Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • T-13 pp. 2-6
  • Dahme Kahrehda Komw Kak Likih Paipel

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Dahme Kahrehda Komw Kak Likih Paipel
  • Dahme Kahrehda Komw Kak Likih Paipel
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • Ire Kan Kin Uhpene?
  • Poadoapoad oh Pelien Sains
  • Kokohpen Ahnsou Kohkohdo
  • Paipel​—Pwuhk Ehu Sang Rehn Koht
    Dahme Paipel Uhdahn Padahngki?
  • Ke Kak Likih Paipel?
    Pereperenki Mour Kohkohlahte!​—Koasoiapene Duwen Paipel
  • Ke Kak Likih Paipel?
    Pereperenki Mour Kohkohlahte!​—Tepida Onopki Paipel
  • Paipel—Pwuhk Ehu Sang Rehn Koht
    Dahme Paipel Kak Padahkihong Kitail?
Kilang Pil Ekei
Dahme Kahrehda Komw Kak Likih Paipel
T-13 pp. 2-6

Dahme Kahrehda Komw Kak Likih Paipel

Ekei aramas kin koasoaia me Paipel sohte likilik, oh me tohto pwungkilahr arail madamadau wet. Eri me tohto rahnwet kasohwe dahme Paipel mahsanih, dene e sohte likilik.

Ahpw weksang met, dahme Sises Krais mahsanih nan kapakap ong Koht kasalehda likilik: “Omwi mahsen iei mehlel.” Oh pein Pwuhk Sarawi kin mahsanih me e pwilsang ngehn en Koht.—Sohn 17:17; 2 Timoty 3:16.

Dahme komw medemedewe duwen met? Mie kahrepe mwahu en koapwoaroapwoarki Paipel? De uhdahn mie mehn kadehde me Paipel sohte likilik, oh me ireh kan kin uhpene oh kin wikwikseli?

Ire Kan Kin Uhpene?

Mehnda ekei dene Iren Paipel kan kin uhpene, mieier emen me kasaleonger uhk ehu karasepen met? Se saikinte kilang ehu me mihmihte mwurin petehkpe wiawiong. Mehlel, mwein pahn mwomwen mie sapahrek kan nan ekei koasoai en Paipel kan. Ahpw kahpwal wet kin kalapw kohsang ni sawehwehki oaroatik kan oh irair en ahnsou kan.

Karasepe ehu, ekei aramas pahn kasalehda ehu ire me re leme me sapahrek nan Paipel, oh peidek: ‘Ia wasa me Kain kihsang ie eh pwoud?’ Re kin lemeleme me Kain oh Eipel iei ihte nein Adam oh Ihp seri kan. Ahpw lamalam wet poahsoanda pohn arail sohte wehwehki dahme Paipel mahsanih. Pwuhk Sarawi kawehwedahr me Adam “nainkihdar pwutak kan oh serepein kan.” (Senesis 5:4) Eri, Kain pwoudkihdar emen rie serepein kan de pil kak nein emen rie kan.

Pak tohto aramas akan kin raparapahkihte sapwung kan oh pahn ele koasoaia: ‘Soun nting en Paipel Madiu koasoaia me kaunen sounpei men ketdo pwehn wia pekipek ehu rehn Sises, ah Luhk koasoaia me wiliepe kei me pekederdo en wia pekipeko. Mehnia me pwung?’ (Madiu 8:5, 6; Luhk 7:2, 3) Ahpw, ia duwe, met uhdahn sapahrekpeseng?

Aramas emen me ahneki lamalam pahrek sohte pahn sapwungki ma kapingpen wiewia de doadoahk en aramas kei pahn kohwong rehn me uhdahn pwukoahki de kamwekid doadoahko. Karasepe ehu, ke pahn koasoaia me ripoht ehu sapwung ma e koasoaia me mayor men kauwada ahl ehu mehnda uhdahno soundoadoahk oh sounsawas teikan me wiahda ahlo? Uhdahn soh! Pil duwehte met, e sohte pahn sapwung de sapahrek Madiu en koasoaia me kaunen sounpei men me wiahda pekipek ehu rehn Sises, ahpw nin duwen me Luhk ntingiedi, wiliepe kan en kaunen sounpeio me wia pekipek.

Ni oaritik kan kin wia sansalda, mehkan me mwomwen sapwung nan Paipel kin salongala.

Poadoapoad oh Pelien Sains

Mie ehu ahnsou me tohto kin peikasalki mehlelepen poadoapoad me kohsang nan Paipel. Karasepe ehu, sounkawe Paipel kan kin kalikamwe me aramas en nan Paipel kan duwehte nanmwarki Sarkon en Asiria, Pelsasar en Papilon, oh kepina en Rom Pontius Pailet mie mahso. Ahpw soahng kan me pil ahpwtehn dierekda kin kadehdeda mehlelepen ehu ehu koasoai kan en Paipel. Ihme sounpoad Moshe Pearlman ntingidier: “Wiahkiteieu, irail kan me kin peikasalki mehlelepen pali en poadoapoad sang pil nan Kadehde Mering tepiadar wekidala arail madamadau.”

Pwe kitail en likih Paipel, e anahne pil pwung ni mehkan me pid sains. Eri, ih duwe met? Sohte pil nohn mahsie, saintis kan koasoaia, weksang Paipel, me lahng oh sampah sohte tapi. Ahpw, kerendohte, sounkasawi nanlahng kan Robert Jastrow kasalehda rong kapw ehu me uhwong met, ni eh kawehwehda: “Met kitail kilangehr duwen mehn kadehde kan sang sounkeseun irenlahng kin pwung ong lamalam en Paipel me pid duwen tepiadan sampah. Oaritik kan kin wikpeseng ahpw soahng kan me kesempwal nan pali en sounkeseun irenlahng oh koasoai en Paipel nan Senesis kin duwepenehte.”—Senesis 1:1.

