Eshuura Ya Kabiri
Okwetebeekanisiza Obushwere Burungi
1, 2. (a) Yesu akooreka ata obukuru bw’okwetebeekanisiza eki orikuba nooza kukora? (b) Ni ryari obu okwetebeekanisa kuri kukuru?
OKWOMBEKA ekyombeko nikwetengyesa okwetebeekanisa gye. Otakataireho omusingi, oine kubanza kutunga omwanya gw’okwombekaho kandi okateera na puraani. Kwonka, hariho ekindi kintu kikuru. Yesu akagira ati: “N’oha omuriimwe owaakuba naayenda kwombeka omunaara, atabanze kushutama akabariirira eby’emirimo yaagwo, akamanya ku araabe aine eby’okuguheza?”—Luka 14:28.
2 Okugira obushwere obuhami nakwo kuri nk’okwombeka enju. Baingi nibagira bati: “Niinyenda kushwera nari kushwerwa.” Kwonka ni bangahi abarikubanza baateekateeka aha birikutwarirwamu? N’obu Baibuli eraabe neegamba aha birungi ebiri omu bushwere, neegamba n’aha buremeezi oburikubaasa kubamu. (Enfumu 18:22; 1 Abakorinso 7:28) N’ahabw’ekyo, abo abarikwenda kutaaha omu bushwere bashemereire kumanya gye ebirungi n’ebindi ebirikutwarirwamu.
3. Ahabw’enki Baibuli n’ey’omugasho munonga ahari abo abarikwetebeekanisa kutaaha omu bushwere, kandi ni bibuuzo ki bishatu ebi erikwija kutuhwera kugarukamu?
3 Baibuli neebaasa kuhwera. Obuhabuzi obugirimu niburuga ahari Yehova Ruhanga, Owaatandikireho obushwere. (Abaefeso 3:14, 15; 2 Timoseo 3:16) Omu kugyendera aha misingye eri omu kitabo eki ekya ira kandi ekirikuhabura, ka tureebe (1) Omuntu naabaasa kumanya ata yaaba yaahikire kutaaha omu bushwere? (2) Ou ndikwenda kutaaha nawe omu bushwere ashemereire kuba aine mitwarize ki? na (3) Abarikwenda kutaaha omu bushwere nibabaasa kwerinda bata baaba nibeeriima?
OYETEBEEKANIISE KUTAAHA OMU BUSHWERE?
4. Ni kintu ki ekikuru ekirikubaasa kuhwera omu kugira obushwere burungi kandi n’ahabw’enki?
4 Okwombeka ekyombeko nikubaasa kutwara empiiha nyingi, kwonka okukireeberera nakwo nikutwara empiiha nyingi. Nikyo kimwe n’obushwere. Okutaaha omu bushwere nikureebeka tikworobi; kandi okubugumamu ebiro byona nakwo oine kukuteekateekaho. Okuguma oine enkoragana nungi n’ou ori nawe omu bushwere nikyetengyesa ki? Ekintu kikuru munonga n’okumariirira kuguma n’ou ori nawe omu bushwere. Oku nikwo Baibuli erikugamba aha nkoragana y’abashweraine: “Nikyo omushaija aritsigiraho ishe na nyina, akaguma n’omukazi we; bombi bakaba omubiri gumwe.” (Okutandika 2:24) Yesu Kristo akaha enshonga emwe ey’omu Byahandiikirwe erikubaasa kurugwaho okugaitururwa, omuntu akagaruka akashwera nari akashwerwa nibwo “bushambani,” okuteerana n’omuntu ou otari nawe omu bushwere. (Matayo 19:9) Ku oraabe nooza kutaaha omu bushwere, guma noijuka emitindo y’omu Baibuli egi. Waaba oteteekateekire kuguma n’ou orataahe nawe omu bushwere, obwo nooba otakahikire kubutaahamu.—Eky’Ebiragiro 3:21; Omubuurizi 5:4, 5.
5. N’obu okumariirira kuguma omu bushwere abamwe barikukutiina, ahabw’enki abo abarikwenda kutaaha omu bushwere bashemereire kukitwara nka kikuru?
