-
‘IKosi YeTlhagwini’ Esikhathini SokuphelaIsiThala (Esifundwa Ebandleni)—2020 | Meyi
-
-
ISIHLOKO SE-19
‘IKosi YeTlhagwini’ Esikhathini Sokuphela
“Esikhathini sokuphela ikosi yangesewula izayisahlela.”—DAN. 11:40.
INGOMA 150 Funani Isindiso KuZimu
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1. Isiphorofido seBhayibheli sisisiza bona sizwisiseni?
KUZOKWENZEKANI ebantwini bakaZimu esikhathini esingaphelisi ihliziyo? Akukafuzi siqagele. IBhayibheli lisitjela ngezehlakalo ezizokwenzeka ingasikade. Kunesiphorofido esisisiza sizwisise lokho okuzokwenziwa borhulumende bephasi. Isiphorofidweso sitlolwe encwadini kaDanyela 11. Sihlathulula amakhosi amabili alwako, ikosi yangetlhagwini nekosi yangesewula. Ingcenye ekulu yesiphorofidwesi seyizalisekile begodu singaqiniseka ukuthi naleyo eseleko izokuzaliseka.
2. Njengombana kuvezwe emtlolweni kaGenesisi 3:15, isAmbulo 11:7 no-12:17, ngiziphi izinto eziqakathekileko ekufuze sizikhumbule nasifunda isiphorofido sakaDanyela?
2 Nasizakuzwisisa isiphorofido esifumaneka kuDanyela isahluko 11, kufuze sikhumbule ukuthi sikhuluma ngababusi naborhulumende abanomthelela ebantwini bakaZimu. Nanyana abantu bakaZimu babancani ngesibalo nabamadaniswa nabantu bephasini kodwana kanengi babasezehlakalweni ezikulu zephasi. Kubayini? Kungombana uSathana nephasi lakhe banomnqopho wokuqeda abantu abalotjha uJehova nabasekela uJesu. (Funda uGenesisi 3:15 nesAmbulo 11:7; 12:17.) Ukungezelela kilokho, isiphorofido sakaDanyela kufuze sivumelane nezinye iimphorofido eziseliZwini lakaZimu. Kuhlekuhle singasizwisisa isiphorofido sakaDanyela nange singasimadanisa nezinye iingcenye zemiTlolo.
3. Sizokucoca ngani esihlokwenesi nakesilandelako?
3 Sizokucoca ngomtlolo kaDanyela 11:25-39. Sizokufunda ngokuthi bekungubani ikosi yetlhagwini nekosi yesewula ebeyikhona kusukela ngo-1870 kuya ku-1991, sizokufunda nangokuthi kubayini sinamabanga azwakalako wokulungisa indlela ebesizwisisa ngayo ingcenye yesiphorofidwesi. Esihlokweni esilandelako sizokucoca ngomtlolo kaDanyela 11:40–12:1 begodu sizokuhlathulula indlela esizwisisa ngayo ukuthi ingcenye yesiphorofidweso isitjela ngokwenzeka ngomnyaka ka-1990 ukuyokufikela epini ye-Arimagedoni. Njengombana ufunda iinhloko ezimbilezi, kuzokusiza ukuqala itjhadi elithi: “Amakhosi Amabili Aphikisanako Esikhathini Sokuphela.” Kokuthoma kufuze sazi ukuthi bobani amakhosi amabili ekukhulunywa ngawo esiphorofidwenesi.
SINGAYAZI NJANI IKOSI YANGETLHAGWINI NEYANGESEWULA
4. Ngimaphi amaphuzu amathathu ekufuze siwatjheje azosisiza sizwisise ukuthi ngubani ikosi yetlhagwini nekosi yangesewula?
4 Igama elithi ‘ikosi yetlhagwini’ nelithi ‘ikosi yesewula’ bekumagama weenqhema zepolotiki yengetlhagwini neyangesewula yakwa-Israyeli. Kubayini sitjho njalo? Tjheja umlayezo owatjhiwo yingilozi kuDanyela othi: “Nje-ke, ngize kobana uzwisise lokho okuzokwehlela abantu bekhenu emihleni yokuphela.” (Dan. 10:14) Isitjhaba sakwa-Israyeli besaziwa ngokuthi sibabantu bakaZimu bekwaba ngePentekoste laka-33. Kusukela ngesikhatheso uJehova wakwenza kwakhanya ukuthi uJesu nabafundi bakhe bababantu bakhe. Nje-ke, isiphorofido esikuDanyela 11 sikhuluma ngabafundi bakaJesu ingasi isitjhaba sakwa-Israyeli. (IzE. 2:1-4; Rom. 9:6-8; Gal. 6:15, 16) Yeke aborhulumende bebamakhosi wangetlhagwini newangesewula ngeenkhathi ezihlukeneko. Nanyana kunjalo aborhulumendaba kunezinto ezifanako abazenzako. Kokuthoma, amakhosi amabili la abuse lapho bekuhlala khona abantu abanengi bakaZimu begodu abahlunguphaza. Kwesibili, indlela ebebaphatha ngayo abantu bakaZimu yatjengisa ukuthi bamhloyile uJehova. Kwesithathu, amakhosi amabili ayaphikisana abanga amandla wokubusa.
5. Kghani beyikhona ikosi yangetlhagwini neyangesewula hlangana neminyaka eli-100 ukuya ku-1870? Hlathulula.
5 Ngemva kweminyaka eli-100 amaKrestu wamala angena ebandleni lobuKrestu. Afihla amaqiniso asekelwe eBhayibhelini athoma ukufundisa iimfundiso ezimamala. Hlangana neminyaka yabo-1801 ukuya ku-1900, bekunganasiqhema sabantu bakaZimu ephasini. AmaKrestu wamala anda njengekhula elisesimini, ngebanga lalokho kwaba budisi ukuhlukanisa ukuthi ngimaphi amaKrestu weqiniso. (Mat. 13:36-43) Kusiza ngani ukwazi lokho? Ukwazi lokho bekutjengisa ukuthi ikosi yangetlhagwini nekosi yangesewula akusimakhosi namkha aborhulumende ebebabusa hlangana neminyaka eli-100 ukuya ku-1870. Bekunganasiqhema esihleliweko sabantu bakaZimu ebebangasihlasela.b Nanyana kunjalo, ngemva kweminyaka yabo-1870 bekungenzeka ukuthi ikosi yangetlhagwini nekosi yangesewula zibonakale godu. Sikwazi njani lokho?
