elisemakhasini 12-13.) Ekhulwini lesihlanu C.E., uMbuso wamaRoma wathoma ukuhlukana. Iimpondo ezilitjhumi ezavela ehlokweni yesibanda esithusakweso zijamele iimbuso eyavela embusweni loyo.

      4, 5. (a) Lenzani iphondo elincani? (b) Iyini ihloko yekhomba yesibanda somango?

      4 Iimpondo ezine, namtjhana iimbuso eyavela ehloko yesibanda esisabekako kukhulunywa ngayo ngokukhethekileko. Iimpondo eentathu zahlulwa ngelinye iphondo “elincani.” Lokhu kwazaliseka iBrithani, indawo egade ingaphasi koMbuso wamaRoma, neyithoma ukuvelela. IBrithani beyisolo imbuso ongatjhejekiko bekwaba sekhulwini le-17. Ezinye iimfunda eentathu zoMbuso wamaRoma wekadeni—iSpain, iNetherlands, neFrance—bezinamandla khudlwana kunayo. IBrithani yahlula iimbuso leyo ngokulandelana kwayo, iyehlisa eenkhundleni zayo. Kodwana hlangana nekhulu le-18, iBrithani beyisendleleni yayo yokuba mbuso onamandla ephasini. Kodwana beyingakabi yihloko yekhomba yesibanda somango.

      5 Nanyana iBrithani yafumana amandla, amakholoni weTlhagwini Merika ahlukana phakathi. Ngitjho nanyana kunjalo, i-United States yavunyelwa ukukhula ibe namandla, ivikelwa mabutho wemanzini weBrithani. Ngo-1914, ngesikhathi kuthoma ilanga leKosi, iBrithani yakha umbuso onamandla emlandwini begodu i-United States yaba mbuso wamabubulo omkhulu ephasini.b Hlangana nePi yePhasi I, i-United States yakha ubuhlobo obukhethekileko neBrithani. Kwavela-ke ihloko yekhomba yesibanda kwanje eyaba Mbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika. Ihloko le yayiphatha njani inzalo yomfazi?

      6. Ihloko yekhomba yabaphatha njani abantu bakaZimu?

      6 Msinyana ngemva kokuthoma kwelanga leKosi, ihloko yekhomba yathoma ukusahlela abantu bakaZimu—abaseleko babanakwabo kaKrestu ephasini. (Mat. 25:40) UJesu watjengisa bona hlangana nokuba khona kwakhe, abaseleko benzalo bazokuba majadu ephasini. (Mat. 24:45-47; Gal. 3:26-29) UMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika walwa nabacwengileko labo. (ISam. 13:3, 7) Hlangana nePi yePhasi I, wagandelela abantu bakaZimu, wavimbela nezinye zeencwadi zabo, wafaka abajameli besigaba senceku ethembekileko ejele. Kwaba ngasuthi ihloko yekhomba yesibanda somango ibulele umsebenzi wokutjhumayela kwesikhathi esithileko. UJehova wasibona kusesengaphambili isenzakalo esithusakwesi begodu wasembulela uJwanisi. Godu uZimu watjela uJwanisi bona ingcenye yesibili yenzalo izokuvuselelwa bona yandise umsebenzi ongokomoya. (ISam. 11:3, 7-11) Umlando weenceku zakaJehova zangesikhathi sanamhlanjesi uqinisekisa bona izenzakalwezo zenzeka.

      UMBUSO WEPHASI WAMANGISI NAMAMERIKA NEENYAWO ZESIMBI EZIVANGENE NOMDAKA

      7. Ihloko yekhomba yesibanda somango ihlobene njani nobhazabhaza wesithombe?

      7 Ihloko yekhomba yesibanda somango ihlobene njani nobhazabhaza wesithombe? IBrithani—kuhlanganise ne-United States—zavela eMbusweni wamaRoma. Nokho, kuthiwani ngeenyawo zesithombe? Zihlathululwa njengezivangwe ngesimbi nangomdaka. (Funda uDanyela 2:41-43.) Ihlathululo le ikhambisana nesikhathi lapho ihloko yekhomba—uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika—ithoma ukuvelela. Njengombana isakhiwo sesimbi esihlanganiswa nomdaka singakaqini kunesimbi eqinileko, kunjalo nangoMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika awukaqini newumadaniswa nombuso owavela kiwo. Kwenzeka njani?