5 Eky’okugira ngu abarikutaaha omu bushwere baine kumariirira kubugumamu ebiro byona nikireetera baingi kutiina kubutaahamu. Omutsigazi omwe akagira ati: “Okumanya ngu itwe babiri tukagaitwa kuguma kumwe ebiro by’amagara gaitu byona kikandeetera kuhuurira nk’ozitiriirwe, kandi okomiirwe kimwe.” Kwonka waaba nookunda omuntu ou orikuza kushwera, okuguma nawe ebiro byona tikirikwija kuba nk’omugugu. Kureka noija kukireeba nk’oburinzi. Eky’okuguma kumwe omu bushwere nikihwera abashweraine kuguma kumwe omu kushemererwa n’omu buremeezi kandi bakahwerahwerana n’obu haakubaho ki. Entumwa Paulo akagira ngu okukunda “kwemera byona” kandi “kugumisiririza byona.” (1 Abakorinso 13:4, 7) Omukazi omwe akagira ati: “Okumanya ngu ibanyi aine kuguma naanye omu bushwere nikindeteera kuhuurira ndinzirwe. Nimpurira nyine obugwagye okureeba ngu tukaragaana kandi tumaririire okuguma kumwe ebiro byona.”—Omubuurizi 4:9-12.
6. Ahabw’enki ni kirungi okutataaha omu bushwere okiri omu myaka y’omushogoyo?
6 Omuntu kumariirira kuguma omu bushwere nikyetengyesa ngu abe akuzire. N’ahabw’ekyo ti kirungi okutaaha omu bushwere okiri omu mushogoyo obu ekyetengo ky’okuteerana kirikuba kiri eky’amaani, kandi kirikubaasa kureetera omuntu kucwamu kubi. Ebiteekateeko by’eminyeeto nibihindahinduka nk’oku barikugyenda nibakura. Baingi abarikutaaha omu bushwere bakiri bato bwanyima y’emyaka mikye ebyetengo byabo hamwe n’eby’abu bari nabo omu bushwere nibihinduka. Okucondooza nikworeka ngu abarikutaaha omu bushwere bakiri omu myaka y’omushogoyo tibarikukira kutunga kushemererwa omu bushwere bwabo kandi nibateeraho kugaitururwa, ekintu ekitarikukira kuba ahari abo abarikubutaahamu bakuzire. N’ahabw’ekyo otarahukiiriza kutaaha omu bushwere. Emyaka ei orikumara ori omunyeeto, otakataahire omu bushwere neebaasa kukuhwera kukura n’okugira emitwarize mirungi omu bushwere. Okutarahukiriza kutaaha omu bushwere nikibaasa kukuhwera kweyetegyereza gye—kandi ekyo n’ekintu kikuru waaba ori ow’okugira obushwere burungi.
BANZA OYEMANYE GYE
7. Ahabw’enki abo abarikwenda kutaaha omu bushwere baine kubanza kweshwijuma?
7 Nikikworobera okureeba emitwarize ei ou orikwenda kutaaha nawe omu bushwere ashemereire kuba aine? Baingi nikiboorobera. Kwonka shi emitwarize eyaawe? Ni mitwarize ki ei oine erikwija kukuhwera kugira obusinguzi omu bushwere? Noija kuba nyineeka nari omukazi wa muringo ki? Nk’eky’okureeberaho, noorahuka kwikiriza enshobe zaawe kandi oikiriza kuhaburwa, nari nookira kwangira aha byawe n’obu waakuhaburwa? Nookira kuba oshemereirwe, nari nookira kuba ogwirwe kubi kandi orikwetomboita? (Enfumu 8:33; 15:15) Ijuka ngu obushwere tiburikwija kuhindura emitwarize yaawe. Ku oraabe oine amaryo, orikurahuka kugwisibwa kubi enshonga nkye, nari otaine matsiko g’okutunga ebirungi, noija kuguma ori otyo na waataaha omu bushwere. Obu kitoorobi okwemanya nk’oku abandi barikutumanya, nitubaasa kubuuza abazaire baitu nari banywani baitu kutugambira ei twine kukora empindahinduka. Waareeba ngu oine kukora empindahinduka, banza okore ahari ekyo otakataahire omu bushwere.