6. Abantu bakaZimu bathoma nini ukuhlangana godu babe siqhema? Hlathulula.
6 Kusukela ngo-1870 ukuya phambili abantu bakaZimu bathoma ukuba siqhenyana esincani. Kungomnyaka loyo lapho umfowethu uCharles T. Russell nabanye bathoma khona iklasi leBhayibheli. UMfowethu uRussell nesiqhema sakhe bamemezela umlayezo ‘owalungisa indlela phambi kwabo’ ngaphambi kokuhlonywa komBuso kaMesiya. (Mal. 3:1) Kwabuya godu kwaba nesiqhema sabantu abalotjha uJehova ngendlela ayamukelako. Inga-kghani ngesikhatheso bekunababusi ababanomthelela eencekwini zakaZimu? Akhesibone.
NGUBANI IKOSI YESEWULA?
7. Ngimuphi umbuso ebewuyikosi yesewula nakuzakuthoma iPi yePhasi yokuThoma?
7 Ngo-1870, iBritain yaba mbuso ophakeme ukudlula yoke nonamabutho wamasotja anamandla khulu. Umbuso lo bewuqaleka uliphondo elincani elahlula amanye amathathu, amaphondo amathathu ahlulwako la bekuyiFrance, iSpain neNetherlands. (Dan. 7:7, 8) Yajamelela ikosi yesewula bekwathoma iPi yePhasi yokuThoma. Ngesikhatheso i-United States of America yaba namandla kwezomnotho begodu yaba nobuhlobo neBritain.
8. Ngubani obekayikosi yesewula phakathi nesikhathi sokuphela?
8 Hlangana nePi yePhasi yokuThoma, i-United States neBritain zabambisana epini zaba mbuso onamandla. Ngesikhatheso, iBritain neenarha ezibambisene nayo zabizwa ngokuthi yi-Anglo-American World Power. Njengombana uDanyela abikezela, ikosi le ‘beyinebutho elikhulu namandla amakhulu.’ (Dan. 11:25) Phakathi nesikhathi sokuphela, i-Anglo-American World Power nabasekeli bayo yabayikosi yesewula.c Alo ngubani othethe isikhundla sekosi yetlhagwini?
IKOSI YETLHAGWINI IYAVELA GODU
9. Yabuye yavela nini ikosi yetlhagwini begodu uDanyela 11:25 wazaliseka njani?
9 Ngo-1871, uRussell nabantu asebenzisana nabo bahlela ukwenza isifundo seBhayibheli, ikosi yetlhagwini yavela godu. U-Otto von Bismarck wahlanganisa iindawo ezimbalwa, zaba namandla zabizwa ngokuthi mBuso weGermany. IKosi yePrussian uWilhelm I waba mbusi wokuthoma begodu wajamisa uBismarck bona abemdosi phambili.d Ngemva kokuthi kudlule iminyaka eminengi, iGermany yabusa iinarha ze-Africa nezePacific Ocean, yaba namandla amanengi adlula weBritain. (Funda uDanyela 11:25.) UmBuso weGermany wahlanganisa ibutho elikhulu elinamandla njengeleBritain. Ngepi yephasi yokuthoma, iGermany yasebenzisa ibutho layo bona ilwe namanabayo.
10. UDanyela 11:25b, 26 wazaliseka njani?
10 UDanyela wabuye wabikezela ngezinto ebezizokwenzeka eGermany nemabuthweni ewahlelileko. Isiphorofidwesi sithi ikosi yangetlhagwini “angekhe yaphumelela.” Kubayini? ‘Ngombana kuzabe kunezungu lokujamelana nayo elenziwe ngitjho nangilabo abadla nayo ukudla kwesigodlweni.’ (Dan. 11:25b, 26a) Ngemihla kaDanyela, abantu ebebadla ‘ukudla ebekudliwa yikosi’ kuhlanganise neenkhulu zekosini ezenza ‘imisebenzi yekosi.’ (Dan. 1:5) Isiphorofidwesi siqalisele kubani? Siqalisele ebantwini abanamandla embusweni weGermany, iinkhulu kuhlanganise neenkhulu zamabutho ezisebenzelana eduze nekosi, ngebanga lesenzo sabantwaba, ikosi yalahlekelwa mamandlayo, kwathomiswa umbuso omutjha eGermany.e Isiphorofidwesi asikhulumi ngokuwa kombuso kwaphela kodwana siveza nomphumela wepi nekosi yesewula. Nasikhuluma ngekosi yetlhagwini sithi, “nebutho layo lizakukhukhulwa. Abanengi abalimeleko bawe epini.” (Dan. 11:26b) Ngepi yephasi yokuthoma, kwenzeka njengombana kwabikezelwa, amabutho weGermany ‘akhukhulwa’ begodu abanengi “bawa epini.” Kwahlongakala abantu abanengi khulu epini leyo ukudlula zoke izipi ekhezaba khona.
