-
UJesu Ufundisa NgoMbuso KaZimuIBhayibhili—Inamuphi Umlayezo?
-
-
Ingcenye 17
UJesu Ufundisa NgoMbuso KaZimu
UJesu ufundisa abafundi bakhe izinto ezinengi, kodwana unamathela esihlokweni esisodwa kwaphela—uMbuso kaZimu
GADE kuyini umberego kaJesu ephasini? Yena ngokwakhe wathi: “Kufanele bona ngitjhumayele iindaba ezimnandi ngoMbuso kaZimu, . . . ngombana ngilokho uZimu angithume bona ngikwenze.” (Luka 4:43) Tjheja izinto ezine uJesu azifundisa malungana noMbuso, osihloko esiqakathekileko ekutjhumayeleni kwakhe.
1. UJesu wakhethwa bona abe yiKosi. UJesu ngokwakhe watjho bonyana gade anguMesiya owabikezelwako.(Jwanisi 4:25, 26) Watjengisa nokobanyana yiKosi umphorofidi uDanyela ayibona embonweni. UJesu watjela abaphostoli bakhe bona langelinye uzokuhlala “esihlalweni sobukhosi esiphazimulako” begodu nabo bazokuhlala eenhlalweni zobukhosi. (Matewu 19:28) Waqalisa esiqhemeni sababusaba bona “mhlanjana omncani,” begodu watjho bona ‘unezinye izimvu,’ ezingasiyo ingcenye yesiqhemeso.—Luka 12:32; Jwanisi 10:16.
2. UMbuso kaZimu uzokuletha ukulunga kwamambala. UJesu watjengisa nokobanyana uMbuso lo, uzokususa ukungalungi ngokucwengisa ibizo lakaJehova uZimu nokususa ukunyefula uSathana akuletha kuZimu kusukela ekuhlubukeni e-Edeni. (Matewu 6:9, 10) Ilanga nelanga uJesu gade atjengisa ukungakhethi ngokufundisa amadoda, abafazi, abaregileko nabakhwahlileko. Namtjhana ukutjhumayela kwakhe okuyihloko bekuqaliswe kuma-Israyeli, wayokurhelebha amaSamariya nabangasiwo amaJuda. Ngokungafani nabadosi phambili bekolo bangeenkathi zakhe, yena gade angakhethi.
3. UMbuso kaZimu awusiyo ingcenye yephaseli. UJesu waphila ngeenkhathi zemiraro emikhulu kwezepolotiki. Inarha yekhabo gade ilawulwa mibuso etjhili. Nokho abantu nebafuna ukumbandakanya kwezepolitiki, wabaleka. (Jwanisi 6:14, 15) Watjela omunye usopolotiki: “Umbuso wami awusiwo wephaseli.” (Jwanisi 18:36) Wathi kubafundi bakhe: ‘Anisingabephaseli.’ (Jwanisi 15:19) Azange abavumele bona baberegise iinkhali zepi, namtjhana bafuna ukuvikela yena.—Matewu 26:51, 52.
4. UKrestu uzokubusa ngethando. UJesu wathembisa ukuphumuza abantu, nokwenza imithwalo yabo ibe bulula. (Matewu 11:28-30) Wenza njengokutjho kwakhe. Wanikela isiluleko sethando nesiberegisekako ekuqalaneni nokugandeleleka, ukukhulisa ubungani, ukungathandi uburego begodu nokufumana ithabo. (Matewu, izahluko 5-7) Ngombana watjengisa ithando, yoke imihlobo yabantu—ngitjho nalabo abagandelelekileko—baya kuye, baqinisekile bonyana uzobaphatha ngomusa nehlonipho. Akhese uqale bona uJesu uzokuba Mbusi omuhle kangangani!
Bekunenye godu indlela enamandla uJesu afundisa ngayo ngoMbuso kaZimu. Wenza immangaliso ezinengi. Wazenzelani? Akhe sibone.
—Isekelwe encwadini kaMatewu, Markosi, Luka noJwanisi.
◼ UJesu wafundisa njani bona gade ayiKosi enguMesiya?
◼ Ngiyiphi indlela uJesu atjengisa ngayo bona uzokubusa ngokulunga?