8-10. Ni buhabuzi ki obu Baibuli erikuha oburikuhwera omuntu kwetebeekanisiza gye obushwere?
8 Baibuli neetuhiga kwikiriza omwoyo gwa Ruhanga kukorera omuriitwe, kutuhwera kugira emitwarize nka “okukunda, okushemererwa, obusingye, okugumisiriza, embabazi, oburungi, [okwikiriza], obucureezi n’okwerinda.” Kandi neetuhiga ‘kuhindurwa basya omu mwoyo gw’obwengye bwaitu’ kandi ‘tukajwara omuntu ondiijo omusya, owaahangirwe omu nshusha ya Ruhanga omu kuhikiirira n’okwesigwa okw’amazima.’ (Abagalatia 5:22, 23; Abaefeso 4:23, 24) Okugyendera aha buhabuzi obu otakataahire omu bushwere nikiba kiri nk’okubyara embibo omu musiri reero okaija kusharuura omu biro by’omumaisho, waataaha omu bushwere.
9 Nk’eky’okureeberaho, ku oraabe ori omukazi yega okuta omutima aha ‘muntu ou ori omu mutima’ okukira okuta omutima aha ndebeeka yaawe ey’ahaiguru. (1 Petero 3:3, 4) Obucureezi n’okutwaza gye nibiija kukuhwera kugira obwengye, buzima nikyo ‘kirunga kirungi.’ (Enfumu 4:9; 31:10, 30; 1 Timoseo 2:9, 10) Ku oraabe ori omushaija, yega kutwariza abakazi omu muringo gw’embabazi kandi ogurikuhaisa ekitiinisa. (1 Timoseo 5:1, 2) Waaba nooyega kucwamu gye hamwe n’okuhikiiriza obujunaanizibwa, yega n’okuba omucureezi. Ku oraabe oine omuze gw’okutwara abandi nk’ab’ahansi nigwija kureetaho oburemeezi omu bushwere bwawe.—Enfumu 29:23; Miika 6:8; Abaefeso 5:28, 29.
10 N’obu okuteeraho kukora empindahinduka omu nshonga ezo kiraabe kitoorobi, n’ekintu eki buri Mukristaayo ashemereire kuteeraho kukora. Kandi nikiija kukuhwera kugira emitwarize mirungi omu obushwere.
EBI OINE KUREEBA OMU OU ORIKWENDA KUTAAHA NAWE OMU BUSHWERE
11, 12. Abantu babiri nibabaasa kumanya bata yaaba nibabaasa kukwatanisa?
11 Omu kicweka eki orikutuuramu, orikwenda kutaaha omu bushwere niwe arikwetooranira ou araabutaahemu nawe? Kyaba nikwo kiri, noobaasa kukora ki waatunga ou orikwenda? Eky’okubanza, yebuuze, ‘Buzima niinyenda kutaaha omu bushwere?’ Nikiba kitari kikorwa ky’embabazi okuzaanira aha muntu, okamureetera okuteekateeka ebitahikire. (Enfumu 13:12) Bwanyima yebuuze, ‘Nyeteekateekire kutaaha omu bushwere?’ Waagarukamu ebibuuzo ebi byombi ngu eego, ekirikukurata ahari ekyo nikiija kurugiirira aha ntwaza y’omu kicweka eki mutwiremu. Omu mahanga agamwe, bwanyima y’okwetegyereza omuntu, noobaasa kumugambira ku orikwenda kumumanya gye. Yaagira ngu ngaaha, otakayangisiriza okahika n’aha kumutama. Ijuka ngu nawe aine obugabe kwecweramu omu nshonga egyo. Kwonka ku yaakwikiriza, nimubaasa kukora entebeekanisa kugira ngu mutungye obwire kwejumba kumwe omu bishemeire. Eki nikiija kukuhwera kureeba yaaba n’eky’obwengye okutaaha omu bushwere n’omuntu ogwo.a N’enki eki oshemereire kufayo kureeba mwacwamu kweriima?