11. Khuyini okwenziwa yikosi yetlhagwini nekosi yesewula?
11 Nakahlathulula izenzakalo ezidosela ePini yePhasi yokuThoma, uDanyela 11:27, 28 uthi ikosi yetlhagwini nekosi yesewula ‘azakuhlala ndawonye etafuleni, azakutjelana amala.’ Ibuye godu ithi ikosi yetlhagwini izokubuthelela “nomnotho omkhulu.” Ngikho lokho okwenzeka. IGermany neBritain bakhuluma bona bafuna ukuthula, kodwana lokho bekungasiliqiniso ngebanga lepi eyaba khona ngo-1914. Ngemva kweminyaka ethileko, ngaphambi kwepi yango-1914, iGermany beyinomnotho omnengi begodu bekuyinarha yesibili enzinzileko ephasini loke. UDanyela 11:29 nengcenye yokuthoma, kuvesi 30 wazaliseka ngesikhathi iGermany ilwa nekosi yesewula begodu yahlulwa.
AMAKHOSI ALWA NABANTU BAKAZIMU
12. Ngepi yephasi yokuthoma, khuyini eyenziwa yikosi yetlhagwini nekosi yesewula?
12 Kusukela ngo-1914 ukuya phambili amakhosi amabili la aragela phambili alwa wodwa begodu alwa nabantu bakaZimu. Ngokwesibonelo ngepi yephasi yokuthoma, umbuso weGermany neweBritain wahlunguphaza abantu bakaZimu ebebangafuni ukuya epini. Urhulumende we-U.S. bewubafaka emajele abantu ebebadosa phambili umsebenzi wokutjhumayela. Ukuhlunguphazwokho kwazalisekisa isiphorofido esikusAmbulo 11:7-10.
13. Ngeminyaka yabo-1930 nahlangana nepi yephasi yesibili, yini eyenziwa yikosi yetlhagwini?
13 Ngo-1930, khulukhulu ngesikhathi sepi yephasi yesibili, ikosi yetlhagwini yahlasela abantu bakaZimu, akhenge ibazwele nakancani. Isiqhema samaNazi sabusa iGermany, uHitler nabalandeli bakhe bajamisa umsebenzi wabantu bakaZimu. Abaphikisaba babulala amakhulu wabantu bakaZimu kwathi abaziingidi bathunyelwa emakampeni wokuhlunguphazwa. Izenzakalwezo zabikezelwa nguDanyela. Ikosi yetlhagwini yaphumelela ‘ekusilaphazeni ithempeli’ begodu ‘yaphelisa umhlabelo wokutjhiswa’ lokho yakwenza ngokuqeda ikululeko yabantu bakaZimu yokudumisa ibizo lakhe tjhatjhalazi. (Dan. 11:30b, 31a) Umdosiphambili wehlangano le, uHitler wabe wafunga wathi uzobabulala boke abantu bakaZimu eGermany.
KUVELA IKOSI ETJA YETLHAGWINI
14. Ngubani owaba yikosi yetlhagwini ngemva kwepi yephasi yesibili? Hlathulula.
14 Ngemva kwepi yephasi yesibili, urhulumende weSoviet Union walawula iindawo ezinengi zeGermany begodu waba yikosi yetlhagwini. Njengebutho lamaNazi ebelinelunya, iSoviet Union beyingafuni abantu abazokuraga nokulotjha uZimu weqiniso bangayilaleli imithetho yombuso.
15. Ngemva kwePi yePhasi yesiBili, ikosi yetlhagwini yenzani?
15 Ngemva kwePi yePhasi yesiBili, ikosi etja yetlhagwini iSoviet Union nabasekeli bayo bathoma ijima lokulwisana nabantu bakaZimu. Ngokuvumelana nesiphorofido esikusAmbulo 12:15-17 ikosi le yajamisa umsebenzi wokutjhumayela begodu yathumba neenkulungwana zabantu bakaJehova. Kuhlekuhle, hlangana namalanga wokuphela ikosi yetlhagwini le yakhafula amanzi “anjengomlambo” wetjhutjhiso lokuvimbela umsebenzi wabantu bakaZimu, nokho itjhutjhiswelo akhenge liphumelele.f
16. Umbuso weSoviet Union wawuzalisekisa njani umtlolo kaDanyela 11:37-39?
16 Funda uDanyela 11:37-39. Isiphorofidwesi sazaliseka ngokuthi ikosi yetlhagwini ‘ingahloniphi abozinyana baboyisemkhulu bayo.’ Yakwenza njani lokho? Umnqopho weSoviet Union bekukuqeda zekolo, yeke yalinga ukuqeda amandla weenhlangano zekolo. Bona uphumelelise umnqopho lo, umbuso weSoviet Union besele ukhuphe umthetho wokobana eenkolweni kufundiswe abantu bona uZimu akakho, lokho yakwenza ngo-1918. Ikosi yetlhagwini le ‘yamhlonipha njani uzinyana wobuphephelo?’ ISoviet Union yakhupha iimali ezinengi yakha iinkhali zepi yenza neenkulungwana zeenkhali ezibulalako bona iqinise amandlayo. Ikosi yetlhagwini nekosi yesewula zaba namandla amanengi bona zingabulala iingidi zabantu.
ISENZO SOKUBAMBISANA ESINGAKAJAYELEKI
17. Siyini “isinyenyiso esibhubhisako”?
17 Ikosi yetlhagwini yasekela ikosi yesewula entweni eyodwa ebeyiqakathekile kiwo womabili amakhosi la, ajamisa “isinyenyiso esibhubhisako.” (Dan. 11:31) ‘Isinyenyisweso’ bekumBuso weenTjhaba eziBumbeneko.
18. Kubayini umBuso weenTjhaba eziBumbeneko uhlathululwa ngokuthi “sinyenyiso”?
18 Ihlangano yomBuso weenTjhaba eziBumbeneko ihlathululwa ngokuthi “isinyenyiso” ngombana ithi ingenza into engenziwa mBuso kaZimu kwaphela, ukuletha ukuthula ephasini. Isiphorofido sithi into enyenyisako le ibangela ‘imbubhiso’ ngombana ihlangano yeentjhaba ezibumbeneko izokudlala indima ekulu ekuhlaseleni ikolo yamanga. Qala itjhadi elithi: “Amakhosi amabili Aphikisanako Esikhathini Sokuphela.”
