IBULUNGELO-THUNGELELWANO LesiThala
LesiThala
IBULUNGELO-THUNGELELWANO
IsiNdebele
  • IBHAYIBHELI
  • IINCWADI
  • IMIHLANGANO
  • wp17 ino. 6 kk. 12-14
  • AmaBhayibheli Amanengi Kangaka​—⁠Ngewani?

Ncancabe asinayo ividiyo

Ncancabe, kube nomtjhapho nakufakwa ividiyo

  • AmaBhayibheli Amanengi Kangaka​—⁠Ngewani?
  • IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2017
  • Iinhlokwana
  • Incwadi Efanako
  • IBHAYIBHELI LENDABUKO
  • I-SEPTUAGINT YESIGIRIGI
  • IBHAYIBHELI YESILATHINI
  • AMABHAYIBHELI AMATJHA AYABUYELELWA
  • UJehova NguZimu Okhuluma Nabantu Bakhe
    IsiThala Esazisa NgoMbuso KaJehova—2015
  • Liyini IBhayibhelie?
    Imibuzo YeBhayibheli Iyaphendulwa
  • “IliZwi LakaZimu Lijame Ngokungapheliko”
    IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (Esifundwa Ebandleni)—2017
IsiThala Esazisa NgomBuso KaJehova (SomPhakathi)—2017
wp17 ino. 6 kk. 12-14
Ukutlola okuhlukahlukeneko, ukugadangisa, namaBhayibheli asemitjhinini yetheknoloji

AMABHAYIBHELI AMANENGI KANGAKA Ngewani?

Kubayini kunamaBhayibheli ahlukahlukene kangaka namhlanjesi? Uyiginya njani yeemBhayibheli ezitjhezi, zisithikamezo namkha zilisizo? Ukwazi ngomsuka wazo kungakuvula amehlo.

Ngubani owatlola iBhayibheli kokuthoma, begodu yatlolwa nini?

IBHAYIBHELI LENDABUKO

IBhayibheli lihleleke kabili. Ingcenye yokuthoma ineencwadi ezi-39, ‘ezimlayezo kaZimu.’ (Roma 3:2) UZimu wasebenzisa amadoda athembekileko bonyana atlole iincwadezi eminyakeni engaba-1 100, kusukela ngomnyaka ka-1513 B.C.E bekuyokufika ku-443 B.C.E. Kanengi bebatlola ngelimi lesiHebheru, ngikho ingcenye leyo ibizwa ngemiTlolo yesiHebheru namkha iTestamende eliDala.

Ingcenye yesibili ineencwadi ezima-27, nazo ‘zililiZwi lakaZimu.’ (1 Thesalonika 2:13) Nakilokhu uZimu wenza soneso. Wasebenzisa abafundi bakaJesu abathembekileko batlola iincwadezi ngesikhathi esifitjhani khulu, ekuminyaka engaba-60, kusukela ngomnyaka ka-41 C.E bekuyokufika ngo-98 C.E. Batlola ngelimi lesiGirigi, ngikho nengcenye leyo ibizwa ngokuthi miTlolo yamaKrestu yesiGirigi, yaziwa nangokuthi yiTestamende eliTjha.

Nasele zizoke incwadezi zima-66, zenza liBhayibheli elipheleleko, okuliliZwi lakaZimu. Alo bekenzelwani-ke amanye la amaBhayibheli? Kuneenzathu ezintathu nanzi.

  • Ukwenzela abantu bakwazi ukufunda iBhayibheli ngamalimi abawamunyako.

  • Ukususa imitjhapho eyenzwa bakopululi kunye nokubuyisela imitlolo yeBhayibheli eyindabuko.

  • Nokuthuthukiswa kwelimi lekadeni.

Tjhetja indlela amaphuzu la abandakanyeke ngayo emaBhayibhelini amabili naka.

I-SEPTUAGINT YESIGIRIGI

Kwathi sekudlule iminyaka ema-300 yoke, ngaphambi kokufika kwakaJesu, izazi zamaJuda zathoma ukutjhugululela imiTlolo yesiHebheru esiGirigini. IBhayibheli leyo yaziwa ngokuthi yi-Septuagint yesiGirigi. Bewuyini umnqopho wayo? Beyenzelwe ukusiza amaJuda amanengi ebewakhuluma isiGirigi kunokukhuluma isiHebheru bonyana akwazi ukungatjhidi ‘emitlolweni ecwengileko.’—2 Thimothi 3:15.