      8, 9. (a) Umbuso wephasi wekhomba wawatjengisa njani amandla anjengewesimbi? (b) Umdaka oseenyaweni zesithombe ufanekiselani?

      8 Ngezinye iinkhathi, ihloko yekhomba yesibanda yatjengisa iingcenye ezinjengesimbi. Ngokwesibonelo, yaveza amandlayo ngokuthumba ePini yePhasi I. Hlangana nePi yePhasi II, umbuso onjengesimbi wehloko yekhomba nawo wavela.c Ngemva kwepi leyo, ihloko yekhomba ngezinye iinkhathi isaveza iingcenye ezinjengesimbi. Nokho, kusukela ekuthomeni, isimbi leyo beyihlanganiswe nomdaka.

      9 Iinceku zakaJehova bezisolo zifuna ukuzwisisa lokho okutjhiwo ziinyawo zesithombe. UDanyela 2:41 uhlathulula ukuvangana kwesimbi nomdaka ‘njengombuso’ munye ingasi eemnengi. Ngalokho, umdaka ujamele aborhulumende abangaphasi komthelela woMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika, abawenza ube buthaka kunoMbuso wamaRoma ogade ufanekiselwa yisimbi eqinileko. Umdaka uqalisele ‘enzalweni yabantu,’ namtjhana ebantwini abajayelekileko. (Dan. 2:43) Embusweni wePhasi wamaNgisi namaMerika, abantu balwela amalungelwabo basebenzisa amajima wokulwela amalungelo wabantu, iinhlangano zeensebenzi neemzabalazo yokufuna ukuzibusa. Abantu abajayelekileko bawaqalalela phasi amandla woMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika wokuqina njengesimbi. Godu, iimbono ephikisanako neemphumela yekhetho engatjhiyani kude yenza abantu abaphumeleleko bangakghoni ukulawula ngaphandle kokuphikiswa, yenza ngitjho namandla wabarholi abathandwako aba buthaka, bona bangakghoni ukuba nelizwi elikhanyako lokwenza iinkambiso zabo. UDanyela wabikezela: “Umbuso ngokwengcenye uzokuba namandla begodu ngokwengcenye uphuke lula.”—Dan. 2:42; 2 Thi. 3:1-3.

      10, 11. (a) Liyini ingomuso “leenyawo”? (b) Singaphetha ngokuthini ngesibalo samazwani?

      10 Ekhulwini le-21, iBrithani ne-United States zaragela phambili nobuhlobo bazo obukhethekileko, kanengi zabambisana eendabeni zephasi. Iimporofido malungana nobhazabhaza wesithombe nesibanda somango zaqinisekisa bona uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika ngeze ujanyiselelwe ngomunye umbuso wephasi olandelako. Umbuso wephasi wamaswaphela ungaba buthaka kulanalowo obewufanekiselwa milenze yesimbi, kodwana ngeze uziwele wona ngokwawo.

      11 Kghani isibalo samazwani wesithombe sinehlathululo ekhethekileko? Cabangela lokhu: Komunye umbono, uDanyela ukhuluma ngokukhethekileko ngeembalo—ngokwesibonelo, isibalo seempondo eziseenhloko zeembanda ezihlukahlukeneko. Iimbalwezo ziqakathekile. Nokho, nekahlathulula isithombe, uDanyela akakhulumi ngesibalo samazwani. Ngalokho, inani lazo libonakala lingakaqakatheki njengombana kunjalo nangeqiniso lokobana isithombe sineemkhono, izandla, imino, iimlenze neenyawo. UDanyela ukhuluma ngokukhethekileko bona amazwani azokwenziwa ngesimbi nomdaka. Ngokwehlathululo yakhe, singaphetha ngokobana uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika ngiwo ozabe ubusa lokha “ilitje” elifanekisela uMbuso kaZimu libetha iinyawo zesithombe.—Dan. 2:45.

