EKICWEKA EKY’OKWEGA 11
Oku Ebyahandiikirwe Birikubaasa Kukuhamya
‘Ruhanga naaha okugumisiriza.’—ROM. 15:5.
EKYESHONGORO 94 Okusiima Ekigambo kya Ruhanga
EBIRAAGAMBWEHOa
1. Abaheereza ba Yehova nibabaasa kuhikwaho kugyezibwa ki?
NOOBONABONA ahabw’okugyezibwa munonga? Shana obundi omu kibiina kyanyu haine okukozire kubi. (Yak. 3:2) Nari abu orikukora nabo nari abu orikushoma nabo nibakurahura ahabw’okuheereza Yehova. (1 Pet. 4:3, 4) Nari ab’eka yaawe nibateeraho kukuremesa kuza omu nteerane nari kugambira abandi aha bi orikwikiriza. (Mat. 10:35, 36) Okugyezibwa kwaba kuri okw’amaani munonga, noobaasa kwehurira nk’orikwenda kuhanika okabirugaho. Kwonka noobaasa kugira obuhame ngu omu buremeezi bwawe bwona, Yehova naija kukuha obwengye bw’okumanya oku oraatwaze n’amaani g’okugumisiriza.
2. Kurugiirira aha Abarooma 15:4, okushoma Ekigambo kya Ruhanga nikubaasa kutuhwera kuta?
2 Yehova omu Kigambo kye akatamu obushonshorekye, oburikworeka oku abantu abatahikiriire baabaasize kwemera embeera zigumire. Ahabw’enki? Kugira ngu tubeegyereho. Yehova akahiga Paulo kuhandiika aha nshonga egi. (Shoma Abarooma 15:4.) Okushoma ebirikukwata aha bantu aba nikibaasa kutuhuumuriza kituhe n’amatsiko. Kwonka, kubaasa kugasirwa, nituba twine kukora ekirikukira aha kushoma Baibuli. Nituba twine kwikiriza Ebyahandiikirwe kubumba emiteekateekyere yaitu n’okutuhika aha mutima. Nitubaasa kukora ki twaba nitwenda obuhabuzi bw’okutuhwera kuraba omu mbeera egumire? Nitubaasa kukora ebintu bina ebi: (1) Shaba, (2) Teera akashushani, (3) Teekateeka, kandi (4) Ta omu nkora. Ka tureebe ekirikutwarirwa omuri buri kimwe aharibyo.b Bwanyima nitwija kukoresa omuringo gw’okwega ogu, kugira eki twayegyera aha Mugabe Daudi n’entumwa Paulo.
1. SHABA
Otakashomire Baibuli, shaba Yehova kukuhwera kureeba oku oraagasirwe (Reeba akacweka 3)
3. Otakatandikire kwega Baibuli, oine kukora ki, kandi ahabw’enki?
3 (1) Shaba. Otakatandikire kushoma Baibuli, shaba Yehova kukuhwera kugasirwa omu bi oraashome. Nk’eky’okureeberaho, waaba noosherura obuhabuzi oku oraasingure oburemeezi, shaba Yehova kukuhwera kutunga emisingye omu Kigambo kye ei orikubaasa kugyenderaho.—Fil. 4:6, 7; Yak. 1:5.
2. TEERA AKASHUSHANI
Teeraho kweta omu mbeera z’orikugambwaho omu Baibuli (Reeba akacweka 4)
4. Niki ekiraakuhwere kureetera ebiri omu Baibuli kuba ebyabuzima?
4 (2) Teera akashushani. Yehova akatuha okubaasa kw’okuteebereza n’okuteera akashushani. Kukuhwera kureetera ebiri omu Baibuli kuba ebyabuzima, teera akashushani oyete omu bigyere by’ogwo ou orikushomaho. Teeraho kureeba ebintu ebi yaareebire n’okugira enyehurira nk’ezi arikubaasa kuba yaabaire aine.