◼ UJesu wakhanyisa njani bonyana uMbuso wakhe awusiyo ingcenye yephasi?
◼ UJesu watjengisa njani bona uzokubusa ngethando?
[Umkhangiso osekhasini 20]
‘Wakhamba waratha hlangana nemizi nemizana atjhumayela iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu.’—Luka 8:1
[Itjhadi ekhasini 20]
Genesisi
Eksodosi
Lefitikosi
Numeri
Duteronomi
Joshuwa
Abahluleli
Rude
1 Samuweli
2 Samuweli
1 Amakhosi
2 Amakhosi
1 Imilando
2 Imilando
Ezra
Nehemiya
Esta
Jobhi
AmaRhalani
Mika
Nahumi
Habakuki
Zefaniya
Hagayi
Zakariya
Malaki
● Matewu
● Markosi
● Luka
● Jwanisi
IZenzo
KwebeRoma
1 KwebeKorinte
2 KwebeKorinte
KwebeGalatiya
Kwebe-Efesu
KwebeFilipi
KwebeKholose
1 KwebeTesalonika
2 KwebeTesalonika
1 kuThimothi
2 kuThimothi
KuTitosi
KuFilimoni
KumaHebheru
KaJakobosi
1 KaPitrosi
2 KaPitrosi
1 KaJwanisi
2 KaJwanisi
3 KaJwanisi
KaJuda
ISambulo
-
-
UJesu Wenza IimangalisoIBhayibhili—Inamuphi Umlayezo?
-
-
Ingcenye 18
UJesu Wenza Iimangaliso
Ngemangaliso zakhe uJesu utjengisa bona uzowaberegisa njani amandlakhe njengeKosi
UZIMU wanikela uJesu amandla wokwenza izinto abanye abantu abangekhe bakwazi ukuzenza. UJesu wenza iimangaliso ezinengi ezikulu—kanengi aphambi kwabofakazi bokuzibonela abanengi. Iimangaliswezo zatjengisa bona uJesu unamandla ngaphezu kwamanaba begodu nokususa iinthiyo abantu abanesono abangakhenge bakwazi ukuziqeda. Tjheja nanzi iimbonelo.
UJesu wenza isimangaliso sokudla neenselo. Isimangaliso sokuthoma sakaJesu gade sikutjhugulula amanzi abe liwayini. Kwezinye izehlakalo eembili, wasuthisa iinkulungwana zabantu ngoburotho obumbalwa neemfesi. Kizo zombili izehlakalwezi, bekunokudla okungaphezu kokwaneleko kwawo woke umuntu.
UJesu ulapha ukugula. UJesu walapha abantu “abebaphethwe malwelwe ahlukeneko nezifo.” (Matewu 4:23) Walapha iimphofu, abangezwako, ubulepheru, isithuthwana, begodu neenrhole. Abukho ubuhlobo bobulwelwe angakhenge akwazi ukubulapha.
UJesu ulawula ubujamo bezulu obuyingozi. Lokha uJesu nabafundi bakhe bakhamba ngesikepe baratha iLwandle leGalile, kwaba nesiwuruwuru esinamandla. Abafundi bangenwa mamanzi emadolweni. UJesu wavele waqala isiwuruwuru wathi: “Thula tse!” Ngemva kwalokho, kwaba nokuthula okukhulu. (Markosi 4:37-39) Kwesinye isehlakalo, wakhamba phezu kwamanzi kunesiwuruwuru esithusako.—Matewu 14:24-33.
UJesu ukhupha imimoya emimbi. Imimoya emimbi inamandla khulu ukudlula abantu. Abantu abanengi bahluleka ukuphunyurha ngaphasi kokulawulwa manaba kaZimu ayingozi la. Kanengi, lokha uJesu ayilayela bona iphume kibo, begodu ngemva kwalokho imimoya le, beyingasakwazi ukutshwenya abongazimbi bayo. Gade angayisabi. Ngokuhlukileko, beyiwazi amandlakhe begodu iimsaba.