      AMANGISI NAMAMERIKA NEEMPONDO EEMBILI ZESIBANDA SOMANGO

      12, 13. Isibanda somango esineempondo eembili sifanekiselani, begodu senzani?

      12 Nanyana uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika uvange isimbi nomdaka, iimbono uJesu ayinikela uJwanisi itjengisa bona umbuso lo uzokuragela phambili udlala indima eqakathekileko hlangana namalanga wokuphela. Njani? UJwanisi wabona umbono wesibanda somango esineempondo eembili esikhuluma njengodrago. Isibanda esirarakwesi sifanekiselani? Sineempondo eembili, ngalokho simbuso weentjhaba eembili. UJwanisi godu ubona uMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika kodwana endimeni ekhethekileko.—Funda ISambulo 13:11-15.

      13 Isibanda somango sikhuthaza bona kwenziwe umfanekiso waso. UJwanisi watlola bona umfanekiso wesibanda uzokuvela, unyamalale, uvele godu. Ngilokho okwenzekako ehlanganweni eyathuthukiswa yiBrithani ne-United States, leyo ebeyihloselwe ukuhlanganisa nokujamela iimbuso yephasi.d Ihlangano le yavela ngemva kwePi yePhasi I begodu beyaziwa ngokobana yiHlangano yeenTjhaba. Yanyamalala nekuthoma iPi yePhasi II. Hlangana nepi leyo, abantu bakaZimu bamemezela bona ngokuvumelana nesiporofido esikuSambulo, umfanekiso wesibanda somango uzokuvela godu. Begodu wavela—njengehlangano yeenTjhaba Ezibumbeneko.—ISam. 17:8.

      14. Kungamuphi umqondo umfanekiso wesibanda somango ‘uyikosi yobunane’?

      14 UJwanisi wahlathulula umfanekiso wesibanda ‘njengekosi yobunane.’ Ngamuphi umqondo? Awuvezwa njengehloko yobunane esibandeni somango sokuthoma. Umane umfanekiso wesibandeso. Nanyana ngimaphi amandla onawo, uwafumana eentjhabeni ezimalunga waso, khulukhulu iintjhaba eziyihloko eziwusekelako zoMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika. (ISam. 17:10, 11) Kodwana unikelwa igunya lokusebenza njengekosi bona ufeze umsebenzi okhethekileko wokuthoma umlandelande wezehlakalo ezizokutjhentjha umlando.

      UMFANEKISO WESIBANDA UDLA ISIFEBE

      15, 16. Sifanekiselani isifebe, begodu kwenzekeni esekelweni laso?

      15 NgokwakaJwanisi, wabona isibanda somango esibomvu—isithombe sesibanda somango—isifebe esingokomfanekiso sikhwele kiso sisilawula. Besinebizo elithi ‘iBhabhiloni Ledumo.’ (ISam. 17:1-6) Isifebesi sizijamela kuhle zoke iinkolo zamala, ezidosa phambili kizo masondo weSingabukrestu. Iinhlangano zekolo zawubusisa umfanekiso wesibandesi begodu zalinga nokuwulawula.

      16 Nokho, hlangana nelanga leKosi, iBhabhiloni Ledumo labona amanzi, abantu ebebalisekela, atjha ngendlela ebonakalako. (ISam. 16:12; 17:15) Ngokwesibonelo, umfanekiso wesibanda newuvelako kokuthoma, amasondo weSingabukrestu—ingcenye enomthelela yeBhabhiloni Ledumo—alawula umbuso weTjhingalanga. Namhlanjesi, amasondo nabafundisi bawo baphelelwe kuhlonitjhwa nokusekelwa kweenqubuthu zabantu. Eqinisweni, abantu abanengi bakholelwa bona ikolo ibangela kungazwani. Abanye bakutjho tjhatjhalazi bona kufuze kupheliswe woke amasondo emphakathini.

