Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • En Kin Mehlel Solahr Kadoadoahk?
    Kahn Iroir (Ong Wehipokon)—2016 | No. 1
    • Kaun emen lipwlipwoare nah tohndoadoahk men

      OARALAP | DAHME KAHREHDA KITAIL EN KIN MEHLEL?

      En Kin Mehlel Solahr Kadoadoahk?

      Hitoshi kin doadoahk nan ohpis en apwalih mwohni en ehu ohpis lap me kin sawaskihda doadoahk, nan Sapan. Ahnsou me ih oh eh kauno tetehk neirail doaropwe kan me pid mwohni, eh kauno ndahng me e kak kawekala de likamwkihda audepen ripoht en mwohni ko. Hitoshi kawehwehda me kadeikpen loale sohte kak mweidohng en wiahda likamw nan eh doadoahk. Imwilahn met, eh kauno kamasak ih me e pahn kesehsang ih nan eh doadoahko oh kedekedeo e sohla doadoahk.

      Sounpwong kei mwurin mwo, Hitoshi tepida nsensuwed pwe mwomwen solahr doadoahk me e kak diar. Karasepe, ni ahnsou me ehu wasa me e peki doadoahk idek peidek reh, Hitoshi kasalehda me e sohte kak wia soangen doadoahk kan me sohte kin mehlel. Me wia peidek reho sapengki, “Omw madamadau uhdahn ehusoahng!” Ahn Hitoshi peneinei oh kompoakepah kan kin kangoangehki en tengedihongete eh wia aramas mehlel ahpw e tepida peikasal. Karasepe, e koasoia, “I medewe ma ei kin mehlel pwehki ei pwoson kin wia tiahk mwahu ehu.”

      Dahme Hitoshi lelohng kin kapwunode kitail en ese me kaidehn aramas koaros kin kesempwalki en kin mehlel. Ni mehlel, ekei kin medewe me en kin mehlel kin wia luhs ehu, keieu nan palien pesines. Emen lih me mie eh doadoahk palieir en Aperika koasoia: “I mi nanpwungen aramas akan me sohte kin mehlel, oh ekei pak kasongosong en duwehla irail inenen kehlail.”

      Ehu wiepen en sohte kin mehlel me kin paraparala wasa koaros rahnpwukat iei kinehda likamw. Sounpar kei samwalahr ako, emen ohl Robert S. Feldman me samanih palien madamadau oh wiewia sang University en Massachusetts Amherst wiahda roporop ehu me kasalehda me persent 60 en aramas laud kan kin kinehda likamw pak ehu ni arail koasoakoasoipene nan erein minit eisek. Feldman koasoia: “E uhdahn kapwuriamwei imwilahn roporop wet. Se sohte kasik me kinehda likamw wia tiahk ehu me kin kalapw wiawi nan atail mour en ehuehu rahn.” Ia duwe, e sou ehusoahng me pali moron en aramas kin kahng aramas en pitih irail ahpw kinehda likamw iang ehu tiahk me keieu paraparala wasa koaros nan rahnpwukat?

      Dahme kahrehda likamw, pirap, oh wiepen likamw teikan kin kalapw wiawi rahnpwukat? Ia duwen sohte kin mehlel eh kamwakidada aramas koaros? Oh me keieu kesempwal, ia duwen atail kak soikala soangen tiahk pwukat me pid sohte kin mehlel?

  • Ia Duwen Sohte Kin Mehlel Eh Kin Pidada Atail Mour
    Kahn Iroir (Ong Wehipokon)—2016 | No. 1
    • Lih riemen koasoipene

      OARALAP | DAHME KAHREHDA KITAIL EN KIN MEHLEL?

      Ia Duwen Sohte Kin Mehlel Eh Kin Pidada Atail Mour

      “Nan soangen kahpwal koaros kitail kak apwalihala ma kitail sohte kin nohn mehlel.”​—Samantha, South Africa.

      Ke pwungki koasoi wet? Duwehte Samantha, kitail koaros kin lelohng nan soangen irair kan me ekei pak apwal. Mwomwen atail pahn mwekidki kasongosong ehu me song kitail en kin sohte mehlel kin kasalehda soangen irair dah me kitail kin kesempwalki. Karasepe, ma kitail kin kesempwalki kahng sarohdi pahn aramas, kitail sohte kin suwedki en kin kinehda likamw de sohte kin mehlel pwe kitail en dehr mwamwahlla mwohn aramas. Ahpw, ahnsou me e kin dierekda dahme uhdahn mehlel, likamw kin kalapw wahdo imwila suwed kan. Tehk ire pwukat.

      LIKAMW KIN KAUWEHLA LIKILIK

      Nanpwungmwahu en aramas kin tepisang likilik. Ni ahnsou me aramas riemen kin likihala emenemen, ira kin nsenamwahupene oh sohte perki mehkot. Ahpw likilik sohte kin mwadangete miehla. Aramas akan kin kakairada likilik ni ahnsou me re kin ehupene, koasoakoasoipene ni mehlel oh kadekpene. Ahpw, likilik kak ohla de kitail kak sohla likih emen, pwehki likamw ehu me e wiahda. Oh ni ahnsou me likilik kin ohla, e kin inenen apwal en pwurehng likih emen.