3. TEEKATEEKA
Teekateeka munonga aha bi orikushoma n’oku birikukukwataho (Reeba akacweka 5)
5. Okuteekateeka niki, kandi okuteekateeka nikubaasa kukugasira kuta?
5 (3) Teekateeka. Okuteekateeka nikimanyisa okuta ebiteekateeko byawe aha bi orikushoma omu bwegyendesereza okeetegyereza n’oku birikukukwataho. Nikukuhwera kutebeekanisa gye ebiteekateeko byawe n’okwetegyereza gye enshonga. Okushoma Baibuli otarikuteekateeka aha bi waashoma, kiri nk’okutebeekanisa ebirungo reero akabura kubita omu by’okurya. Okuteekateeka kuri nk’okuta ebirungo ebyo omu by’okurya kubireetera kunura munonga. Kubaasa kukuhwera kuteekateeka, noobaasa kwebuuza ebibuuzo ebi kandi obigarukyemu: ‘Ogu orikugambwaho omu Baibuli akakora ki kubaasa kusingura oburemeezi bwe? Yehova akamuhwera ata? Nimbaasa kukoresa nta ebi naayega kwemera okugyezibwa?’
4. TA OMU NKORA
Koresa ebi oyegire kucwamu gye, kwongyera kugira obusingye, n’okuhamya okwikiriza kwawe (Reeba akacweka 6)
6. Ahabw’enki twine kuta omu nkora ebi turikwega?
6 (4) Ta omu nkora. Yesu akagira ngu twaba tutataire omu nkora ebi turikwega, nituba turi nk’omushaija orikwombeka enju ye aha musheenyi. Naakora munonga, kwonka naashiisha amaani ge. Ahabw’enki? Ahakuba eihunga n’omwegyemure byateera enju ye, neija kugwa. (Mat. 7:24-27) Nikyo kimwe, twashaba, tukateera akashushani, kandi tukateekateeka, kwonka tukanga kuta omu nkora ebi turikwega, nitushiisha amaani gaitu. Twagyezibwa ahabw’oburemeezi nari okuhiiganisibwa, okwikiriza kwaitu nikwija kuhwa amaani. Kwonka, twayega Baibuli kandi tukata omu nkora ebi twayega, nitucwamu gye, nitwongyera kugira obusingye, kandi nitugira n’okwikiriza kuhami. (Isa. 48:17, 18) Turikukoresa ebintu bina ebi twaheza kugambaho, ka tureebe eki turikubaasa kwegyera aha Mugabe Daudi.
NOOBAASA KWEGYERA KI AHA MUGABE DAUDI?
7. Nituza kushwijuma ebirikukwata ahari oha orikugambwaho omu Baibuli?
7 Haine ow’omu ka yaanyu nari munywani waawe okureebize? Kyaba nikwo kiri, noobaasa kugasirwa orikushwijuma ebirikukwata ahari Abusalomu mutabani w’Omugabe Daudi, owaareebize ishe kandi akateeraho kutwara obugabe bwe.—2 Sam. 15:5-14, 31; 18:6-14.
8. Noobaasa kukora ki kutunga obuhwezi bwa Yehova?
8 (1) Shaba. Orikuteekateeka aha biri omu Baibuli, gambira Yehova oku orikwehurira ahabw’omuringo mubi ogu otwariziibwemu. (Zab. 6:6-9) Mugambire oku orikwehurira kwenyini. Bwanyima mushabe kukwebembera kuraba gye omu mbeera egyo egumire.
9. Noobaasa kushoboorora ota omu bugufu emparana ya Daudi n’omutabani Abusalomu?
9 (2) Teera akashushani. Teekateeka aha byahikire aha Mugabe Daudi reero oteere akashushani oku yaakwatsirweho. Omutabani Abusalomu akamara emyaka mingi arikuteeraho kureetera abantu kumukunda. (2 Sam. 15:7) Abusolomu ku yaareebire ngu obwire buhikire, akatuma entatsi omuri Israeli yoona kutebeekanisa abantu kumwemeka kuba omutegyeki waabo. Nangwa akabeihabeiha n’Ahisofeeli munywani wa Daudi ow’aha mara kumwegaitaho omu bugomi bwe. Abusalomu akeerangirira nk’omugabe, kandi yaateeraho n’okwita Daudi, owaabaire arwaire munonga omu bwire obwo. (Zab. 41:1-9) Daudi akamanya orukwe orwo yaahunga yaaruga omuri Yerusaalemu. Ekyarugiremu, abaserukare b’Abusalomu bakarwana n’abagumire bahamiire ahari Daudi. Abaserukare abagomi bakasingurwa, n’Abusalomu mutabani wa Daudi yaitwa.
