Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • w25 September pp. 8-13
  • Dahme Ke Pahn Wia Ma Kopwung Sapahrek Wiawihong Uhk de Meteikan

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Dahme Ke Pahn Wia Ma Kopwung Sapahrek Wiawihong Uhk de Meteikan
  • Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
  • Sawaspen Oaralap kan
  • Ire kan me Duwehte Met
  • SIOHWA OH SISES KETIN KALAHDEKI KOPWUNG SAPAHREK
  • DAHME SISES KETIN WIA NI KOPWUNG SAPAHREK EH WIAWIHONG METEIKAN
  • ALASANG SISES NI OMW KIN KILANG WIEWIAHN KOPWUNG SAPAHREK
  • DAHME KITAIL KAK WIA AHNSOU WET
  • Ia Duwen Omw Kak Dadaur Pahn Wiewia Sapahrek
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2024
  • Peidek kan en Paipel Pasapengla
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2014
  • “Sounkopwung en Sampah Pwon” Kin Ahnsou Koaros Ketin Wia Dahme Pwung
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2017
  • 4 Koht Sohte Kin Ketin Toupahrek—Mehlel Ieu Met?
    Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa—2011
Kilang Pil Ekei
Kahn Iroir Pakpakairki Wehin Siohwa (Ong Onop)—2025
w25 September pp. 8-13

IREN ONOP 37

KOUL 114 ‘En Kin Kanengamah’

Dahme Ke Pahn Wia Ma Kopwung Sapahrek Wiawihong Uhk de Meteikan

“E kin ketin koapworopworki pwung pahrek, Ahpw kilang! kopwung sapahrek me mie.”—AIS. 5:​7, NW.

DAHME KITAIL PAHN SUKUHLKI

Kitail pahn sukuhlki dahme Sises ketin wia ni eh kilang meteikan ar lelohng kopwung sapahrek, oh ia duwen atail kak alasang ih.

1-2. Ia duwen aramas tohto ar mwekidki kopwung sapahrek, oh dahme kitail kakete medewe?

NAN sampah rahnwet, aramas tohto kin lelohng kopwung sapahrek pwehki irail semwehmwe, pwehki wasa me re kohsang ie, mwomwarail, de kahrepe teikan. Me tohto kin lokolok pwehki sounpesines kan me kepwehpwe de lapalap en koperment kan kin noahrok oh mwersuwed. Oh pil en aramas teikan wiewia me sohte kadek kin kahrehiong kitail de emen me kitail ese en lokolok.

2 Aramas tohto kin lingeringerki arail lelohng kopwung sapahrek de ar kin kilang meteikan lelohng met. Kitail koaros men mi nan sampah ehu me sohte keper oh sohte me kin wiakauwe meteikan. Ekei aramas kin song en kamwahwihala kahpwal kan me re kilang nan sampah de nan sapwarail. Irail kin uhwong koperment oh kosonned kan, de usada kaun kan me inoukihda ren kamwahwihala kahpwal kan. Ahpw nin duwen Kristian kei, kitail sukuhlki me kitail “kaidehn kisehn sampah” oh kitail en likih me Wehin Koht pahn kihsang kopwung sapahrek koaros. (Sohn 17:16) Mendahki met, kitail kin nsensuwedkihte, de lingeringerki, ni atail kilang emen eh lelohng kopwung sapahrek. Ele kitail kakete medewe, ‘Dahme I pahn wia? Mie mehkot me I kak wiahiong kopwung sapahrek ahnsou wet?’ Pwehn sapengala peidek pwukat, kitail pahn tehkpene mahs ia sapwellimen Siohwa oh Sises madamadau ong kopwung sapahrek.

SIOHWA OH SISES KETIN KALAHDEKI KOPWUNG SAPAHREK

3. Dahme kahrehda kitail sohte mwahuki ni kopwung sapahrek eh wiawihong kitail de meteikan? (Aiseia 5:​7, NW)

3 Paipel kawehwehda dahme kahrehda kitail sohte mwahuki ni kopwung sapahrek eh wiawihong kitail de meteikan. E mahsanih me Siohwa ketin kapikkitailda rasehng ih oh me e kin ketin “poakohng me pwung oh me mehlel.” (Mel. 33:5; Sen. 1:26) Sapwellime wiewia kan kin pwung ahnsou koaros, oh e sohte ketin kupwurki emen en wiakauwe meteikan! (Deud. 32:​3, 4; Maika 6:8; Sek. 7:9) Karasepe, ni mwehin soukohp Aiseia, Siohwa ketin karonge en mehn Israel tohto ar “sengiseng en apwal” pwehki mehn Israel teikan kin wiakauwe irail. (Wadek Aiseia 5:​7, NW.)a Siohwa ketin kaloke irail ko me kin pwurupwurehng sapeikiong sapwellime kosonned kan oh wiakauwe meteikan.—Ais. 5:​5, 13.