IBhayibheli ye-Septuagint yasiza neengidigidi zabantu ebebangasiwo amaJuda kodwana bebakhuluma isiGirigi bezwa umlayezo weBhayibheleli. Basizakala njani? UProfesa W.  F.  Howard, uthi, “Phakathi nekhulu lokuthoma, iBhayibheli le yathoma ukusetjenziswa liSondo lamaKrestu, kangangokuthi amamitjhinari wakhona bewatjhumayela ngayo emasinagogeni, akufakazela ngemitlolo ukuthi ‘uJesu abakhuluma ngaye unguKrestu.’” (IzEnzo 17:3, 4; 20:20) Isazi seBhayibheli u F.  F.  Bruce, sinaba ngokuthi lelo libanga elenza amaJuda amanengi aphelelwa “yitjiseko yeBhayibheli le-Septuagint.”

Abafundi bakaJesu bathi nabafumana iincwadi zeTestamende lamaKrestu eliTjha, bazihlanganisa nemiTlolo yesiHebheru, lathoma mhlokho iBhayibheli elipheleleko esinalo namhlanjesi.

IBHAYIBHELI YESILATHINI

Eminyakeni ema-300 ngemva kokwenziwa kweBhayibheli, uJerome osisazi wakhupha iBhayibheli yesiLathini, eyaziwa nge-Latin Valgate. AmaBhayibheli ahlukahlukeneko wesiLathini besele akhona, alo kubayini bekusatlhogwa etja godu? I-International Standard Bible Encyclopedia ithi, uJerome bekafuna ukulungisa “imiqondo engasiyo, imitjhapho, namezwi angezelelweko nakhitjhiweko.”

Minengi khulu imitjhapho eyalungiswa nguJerome. Kusese njalo, iimphathimandla zekolo zenza umonakako omkhulu ukuyidlula yoke! Zagandelela yokuthi iBhayibheli ye-Vulgate, kube ngiyo yodwa esetjenziswako, kwaphela amakhulu weminyaka kusolo kunjalo. Kunokuthi zisize abantu bazwisise iBhayibheli, zakhetha i-Valgate yesiLathini, zibe zazi kuhle ukuthi abantu abanengi bebangalazi ilimi lesiLathini.

AMABHAYIBHELI AMATJHA AYABUYELELWA

Kukunje, abantu basaraga nokuwatjhugulula amaBhayibheli. Sinesibonelo se-Syriac Peshitta. Eyenziwa ngeminyaka yabo-500. Nakuthoma iminyaka yabo-1400, izinto zagaya ngomunye umhlathi kwanjesi, abantu abavamileko besele bafumana amaBhayibheli ngelimi labo lendabuko.

UJohn Wycliffe wenarheni yamaNgisi, eminyakeni yabo-1400, wathoma ukukhupha iBhayibheli yesiNgisi ebeyikwazi ukufundwa ngiwo woke umuntu enarheni yekhabo. Kwaba ngisweso nangoJohannes Gutenberg, iindlela zakhe zokugadangisa zavulela izazi amathuba wokwenza bezigadangise amaBhayibheli amatjha wamalimi ahlukahlukeneko ebewakhulunywa e-Yurobhu yoke.

Nakwanda abatjhugululi belimi lesiNgisi, nabanyefuli baphakamisa imibuzo ngokuthi, sikhona na isidingo sokubuyelelwa kwamaBhayibheli ahlukahlukeneko khisibe akhuluma ilimi linye? Eminyakeni yabo-1800, ilunga lesiqhema sabafundisi uJohn Lewis oliNgisi, wathi, “Ilimi likhamba liphelelwe sikhathi, yeke kuqakathekile ukuvuselela ilimi elidala likhambisane neLimi lamva nje elikhulunywa ngiwo woke umuntu nelizwisiswa sizukulwana esiphila namhlanjesi.”

Namhlanjesi, izazi zeBhayibheli zisemathubeni amahle wokuvuselela amaBhayibheli wekadeni. Bawazwisisa ngcono amaBhayibheli welimi lekadeni, begodu basese nawo namaBhayibheli aziincwadi ezincani ezitholakele mva nje. Lokhu kubasiza bakghone ukubona ukuthi ngikuphi okubetha emhlolweni nabakususela emitlolweni yendabuko yeBhayibheli.

Yeke kusiza khulu ukuba namaBhayibheli atjhugululwe kabutjha la. Siyavuma, kusatlhoga avulelwe amehlo amanye wawo.a Kodwana nange amaBhayibheli la abuyekeziweko ihloso yokwenziwa kwawo iphehlwa kuthanda uZimu, umsebenzi onjalo usizuzisa kwemhlolo.