12 Okugarukamu ekibuuzo ekyo, teekateeka aha byoma bibiri, enanga n’endongo. Buri kimwe kyaterwa gye, nikireeta eiraka eririkusheneneka gye. Kwonka niki ekirikubaasa kubaho ebyoma ebi byombi byateererwa hamwe? Obwo amaraka gaabyo nigaba gaine kukwatanisibwa gye. Nikyo kimwe naiwe n’ogwo ou orikuza kutaaha nawe omu bushwere. Buri omwe ahariimwe atwire naateeraho munonga okuteereza emitwarize ye kureeba ngu yaahikaana n’ey’ogwo ou arikwenda kutaaha nawe omu bushwere. Kwonka hati eky’okwebuuza kiri ngu: Emitwarize yaanyu neehikaana? Nimubaasa kukwatanisa?
13. Ahabw’enki kitari ky’obwengye okuriima omuntu otari mu nyikiriza nk’eyaawe?
13 Ni kikuru ngu imwe mwembi mube muri omu nyikiriza emwe kandi murikukuratira emisingye erikushushana. Entumwa Paulo akahandiika ati: “Mutakwatanisa n’abatarikwiriza.” (2 Abakorinso 6:14; 1 Abakorinso 7:39) Okutaaha omu bushwere n’omuntu otari mu nyikiriza nk’eyaawe nikirugamu okutakwatanisa. Kwonka, mwembi mwaba mwehaireyo ahari Yehova Ruhanga nikyo kirikwija kubahwera kugira obumwe. Yehova naayenda ngu ogume oshemereirwe kandi ogire omukago guhamire n’omuntu ou orataahe nawe omu bushwere. Yehova naayenda ngu omugume haihi orikumukunda kandi orikukunda n’ou ori nawe omu bushwere.—Omubuurizi 4:12.
14, 15. Okuba omu nyikiriza emwe, nikyo kyonka ekirikureeta obumwe omu bushwere? Shoboorora.
14 N’obu okuramya Ruhanga mwembi nikyo kiri kikuru munonga omu kugira obumwe, ni bingi ebirikutwarirwamu. Okubaasa kukwataanisa, iwe n’ou orikuza kutaaha nawe omu bushwere mushemereire kuba mwine ebigyendererwa birikushushana. Iwe oine bigyendererwa ki? Nk’eky’okureeberaho, imwe mwembi nimuteekateeka ki aha ky’okuzaara abaana? Ni bintu ki ebi orikutwara kuba bikuru omu magara gaawe?b (Matayo 6:33) Okugira obushwere buhamire, ababurimu bashemereire kuba baine omukago murungi kandi barikushemerererwa okuba hamwe. (Enfumu 17:17) Ekyo okubaasa kubaho, bashemereire kuba baine ebigyendererwa birikushushana. Ti kyorobi kuguma mwine enkoragana nungi na munonga mwaba mutaine bigyendererwa birikushushana omu bushwere bwanyu. Ou orikwenda kutaaha nawe omu bushwere yaaba aine eki arikukunda kukora, nka okuza kurambura kandi iwe otarikukikunda, mbwenu ekyo nikimanyisa ngu timurikubaasa kutaaha hamwe omu bushwere? Ngaaha. Obundi hariho ebindi ebi arikukunda kandi naiwe ebi orikukunda. Noobaasa kureetera ou orikuza kutaaha nawe omu bushwere kushemererwa waayejumba nawe omu bishemeire ebi arikukunda.—Ebyakozirwe 20:35.
15 Buzima, okukira munonga, okukwatanisa nikurugiirira aha ku mwembi muri kuba mweteekateekire kuhindahindura omu bi murikukunda beitu bitari ebi murikushushanisa. Omu mwanya gw’okubuuza oti: “Nitwikirizana omuri buri kintu?” Ni kirungi okubuuza ebibuuzo nka: “N’enki ekirikubaho twaba tutikirizaine? Nitubaasa kugaaniira aha nshonga omu bucureezi, turikuhaana ekitiinisa? Nari okugaaniira kwaitu nikukira kurugamu entongane?” (Abaefeso 4:29, 31) Waaba nooyenda kutaaha omu bushwere, yegyendesereze omuntu weena oine amaryo kandi orikukira kwebembeza enshonga eze wenka, otarikwenda kuhurikiza ebiteekateeko by’abandi, nari orikukira kwenda kwekorera ebye wenka.