4. Ia sapwellimen Sises pepehm ong kopwung sapahrek? (Pil kilang kilel.)

4 Duwehte Siohwa, Sises kin ketin poakohng pwung pahrek oh kailongki kopwung sapahrek. Ehu rahno, Sises mahsanihada ohl emen me peh mwoator. Sises ketin poakehla ohlo oh kupwurki kamwahwihala. Ahpw ni kaunen pelien lamalam ako ar kilang met, irail lingeringerda. Irail nda me Sises ketin kauwehla kosonned en Sapado. Irail sohte nsenohki me ohlo solahr wie lokolok. Ia duwen Sises eh ketin mwekidki met? E “uhdahn kupwurohkihla arail mohngiong keptakai.”—Mark 3:​1-6.

Sises nan sinakoke ehu, mahmahsaniong kaunen pelien lamalam en mehn Suhs duwen ohl me peho mwoator me e pahn ketin kamwahwihala. Kaunen pelien lamalam ko kilang Sises oh mesen mwamwahliki.

Kaunen pelien lamalam kan ni mwehin Siseso kin wiakauwe aramas akan, ahpw Sises kin ketin poakohng oh sewese irail (Menlau kilang parakrap 4)


5. Dahme kahrehda kitail en dehr kadakadaur atail lingeringer ma kopwung sapahrek wiawi?

5 Pwehki Siohwa oh Sises ketin kalahdeki kopwung sapahrek, e sohte sapwung kitail en pil ahneki soangen pepehmo. (Ep. 4:26) Ahpw kitail anahne kaunda atail lingeringer oh tamataman me kitail sohte kak kihsang lokolok. Ma kitail kin wie lingeringer ahnsou werei, kitail kakete soumwahuda, de uhdahn mworusala. (Mel. 37:​1, 8; Seims 1:20) Eri dahme kitail pahn wia ma kopwung sapahrek wiawihong kitail de meteikan? Kitail kak sukuhlsang sapwellimen Sises mehn kahlemeng.

DAHME SISES KETIN WIA NI KOPWUNG SAPAHREK EH WIAWIHONG METEIKAN

6. Kopwung sapahrek dah kan me kin wiawi ni Sises eh ketiket sampah? (Pil kilang kilel.)

6 Sises mahsanih aramas tohto lelohng kopwung sapahrek ni eh ketiket sampah. E mwahngih me kaunen pelien lamalam ko wiahda kosonned tohto me uhdahn kahpwalihala mouren aramas ako. (Mad. 23:​2-4) E pil mwahngih me kaunen mehn Rom kan kin uhdahn wiakauwe aramas akan. Mehn Suhs tohto men uhtohrdahsang mehn Rom. Ekei, duwehte pwihn me adaneki Zealot, kin men pelianda mehn Rom. Ahpw Sises sohte ketin iang kisehn pwihn kan me kin pelianda de wekidala koperment. Ni eh mwahngihada me ekei men wiahkihla ih arail nanmwarki, e ketila sang rehrail.—Sohn 6:15.

Sises ketin kelehpw oh alialu pohn nahna ehu. Pokon en aramas kei kohpene pahn nahnao.

Sises ketila sang aramas ako ni ar men wiakihla ih nanmwarki (Menlau kilang parakrap 6)


7-8. Ni Sises eh ketiket nin sampah, dahme kahrehda e sohte song en ketikihsang lokolok koaros? (Sohn 18:36)

7 Ni Sises eh ketiket nin sampah, e sohte ketin iang pidada palien politik kan pwehn song en kamwahwihala kahpwal kan. Dahme kahrehda? Pwehki e mwahngih me aramas sohte ahneki pwuhng oh koahiek en kaunda pein irail. (Mel. 146:3; Ser. 10:23) Oh re sohte kak kihsang dahme kin uhdahn kahrehda lokolok koaros. Sehdan kin kakaun koasoandi wet. E inenen lemei, oh aramas tohto kin kalapw alasang ih. (Sohn 8:44; Ep. 2:2) Pil aramas mwahu kan sohte kak kamwahwihala kahpwal kan en sampah pwehki re sohte kin ahnsou koaros kasalehda pwung pahrek.—Ekl. 7:20.