KUBAYINI SITLHOGA UKUWAZI UMLANDO LO?
19-20. (a) Kubayini sitlhoga ukwazi umlando? (b) Ngimuphi umbuzo esizowuphendula esihlokweni esilandelako?
19 Sitlhoga ukuwazi umlando lo ngombana lokho kuzokutjengisa ukuthi kusukela emnyakeni yabo-1870 ukuya ekuthomeni kwabo-1990, isiphorofido sakaDanyela esimalungana nekosi yetlhagwini nekosi yesewula sizalisekile. Yeke, singaba nethemba lokuthi ingcenye eseleko yesiphorofido izokuzaliseka.
20 Ngo-1991, iSoviet Union yawa. Ngubani ikosi yetlhagwini namhlanjesi? Isihloko esilandelako sizowuphendula umbuzo lo.
INGOMA 128 Bambelelani Bekube Sekupheleni
a Siyabubona ubufakazi bokuzaliseka kwesiphorofido sakaDanyela esikhuluma ‘ngekosi yangetlhagwini’ ‘nekosi yangesewula.’ Khuyini esenza siqiniseke? Kubayini kufuze sisizwisise kuhle isiphorofidwesi?
b Angekhe sisatjho ukuthi umbuso wamaRoma wango-270 kuya ku-275 “bewuyikosi yangetlhagwini” namkha indlovukazi uZenobia wangomnyaka ka-267-272 C.E. “Bekayikosi yangesewula” ngombana ngesikhatheso besingekho isiqhema sabantu ebebalotjha uJehova ngendlela ayamukelako. Ukwazisokhu kufumaneka esahlukweni-13 no-14 sencwadi ethi-Sinake Isiprofetho SikaDaniyeli!
c Qala ibhoksi elithi, “Isiphorofido SeBhayibheli Esikhuluma Nge-Anglo-American World Power.”
d Ngo-1890, ikosi yeGermany uWilhelm II wathathela uBismarck amandla wokubusa.
e Benza izinto ezinengi ezabangela bona umbuso uphelelwe mamandla begodu uwe. Ngokwesibonelo, balisa ukusiza ikosi, baveza iimfihlo ezimayelana nezipi nezinye izinto, bakatelela ikosi bona ilise ukubusa.
f Njengombana kutjengiswe kuDanyela 11:34 ikosi yetlhagwini yalisa ukutjhutjhisa amaKrestu isikhatjhana. Lokho kwenzeka nakuzakuwa iSoviet Union ngo-1991.
-
-
Ngubani IKosi YeTlhagwini Namhlanjesi?IsiThala (Esifundwa Ebandleni)—2020 | Meyi
-
-
ISIHLOKO SAMA-20
Ngubani ‘IKosi YeTlhagwini’ Namhlanjesi?
‘Izakufika esiphethweni sayo kungabi noyisizako.’—DAN. 11:45.
INGOMA 95 Ukukhanya Kwethu Kuyanda
OKUZOKUCOCWA NGAKHOa
1-2. Sizokucoca ngani esihlokwenesi?
SINOBUFAKAZI obunengi obutjengisa ukuthi siphila ekugcineni kwemihla yokuphela. Msinyana, uJehova noJesu Krestu bazokutjhabalalisa aborhulumende abaphikisana nomBuswakhe. Ngaphambi kwesenzakalwesi, womabili amakhosi la yetlhagwini neyesewula azokuragela phambili alwa wodwa begodu alwe nabantu bakaZimu.
2 Esihlokwenesi, sizokucoca ngesiphorofido esikuDanyela 11:40–12:1. Sizokubona ukuthi ngubani ikosi yetlhagwini namhlanjesi sidembe nokuthi kubayini singaqalana neentjhijilo ezizako ngesibindi.
KUVELA IKOSI ETJA YETLHAGWINI
3-4. Ngubani ikosi yetlhagwini namhlanjesi? Hlathulula.
3 Ngemva kokuwa kweSoviet Union ngo-1991, abantu bakaZimu ebebabuswa ngiyo bathabela “isizo elincancani” okwaba sikhathi setjhaphuluko. (Dan. 11:34) Ngebanga lalokho, abantu bakaZimu bakghona ukutjhumayela ngokutjhaphulukileko, umphumela waba kukuthi isibalo sabatjhumayeli sanda khulu eenarheni ebezingaphasi kweSoviet Union. Kancanikancani, iRussia nabasekeli bayo bandlondlobala babayikosi yetlhagwini. Njengombana sifundile esihlokweni esidlulileko ukuthi urhulumende nakazakudlala indima yekosi yetlhagwini namkha yesewula, kunezinto ezintathu ekufuze azenze: (1) kufuze asebenzelane bunqopha nabantu bakaZimu, (2) atjengise ukuthi ulinaba lakaJehova nabantu bakhe begodu (3) alwisane namanye amakhosi.
4 Tjheja bona kubayini sithi ikosi yetlhagwini namhlanjesi yiRussia nabasekeli bayo. (1) Babahlunguphaze bunqopha abantu bakaZimu, bakhandela umsebenzi wokutjhumayela bahlunguphaza amakhulu weenkulungwana zabafowethu nabodadwethu abahlala eendaweni ezilawulwa ngibo. (2) Izenzwezo zitjengisa kuhle ukuthi bahloya uJehova nabantu bakhe. (3) Bebaphalisana nekosi yesewula, i-Anglo-American. Akhesibone ukuthi khuyini okwenziwe yiRussia nabasekeli bayo nokuthi kubayini lokho kutjengisa ukuthi bayikosi yetlhagwini.