UJesu wavusa abafileko. Bubizwa ngokufaneleko bona ‘linaba lamaphelelo,’ ukufa linaba umuntu angeze alihlula. (1 kwebeKorinte 15:26) Nokho, uJesu wavusa abafileko, phakathi kwabo kuhlanganisa indodana eseseyitja yomma omfelokazi nomntazana wababelethi egade basematlhuweni. Kwesinye isehlakalo esikarisako, uJesu wavusa umnganakhe othandekako uLazaru phambi kweenqubuthu ezililako, namtjhana indodaleyo gade pheze sele kumalanga amane ifile! Ngitjho namanaba kaJesu amakhulu, avuma bona wasenza isimangalisweso.—Jwanisi 11:38-48; 12:9-11.
UJesu wazenzelani zoke iimangaliswezo? Kuliqiniso bona boke abantu abavusako bafa godu, kodwana iimangaliso azenzako bezinemiphumela ehlala ngokungapheliko. Zatjengisa bona zoke iimphorofido ezikarisako ezimalungana nokubusa kweKosi enguMesiya zinobufakazi obuliqiniso. Asikho isizathu sokuzaza bona iKosi ekhethwe nguZimu izokuqeda indlala, ukugula, ubujamo bezulu obuyingozi, imimoya emimbi, ngitjho nokufa ngokwakho. Selatjengisile bona uZimu umnikele woke amandla bona enze lokho.
—Isekelwe encwadini kaMatewu, Markosi, Luka, noJwanisi.
◼ UJesu uwabonakalise bunjani amandlakhe phezu kwendlala? ukugula? ubujamo bezulu obuyingozi? imimoya emimbi? ukufa?
◼ Iimangaliso zakaJesu zitjengisani malungana nokubusa kwakhe ephasini esikhathini esizako?
[Itjhadi ekhasini 21]
Genesisi
Eksodosi
Lefitikosi
Numeri
Duteronomi
Joshuwa
Abahluleli
Rude
Jona
Mika
Nahumi
Habakuki
Zefaniya
Hagayi
Zakariya
Malaki
Matewu ●
Markosi ●
Luka ●
Jwanisi ●
IZenzo
KwebeRoma
1 KwebeKorinte
2 KwebeKorinte
KwebeGalatiya
Kwebe-Efesu
KwebeFilipi
KwebeKholose
1 KwebeTesalonika
2 KwebeTesalonika
1 kuThimothi
2 kuThimothi
KuTitosi
KuFilimoni
KumaHebheru
KaJakobosi
1 KaPitrosi
2 KaPitrosi
1 KaJwanisi
2 KaJwanisi
3 KaJwanisi
KaJuda
ISambulo
-
-
UJesu Uphorofida Ngezehlakalo Zangomuso Ezizokuthinta Iphasi LokeIBhayibhili—Inamuphi Umlayezo?
-
-
Ingcenye 19
UJesu Uphorofida Ngezehlakalo Zangomuso Ezizokuthinta Iphasi Loke
UJesu ukhuluma ngezehlakalo ezizokutjhengisa bona sele akhona emandleni wombuso, nesesiphelo sezinto
ENTABENI ye-Oliva, lapho gade bakwazi ukubona ubukhazikhazi beJerusalema netempeli lalo, abafundi bakaJesu abane bambawa ngerhorhomejeni bona abahlathululele izinto egade akhuluma ngazo. UJesu bekathe itempeli leJerusalema lizokutjhalaliswa. Ngaphambilini gade abatjele “ngomhla wokuphela.” (Matewu 13:40, 49) Abapostoli abane bambuza: “Kuzakwenzakalani ezatjengisa bona isikhathi sesifikile sokobana uze, nephasi bonyana selifikile emaphelelweni na?”—Matewu 24:3.
Ependulwenakhe, uJesu wabatjela bona yini egade izokwenzeka ngaphambi kobana iJerusalema litjhatjalaliswe. Kodwana amezwakhe gade atjho okunengi kunalokho. Iimphorofido zakhe gade zizokuba nokuzaliseka okukhulu ephasini loke. Esinye isitjengiso uJesu aphorofida ngaso gade kuzizehlakalo zephasi. Isitjengisweso gade sizokutjengisa abasephasini bonyana ukuba khona kwakaJesu njengeKosi ezulwini kuthomile. Isitjengiswesi gade sizokubonisa bona uJehova uZimu wenze uJesu iKosi eyathenjiswa kade yoMbuso wobuMesiya. Isitjengisweso gade sizokutjho bona uMbuso sele uzokususa ubumbi begodu ulethe ukuthula kwamambala ebantwini. Izinto uJesu azibikezelako gade zizokuba litshwayo lesiphelo—sekolo, sezobupolotiki, sendlela yokuphila yanje—nesokuthoma kwephasi elitjha.