10. Omugabe Daudi akaba naabaasa kutwaza ata?
10 Ekindi, teera akashushani oku Daudi yaayehuriire obu ebi byona byabaire nibimuhikaho. Akaba naakunda Abusalomu kandi arikwesiga Ahisofeeli. Kwonka, bombi bakamureebya. Bakamureetera obusaasi bwingi nangwa baateeraho n’okwenda kumwita. Daudi akaba naabaasa kurekyera aho kwesiga banywani be abandi, arikuteekateeka ngu nabo beegaitsire ahari Abusalomu. Naabaasa kuba yaateekateekire aha magara kandi akenda n’okuhunga akaruga omu ihanga. Nari akaba naabaasa kushobangirirwa. Kwonka Daudi tihaine na kimwe eki yaakozire ahari ebi. Kureka, akasingura okugyezibwa kw’amaani oku. Ahabw’enki yaakusingwire?
11. Daudi akatwaza ata omu mbeera egumire?
11 (3) Teekateeka. Ebyahikire ahari Daudi noobaasa kubyegyeraho misingye ki? Garukamu ebibuuzo ebi: “Daudi akakora ki kubaasa kwehwera?” Daudi taratiinire reero akarahukiiriza kucwamu omu muringo mubi. Kandi nabwo tarayeziringire akabura kucwamu ahabw’obwoba. Omu mwanya gw’ekyo, akashaba Yehova kumuhwera. Kandi akashaba na banywani be kumuhwera. N’ekindi, akagira eki yaakora ahonaaho kuta omu nkora okucwamu kwe. N’obu ebyaabaireho biraabe byamukozire kubi munonga, taragizire ekiniga kirengire n’okwekyengyera abandi. Akagumizamu naayesiga Yehova na banywani be.
12. Yehova akakora ki kurinda Daudi?
12 Yehova akahwera ata Daudi? Waacondooza noija kushanga ngu Yehova akaha Daudi amaani agarikwetengyesa kubaasa kwemera okugyezibwa oku. (Zab. 3:1-8; omutwe gw’eshuura egyo) Yehova akaha Daudi omugisha omu kucwamu kwe. Kandi akashagika banywani ba Daudi abeesigwa obu baabaire nibarwana kurinda omugabe waabo.
13. Noobaasa kutooreza ota Daudi, omuntu yaakutwariza kubi munonga? (Matayo 18:15-17)
13 (4) Ta omu nkora. Yebuuze oti: ‘Nimbaasa kutooreza nta Daudi?’ Nikibaasa kukwetengyesa kugira eki waakora ahonaaho kushoboorora oburemeezi oburiho. Kurugiirira aha mbeera, noobaasa kugyendera aha buhabuzi bwa Yesu oburi omuri Matayo eshuura 18 orikubukuratira butunu nari orikugyendera aha musingye ogurimu. (Shoma Matayo 18:15-17.) Kwonka toshemereire kucwamu ahonaaho orikwihirira aha nyehurira. Oshemereire kushaba Yehova kukuha omutima ogutuurize n’obwengye kumanya oku oraakwatemu enshonga egyo. Otaiha amatsiko omuri banywani baawe. Omu mwanya gw’ekyo, ba oyeteekateekire kwikiriza obuhwezi bw’abandi. (Enf. 17:17) Ekikuru munonga, kuratira obuhabuzi obu Yehova arikukuha oburi omu Kigambo kye.—Enf. 3:5, 6.
NOOBAASA KWEGYERA KI AHARI PAULO?
14. Ni mbeera ki erikubaasa kukureetera kuta omutima aha biri omuri 2 Timoseo 1:12-16; 4:6-11, 17-22?
14 Noohiiganisibwa ab’eka yaawe? Nari nootuura omu ihanga ahu omurimo gw’Abajurizi ba Yehova guzibiirwe nari gwemereziibwe? Kyaba nikwo kiri, nikibaasa kukugumya waashoma ebiri omuri 2 Timoseo 1:12-16 na 4:6-11, 17-22.c Paulo akahandiika ebigambo ebiri omu byahandiikirwe ebi obu yaabaire ari omu kihome.