TEERAHO KUMANYA EBI BUKIRI KARE
16, 17. Omutsigazi nari omwishiki naabaasa kuta omutima ahari ki yaaba naasherura ow’okutaaha nawe omu bushwere?
16 Omu kibiina Ekikristaayo, abo abarikuheebwa obujunaanizibwa baine ‘kubanza baagyezibwa.’ (1 Timoseo 3:10) Naiwe noobaasa kugyendera aha musingye ogwo. Nk’eky’okureeberaho, omwishiki naabaasa kwebuuza, “Omutsigazi ogu naatwaza ata? Banywani be ni baahi? Aine omutwarize gw’okwerinda? Naatwariza ata abantu abakuzire? Naaruga mu ka ya muringo ki? Naatwariza ata ab’omu ka yaabo? Aine miteekateekyere ki aha mpiiha? Naanywa amaarwa asinda? Naarahuka kugira ekiniga kandi aba n’enshaarizi? Aine bujunaanizibwa ki omu kibiina kandi naabutwara ata? Nimbaasa kumuha ekitiinisa?”—Abaleevi 19:32; Enfumu 22:29; 31:23; Abaefeso 5:3-5, 33; 1 Timoseo 5:8; 6:10; Tito 2:6, 7.
17 Omutsigazi naabaasa kwebuuza ati: “Omwishiki ogu naakunda Ruhanga kandi amuha ekitiinisa? Naabaasa kureeberera eka? Ab’eka yaabo batwinemu amatsiko g’okuhikiiriza ki? N’omunyabwengye, omweziriki kandi naakwata gye empiiha? Naakira kugamba ahari ki? Naakira kufa aha bandi nari naakira kwetaatsya omu by’abandi? N’omwesigwa? Naayorobera abarikwebembera, nari aine amaryo kandi naakira kugoma?”—Enfumu 31:10-31; Luka 6:45; Abaefeso 5:22, 23; 1 Timoseo 5:13; 1 Petero 4:15.
18. Omu kweriima haabaho oburemeezi, niki eki mushemereire kukora?
18 Otakaayebwa ngu ou orikwenda kutaaha nawe omu bushwere n’otahikiriire owaakomookire ahari Adamu. Mwembi nimukora enshobe, kandi zimwe ahari ezo iwe n’ou orikwenda kutaaha nawe omu bushwere mwine kuzehuzya. (Abarooma 3:23; Yakobo 3:2) Ekindi, enshobe erikureebwa neebaasa kuhwera omu kweyongyera kukura omu by’omwoyo. Nk’eky’okureeberaho, ka tugire ngu mwagira okutaikirizana omu kweriima kwanyu. Ijuka eki: Nangwa n’abantu abarikukundana kandi bakahaana ekitiinisa obumwe nibagira okutaikirizana. (Gyeragyeranisa Okutandika 30:2; Ebyakozirwe 15:39.) Tikikaaba nikyetengyesa ngu mwembi ‘mwezibire’ kandi mwegye kushoboorora enshonga omu busingye? (Enfumu 25:28) Ou orikwenda kutaaha nawe omu bushwere naateeraho kukora empindahinduka? Naiwe nooteeraho kukora nikyo kimwe? Waaba norahuka kuguubwa kubi noobaasa kuteeraho kukwetantara? (Omubuurizi 7:9) Okwega kushoboorora oburemeezi nikubaasa kubahwera kugaaniira mutarikusherekana kandi ekyo ni kikuru na mwataaha omu bushwere.—Abakolosai 3:13.
19. Niki ekyakubaire eky’obwengye, omu kweriima haareebekamu oburemeezi bw’amaani?
19 Kwonka shi ku waakureeba ebintu bikakutenganisa munonga? Ebintu nk’ebyo oshemereire kubiteekateekaho munonga. N’obu waakuba oine ekihika ky’okutaaha omu bushwere, otakayehuzya enshobe empango. (Enfumu 22:3; Omubuurizi 2:14) Waaba oine ou orikuriima kwonka okamureebamu ebi otarikubaasa kwemera, nikiba kiri eky’obwengye okutagumizamu kutaaha omu bushwere n’omuntu ogwo.
