Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w25 August pp. 2-7
  • Ia Duwen Siohwa Eh Kin Ketin Sewese Kitail en Dadaur

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Ia Duwen Siohwa Eh Kin Ketin Sewese Kitail en Dadaur
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • KAPAKAP
  • MAHSEN EN KOHT
  • RIATAIL KRISTIAN KAN
  • ATAIL KOAPWOROPWOR
  • Tamataman me Siohwa Iei me “Koht Ieias”
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
  • Aktikitik oh Pohnese Dahme Ke Sohte Ese
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Kisinlikou Ehu me Kak Sewese Kitail en Dadaurete ni Lelepek Lao Lel ni Imwi
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
  • Siohwa Kin Ketin ‘Kamwahwihala me nan Kapehd Ohlahr akan’
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
w25 August pp. 2-7

IREN ONOP 32

KOUL 38 E Pahn Ketin Kakehlaiukada

Ia Duwen Siohwa Eh Kin Ketin Sewese Kitail en Dadaur

“Koht en kadek sapan koaros . . . pahn ketin katengeikumwaildi, e pahn ketin kakehlaikumwailda oh e pahn ketkinkumwaildiong pohn poahsoan teng.”—1 PIT. 5:10.

DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI

Soahng kan me Siohwa ketikihda pwehn sewese kitail en dadaur oh ia duwen atail kak isaneki soahng pwukat.

1. Dahme kahrehda kitail anahne dadaurete, oh ihs me pahn sewese kitail? (1 Piter 5:10)

NI IMWIN rahn pwukat me uhdahn apwal, sapwellimen Siohwa aramas akan anahne dadaurete. Ekei kin lokolongki soumwahu laud. Meteikan kin lokolok pwehki emen re poakohng mehla. Ekei kin lelohng kalokolok sang arail peneinei de koperment. (Mad. 10:​18, 36, 37) Ahpw kamehlele me sohte lipilipil kahpwal dah me ke ahneki, Siohwa kak ketin seweseiuk dadaur.—Wadek 1 Piter 5:10.

2. Dahme kahrehda kitail kak dadaur?

2 En dadaur kin wehwehki en lelepekohngete Siohwa oh papah ih ni peren pil ni ahnsou me kitail lelohng kahpwal kan, kalokolok, de lelohng kasongosong en wiahda dihp. Pwehn dadaur, kitail pil anahne kamehlele me soahng kan pahn mwahula. Kitail kak dadaur pwehki Siohwa ketikihong kitail “kehl me laudsang dahme aramas ahneki.” Kitail sohte kak dadaur ma sohte sawas sang reh. (2 Kor. 4:7) Nan iren onop wet, kitail pahn koasoiapene soahng pahieu me Siohwa ketikihda pwehn sewese kitail en dadaur. Kitail pahn pil kilang ia duwen atail kak isaneki soahng pwukat.

KAPAKAP

3. Dahme kahrehda e wia mehkot kaselel me kitail kak kapakap ong Siohwa?

3 Siohwa ketikihong kitail mehkot kaselel me kak sewese kitail en dadaur. E ketin wiahda pwe kitail en kak koasoiong ih mendahki kitail aramas dipan kei. (Ipru 4:16) Medewehla met: Kitail kak kapakap ong Siohwa ahnsou sohte lipilipil oh duwen soahng sohte lipilipil. E kak ketin karonge kitail sohte lipilipil wasa kitail mi ie oh lokaia dah me kitail doadoahngki, mehnda ma kitail kelehpwla de wie sensel. (Sona 2:​1, 2; Wiewia 16:​25, 26) Ni atail uhdahn pwunod oh sehse ia duwen atail kak padahkihong ih atail pepehm, Siohwa kak mwahngihete dahme kitail men koasoia. (Rom 8:​26, 27) Ei mehlel, e wia kisakis me kitail kak kapakap ong Siohwa.