IKOSI YETLHAGWINI NEKOSI YESEWULA ZIRAGELA PHAMBILI ZIPHALISANA
5. UDanyela 11:40-43 ukhuluma ngasiphi isikhathi begodu khuyini eyenzekako hlangana nesikhatheso?
5 Funda uDanyela 11:40-43. Ingcenye yesiphorofidwesi ikhuluma ngesikhathi sokuphela. Ingcenye le iveza ipikiswano ekhona hlangana kwekosi yetlhagwini nekosi yesewula. Njengombana uDanyela abikezela, esikhathini sokuphela ikosi yesewula izokulwisana nekosi yetlhagwini, “izayisahlela” namkha “izayithelekela ngomfutho omkhulu.”—Dan. 11:40.
6. Khuyini etjengisa ukuthi amakhosi amabili la yesewula neyetlhagwini alwa wodwa?
6 Ikosi yetlhagwini nekosi yesewula ziragela phambili nokulwa, zibanga ukubusa iphasi loke. Ngokwesibonelo, cabanga ngalokho okwenzeka ngemva kwepi yephasi yesibili, ngesikhathi iSoviet Union ifumana amandla wokulawula ingcenye ekulu ye-Europe. Izenzo zekosi yetlhagwini zakatelela ikosi yesewula bona yenze ubungani namabutho wepi aziwa ngokuthi yi-NATO. Ikosi yetlhagwini iragela phambili nokulwisana nekosi yesewula ngokukhupha iimali zokuthenga nokwakha iinkhali ezinamandla. Ikosi yetlhagwini yalwa nekosi yesewula ngokuthi yakhe ubungani namanaba wekosi yesewula e-Afrika, e-Asiya neLatin America, nekosi yesewula nayo yenza soneso. Eminyakeni yamva nje, iRussia nabasekeli bayo babenomthelela ephasini loke. Balwa nekosi yesewula ngokusebenzisa amakhomphyutha. Amakhosi la, asolana ngokusebenzisa amahlelo wekhomphyutha ayingozi bona alimaze zomnotho nobujamo bezepolotiki. Njengombana uDanyela abikezela, ikosi yetlhagwini iragela phambili nokusahlela abantu bakaZimu.—Dan. 11:41.
IKOSI YETLHAGWINI INGENA “ENARHENI EHLE KHULU”
7. Iyini ‘inarha ehle khulu’?
7 UDanyela 11:41 uthi ikosi yetlhagwini izakungena “enarheni ehle khulu.” Iyini inarha le? Ekadeni inarha yakwa-Israyeli beyaziwa ngokuthi ‘yinarha ehle kunazo zoke.’ (Hez. 20:6) Into ebeyenza inarha le ibe yihle kukuthi iyindawo la abantu bebalotjha khona uJehova. Kusukela ngepentekoste laka-33 ngesikhathi sakaJesu ‘inarha’ leyo beyiyindawo engokomfanekiso, lokho kuliqiniso ngombana namhlanjesi abantu abalotjha uJehova barhatjheke ephasini loke. Kunalokho, ‘inarha ehle khulu’ namhlanjesi iqalisele emisebenzini eyenziwa ehlanganweni kaJehova njengokuya esifundweni nokuya esimini.
8. Ikosi yetlhagwini yangena njani “enarheni ehle khulu”?
8 Emihleni yokuphela le, ikosi yetlhagwini beyisolo ingena “enarheni ehle khulu.” Ngokwesibonelo, ngesikhathi iNazi Germany ithatha indima yekosi yetlhagwini, hlangana nesikhathi sepi yephasi yesibili ikosi le yangena “enarheni ehle khulu.” Lokho yakwenza ngokuthi ihlunguphaze beyibulale abantu bakaZimu. Ngemva kwepi yephasi yesibili, ngesikhathi iSoviet Union iba yikosi yetlhagwini, ikosi le yangena “enarheni ehle khulu” ngokuhlunguphaza abantu bakaZimu begodu ibafuduse eenarheni zabo.
9. Eminyakeni embalwa edlulileko, iRussia nabasekeli bayo bangene njani “enarheni ehle khulu”?
9 Eminyakeni yamva nje, iRussia nabasekeli bayo nabo bangena “enarheni ehle khulu.” Bakwenze njani lokho? Ngo-2017 ikosi ebusa eRussia ikhandele umsebenzi wabofakazi bakaJehova, yavalela abafowethu nabodadwethu emajele. Yabuye yakhandela neencwadi zethu bona zisetjenziswe, ezifaka hlangana ibhayibheli yeTjhugululo Yephasi Elitjha. Ngaphezu kwalokho isithathele i-ofisi legatja eliseRussia, amaWolo womBuso namaWolo wemihlangano emikhulu nemincani. Ngemva kwezehlakalwezi isiHlopha esiBusako sathi ikosi yetlhagwini yiRussia nabasekeli bayo, lokho yakutjho ngomnyaka ka-2018. Nanyana kunjalo, abantu bakaJehova abazibandakanyi epini ngitjho nanyana urhulumende abatlhorisa kabuhlungu. Nokho, balalela iseluleko seBhayibheli sokuthandazela “boke abaseenkhundleni eziphakemeko,” khulukhulu nabathatha iinqunto ezibakhandela bona balotjhe uJehova.—1 Thim. 2:1, 2.
KGHANI IKOSI YETLHAGWINI IZOKUHLULA IKOSI YESEWULA?
10. Kghani ikosi yetlhagwini izokuhlula ikosi yesewula? Hlathulula.
10 Isiphorofido esitlolwe kuDanyela 11:40-45 sikhuluma ngemisebenzi eyenziwa yikosi yetlhagwini. Kghani lokhu kutjho ukuthi ikosi le izokuhlula yesewula? Awa. Ikosi yesewula izabe isesekhona lokha uJehova noJesu batjhabalalisa yoke imibuso yabantu epini ye-Arimagedoni. (IsAm. 19:20) Kubayini siqiniseka ngalokho? Cabanga ngalokho esikufunda esiphorofidweni sakaDanyela nesesAmbulo.