OMU KURIIMA TEERAHO KWERINDA
20. Abarikweriima nibabaasa kuguma bata baine emitwarize etarikubajumisa?
20 Noobaasa kwerinda ota omu kuriima? Eky’okubanza, teeraho kureeba ngu emitwarize yaawe terikukujumisa. Ei orikutuura, okukwatana omu ngaro, okunywegyerana, nari okugwa omuntu omu kifuba bihikire kukorwa abantu abatari mu bushwere? N’obu ebikorwa ebyo eby’okworeka rukundo biraabe bitari bibi, bishemereire kukorwa mwaba mwaherize kucwamu kutaaha hamwe omu bushwere. Teeraho kureeba ngu okworekana rukundo tikwarugamu emicwe mibi nari obushambani. (Abaefeso 4:18, 19; gyeragyeranisa Ekyeshongoro kya Sulemaani 1:2; 2:6; 8:5, 9, 10.) Ahabw’okugira ngu omutima n’engobya mwembi ni kirungi okutaba omu nju mwenka nari omu mwanya ogundi gwona ahu murikubaasa kukorera ekibi. (Yeremia 17:9) Wayerinda omu kweriima kwanyu nikyoreka ngu oine omutwarize gw’okwerinda kandi ngu nooyebembeza ebyetengo bya mugyenzi waawe kukira ebyawe. Ekikuru munonga, okuriima okushemeire nikushemeza Yehova Ruhanga, orikuragiira abaheereza be kwetantara emicwe mibi n’obushambani.—Abagalatia 5:19-21.
21. Ni nshonga ki ezi mwine kugaaniiraho mutarikusherekana okubaasa kwerinda omu kweriima?
21 Ekya kabiri, okuriima okurungi nikutwariramu okutasherekana kintu kyona omu kugaaniira. Mwaba muri haihi kutaaha omu bushwere, enshonga ezimwe nk’ezi mwine kuzigaaniiraho butunu. Nimwija kutuura nkahi? Mwembi nimwija kuba nimukora? Nimwenda kuzaara abaana? Kandi ni kirungi, okugambira mugyenzi waawe eby’enyima, ebirikubaasa kushiisha obushwere bwanyu. Ebi nibibaasa kutwariramu amabanja maingi, obujunaanizibwa nari enshonga ezirikukwata aha by’amagara, nk’endwara y’amaani ei waakuba oine. Obu abantu baingi abarikuba barwaire Siriimu batarikurahuka kumanywa, nikiba kitari kibi omuntu nari abazaire kushaba ngu omuntu owaabaire yaayejumbire omu by’obushambani nari yaakoraiseho emibazi y’ekitabura bwonko arikugirabya omu mitsi, akyebeze eshagama. Yaashangwa aine Siriimu, tashemereire kugyemesereza ou abaire naayenda kutaaha nawe omu bushwere ngu bagumizemu. Buzima, buri omwe orayejumbire omu bikorwa ebirikubaasa kumureetera kukwatwa Siriimu ashemereire kwikiriza kuceebeza Siriimu atakatandikire kuriima.
TEEKATEEKA AHA BIRAABEHO BWANYIMA Y’OKUGAITWA
22, 23. (a) Niki ekirikubaasa kureetera omuntu kutatebeekanisiza gye okugaitwa kwe? (b) Ni miteekateekyere ki emirungi ei omuntu ashemereire kugira yaaba naayetebeekanisiza okugaitwa?
22 Omu meezi agarikuhererukayo omu kweriima, mwembi nimwija kuba nimukora kyona ekirikubaasika okwetebeekanisiza okugaitwa. Noobaasa kutuubya ebirikubaasa kukwerarikiriza orikwetantara kutebeekanisa obugyenyi buhango bw’okugaitwa. Okukora obugyenyi obw’empiiha nyingi nikibaasa kushemeza abanyabuzaare n’abandi omu kicweka kyanyu, kwonka nibubaasa kurutsya abagore n’ab’omu ka yaabo kandi bubahezeho n’empiiha. Okukuratira emigyenzo y’ekicweka kyanyu ti kibi, kwonka okukora obugyenyi burengyesereize hamwe n’okuhayahayana nibibaasa kushiisha omukoro kandi nibibaasa kukumaraho okushemererwa oku waakubaire oine. N’obu kishwera arikubaasa kuhurira ebiteekateeko by’abandi, niwe aine obujunaanizibwa bw’okucwamu ekishemereire kukorwa aha bugyenyi bwe.—Yohaana 2:9.