      17. Msinyana khuyini ezokwenzeka ekolweni yamala, begodu kubayini?

      17 Nokho, ikolo yamala ngeze imane inyamalale. Isifebe sizokuragela phambili sinamandla begodu silinge ukwenza amakhosi enze nanyana yini esiyifunako, bekube kulapho uZimu afaka umqondo othileko eenhliziyweni zawo. (Funda ISambulo 17:16, 17.) Msinyana uJehova uzokubangela iimbuso yezepolotiki yephasi lakaSathana, njengombana ijanyelwe ziinTjhaba Ezibumbeneko, bona zisahlele ikolo yamala. Izokutjhabalalisa umthelela nomnotho waso. Isenzakalo esinjalo besingabonakala singeze senzeka ematjhumini weemnyaka adlulileko. Namhlanjesi, isifebe asikanzinzi njengombana sihleli ngemhlana wesibanda esibomvu be. Ngitjho nanyana kunjalo, ngeze siwe kabuthaka. Sizokuwa kungakalindeleki begodu ngenturhu.—ISam. 18:7, 8, 15-19.

      IIMBANDA ZIYAPHELISWA

      18. (a) Isibanda somango sizokwenzani, begodu uzokuba yini umphumela? (b) UDanyela 2:44 uqalisela eMbusweni kaZimu njengotjhabalalisa miphi iimbuso? (Qala ibhoksi elisekhasini 17.)

      18 Ngemva kokutjhatjalaliswa kwekolo yamala, isibanda somango, okumahlelo weenhlangano zakaSathana zepolotiki, zizokubangelwa bona zisahlele uMbuso kaZimu. Angakghoni ukufika ezulwini, amakhosi wephasi azokukhuphela ilaka lawo kulabo ephasini abasekela uMbuso kaZimu. Umphumela ngeze ubalekelwe. (ISam. 16:13-16; 17:12-14) UDanyela uhlathulula enye ingcenye yepi yamaswaphela. (Funda uDanyela 2:44.) Isibanda somango okukhulunywe ngaso kuSambulo 13:1, umfanekiso waso, nesibanda somango esineempondo eembili koke kuzokutjhatjalaliswa.

      19. Khuyini esingaqiniseka ngayo, begodu kwanje sikhathi sokwenzani?

      19 Siphila emalangeni wehloko yekhomba. Azikho iinhloko ezinye ezizokuvela esibandenesi ngaphambi kobana sitjhatjalaliswe. UMbuso wePhasi wamaNgisi namaMerika uzokuba mbuso wephasi onamandla lokha ikolo yamala neyitjhatjalaliswako. Iimporofido zakaDanyela noJwanisi zazaliseka ngeemniningwana emincani. Singaqiniseka bona ukutjhatjalaliswa kwekolo yamala nepi ye-Amagedoni kuzokufika msinyana. UZimu wembule iimniningwana le kusesengaphambili. Sizozinaka na iimporofido ezisiyeleliso? (2 Pit. 1:19) Kwanje sikhathi sokobana sikhethe ihlangothi lakaJehova begodu sisekele uMbuswakhe.—ISam. 14:6, 7.

      [Imitlolo yaphasi]

      a EBhayibhilini, inomboro yetjhumi kanengi ifanekisela isiqhema esipheleleko—endabeni le, ifanekisela yoke iimbuso eyavela eMbusweni wamaRoma.

      b Nanyana iimbuso eyakhe umbuso wephasi weentjhaba eembili beyisolo ikhona kusukela ngekhulu le-18, uJwanisi uyihlathulula seyingilokho egade izokuvela ingikho ekuthomeni kwelanga leKosi. Eqinisweni, ukuzaliseka kombono otlolwe kuSambulo kwenzeka hlangana ‘nelanga leKosi.’ (ISam. 1:10) Ihloko yekhomba azange ithome ukusebenza njengombuso wephasi obumbeneko bekwaba yiPi yePhasi I.

      c UDanyela wakubona kusesengaphambili ukutjhatjalaliswa okumbi ikosi le ebeyizokubangela phakathi nepi leyo, uyatlola: “Izokubangela umonakalo ngendlela erarako.” (Dan. 8:24) Ngokwesibonelo, i-United States yabangela umonakalo omumbi ongakhange khewubonwe neyiphosa amabhomu amabili we-athomu enarheni elinaba yombuso weentjhaba eembili.

      d Qala IsAmbulo—Umvuthwandaba Waso Omkhulu Useduze! amakhasi 240, 241, 253.