E-Arimagedoni, umBuso kaZimu ofaniswa nelitje uzokutshidlha bewuphelise yoke imibuso yabantu efanekiselwa sithombesibunjwa esikhulu (Funda isigaba 11)
11. Khuyini etjengiswa siphorofido sakaDanyela 2:43-45? (Qala isithombe sangaphandle.)
11 Funda uDanyela 2:43-45. Umphorofidi uDanyela uhlathulula ukulandelana kwaborhulumende babantu ababanomthelela ebantwini bakaZimu. Bahlathululwa njengeengcenye ezihlukahlukeneko zesithombe esikhulu sesimbi. Urhulumende wokugcina ekukhulunywa ngaye uvezwa njengeenyawo zesithombesibunjwa esenziwe ngesimbi ehlanganiswe nebumba. Iinyawo zijamele i-Anglo-American. Isiphorofidweso sitjengisa ukuthi i-Anglo-American izakusolo ikhona umBuso kaZimu nawutjhabalalisa aborhulumende babantu.
12. Ihloko yekhomba yesibandana ifanekisela ini begodu kubayini lokho kuqakathekile?
12 Umpostoli uJwanisi naye uhlathulula ukulandelana kwaborhulumende ababusa abantu bakaJehova. UJwanisi uveza aborhulumendaba ngokuthi basibandana esineenhloko ezilikhomba. Ihloko yekhomba yesibandanesi ifanekisela i-Anglo-American. Lokhu kuqakathekile ngombana azisekho ezinye iinhloko zesibandana ngemva kweyekhomba. Ihloko yekhomba le kusazokuba ngiyo ebusako ngesikhathi uKrestu namabuthwakhe wezulwini nabayibhubhisako kunye naso soke isibandanesi.b—IsAm. 13:1, 2; 17:13, 14.
IKOSI YETLHAGWINI IZOKWENZANI KUNGASIKADE?
13-14. Ngubani ‘uGogi . . . . enarheni yeMagogi’ begodu khuyini engamsilinga imenze afune ukuhlasela abantu bakaZimu?
13 Isiphorofido esatlolwa nguHezekiyeli sisitjela ukuthi khuyini engenzeka emalangeni wokuphela wekosi yetlhagwini neyesewula. Nasiqala iimphorofido zakaHezekiyeli 38:10-23; Danyela 2:43-45; 11:44–12:1; nesAmbulo 16:13-16, 21 njengezikhuluma ngesikhathi esifanako nezenzakalo ezifanako, lokho esikufundako kwenza silindele bona izintwezi zizokwenzeka.
14 Ngemva kwesikhathi esithileko isizi elikhulu lithomile, ‘amakhosi wephasi loke’ azokuba ziintjhaba ezibumbeneko. (IsAm. 16:13, 14; 19:19) Iintjhaba ezibumbenekwezo iBhayibheli lizibiza ngokuthi, ‘nguGogi . . . . enarheni yeMagogi.’ (Ezek. 38:2) Iinarhezo zizokuhlasela abantu bakaZimu zilinge ukubaqeda. Khuyini ezokuhlohlozela ukuhlaselokho? Umpostoli uJwanisi nakakhuluma ngesikhatheso, bekabona izulu elina ngesinanja esikhulu, linetha amanaba kaZimu. Isinanja esingokomfanekiso singatjho umlayezo osisahlulelo esibudisi esethulwa babantu bakaJehova. Umlayezo lo kungenzeka usilinge uGogi wakwaMagogi umenze afune ukuqeda abantu bakaZimu ephasini loke.—IsAm. 16:21.
15-16. (a) Ziqaliselaphi izenzakalo ekukhulunywa ngazo kuDanyela 11:44, 45? (b) Khuyini ezokwenzeka ekosini yetlhagwini nakuGogi wakwaMagogi?
15 Umlayezo wesahlulelo nokuhlaselwa kwamanaba kaZimu kungenzeka sisenzakalo esifanako ekukhulunywa ngaso kuDanyela 11:44, 45. (Ufunde.) Emtlolweni lo uDanyela uthi, “imibiko ebuya epumalanga netlhagwini” isilinga ikosi yetlhagwini, ‘enelaka elikhulu.’ Ikosi yetlhagwini izimisele ‘ukuqeda beyibhubhise’ abantu “abanengi.” Umtlolo lo nawuthi abantu “abanengi” kubonakala ngasuthi uqalisele ebantwini bakaJehova.c Kungenzeka ukuthi uDanyela uhlathulula ukuhlaselwa kwamaswaphela kwabantu bakaZimu.
16 Ikosi yetlhagwini nabanye aborhulumende nabahlasela abantu bakaZimu, uZimu uzokusilingeka khulu mhlokho, lokho kuzokuba kuthoma kwe-Arimagedoni. (IsAm. 16:14, 16) Ngesikhatheso, ikosi yetlhagwini nazo zoke iinarha ezenza uGogi wakwaMagogi zizokuqedwa begodu angeze kubekhona ‘oyisizako.’—Dan. 11:45.
Ngepi ye-Arimagedoni, uJesu Krestu nebutho lakhe lezulwini bazokutjhabalalisa iphasi elimbi lakaSathana batjhaphulule abantu bakaZimu (Funda isigaba 17)
17. Ngubani uMikayeli “ingilozi ekulu” ekukhulunywa ngaye kuDanyela 12:1 begodu khuyini ayenzako?
17 Ivesi elilandelako endabeni kaDanyela lisazisa okungeziweko ngokuthi ikosi yetlhagwini nabasekeli bayo bazokuqedwa nokuthi thina sizokusindiswa njani. (Funda uDanyela 12:1.) Litjho ukuthini iveseli? UMikayeli ngelinye igama leKosi ebusako, uJesu Krestu. ‘Bekamvikeli wabantu’ bakaZimu kusukela ngo-1914 lokha nakujanyiswa umBuswakhe emazulwini. Esikhathini esingaphelisi ihliziyo, ‘uzakusikima,’ namkha athathe igadango lokutjhabalalisa amanabakhe epini ye-Arimagedoni. Ipi leyo kuzokuba sisenzakalo sokugcina uDanyela asibiza ngokuthi ‘sikhathi sesizi elikhulu’ emlandweni. Isiphorofido sakaJwanisi kusAmbulo siqalisele esikhathini sepi ngokuthi ‘lisizi elikhulu.’—IsAm. 6:2; 7:14.