4. Dahme kahrehda kitail kak nda me atail kapakapki en dadaur kin pahrekiong kupwuren Siohwa?

4 Nan sapwellime Mahsen, Siohwa ketin kamehlelehiong kitail me “sohte lipilipil dahme kitail kin peki nin duwen kupwure, e pahn ketin karonge kitail.” (1 Sohn 5:14) Ia duwe, kitail kak peki Siohwa en ketin sewese kitail en dadaur? Ei! Met kin pahrekiong kupwure. Ia duwen atail ese? Siohwa ketin mahsanih me ni atail kin loalopwoatte, e kak ketin sapeng Sehdan. (Lep. Pad. 27:11) Oh Paipel mahsanih me Siohwa ketin kupwurki “kakehlahda irail kan me arail mohngiong kin loalopwoatohng ih.” (2 Kron. 16:9) Eri kitail kak kamehlele me Siohwa ketin kupwurki sewese kitail oh me e kak ketikihong kitail kehl en dadaur.—Ais. 30:18; 41:10; Luk 11:13.

5. Ia duwen kapakap eh kak kameleilei ih kitail? (Aiseia 26:3)

5 Paipel mahsanih me ni atal kin kapakapkihong Siohwa atail kapwunod kan, ‘popohl me inenen siksang madamadau en aramas koaros pahn pere atail mohngiong oh atail kehl en madamadau.’ (Pil. 4:7) Medewehla ia wehwehn met. Aramas akan me sohte kin papah Siohwa kin lelohng kahpwal kan, oh ele irail kin song soangsoangen ahl akan pwehn ahneki meleilei de manokehla arail kahpwal kan. Karasepe, ekei kin song en kihsang nan arail madamadau kapwunod koaros pwe ren ahneki meleilei. Ni emen eh wia soahng pwukat oh sohte kak kaunda eh madamadau, ngehn suwed kan kak kasonge ih. Met uhdahn keper. (Pil kilang Madiu 12:​43-45.) Oh pil ehu, popohl me Siohwa kin ketikihda ni atail kin kapakapki uhdahn siksang popohl koaros me emen kakete alehdi sang ni wiepe pwukat. Ni atail kin kapakapohng Siohwa, kitail kin kasalehda me kitail uhdahn koapworopworki ih oh e kin ketikihong kitail “popohl mehlel,” de poatopoat. (Wadek Aiseia 26:3.) Ehu ahl me Siohwa kin ketin wia met iei sang ni eh ketin sewese kitail en tamanda padahk mehlel kan me kitail sukuhlkihsang Paipel. Padahk mehlel pwukat kin kahrehiong kitail en ahneki meleilei pwehki kitail ese me Siohwa ketin nsenohki oh kupwurki sewese kitail.—Mel. 62:​1, 2.

6. Dahme ke kak kapakapki? (Pil kilang kilel.)

6 Dahme ke kak wia. Ni omw dadaur pahn kasongosong ehu, “mweidohng KAUN-O omw kahpwal akan” oh kapakapki sapwellime popohl. (Mel. 55:22) Pil kapakapki erpit me ke anahne pwe ken kak dadaur pahn omw kahpwalo. (Lep. Pad. 2:​10, 11) Patehng omw kapakapki en dadaur, dehr manokehla en kasalehda omw kalahngan. (Pil. 4:6) Medewe ahl akan me Siohwa kin ketin seweseiuk ehuehu rahn pwehn dadaur oh kalahngankihong sapwellime sawas oh soahng mwahu kan me e ketikihong uhk. Mendahki ke kin lokolongki kahpwal ehu, dehr manokehla ahl tohto me Siohwa kin ketin seweseiuk.—Mel. 16:​5, 6.

Brother mah men mwomwohd nan imweo oh wie kapakap ni ahnsoun kopou. Paipel ehu me papahkpeseng mi pohn kepe, oh pwoatol en wini ieu mi pohn tehpel ehu limwah.

Ni omw kin kapakap, ke kin koasoiong Siohwa. Ni omw kin wadek Paipel, Siohwa kin ketin mahseniong uhk (Menlau kilang parakrap 6)b


MAHSEN EN KOHT

7. Ia duwen onopki Paipel eh kak sewese kitail dadaur?

7 Siohwa ketikihong kitail sapwellime Mahsen pwehn sewese kitail dadaur. Paipel audaudki ire tohto me kamehlelehiong kitail sapwellime sawas. Medewehla karasepe wet. Madiu 6:8 mahsanih: “Pil mwohn amwail pahn peki reh, Samamwail kin ketin mwahngiher dahme kumwail anahne.” Sises mahsanih duwen met oh mwahngih duwen Siohwa laudsang koaros. Eri kitail kak uhdahn kamehlele me ni atail kin lokolok, Siohwa ketin mwahngih dahme kitail anahne oh pahn ketin sewese kitail. Paipel audaudki inou kaselel tohto sang rehn Siohwa me kak kakehlaka atail koasoanehdi teng en dadaurete.—Mel. 94:19.