15. Niki eki orikubaasa kushaba Yehova?
15 (1) Shaba. Otakashomire ebyahandiikirwe ebyo, gambira Yehova oburemeezi bwawe n’oku burikukureetera kwehurira. Gamba kyenyini. Kandi shaba Yehova kukuhwera kwetegyereza emisingye eri omu byahandiikirwe ebi, ebirikukwata aha kugyezibwa kwa Paulo, erikwija kukuhwera kumanya oku oraatwaze omu mbeera zaawe ezigumire.
16. Noobaasa kushoboorora ota embeera ya Paulo omu bugufu?
16 (2) Teera akashushani. Teeraho kweta omu mbeera ya Paulo. Akomirwe n’enjegyere kandi ari omu kihome omuri Rooma. Akaba araabaireho omu kihome, kwonka aha murundi ogu naahamya ngu naija kwitwa. Bamwe ahari bagyenzi be bamutsigireho, kandi taine maani omubiri gwe guruhire.—2 Tim. 1:15.
17. Paulo akaba naabaasa kutwaza ata?
17 Paulo akaba naabaasa kuta omutima aha by’enyima, arikuteekateeka ngu kuri yaacwiremu okundi, akaabaire atari omu kihome. Akaba naabaasa kugwerwa kubi abashaija b’omu disiturikiti ya Asia abaabaire bamutsigireho, kandi ayekyengyere n’abanywani be abandi. Kwonka tihaine na kimwe aharibyo eki yaakozire. Niki ekyamuhweraire kuguma naayesiga banywani be n’okuguma aine amatsiko?
18. Paulo akatwaza ata obu yaabaire naagyezibwa?
18 (3) Teekateeka. Garukamu ekibuuzo eki: “Paulo akeehwera ata?” Nangwa n’obu yaabaire ari haihi kwitwa, tareehugize enshonga enkuru ey’okuhimbisisa Yehova. Kandi akagumizamu ataire omutima aha kugumya abandi. Akeesiga Yehova kurabira omu kushaba butoosha. (2 Tim. 1:3) Paulo omu mwanya gw’okuta omutima munonga ahari abo abaamutsigireho, akasiima munonga obushagiki obu banywani be baamuhaire. Kandi, akagumizamu naayega Ekigambo kya Ruhanga. (2 Tim. 3:16, 17; 4:13) Okukira munonga, akaba aine obwesigye bw’amaani ngu Yehova na Yesu nibamukunda. Bo bakaba batamutsigireho, kandi bakaba nibaija kumushumbuusha ahabw’obuheereza bwe burungi.
19. Yehova akahwera ata Paulo?
19 Yehova akaba arabwire Paulo ngu aine kugumisiriza omu kugyezibwa ahabw’okuba Omukristaayo. (Byak. 21:11-13) Yehova akahwera ata Paulo? Akagarukamu okushaba kwe, kandi kumara obwire akaguma naamuha amaani. (2 Tim. 4:17) Paulo akagambirwa ngu naija kutunga ekihembo eki yaabaire akozire munonga kutunga. Kandi Yehova akahiga banywani ba Paulo abeesigwa kumuha obuhwezi oburikwetengyesa.
20. Nk’oku kiri omu Abarooma 8:38, 39, noobaasa kutooreza ota Paulo?
20 (4) Ta omu nkora. Yebuuze oti: ‘Nimbaasa kutooreza nta Paulo?’ Nka Paulo, twine kumanya ngu nitwija kuhiiganisibwa ahabw’okwikiriza kwaitu. (Mak. 10:29, 30) Kubaasa kuguma tuhamiire ahari Yehova twaba nitugyezibwa, twine kumwesiga turikumushaba n’okugira entebeekanisa nungi y’okweyegyesa. Kandi butoosha twine kwijuka ngu kimwe aha bintu bikuru ebi turikubaasa kugira n’okureetera Yehova kuhimbisibwa. Nitubaasa kuhamya ngu Yehova tarikubaasa kututsigaho, kandi tihaine eki omuntu weena arikubaasa kukora kuremesa Yehova kutukunda.—Shoma Abarooma 8:38, 39; Heb. 13:5, 6.
