NgeLesine, Julayi 17
Umngani weqiniso unethando ngazo zoke iinkhathi begodu uba mfowenu ngeenkhathi zokugandeleleka.—IzA. 17:17.
UMariya, unina lakaJesu bekatlhoga amandla. Bekangakatjhadi kodwana bekazokuba sidisi. Bekanganalo ilemuko lokukhulisa abantwana kodwana bekufuze akhulise umsanyana obekazokuba nguMesiya. Akhenge aye emabhayini kodwana bekufuze atjele uJosefa bona usidisi. (Luk. 1:26-33) UMariya wawafumana njani amandla? Wafuna isizo kwabanye. Ngokwesibonelo, wabawa uGabhariyeli bona amnikele imininingwana engeziweko ngesabelwesi. (Luk. 1:34) Msinyana ngemva kwalokho, wakhamba waya “esifundeni esiziintaba” sakwaJuda wayokuvakatjhela isihlobo sakhe u-Elisabethi. U-Elisabethi wabuka uMariya begodu uJehova wamphefumulela bona akhulume amezwi asiphorofido akhuthazako malungana nendodana kaMariya engakabelethwa. (Luk. 1:39-45) UMariya wathi uJehova “wenze imisebenzi yamandla ngesandla sakhe.” (Luk. 1:46-51) UJehova waqinisa uMariya asebenzisa uGabhariyeli no-Elisabethi. w23.10 14-15 ¶10-12
NgeLesihlanu, Julayi 18
Usenze saba mbuso, saba baphristi kuZimakhe, uBaba.—IsAm. 1:6.
Inani elincani labalandeli bakaKrestu lizeswe ngomoya ocwengileko begodu lithabela isingani esikhethekileko noJehova. Laba abazii-144 000 bazokuba baphristi ezulwini noJesu. (IsAm. 14:1) INdawo eCwengileko yethaberinakeli ifanekisela ukuba kwabo madodana kaZimu wokumbelekelwa nabasephasini. (Rom. 8:15-17) INdawo eCwengeke Khulu yethaberinakeli ijamele izulu lapho uJehova ahlala khona. “Irharideni” elihlukanisa iNdawo eCwengileko neNdawo eCwengeke Khulu lijamele umzimba kaJesu wenyama ebewumkhandela bona angene ezulwini njengomPhristi oPhakemeko omkhulu wethempeli elingokomfanekiso. Ngokunikela ngomzimbakhe wenyama bona ube mhlatjelo wabantu, uJesu wavulela woke amaKrestu azesiweko indlela yokuya ezulwini. Nawo kufuze anikele ngemizimbawo yenyama bona afumane umvuzwawo wezulwini.—Heb. 10:19, 20; 1 Kor. 15:50. w23.10 28 ¶13
NgoMgqibelo, Julayi 19
Isikhathi angekhe sangivumela nangingaragela phambili ngihlathulula ngoGidiyoni.—Heb. 11:32.
UGidiyoni waphendula ngomoya ophasi lokha amadoda wakwa-Efrayimu nakamnyefulako. (Hlul. 8:1-3) Akhenge aphendule ngokusilingeka. Watjengisa ukuthobeka ngokuthi alalele lokho anghonghoyila ngakho nangokukhuluma nawo ngomusa begodu lokhu kwawenza ehlisa umoya. Abadala abahlakaniphileko balingisa uGidiyoni ngokulalelisisa kuhle, baphendule nangomoya ophasi lokha nabanyefulwako. (Jak. 3:13) Ngokwenza njalo, benza kube nokuthula ebandleni. Lokha inengi labantu nalidumisa uGidiyoni ngokuhlula bakwaMidiyani, wasa loke idumo kuJehova. (Hlul. 8:22, 23) Amadoda abekiweko angamlingisa njani uGidiyoni? Angadumisa uJehova ngalokho akghone ukukwenza. (1 Kor. 4:6, 7) Ngokwesibonelo, nange umdala abukwa ngekghono lakhe lokufundisa, angasa idumelo emthonjeni wesinqophisweso, eliZwini lakaZimu namkha ebandulweni alifumene ehlanganweni kaJehova. Abadala bangacabangisisa ukuthi indlela abafundisa ngayo idumisa uJehova namkha bafuna ukukara abantu. w23.06 4 ¶7-8