8 (a) Kaweid dahieu me Paipel kihong kitail? (b) Ia duwen kaweido eh kak sewese kitail en dadaur pahn kahpwal ehu?

8 Kaweid en Paipel kan kak sewese kitail dadaur. Kaweid ko kak kihong kitail erpit me kitail anahne pwehn wiahda pilipil mwahu kan. (Lep. Pad. 2:​6, 7) Karasepe, Paipel padahkihong kitail en uhdihsang pwunodki dahme kakete wiawi ni ahnsou kohkohdo, ahpw en likih Siohwa ehuehu rahn. (Mad. 6:34) Ma kitail kin wadek Paipel ehuehu rahn oh doudouloale, e pahn mengei en tamanda kaweid en Paipel kan ni atail anahne wiahda pilipil ehu de men ese ia duwen en dadaur pahn kahpwal ehu.

9. Ia duwen koasoipen aramas akan nan Paipel ar kin kakehlakahla atail likih sapwellimen Siohwa sawas?

9 Paipel pil kasalehda koasoipen aramas akan me duwehte kitail me kin likih Siohwa oh alehdi sawas sang reh. (Ipru 11:​32-34; Seims 5:17) Ni atail kin doudouloale koasoi pwukat, e kin kalaudehla atail kamehlele me Siohwa iei “perehpatail oh atail kehl, me kin ketin sewese kitail ni ahnsou apwal akan.” (Mel. 46:1) Oh ni atail medewe ia duwen arail kin kasalehda ar pwoson Siohwa oh pousehlahte papah ih erein ahnsou apwal kan, met kin kamwakid kitail en alasang arail pwoson oh arail dadaurete.—Seims 5:​10, 11.

10. Ia duwen omw kak doadoahngki Paipel ni ahl me pahn keieu seweseiuk?

10 Dahme ke kak wia. Wadek Paipel ehuehu rahn oh ntingihdi iretikitik kan me ke medewe kak seweseiuk. Me tohto pil diarada me en wadek iren rahn nimenseng kan kin kihong irail mehkot kangoang me ren medemedewe rahno pwon. Sister men me adaneki Mariea diarada me met mehlel ni ahnsou me eh pahpa nohno ahnekihda soumwahu en kanser. Dahme sewese ih dadaur ni eh kin apwalih ira mwohn ara mehla? E koasoia: “Nimenseng koaros I kin wadek iren Paipel me kohsang Tetehk Paipel Ehuehu Rahn oh doudouloale. Met sewese ie rahn koaros en medemedewe duwen Siohwa oh soahng kaselel kan me e ketin padahkihong kitail nan sapwellime Mahsen ahpw kaidehn kahpwal kan me I ahneki.”—Mel. 61:2.

RIATAIL KRISTIAN KAN

11. Ia atail pepehm ni atail medewehla duwen riatail Kristian kan ar kin dadaur pahn ar kahpwal kan?

11 Siohwa ketikihda riatail Kristian kan pwehn sewese kitail dadaur. En ese me ‘riatail kan koaros nan sampah pil kin lelohng soangen lokolok me kitail pil kin lelohng’ kamehlelehiong kitail me kitail sohte kelehpw. (1 Pit. 5:9) Ni mehlel, kitail kak kamehlele me sohte lipilipil irair dah me kitail ahneki, meteikan pil kin ahneki soahngohte, ahpw irail kin dadaurete. Met wehwehki me kitail pil kak dadaur!—Wiewia 14:22.