8 Sises mwahngih me Wehin Koht kelehpw me pahn kihsang kahpwal kan oh dahme kin kahrehda. Ihme kahrehda e kin ketin doadoahk laud pwehn kalohki “rongamwahu en Wehin Koht.” (Luke 8:1) Ni ahl wet, e ketin kansenamwahwihala aramas akan me kin kasikasik lokolok oh soahng suwed koaros en sohla mie. (Mad. 5:6; Luk 18:​7, 8) Sohte koperment en aramas ehu pahn wiahda wekidekla pwukat. Wehin Koht kelehpw me pahn wia met, oh wehi wet “kaidehn kisehn sampah.”—Wadek Sohn 18:36.

ALASANG SISES NI OMW KIN KILANG WIEWIAHN KOPWUNG SAPAHREK

9. Dahme kahrehda ke kamehlele me Wehin Koht kelehpw me pahn kihsang lokolok koaros?

9 Kitail mi ni “imwin rahn akan,” kahrehda kahpwal kan rahnpwukat tohtohsang ni ahnsou me Sises ketiket nin sampah. Ahpw duwehte ni mwehin Siseso, Sehdan oh aramas suwed kan me kin kahrehda lokolok. (2 Tim. 3:​1-5, 13; Kaud. 12:12) Duwehte Sises, kitail ese me Wehin Koht kelehpw pahn kasohrehla dahme kin kahrehda kopwung sapahrek, Sehdan, oh soahng suwed koaros. Pwehki kitail kin utung Wehin Koht, kitail sohte kin iang pwihn kan me kin pelianda koperment, de pil likih me koperment kan me pahn kihsang kopwung sapahrek. Medewehla dahme wiawihong sister men me adaneki Stacy.b Mwohn eh esehla padahk mehlel, Stacy kin kalapw iang pwihn kan kapar pohn ahl akan oh uhwong wiewiahn kopwung sapahrek. Ahpw e tepida peikasalki dahme e wiewia. E koasoia: “Ekei pak I kin medewe me mwein dahme I kin utung sohte pwung. Ahpw met I kin utung Wehin Koht, oh I ese me I utung mehkot pwung. I ese me Siohwa pahn ketikihsang lokolok koaros, mehkot me I uhdahn sohte kak wia.”—Mel. 72:​1, 4.

10. Nin duwen me Madiu 5:​43-48 mahsanih, dahme kahrehda kitail sohte kin song en wekidala kosonned oh koperment kan? (Pil kilang kilel.)

10 Aramas tohto rahnwet kin iangala pwihn kan me kin song en wekidala koperment kan. Ahpw, me tohto rehrail kin uhdahn lingeringerda, sapeikiong kosonned kan oh kamedekihala meteikan. Kaidehn ih met me Sises ketin padahkihong kitail en wia. (Ep. 4:31) Brother men me adaneki Jeffrey koasoia: “I ese me ni aramas akan ar kin uhwongada koperment kan, irail kak mwadangete lingeringerda oh tepida kauwehla oh pirapahla soahng kan, oh pil kamedekihala emenemen.” Ahpw Sises ketin padahkihong kitail en kadek ong aramas koaros, pil irail kan me kin kaloke de sohte pwungki kitail. (Wadek Madiu 5:​43-48.) Oh kitail kin wia uwen atail kak en alasang ih.

Ni meleilei Sister men alu oh kilenglahte mwowe ni eh daulih pwihn ehu me kin uhwongada koperment pohn ahlo.