      [Ibhoksi elisekhasini 17]

      AMEZWI ATHI “YOKE IIMBUSO” AQALISELWE KUPHI?

      Isiporofido esikuDanyela 2:44 sithi uMbuso kaZimu “uzoyiphihliza uyiqede yoke eminye iimbuso le.” Isiporofidweso siqalisela kwaphela eembusweni efanekiselwa ziingcenye ezihlukahlukeneko zesithombe.

      Kuthiwani ngabanye boke aborhulumende babantu? Isiporofido esifanako esikuSambulo sembula indaba le ngokunabileko. Sitjengisa bona “woke amakhosi wephasi” azokubuthwa ajamelane noJehova ‘ngelanga elikhulu lakaZimu uMninimandla woke.’ (ISam. 16:14; 19:19-21) Ngalokho, ngeze kutjhatjalaliswe iimbuso yesithombe kwaphela e-Amagedoni kodwana nabo boke aborhulumende babantu.

  • Ukwambulwa Kwamakhosi Abunane
    IsiThala—2012 | Juni 15
    • Ukwambulwa Kwamakhosi Abunane

      Zihlangene, incwadi yeBhayibhili kaDanyela neyeSambulo, azigcini ngokubala amakhosi abunane nofana iimbuso yabantu, kodwana godu zitjengisa nokobana izokulandelana njani. Singazihlathulula iimporofidwezo, njengombana sizwisisa isiporofido sokuthoma esitlolwe eBhayibhilini.

      Kiwo woke umlando, uSathana wahlela inzalwakhe yaba ziinhlangano zepolotiki namtjhana yaba mibuso. (Luka 4:5, 6) Nokho, imbalwa kwaphela iimbuso yabantu eyaba nomthelela omkhulu ebantwini bakaZimu, kungakhathaliseki bona isitjhaba sakwa-Israyeli namtjhana ibandla lamaKrestu azesiweko. Iimbono kaDanyela noJwanisi ihlathulula iimbuso emkhulu ebunane kwaphela.

      [Itjhadi/Iinthombe ezisemakhasini 12, 13]

      (Emagameni ahlelwe ngokuzeleko, qala incwadi)

      IIMPOROFIDO IIMPOROFIDO

      ZAKADANYELA EZIKUSAMBULO

      1. IGibhide

      2. I-Asiriya

      3. IBhabhiloni

      4. IMediya

      nePheresiya

      5. IGrisi

      6. IRoma

      7. IBrithani

      ne-U.S.A.a

      8. Ihlangano yeenTjhaba

      neenTjhaba Ezibumbenekob

      ABANTU BAKAZIMU

      2000 B.C.E.

      U-Abrahama

      1500

      Isitjhaba sakwa-Israyeli

      1000

      UDanyela 500

      B.C.E./​C.E.

      UJwanisi

      U-Israyeli kaZimu 500

      1000

      1500

      2000 C.E.

      [Umtlolo waphasi]

      a Hlangana nesikhathi sokuphela, womabili amakhosi aba khona. Qala ikhasi 19.

      b Hlangana nesikhathi sokuphela, womabili amakhosi aba khona. Qala ikhasi 19.

      [Iinthombe]

      Ubhazabhaza wesithombe (Dan. 2:31-45)

      Iimbanda ezine ezivela elwandle (Dan. 7:3-8, 17, 25)

      Iramu nembuzi (Dan., isahl. 8)

      Isibanda somango esineenhloko ezilikhomba (ISam. 13:1-10, 16-18)

      Isibanda esineempondo eembili sikhuthaza ukwenziwa komfanekiso wesibanda somango (ISam. 13:11-15)

      [Imithombo]

      Photo credits: Egypt and Rome: Photograph taken by courtesy of the British Museum; Medo-Persia: Musée du Louvre, Paris

Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
Phuma
Ngena
  • IsiNdebele
  • Yabelana
  • Okunyulako
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Imibandela
  • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
  • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
  • JW.ORG
  • Ngena
Yabelana