12. Ia duwen riatail Kristian kan ar kak sewese kitail, oh dahme kitail kak wiahiong irail? (2 Korint 1:​3, 4)

12 Ni atail kin dadaur, riatail Kristian kan kak kangoange kitail. Wahnpoaron Pohl diarada me met mehlel. Nan nah kisinlikou ko, e koasoia eden irail kan me sewese ih ni eh wie sensel nan ihmw ehu, oh e kalahnganohng irail. Kristian pwukat koasoiong Pohl ni kadek oh pil sewesehki dahme e anahne. (Pil. 2:​25, 29, 30; Kol. 4:​10, 11) Rahnwet riatail Kristian kan pil kak kansenamwahwih oh sewese kitail en dadaur ni ahnsou apwal kan. Oh kitail kak sewese irail ni ahlohte ahnsou me re anahne.—Wadek 2 Korint 1:​3, 4.

13. Dahme sewese sister men me adaneki Maya en dadaur?

13 Nan pahr 2020, polis kan nan Russia doulong nan imwen sister men me adaneki Maya oh sarepseli nan imweo. Mwuhr, e anahne uhki pein ih nan mwoalen kopwung pwehki eh koasoia dahme e kin kamehlele. Maya koasoia me rie Kristian kan kangoange ih ni ahnsou ko me uhdahn apwal. E koasoia: “Erein ahnsowo, I pwang, pwunod, oh nsensuwed. Ahpw irail call ie, oh ekei nting kisinlikou oh text do rehi. Re kamehlelehiong ie uwen ar poakohng ie. I kin ese me riei Kristian kan poakohng ie oh wia ei peneinei. Ahpw sang pahr 2020, ei kamehlele met uhdahn laudla.”

14. Dahme kitail kak wia pwehn paiekihda sawas kan me riatail Kristian kan kin kihda? (Pil kilang kilel.)

14 Dahme ke kak wia. Ni omw kin dadaur pahn kahpwal ehu, e kesempwal en koasoiong riomw Kristian kan oh patehng irail. Dehr pweiek en peki ahn elder kan sawas. Irail kak wia “wasahn rukusang kisinieng oh melimel.” (Ais. 32:2) Tamataman me riomw Kristian kan pil kin dadaur pahn kahpwal kan. Eri ni omw wiahiong emen mehkot kadek, ke pahn peren oh met pahn seweseiuk en dadaur pahn omw kahpwal.—Wiewia 20:35.

Brother maho me sansalda nan kilel en mwoweo, mwomwohd nan imweo rahn me sohte kopou oh koasoakoasoiong pwopwoud ehu oh neira kisin serepein riemen. Limwah mie sokon ehu oh pwoatol en wini kei. Emen kisin serepein ko kasalehiong eh mahlen en Paradais.

Kangoange riomw Kristian kan (Menlau kilang parakrap 14)c


ATAIL KOAPWOROPWOR

15. Ia duwen koapworopwor ong ahnsou kohkohdo eh sewese Sises, oh ia duwen atail koapworopwor eh sewese kitail? (Ipru 12:2)

15 Siohwa ketikihongkitailehr koapworopwor ehu pwehn sewese kitail dadaur. (Rom 15:13) Tamataman me Sises ketin dadaurete pahn kahpwal me keieu laud nan eh mour nin sampah pwehki koapworopwor me e ahneki. (Wadek Ipru 12:2.) Sises ese me eh lelepek pahn kadehdehda me soahng koaros me Sehdan koasoiahki duwen Siohwa likamw, oh me Siohwa ketin warohng kaping koaros. Sises pil kasikasik en pwurala rehn Semeo nanleng oh ahnsowo me e pahn wiahla nanmwarki oh iang me keidi ko kaunda. Duwehte met, atail koapworopwor en mour kohkohlahte nan sapwellimen Koht sampah kapwo kin sewese kitail en dadaur pahn kahpwal koaros me kitail lelohng nan ahn Sehdan sampah.

16. Ia duwen koapworopwor eh sewese sister men en dadaur, oh dahme ke sukuhlkihsang dahme e koasoia?

16 Tehk ia duwen koapworopwor en mour nan sampah kapwo eh sewese sister men nan Russia me adaneki Alla. Eh pwoudo selidi nan imweteng oh awiawih eh kopwung. Ni ahnsou me met wiawi, Alla koasoia: “Ei kapakapki duwen aht koapworopwor ong ahnsou kohkohdo oh doudouloale, sewese ien dehr nohn mworusala. I ese me mwurin kahpwal pwukat soahng mwahu kan pahn kohdo. Siohwa pahn ketin kalowehdi sapwellime imwintihti kan, oh pahn ketin katingih kitail.”