Kitail anahne eimah pwehn dehr wia kisehn sampah (Menlau kilang parakrap 10)


11. Dahme kahrehda ekei pak e apwal en alasang Sises?

11 Mendahki kitail ese me Wehin Koht pahn kihsang douluhl lokolok kan, e apwal en alasang Sises ni meteikan ar wiakauwe kitail. Emen sister me adaneki Janiya lelohng soahng wet ni ahnsou me aramas kei wiakauwe ih pwehki kilio weksang kilirail. E koasoia: “Dahme aramas ako nda uhdahn kansensuwediehla. I pil uhdahn lingeringerkihda oh men ren ale kalokeparail. Ngehi eri medewehda ien iangala pwihn ehu me kin uhki wiewiahn sohte lipilipilki aramas. I medewe me ei wia met pahn kamwahwihala soahng kan.” Ahpw mwuhr, Janiya esehda me e anahne wekidala eh madamadau. E koasoia: “I esehda me I tepida kamehlele dahme aramas koasoia oh likih irail, ahpw kaidehn Siohwa. Eri I koasoanehdi en sohla iang pwihn ko oh pil soahng kan me kin pidada soahng pwukat.” Mendahki kitail kin lingeringerda ni meteikan ar wiakauwe kitail de meteikan, kitail anahne kanahieng en kaunda atail lingeringer oh ahnsou koaros dehr wia kisehn sampah.—Sohn 15:19.

12. Dahme kahrehda kitail anahne kanahieng dahme kitail kin wadek, kilang, de rong?

12 Dahme kak sewese kitail en meleilei ni kopwung sapahrek eh wiawihong kitail de meteikan? Ehu me kitail kak wia iei en kanahieng dahme kitail kin wadek, kilang, de rong. Ekei koasoi kan nan Internet kin wiawihda pwehn kahrehiong aramas akan en pwuriamweila oh kaulimki palien koperment. Soun ripoht en nuhs kan kin kalapw koasoia dahme irail medewe, ahpw kaidehn dahme uhdahn wiawi. Pil mehnda ma koasoi pwukat pwung, kitail sohte kak kamwahwihala kahpwal kan ma kitail pousehlahte wadek de kilang dahme wiawi. Ma kitail doadoahngki ahnsou laud en rongorong de wadewadek rohng pwukat, e kakete kalaudehla atail pwunod, nsensuwed, oh lingeringer. (Lep. Pad. 24:10) Suwedsang met, kitail kakete sohla mwohneki mahs Wehin Koht oh manokehla me Wehi wet kelehpw me pahn kihsang kahpwal koaros.

13. Ia duwen wadawad en Paipel rahn koaros eh kak sewese kitail en ahnekihte madamadau pwung duwen kopwung sapahrek?

13 Ma kitail kin wadek Paipel rahn koaros oh doudouloale dahme kitail wadek, e pahn sewese kitail en ese dahme kitail en wia ni kopwung sapahrek eh wiawihong kitail de meteikan. Emen sister me adaneki Alia uhdahn nsensuwedla ni eh kilang ekei aramas ar wiakauwe meteikan. E lingeringerki aramas ako ar sohte ale kalokeparail. E koasoia: “I wehwehki me ma I uhdahn kamehlele me Siohwa pahn ketin kamwahwihala kahpwal pwukat, eri I anahne wekidala ei madamadau. Erein ahnsowo I wadewadek Sohp 34:​22-29. Iren Paipel ko katamankihong ie me Siohwa ketin mwahngih soahng koaros. Ih kelehpw me ketin mwahngih ia duwen en kadeikada aramas ni pwung oh kak kamwahwihala ahn aramas kahpwal koaros.” Ahpw erein atail awiawih Wehin Koht en kamwahwihala kahpwal koaros, dahme kitail kak wia ahnsou wet?

DAHME KITAIL KAK WIA AHNSOU WET

14. Dahme kitail kak wia ahnsou wet? (Kolose 3:​10, 11)

14 Kitail sohte kak wekidala ahn aramas wiewia ong meteikan, ahpw kitail kak tehk mwahu me kitail kin kadek ong irail. Nin duwen me kitail koasoiapenehr, kitail kin alasang Sises sang ni atail kasalehda limpoak. Eri kitail kin song en kadek ong koaros, pil irail kan me kin wiakauwe kitail. (Mad. 7:12; Rom 12:17) Siohwa kin ketin kupwurperenki ma atail wiewia ong meteikan kin kadek oh pahrek.—Wadek Kolose 3:​10, 11.