23 Ijuka ngu okugaitwa kwawe n’okw’ekiro kimwe, kwonka obushwere bwawe n’obw’ebiro by’amagara gaawe byona. Otakaateekateeka munonga aha izooba ry’okugaitwa. Kureka, shaba Yehova Ruhanga okubaasa kukuhabura, kandi yetebeekanisize oku oraatwaze omu bushwere. Obwo noija kuba oyetebeekanisize okugira obusinguzi omu bushwere.
[Obugambo obw’Ahansi]
a Eki nikikora omu mahanga ahu okuriima kutaine nshonga aha Bakristaayo.
b Nangwa n’omu kibiina Ekikristaayo, omu by’omwoyo hariho bamwe abari aha rutezyo. Omu mwanya gw’okuheereza Ruhanga n’omutima gwabo gwona, nibabaasa kutooreza emitwarize n’emiteekateekyere y’ensi.—Yohaana 17:16; Yakobo 4:4.
EMISINGYE YA BAIBULI EGI NEEBAASA KUHWERA ETA . . . OMUNTU KWETEBEEKANISIZA OBUSHWERE BURUNGI2?
Omushaija n’omukazi we baine kumariirira kuguma kumwe.—Okutandika 2:24.
Omutima gw’obucureezi nikyo kikuru okukira endebeeka y’aharuguru.—1 Petero 3:3, 4.
“Mutakwatanisa n’abatarikwikiriza.”—2 Abakorinso 6:14.
Abantu abaine emitwarize mibi bataanisiibwe ahari Ruhanga.—Abaefeso 4:18, 19.
[Akabokisi aha rupapura 17]
EMIGYENZO NA BAIBULI
Enjugano: Omu mahanga agamwe, omugore omushaija naaba aine kuha eka ei arikuza kwihamu omukazi empiiha nari ebintu. Omugyenzo ogu nigubaasa kuba gutari mubi gwaba nigwikirizibwa omu biragiro by’eihanga eri orimu. (Abarooma 13:1) Kwonka, eka erikuza kuheebwa empiiha ezo nari ebintu, eshemereire kwetantara omururu erikushaba ebirengyesereize. (Enfumu 20:21; 1 Abakorinso 6:10) Kandi, omukazi tashemereire kutwarwa nk’ekintu ekiguzirwe ahabw’okugira ngu akajugwa.
Okutaatsya Abakazi Baingi: Omu nganda ezimwe, omushaija naikirizibwa kushwera abakazi abarengire ahari omwe. Omu mbeera nk’egyo, omushaija omu mwanya gw’okureeberera omukazi we omwe n’abaana be, naaba naareeberera baingi. N’ekindi, obushwere nk’obwo nibureetera abakazi omu ka kutandika kuhayahayana. Aha Bakristaayo, Baibuli neikiriza okushwera omukazi omwe wenka.—1 Abakorinso 7:2.
Obushwere bw’Okubanza Kutuura Hamwe Batagaitsirwe: Abarikuza kutaaha kumwe omu bushwere nibagira ngu okubanza kutuura kumwe batakagaitsirwe nikibahwera kureeba yaaba baraabasikane. Kwonka, abari omu obushwere nk’obwo nibeebwa enshonga nkuru ey’okumariirira kubugumamu. Okugaitwa nikwo kwonka okurikubaasa kurinda abari omu bushwere otwariiremu n’abaana abu barikubaasa kuzaara. Mwaba nimutuura kumwe mwikirizaine kwonka mutagaitsirwe, ahari Yehova nimuba muri omu bushambani.—1 Abakorinso 6:18; Abaheburaayo 13:4.
[Ebishushani ebiri aha rupapura 19]
Waaba otakataahire omu bushwere, teeraho kugira emitwarize, emicwe kandi oyegye n’okukora emirimo eraije kukuhwera omu bushwere bwawe