17. Ia duwen atail kak kasalehda me kitail kalahnganki koapworopwor me Siohwa ketikihong kitail? (Pil kilang kilel.)

17 Dahme ke kak wia. Wiahda ahnsou en medemedewe duwen koapworopwor kaselel me Siohwa ketin inoukihong uhk. Medewehla pein kowe nan sapwellimen Koht sampah kapwo oh kapai kan me kitail pahn ahneki. Oh kahpwal koaros me kitail kin lelohng ahnsou wet pahn mwomwen “ongete ahnsou kis oh me marahra.” (2 Kor. 4:17) Patehng met, wia uwen omw kak en ehukihong meteikan sapwellimen Koht inou kan ong ahnsou kohkohdo. Medewehla ia uwen apwal en mouren aramas akan me sohte kin papah Siohwa. Irail pil ahneki kahpwal tohto oh re sehse duwen soahng mwahu kan me Siohwa ketin inoukidahr. Mehnda ma ke padahkihong irail soahng keite, ke kak kangoange irail en men kalaudehla arail ese sapwellimen Siohwa Wehio oh sapwellime inou kan.

Mwohn ahnsoun kopou, brother maho mwomwohd nan imweo oh medemedewe kilel en Paradais me mi nan nah tableto. Limwah mie sokon ehu me kin kadahr oh pwoatol en wini kei.

Wiahda ahnsou en medewe duwen ahnsou kaselelo me Siohwa ketin inoukihong uhk (Menlau kilang parakrap 17)d


18. Dahme kahrehda kitail kak likih sapwellimen Siohwa inou kan?

18 Mwurin Sohp eh dadaurete pahn kahpwal tohto oh lelepekte, e patohwanohng Siohwa: “Maing KAUN, I patohwan ese me komwi me ketin manaman ong wia mehkoaros, oh komw kin kak ketin wiahda mehkoaros me komw kin ketin kupwurki.” (Sohp 42:2) Sohp sukuhlki me sohte mehkot kak kauhdi Siohwa en ketin kapwaiada kupwure. Ire mehlel wet kak kakehlaka kitail en dadaurete. Karasepe, medewehla duwen lih emen me sosoumwahu erein ahnsou werei. E mworusala pwehki e kohla rehn toahkte tohto ahpw sohte me kak kamwahwihala. Ahpw mwuhr, e diarada toahkte mwahu men me padahkihong dahme uhdahn kahrehda eh soumwahu oh ia duwen eh pahn sewese en mwahula. Liho mwadangete nsenamwahula mendahki e anahne awih erein ahnsou ehu pwehn mwahula. Met e mengei ong ih en dadaurete pahn eh soumwahwo pwehki e ese me e pahn mwahula. Ni ahlohte, kitail kak dadaurete pwehki kitail kamehlele me sapwellimen Koht inou en Paradais pahn pweida.

19. Dahme kitail anahne pwehn dadaur?

19 Nin duwen me kitail kilangehr, Siohwa kin ketin sewese kitail en dadaur pahn atail kahpwal kan sang ni kapakap, sapwellime Mahsen, riatail Kristian kan, oh atail koapworopwor. Ma kitail isaneki soahng pwukat, Siohwa pahn ketin sewese kitail pahn kahpwal koaros me kitail ahneki lao lel ahnsou me ahn Sehdan sampah oh lokolok koaros pahn sohrala.—Pil. 4:13.

IA DUWEN SIOHWA EH KIN KETIN SEWESE KITAIL EN DADAUR SANG . . .

  • kapakap oh wadek sapwellime Mahsen?

  • riatail Kristian kan?

  • atail koapworopwor?

KOUL 33 Mweidohng Siohwa Omw Kahpwal

a Ekei ahd kan me pwarada wasaht kaidehn uhdahn adarail.

b WEHWEHN KILEL: Brother mah men kin pousehlahte dadaur erein sounpar tohto oh kin lelepekohngete Siohwa.

c WEHWEHN KILEL: Brother mah men kin pousehlahte dadaur erein sounpar tohto oh kin lelepekohngete Siohwa.

d WEHWEHN KILEL: Brother mah men kin pousehlahte dadaur erein sounpar tohto oh kin lelepekohngete Siohwa.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share