YEGYERA AHA BANDI ABARIKUGAMBWAHO OMU BAIBULI
21. Niki ekyahweraire Aya na Hector kusingura embeera zigumire ezi baabaire baine?
21 Yaaba turi mu mbeera ki, okushwijuma abarikugambwaho omu Baibuli nikibaasa kutugumya. Nk’eky’okureeberaho, Aya, payoniya omuri Japan, naagira ngu ebirikukwata ahari Yona bikamuhwera kusingura okutiina okubuurira omu rweteeraine. Hector, omunyeeto w’omuri Indonesia ou abazaire be batarikuheereza Yehova, ebi Ruusi yaarabiremu nibimuhiga kwenda kwega ahari Yehova n’okumuheereza.
22. Noobaasa kugasirwa ota omu mizaano erikwegamira ahari Baibuli n’ebicweka, “Tooreza Okwikiriza Kwabo”?
22 Noobaasa kutunga ota eby’okureeberaho by’abarikugambwaho omu Baibuli ebirikubaasa kukugumya? Vidiyo zaitu n’emizaano yaitu eri omu maraka otwariiremu n’ebicweka “Tooreza Okwikiriza Kwabo” nibibaasa kureetera ebiri omu Baibuli kuba ebyabuzima.d Otakabireebire nari otakabihurikiize, shaba Yehova kukuhwera kutunga enshonga zenyini ezi orikubaasa kugyenderaho. Teera akashushani kandi oyete omu mbeera y’ogwo ou orikushomaho omu Baibuli. Teekateeka aha bi abaheereza ba Yehova aba abeesigwa baakozire n’oku Yehova yaabahweraire kusingura oburemeezi obu, reero ote omu nkora amashomo aga kuhikaana n’embeera yaawe. Yebaza Yehova ahabw’obuhwezi obu ariyo naakuha hati. Kandi yoreka ngu noosiima obuhwezi obwo orikusherura oburyo bw’okuhiga abandi n’okubashagika.
23. Kurugiirira ahari Isaaya 41:10, 13, Yehova naaturaganisa kutukorera ki?
23 Omu nsi egi erikutegyekwa Sitaane embeera nizibaasa kuguma, nangwa obumwe zireete n’okushobangirirwa. (2 Tim. 3:1) Kwonka titwine kuhahaaza omutima nari kutiina ekirenga. Yehova naamanya oburemeezi oburikutuhikaho. Twaremwa, naaturaganisa kuturamira n’omukono gwe ogwa buryo ogw’amaani. (Shoma Isaaya 41:10, 13.) Twine obwesigye omu bushagiki bwa Yehova, Ebyahandiikirwe nibibaasa kutuha amaani g’okusingura embeera egumire yoona.
EKYESHONGORO 96 Ekitabo kya Ruhanga eky’Omuhendo
a Ebyahandiikirwe bingi nibyoreka ngu Yehova naakunda abaheereza be kandi ngu naija kubahwera baaba nibagyezibwa. Ekicweka eki nikyoreka oku orikubaasa kweyegyesa Baibuli omu muringo oguraakuhwere kugasirwa omu bi orikushoma.
b Omuringo gw’okwega ogurikworekwa aha ni gumwe aha miringo ei orikubaasa kukoresa. Emiringo endiijo ey’okwega Baibuli noobaasa kugireeba waaza omu katabo k’Okucondooza ak’Abajurizi ba Yehova ahansi y’omutwe “Baibuli” n’omutwe omukye “Okushoma Baibuli n’Okugyetegyereza.”
c Mutashoma ebyahandiikirwe ebi mwaba nimwega Omunaara gw’Omurinzi omu kibiina.
d Reeba ekicweka “Imitate Their Faith—Men and Women in the Bible” ekiri aha jw.org. (Za aha BIBLE TEACHINGS > FAITH IN GOD.)