KGHANI IBIZO LAKHO ‘LITLOLIWE ENCWADINI’?
18. Kubayini kungakafuzi singenwe mamanzi emadolweni nasicabanga ngesikhathi esizako?
18 Akukafuzi singenwe mamanzi emadolweni nasicabanga ngesikhathi esizako ngombana bobabili uDanyela noJwanisi baqinisekisa boke abalotjha uJehova nabasekela uJesu ngokuthi bazokusinda ngesikhathi sesizi elikhulu. UDanyela uthi boke abazokusinda esizini elikhulu ‘bazokutlolwa encwadini.’ (Dan. 12:1) Nasifuna ukuthi amabizwethu atlolwe encwadini leyo kufuze senzeni? Kufuze sinikele ubufakazi bokuthi mbala siyakholelwa kuJesu, iMvana kaZimu. (Jwa. 1:29) Kufuze sitjengise ukuthi sizinikele kuZimu bese siyabhajadiswa. (1 Pit. 3:21) Kufuze sisekele umBuso kaZimu ngokuthi senze koke okusemandlenethu sisize abanye bafunde ngoJehova.
19. Nje sikhathi sokwenzani begodu kubayini?
19 Nje sikhathi sokuqinisa ubuhlobo bethu noZimu begodu sithembele ehlanganwenakhe eyakhiwa ziinceku zakhe ezithembekileko. Sele kusikhathi sokusekela umBuso kaZimu. Nasenza njalo, sizokusinda lokha ikosi yetlhagwini nekosi yesewula nazitjhatjalaliswa mBuso kaZimu.
INGOMA 149 Ingoma Yokuhlula
a Ngubani “ikosi yangetlhagwini” begodu izokutjhatjalaliswa njani? Ukwazi ipendulo yemibuzo le, kuzokuqinisa ukukholwa kwethu begodu kuzosisiza sikulungele okuzokwenzeka ngesikhathi sesizi elikhulu.
b Nawufuna ukwaziswa okunabileko ngoDanyela 2:36-45 nesAmbulo 13:1, 2, qala isiThala sakaJuni 15, 2012, kk. 7-19.
c Bona ufumane ilwazi elingeziweko, qala isiThala sakaMeyi 15, 2015, kk. 29-30.
-
-
Amakhosi amabili Aphikisanako Esikhathini SokuphelaIsiThala (Esifundwa Ebandleni)—2020 | Meyi
-
-
Amakhosi Amabili Aphikisanako Esikhathini Sokuphela
Iimphorofido ekukhulunywa ngazo etjhadineli zihlathulula izehlakalo ezenzeka ngesikhathi esifanako. Zoke zitjengisa ukuthi siphila ‘esikhathini sokuphela.’—Dan. 12:4.
ImiTlolo IsAm. 11:7; 12:13, 17; 13:1-8, 12
Isiphorofido “Isibandana” sibuse abantu iminyaka eminengi. Esikhathini sokuphela, ihlokwaso yekhomba iyalimala. Kamuva ihloko leyo iyaphola begodu ‘boke abantu ephasini’ bayasilandela. USathana usebenzisa isibandanesi bona ‘ayokulwa nabantwana bomfazi abaseleko.’
Ukuzaliseka Ngemva komThwalela aborhulumende abamanaba kaZimu bathoma ukubusa abantu. Eminyakeni eminengi kamuva, ngesikhathi sePi yePhasi Yoku-1 umBuso weBritain waphelelwa mamandla wokubusa. Wabuye waba namandla ngemva kokuhlanganyela ukubusa ne-United States. Esikhathini sokuphelesi, uSathana usebenzisa boke aborhulumende bona bahlunguphaze abantu bakaZimu.
ImiTlolo Dan. 11:25-45
Isiphorofido Esikhathini sokuphela ikosi yetlhagwini nekosi yesewula zibanga amandla wokubusa.
Ukuzaliseka IGermany yalwa neBritain ne-United States. Ngo-1945, iSoviet Union nabasekeli bayo babayikosi yetlhagwini. Ngo-1991, iSoviet Union yawa, kwathi iRussia nabasekeli bayo yathatha isikhundla sokuba yikosi yetlhagwini.
ImiTlolo Isa. 61:1; Mal. 3:1; Luk. 4:18
Isiphorofido UJehova wathumela “isithunywa” “esizakulungisa indlela” ngaphambi kokuthoma komBuso kaMesiya. Isithunywesi sathoma ‘ukutjhumayela iindaba ezihle kwabadududu.’
Ukuzaliseka Kusukela eminyakeni yabo-1870 ukuya phambili, umfowethu u-C.T. Russell nabakhambisani bakhe basebenza ngokuzikhandla bona bafundise abantu ngalokho okufundiswa liBhayibheli. Hlangana neminyaka yabo-1880, bathoma ukugandelela ukuthi iinceku zakaZimu kufuze zitjhumayele. Bagadangisa iincwadi ezineenhloko ezinjengezithi, “Kufuneka abatjhumayeli abayi-1000” nesithi “Abakhethelwe Ukutjhumayela.”
ImiTlolo Mat. 13:24-30, 36-43
Isiphorofido Indoda itjala ikoroyi esimini, kuthi kamuva inaba litjale ikhula esimini. Ikhula liyakhula liminyezele ikoroyi ngesikhathi sokuvuna, ikhula lihlukaniswe nekoroyi.