15. Dahme kin wiawihong aramas ni atail padahkihong irail duwen padahk mehlel en Paipel?

15 Ahl me keieu mwahu en sewese aramas akan iei en padahkihong irail duwen Siohwa. Dahme kahrehda kitail ndahki met? Pwehki ni aramas ar sukuhlki duwen Siohwa oh men kaperenda, irail kin wekila oh esehla kasalehda kadek oh limpoak. (Ais. 11:​6, 7, 9) Mwohn eh esehla padahk mehlel, ohl emen me adaneki Jemal kin iang pwihn ehu me kin uhwong koperment en eh wasao pwehki e medewe me kopermento suwed. E koasoia: “Ke sohte kak idingkihong aramas en wekila. Ahpw ni arail sukuhlki padahk mehlel en Paipel kan, irail kak wekila. Ih met me wiawihong ie.” Dahme Jemal sukuhlki kamwakid ih en uhdihsang eh uhwong kopermento. Ma padahk mehlel en Paipel wekidala aramas tohto, eri wiewiahn kopwung sapahrek pahn malaulaula.

16. Dahme kahrehda ke men padahkihong aramas akan duwen Wehin Koht?

16 Duwehte Sises, kitail kin ngoangki padahkihong aramas akan me Wehin Koht pahn kihsang kahpwal koaros. Koapworopwor wet kin kansenamwahwihala irail me kin lelohng kopwung sapahrek. (Ser. 29:11) Stacy, me kitail koasoiapene mwoweo, koasoia: “Pwehki I ese me Koht pahn ketikihsang lokolok, I kak ahnekihte meleilei ni aramas akan ar wiakauwe ie de pil meteikan. Siohwa ketikihong kitail Paipel pwehn kansenamwahwihkitailla.” Kitail en kin onopada en kansenamwahwihki aramas akan inou en Paipel kan. Ma ke esehla mwahu dahme Paipel padahngki duwen lokolok, met pahn kalaudehla omw kamehlele padahk pwukat. Eri, sohte lipilipil ma ke mi ni imwen sukuhl de wasahn doadoahk, ke pahn kak padahkihong meteikan dahme kahrehda kitail kin lelohng lokolok oh dahme Siohwa pahn ketin wia pwehn ketikihsang lokolok.c

17. Ia duwen Siohwa eh ketin sewese kitail en dadaur pahn kopwung sapahrek ahnsou wet?

17 Pwehki Sehdan iei “kaunen sampah wet,” lokolok pahn doulahte wiawi. Ahpw kitail kak kasik ahnsou mwahu me pahn kohdo pwehki Siohwa ketin inoukihda en sewese kitail met oh pahn ketikihsang Sehdan oh soahng suwed koaros. (Sohn 12:31) Nan Paipel, Siohwa ketin padahkihong kitail dahme kahrehda mie kopwung sapahrek oh me e ketin nsenohki irail kan me kin lelohng soahng wet. (Mel. 34:​17-19) Kitail sukuhlkihsang Sises ia pahn mwomwen atail wiewia ong irail kan me kin wiakauwe kitail. Oh me ni ahnsou keren, Wehio pahn kihsang lokolok, oh aramas akan solahr pahn pwurehng lokolok. (2 Pit. 3:13) Kitail en pousehlahte wia uwen atail kak koaros en kalohki duwen Wehin Koht oh kasikasik ahnsowo me “pwung oh pwuhng pahrek” pahn mihla nin sampah.—Ais. 9:7.

IA DUWEN OMW PAHN SAPENG?

  • Dahme kahrehda kitail kin lingeringerki ni atail kilang aramas ar wiakauwe meteikan?

  • Dahme kahrehda kitail sohte kin likih me aramas kak kihsang lokolok?

  • Dahme kitail kak wia ahnsou wet ni kopwung sapahrek eh wiawihong kitail de meteikan?

KOUL 158 “E Sohte Pahn Pwand!”

a Aiseia 5:7 (NW): “Pwe mwetin kreip en Siohwa kaunen karis en sounpei iei wehin Israel. Aramas en Suda iei tuhkehn kreip me e kin ketin poakohng. E kin ketin koapworopworki pwung pahrek, ahpw kilang! kopwung sapahrek me mie. E kin ketin koapworopworki pwung, ahpw kilang! sengiseng en apwal me mie.”

b Ekei ahd kan me pwarada wasaht kaidehn uhdahn adarail.

c Menlau kilang Oaritik A ire 24-27 nan pwuhko Poakohng Aramas—Katohnpadahk.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share