Nawufuna ukufunda iBhayibheli ngelimi lakho kuzinzolwazi yethu namkha emtjhininakho wetheknoloji ngena ku-www.jw.org. Qala ngaphasi kwesithi IINCWADI > IBHAYIBHELI.

a Qala nesihloko esithi “Ungayikhetha Kanjani Inguqulo YeBhayibheli Engcono Kakhulu?” kumagazini wesiZulu ka-May 1, 2008.

Ibizo Lakazimu Elicwengileko Ebhayibhelini

Ibizo elicwengileko emqebethwini weSeptuagint yemihleni kaJesu

Ibizo elicwengileko emiqebethwini ye-Septuagint, yemihleni kaJesu

IBhayibheli elibizwa nge-New World Translation of the Holy Scriptures, lisebenzisa ibizo lakaZimu elicwengileko elithi, Jehova emiTlolweni yesiHebheru nemiTlolweni yesiGirigi. AmaBhayibheli wamva nje wesiNgisi, wona-ke awalisebenzisi ibizweli, azisebenzisela elithi, “Kosi” esikhundleni salo. Isizathu sabo batjho, abanye abatjhugululi bathi ibizweli ngelakaZimu mbala na? Babuye bathi i-Tetragrammaton (YHWH), akhenge ivele eBhayibhelini eyaziwa nge-Greek Septuagint esuselwa emiTlolweni yesiHebheru. Iliqiniso kangangani indaba le?

Phakathi namakhulu weminyaka yabo-20, bekunemiqebethu emidala khulu ye-Septuagint eyatholakalako, ebeyisolo ikhona kusukela emihleni kaJesu. Imiqebethu leyo beyinebizo lakaZimu elicwengileko litlolwe ngamaledere wesiHebheru wodwa. Kubonakala kwanga ekukhambeni kwesikhathi ibizo elicwengilekweli lakhitjhwa lajanyiselwa ngelithi, Ky’ri os, ekulubizo lesiGirigi elitjho “iKosi.” IBhayibheli le-New World Translation, lona-ke lalibuyisela endawenalo ibizo elicwengilekweli.

Ibhayibheli Yakhe Yaqajelwa na?

A Dead Sea Isaiah Scroll

Umsongo ka-Isaya oneminyaka ezi-2 000 ubudala, owatholakala hlangana nemisongo yeLwandle leTswayi, usavumela nokutlolwe emaBhayibhelini wanamhlanjesi

Abakopululi bamaBhayibheli kuyavunywa ukuthi bebayenza imitjhapho. Kodwana lokho akutjho bonyana imitjhapho leyo yayimorosa iBhayibheli. Incwadi ebizwa nge-Our Bible and the Ancient Manuscripts ithi, “Ayikho nayinye ifundiso yokukholwa kwamaKrestu ekhamba ibe nala ingavumelani khona.”

Mincani khulu imitjhapho eyenziwa bakopululi. Incwadi ye-Second Thoughts on the Dead Sea Scrolls nayo iyatjho ukuthi, “AmaJuda ebewabafundisi bomthetho namaKrestu wekadeni, akopulula abe ayibuyekeza godu imitlolo yeBhayibheli yesiHebheru.”

Ngokwesibonelo, uMsongo ka-Isaya owatholakala hlangana nemisongo yeLwandle leTswayi, uneminyaka eyi-1 000 ukhona, mdala ukudlula eminye imitlolo ekhona. Alo umadaniswa njani nemitlolo yanamhlanjesi? I-History of the Bible ithi, “Mancani khulu amezwi okungenzeka angezelelwa namkha aphungulwa.”

Imitjhapho enjengokungena kwamezwi endaweni engakafaneli namkha imitjhwana ebeyenziwa bakopululi, sekuzizinto ezibonakala lula nje bezilungiswe. I-The Books and the Parchments, inaba ngokuthi, “Ayikho nayinye incwadi yekadeni ephasini ekhuthalele ukutlola ngomlando njengeTestamende eliTjha.”

I-History of the Bible isajame kelokuthi, “Amakholwa atjhejisisako kufeze aqinisekiswe ngokufana okuphakathi kweBhayibheli ebizwa nge-biblical papyri yeGibhida kunye nemitlolo eyasinda ekukotjululweni okubuyelelweko nokugadangiswa ebekwenziwa ziintolo ze-Yurobhu.”

Alo iBhayibheli yakhe yaqajelwa na? Akusinjalo!

    Iincwadi ZesiNdebele (2008-2025)
    Phuma
    Ngena
    • IsiNdebele
    • Yabelana
    • Okunyulako
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imibandela
    • Iinkambiso Zokubulunga Ifihlo
    • Ukuhlelwa Kwemininigwanakho Eyifihlo
    • JW.ORG
    • Ngena
    Yabelana