Ukuzaliseka Ngasekupheleni kweminyaka yabo-1800 ukuyaphambili, amaKrestu weqiniso ahlukaniswa emaKrestwini wamala. Hlangana nesikhathi sokuphela, amaKrestu weqiniso alethwa ebandleni ahlukaniswa namaKrestu wamala.
ImiTlolo Dan. 2:31-33, 41-43
Isiphorofido Iinyawo zesimbi nomdaka ngezesithombe esenziwe ngeensimbi ezihlukahlukeneko.
Ukuzaliseka Umdaka ufanekisela abantu ababuswa yiBritain ne-United States abatjhagala ngebanga lemibuso leyo. Ngebanga labatjhagalaba, imibuso leyo ayikghoni ukusebenzisa amandlayo ngokupheleleko.
ImiTlolo Mat. 13:30; 24:14, 45; 28:19, 20
Isiphorofido “Ikoroyi” ibuthelelwa “ngesilulwini” bese kuthi “inceku ethembekileko nehlakaniphileko” ikhethwa hlangana “neensebenzi.” Ukutjhunyayelwa ‘kweendaba ezimnandi zomBuso’ kuthoma ukurhatjhekela ‘kilo loke iphasi.’
Ukuzaliseka Inceku ethembekileko yakhethwa ngo-1919 phezu kwabantu bakaZimu. Kusukela ngesikhatheso ukuya phambili, abaFundi beBhayibheli bathoma ukutjhumayela ngokungeziweko. Namhlanjesi, aboFakazi bakaJehova batjhumayela eenarheni ezingaphezu kwezima-200 begodu bagadangisa iincwadi ezisekelwe eBhayibhelini ngeenlimi ezingaphezu kwe-1000.
ImiTlolo Dan. 12:11; IsAm. 13:11, 14, 15
Isiphorofido Isibandana esineempondo ezimbili sidosa phambili ekwenzeni ‘umfanekiso wesibandana’ begodu sinikela ‘umfanekiso wesibandana ummoya.’
Ukuzaliseka IBritain ne-United States zathoma ukudosa phambili ekwakheni iHlangano yeeNtjhaba. Ihlangano le isekelwa ngezinye iintjhaba. Ngokukhamba kwesikhathi, nekosi yetlhagwini nayo yaba yingcenye yehlangano le, kodwana lokho yakwenza kusukela ngo-1926 ukuya ku-1933. Njengehlangano yeeNtjhaba eziBumbeneko (UN), iHlangano le nayo yanikelwa idumo elifanele umBuso kaZimu kwaphela.
ImiTlolo Dan. 8:23, 24
Isiphorofido Ikosi enelunya iletha ‘ihlekelele engazange kheyibonwe.’
Ukuzaliseka IBritain ne-United States sezibulele abantu abanengi zabangela nomonakalo omkhulu. Ngokwesibonelo, phakathi nePi yePhasi Yesi-II, i-United States yahlasela inarha ebeyilinaba leBritain ne-United States ngokuyithumela ngamabhomu amabili. Amabhomu la enza umonakalo omkhulu ukudlula nanyana ngimuphi okhewabakhona ngaphambilini.
ImiTlolo Dan. 11:31; IsAm. 17:3, 7-11
Isiphorofido Isibandana ‘esibomvu be’ neempondo ezilitjhumi saphuma emgodini onganamkhawulo begodu siyikosi yobunane. Incwadi kaDanyela iqalisela ekosini le “njengesinyenyiso esibhubhisako.”
Ukuzaliseka IHlangano yeeNtjhaba yapheliswa hlangana nePi yePhasi Yesi II. Ngemva kwepi, i-UN ‘ibekwa endawenayo.’ I-UN njengeHlangano yangaphambi kwayo, inikelwa idumo elifanele umBuso kaZimu. I-UN izokuhlasela ikolo.
ImiTlolo 1 Thes. 5:3; IsAm. 17:16
Isiphorofido Iintjhaba zizokumemezela ‘ukuthula nokuvikeleka,’ bese kuthi “iimpondo ezilitjhumi” zizokuhlasela ‘ingwadla’ ziyitjhabalalise. Ngemva kwalokho, zoke iintjhabezo zizokutjhatjalaliswa.
Ukuzaliseka Iintjhaba zizokuthi zilethe ukuthula nokuvikeleka ephasini. Iintjhaba eziyingcenye yeeNtjhaba Ezibumbeneko (UN) zizokutjhabalalisa ihlangano yekolo yamanga. Lokhu kuzokuba kuthoma kwesizi elikhulu. Isikhatheso sizokuphela uJesu nakabhubhisa loke iphasi lakaSathana e-Arimagedoni.
ImiTlolo Hez. 38:11, 14-17; Mat. 24:31
Isiphorofido UGogi ungena enarheni yabantu bakaZimu. Iingilozi zibutha ‘abakhethiweko.’
Ukuzaliseka Ikosi yetlhagwini nabanye ababusi bazokuhlasela abantu bakaZimu. Ngemva kokuhlaselwa, abazesiweko abazabe basele bazokubuthelwa ezulwini.
ImiTlolo Hez. 38:18-23; Dan. 2:34, 35, 44, 45; IsAm. 6:2; 16:14, 16; 17:14; 19:20
Isiphorofido ‘Ohlezi phezu kwenjomani emhlophe’ uzokuqedelela ‘ukuhlula kwakhe’ ngokutjhabalalisa uGogi nebutho lakhe. “Isibandana” ‘siphoswa elitsheni lomlilo elivutha ngesibabule’ begodu nesithombesibunjwa esikhulu sitjhatjalaliswa lilitje.
Ukuzaliseka UJesu, iKosi yomBuso kaZimu izokusindisa abantu. Yena nababusi akunye nabo abayi-144 000 namabuthwakhe aziingilozi bazokuqeda ihlanganisela yeentjhaba, ihlelo lakaSathana lezepolotiki.
-