Aramas pil wekidalahr arail madamadau duwen mwohmw en sampah. “Seiloak kan,” kawehwehda The World Book Encyclopedia, “kasalehda me sampah pwonopwon, kaidehn patapat duwen pali laud en aramas kin kamehlele mahs.” Ahpw Paipel pwung sangete mahs! Tohto sang sounpahr 2,000 mwohn seiloak pwukat, Paipel mahsanih nan Aiseia 40:22: “Mie Emen me ketket pohnangin pwonopwon en sampah,” de nin duwen kawehwe teikan koasoaia, “globe en sampah” (Douay), “pohn sampah pwonopwon.” (Moffatt)

Eri, uwen lalaudlahn me aramas kin esehla, ih pil uwen tohtohla en mehn kadehde me kitail kak likih Paipel. Emen kaun en mahs en British Museum, Sir Frederic Kenyon, ntingihdi: “Soahng kan me dierekdahr, kadehdehda dahme pwoson pahn kasalehda, me Paipel kin ihte pweida ni loaloakong kin lalaudla.”

Kokohpen Ahnsou Kohkohdo

Ahpw ia duwe, kitail uhdahn kak koapwoaropwoarki kokohp en Paipel kan ong ahnsou kohkohdo, iangahki eh inou kan en ‘nanleng oh sampah pwung kapw ehu’? (2 Piter 3:13; Kaudiahl 21:3, 4) Eri, ia uwen likilik en Paipel ong mahs? Pwurpwurehng pak tohto, kokohp kan me pil kohdahiehr sounpar epwiki kei mwohn eh pweida kin pil pweida ni oaritik!

Karasepe ehu, Pwuhk Sarawi kohpadahr pwupwedi en wehi kehlail Papilon kereniong sounpar riepwiki mwohn e wiawi. Ni mehlel, mehn Midia kan, me ehuong mehn Persia kan, pil kileldier me iei me pahn wia kalowehdi met. Oh mehndahki ahnsowo Sairus, me iei nanmwarki en mehn Persia, saikinte ipwidi, Pwuhk Sarawi kohpadahr me e pahn ndand nan wiewia wet. E ntingdier me pihl akan me kin pere Papilon, pillap Iupretis, “pahn madada,” oh me “kehl akan [en Papilon] sohte pahn ritidi.”​—⁠Seremaia 50:38; Aiseia 13:​17-19; 44:​27–45:⁠1.

Oaritik pwukat pil pweidahr, nin duwen sounpoad Herodotus ripohtki. Pil ehu, Paipel kohpada me Papilon pahn wiahla wasa ohla oh tehn ehu. Oh met ih me wiawiehr. Rahnwet Papilon ihte wasa tehn koaskoasok en pwehl kei. (Aiseia 13:20-22; Seremaia 51:37, 41-43) Oh Pwuhk Sarawi pil diren kokohp teikan me kin pweida laud.

Eri dahme Pwuhk Sarawi kohpada me pid atail koasondi en ahnsowet? E mahsanih: “Ni kaimwisekpen ahnsou en sampah wet pahn ahnsoun apwal akan. Aramas akan sohte pahn poakoang mehkot ahpw ihte mwohni oh pein irail; irail pahn pohnmwaso, kalahwasa, oh kamwakara; oh sohte wauneki me wiaihrda, soh-kalahngan, kailongki me mwahu, sempoak, . . . Irail pahn wia aramas me kin mwohnki arail peren sang Koht, aramas me liksansaleki mwomwen atail lamalam, ahpw iei me kin soikweisang mehlelpe.”—2 Timoty 3:1-5, The New English Bible.

Mehlel, kitail kilkilang pweida en met ahnsowet! Ahpw Paipel pil kohpada ong “kaimwsekpen ahnsou en sampah wet” soahng pwukat: “Ehu sahpw pahn mahweniong ehu sahpw, oh ehu wehi pahn mahweniong ehu wehi, oh pahn mie lehk en mwenge kan.” Patohng met, “rerrer en sahpw laud kan pahn wiawi, oh sohmwahu lusulus kan wasa koaros.”—Madiu 24:7; Luk 21:11.

Ei, kokohp en Paipel kan wia pwepweida rahnpwukat! Eri, ahpw, ia duwen inou kan me saik pweida, duwehte: “Me pwung kan pahn sapwenikihla sampah, oh re pahn kousoan powe kohkohlahte,” oh “Re pahn wekidiong neirail kedlas kan ong ni mehn deipwel kan . . . , oh solahr sukuhlki mahwin”?—Melkahka 37:29; Aiseia 2:4.

‘Men nohn mwahu en kamehlele,’ ele ekei pahn koasoia. Ahpw, mehlel sohte kahrepe kitail en peikasalki dahme atail Sounkapikada inoukidahr. Kitail kak likih sapwellime Mahsen! (Taitus 1:2) Ni omw pahn pil doula oh kasawih mehn kadehde kan, ahmw kamehlele met pahn pil lalaudla.

Likin me kileldi kan, koaros iren Paipel kan kohsang kawehwehn New World Translation of the Holy Scriptures.

[Blurb on page 4]

“Toahng kan me dierekdahr, kadehdehda dahme pwoson pahn kasalehda, me Paipel kin ihte pweida ni loaloakong kin lalaudla.”

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share