Ahlathulula bona yini egade izokwenzeka ephasini phakathi kokubakhona kwakhe njengeKosi ezulwini, uJesu wathi gade kuzokuba nezipi ephasini loke, ukutlhayela kokudla, ukusikinyeka kwephasi okukhulu, nokurhatjheka kwamalwelwe. Ukutlhoga umthetho gade kuzokwanda. Abafundi bakaJesu bamambala gade bazokutjhumayela iindaba ezihle ezikhuluma ngoMbuso kaZimu ephasini loke. Zoke iintwezi beziyokuphumela ‘eentlayisekweni’ ezingazange-khe zenzeke ngaphambili.—Matewu 24:21.
Abafundi bakaJesu gade bazokwazi njani bona iintlayiseko zitjhidele? UJesu wathi kibo: ‘Umuthi wamafeyi awunifundise isifundo.’ (Matewu 24:32) Abantu nebabona ukutlhurha kwamakari wefeyi ematakeni bayazi bonyana ihlobo litjhidele. Ngokufanako, ukubona zoke izinto uJesu azibikezelako zisenzeka hlangana nesikhathi esithileko, sitjengiso sokobana ukuphela kutjhidele. Akakho noyedwa owazi ngokunqophileko ilanga ne-iri iintlayiseko ezikulu eziyokuthoma ngalo, kodwana nguBaba kwaphela. Kungalokho uJesu akhuthaza abafundi bakhe: ‘Yelelani, ngombana anazi bona isikhathi sizakufika nini.’—Markosi 13:33.
—Isekelwe kuMatewu izahluko 24 no-25; uMarkosi isahluko 13; uLuka isahluko 21.
◼ Yini abapostoli bakaJesu egade bafuna ukuyazi ngokungezelelekileko?
◼ Atjho ukuthini amatshwayo uJesu awanikelako?
◼ Ngisiphi isiluleko uJesu asinikela abafundi bakhe?
[Ibhoksi elisekhasini 22]
ISITJENGISO SOKUBA KHONA KWAKAKRESTU
UJesu wabikezela bona kuzokuba netshwayo elitjengisa bona isikhathi sakaZimu sokutjhabalalisa iphasi elonakeleko lanamhlanjesi sitjhidele. Ukusukela ePini yePhasi 1, abantu bakufakazela lokho uJesu akuphorofidako. Ikolo, zobupolotiki, izehlakalo ezibangela itjhuguluko elikhulu ephasini loke, msinyana nokunganakubalekelwa zidosela ekupheleni kwephasi. uJesu watjela abalandeli bakhe bona nebazakusinda, kufuneka ‘bayelele’ begodu benze isiqunto sokuba sehlangothini lendaba yokulwelwa kobukhosi bakaZimu.a—Luka 21:36; Matewu 24:3-14.
[Umtlolo waphasi]
a Ukufumana ilwazi elingezelelekileko ngemphorofido zakaJesu, qala amakhasi 86-95 encwadini ethi, Lifundisani Ngempela IBhayibheli? ngesiZulu, egadangiswe boFakazi bakaJehova.
[Itjhadi ekhasini 22
Genesisi
Eksodosi
Lefitikosi
Numeri
Duteronomi
Joshuwa
Abahluleli
Rude
1 Samuweli
2 Samuweli
1 Amakhosi
2 Amakhosi
1 Imilando
2 Imilando
Ezra
Nehemiya
Esta
Jobhi
AmaRhalani
Iziyema
Umtjhumayeli
Irhubo lamarhubo
Isaya
Jeremiya
Isililo
Ezekiyeli
Danyela
Hosiya
Juweli
Amosi
Obadiya
Jona
Mika
Nahumi
Habakuki
Zefaniya
Hagayi
Zakariya
Malaki
● Matewu
● Markosi
● Luka
Jwanisi
-