ISIHLOKO ESINGAPHANDLE | INGA-KGHANI UKUFA KUSIPHETHO?
Ubuhlungu Bokufelwa
Ukufa yindaba engasimnandi. Abantu abanengi babona kungcono ukungakhulumi ngayo. Kodwana kungasikade, sizokuqalana nakho. Begodu ukutinyela kokufa kubukhali bekubuhlungu.
Akunalitho elingasilungiselela ukulahlekelwa mbelethi, mlingani, nanyana umntwana. Ingozi ingenzeka singakalindeli nofana yenzeke ngokukhamba kwesikhathi eside. Kungakhathaliseki bona kwenzeka nini begodu njani, ubuhlungu bokufa angeze babalekelwa, begodu isiphetho sakhona singaba ngesigandelelako.
U-Antonio, owalahlekelwa ngubabakhe engozini yekoloyi, wahlathulula: “Kubangasuthi umuntu othileko ulodlhela indlu yekhenu akhambe neenlodlhelo. Angeze ubuyele ekhaya ngitjho nokwesikhatjhana. Usele neenkumbulo kwaphela. La maqiniso okufuze uwamukele. Nanyana ungalinga ukuwaphika—njengombana kuqaleka kungakalungi—akunalitho ongalenza.”
Nakaqalene nokulahlekelwa okufanako, uDorothy owaba mfelokazi nakaneminyaka ema-47, wazimisela ukufuna iimpendulo. Njengotitjhere wesikolo-sesondweni, khenge acabange bona ukufa kungakuphelisa koke. Bekanganazo zoke iimpendulo. Wabuza umfundisakhe we-Anglican wathi, “Kwenzekani kithi nasihlongakalako?” Waphendula wathi: “Akunamuntu owaziko. Kuzokufuze silinde sibone ukobana kwenzekani.”
Inga-kghani senzelwe bona “silinde sibone ukobana kuzokwenzekani”? Ikhona na enye indlela esingazi ngayo ukobana kwamambala ukufa kuphelisa koke?