      Mie pak me ke leme emen me wia kompoakepahmw mwahu men pitihiukedi? Ma iei, ia omw pepehm? Uhdahn ke medekla, ele ke pehm me e panguhkala. Koaros wehwehki soangen pepehm wet. Mehlel me likamw kak kauwehla poahsoanpen nanpwungmwahu en aramas.

      SOHTE MEHLEL KIN KANAITIKIHADA LIKAMW

      Ehu roporop me Robert Innes, sounpadahk men me samanih palien pai en wehi sang University en California, diarada me “sohte kin mehlel kin douseli.” Ihme kahrehda, sohte kin mehlel kak duwehte mwahs ehu, omw kin kalapw ieiang aramas me kin likamw, uwen laudlahn omw pahn mihla nan keper en kak “alehdi mwahs” en likamw.

      Ia duwen omw kak soikala pwupwudiong nan lidip en sohte kin mehlel? Paipel kak sewese iuk. Menlau tehk ekei kaweid kan oh ire mehlel kan en Paipel.

      Ekei Wiepen Sohte Kin Mehlel

      Likamw

      Ohl emen kihsang nah ring en pwopwoud

      DAHKOT MET? Koasoiaiong emen me anahne ese dahme mehlel mehkot likamw. Likamw pil kak wehwehki koasoi likamw de wekidala ire mehlel en pitihedi emen, kihsang ire mehlel kan pwehn pitihedi aramas emen, oh kinehda likamw laud ehu pwehn mwomwen mehlel en pitiehdi emen.

      DAHME PAIPEL MAHSANIH: “KAUN-O kin ketin kalahdeki aramas akan me kin wia me suwed, ahpw e kin ketin kompoakepahnki me pwung kan.” (Lepin Padahk 3:32) “Kumwail kesehla amwail likamw akan, oh emenemen kumwail en kin lokaia mehlel ong rie souleng.”​—Episos 4:25.

      Karaun Likamw

      Ohl riemen mwengininginpene ni ohl emen eh alusang ni wenihmwo

      DAHKOT MET? Koasoiahda ire kan me likamw oh mwersuwed me pahn kauwehla eden emen aramas.

      DAHME PAIPEL MAHSANIH: “Aramas suwed kin wisik lokaia; re kin kahrehda kahpwal oh kauwehla nanpwungen aramas akan.” (Lepin Padahk 16:28) “Ma sohte tuwi, kisiniei pahn kunla; ma sohte liketihti, akamai pahn tokedi.”​—Lepin Padahk 26:20.

      Widing

      Ohl emen idih kuloak kei nan eh sekido

      DAHKOT MET? Kamwakid aramas emen pwehn kesehla nah mwohni de kepwe me emen pitihedi en kamehlele me e mehlel.

      DAHME PAIPEL MAHSANIH: “Ke dehpa kasapwungehla pweinen tohndoadoahk emen me semwehmwe oh paisuwed.” (Deuderonomi 24:14, 15) “Ma ke pahn kahpwalihala aramas semehmwe, ke mwamwahliki Koht, me ketin wiairailda, ahpw tiahk en kadek ong me semwehmwe kan iei kaudok ehu.”​—Lepin Padahk 14:31.

      Pirap

      Aramas men pirapahsang wallet ehu nan kopwou

      DAHKOT MET? Ale mehkot ehu sang rehn emen ni omw sohte peki.

      DAHME PAIPEL MAHSANIH: “Aramas me kin epwehnki pirap, en tokedihsang eh pirap, oh en tapihada wia ehu soangen doadoahk me e kak momourki oh kak sewesehki me semwehmwe kan.” (Episos 4:28) “Kumwail dehr nan kapehd rotorot . . . me lipirap akan, me noahroke kepwe kan, me kamamsakau kan, me karaunlikamw akan, oh me loallap suwed kan, re sohte pahn iang sohsohki Wehin Koht.”​—1 Korint 6:9, 10.

  • Dahme Kahrehda E Wia Kamwahupatail en Kin Mehlel
    Kahn Iroir (Ong Wehipokon)—2016 | No. 1
    • Ohl emen kapwurehla nein emen ohl nah wallet

      OARALAP | DAHME KAHREHDA KITAIL EN KIN MEHLEL?

      Dahme Kahrehda E Wia Kamwahupatail en Kin Mehlel

      “Se pepehm me nan kapehdit me uhdahn mwakelekel, pwehki at kin men wia dahme pwung ahnsou koaros.”​—Ipru 13:18.

      Nan Paipel, lepin lokaiahn Krihk wet me ekei pak kawehwehdi “pwung” kin uhdahn wehwehki “mehkot me mwahu mehlel.” E pil kak wehwehki mehkot me kaselel en kilang pwehki ihme mehlel.

      Kristian kan kin kesempwalki dahme Koht kamwakid wahnpoaron Pohl en kosoaia: “Se pepehm me nan kapehdit me uhdahn mwakelekel, pwehki at kin men wia dahme pwung ahnsou koaros.” Dahme met pidada?

      PEIONG INENG EN LOALATAIL

      Pali moron en aramas kin irongen mahs mwohn ar pahn pwarala mwohn wehi pokon. Dahme kahrehda? Pwehki irail kin men tehk mwomwarail en uhdahn mwahu. Ahpw mie mehkot me kesempwalsang mwomwen kapwat en pitenmoangatail de likou kaselel. Ni mehlel, soangen aramas dah kitail mas loale kak kamwahwihala de kamwomwsuwedihala mwomwatail mas liki.

      Mahsen en Koht ni mehlel kasalehda me kitail kin uhlahng en wia dahme suwed. Senesis 8:21 mahsanih me “sang ni ar tikitik ar lamalam akan kin uhwongete ni me suwed.” Ihme kahrehda, ma kitail en kin mehlel, kitail anahne peiong atail irair en dihp me kitail ipwikihdi. Wahnpoaron Pohl kawehwehda ni sansal oaritik en eh kin peiong dihp ni eh koasoia: “Nan kapehdi kin perenkihda kosonned en Koht. Ahpw I kin kilang ehu soangen koasoandi tohrohr me kin wia eh doadoahk ni paliwereiet—ehu soangen koasoandi me kin uhwong kosonnedo me mohngiongi kin pwungki. Koasoandi tohrohr wet kahrehiong ei selidi pahn kosonned en dihp me kin wia doadoahk ni paliwereiet.”​—Rom 7:22, 23.

      Karasepe, ahnsou me atail mohngiong kainangiong kitail en wia mehkot suwed oh kitail ahneki ineng en wia mehkot me sohte mehlel, sohte me iding kitail en wia soangen mwekido. Miehte atail pilipil. Ni ahnsou kitail pilada en soikala soangen madamadau suwed ehu, kitail kak kolokolte atail kin mehlel mendahki wiewia likamw kin kapilkitailpene.

      KANA NAN PEIO

      Pwe kitail en mehlel, kitail anahne ehu koasoandi likilik ong dahme pwung. Ahpw, kansensuwed en ese me pali moron en aramas kin kihong arail ahnsou laud ong wiahda pilipil ong pein arail ‘koasoandi ong mwomwen kapwat’ sang arail kihong ahnsou ong medemedewe pein arail koasoandi ong dahme pwung. Met kin imwikihla arail kin pwungki uwen mwohmw likamw me pahn mwahuong arail irair. Pwuhk ehu kawehwehda ni ahl wet: “Ni mehlel, kitail kin likamw lao lel wehieu me mweidohng kitail en kolokolte atail kamehlele me kitail wiewiahte aramas mehlel kei.” [The (Honest) Truth About Dishonesty] Ahpw, ia duwe, mie ehu koasoandi me likilik me kak sewese kitail en pein pilada ia uwen, de ma en mie, likamw me konehng? Kalahngan ehu pwe mie.

      Aramas rar kei wasa koaros nin sampah diaradahr me Paipel kak ni unsek sawas ni pali wet. Paipel sapwellimanki ehu koasoandi ong dahme pwung me siksang koasoandi teikan. (Melkahka 19:7) E kin ketikihda iren kaweid me likilik ong ire kan me duwehte mour en peneinei, doadoahk en mwohni, tiahk pwung, oh pwoson. Paipel wereilahr ahpw e wie manamante. Eh kosonned kan oh kaweid kan kin kadoadoahk ong wehi sohte lipilipil, keinek, oh soangsoangen aramas akan. Ni atail kin tetehk Paipel, doudouloale dahme e mahsanih oh kapwaiada eh kaweid kan, kitail kak kaiahnehda atail mohngiong en kin mehlel oh pwung.

      Pil mihete me kitail anahne wia sang ihte alehdi loalokong pwung en Paipel pwehn kana nan atail pelianda likamw. Pwe ni mehlel kitail mi nan sampah ehu me inenen tiahk suwed oh kin kasonge kitail en alehda eh koasoandi suwed kan. Ihme kahrehda kitail anahne en kin peki rehn Koht sapwellime sawas oh utuht. (Pilipai 4:6, 7) Ni atail wia met, kitail kak eimah tengedihongete dahme pwung oh en kin mehlel ni mehkoaros.

      KAPAI KAN EN KIN MEHLEL

      Hitoshi, me koasoipe wiawi nan oaralap en mwoweo, kin paiekihda eh kin kolokol adamwahu en wia tohndoadoahk mehlel men. E kin uhd doadoahk ong emen kaun me kin kesempwalki eh kin mehlel. Hitoshi koasoia, “I kalahnganki ei kak diarada doadoahk me kak kihong ie en kak kolokolte ei nsenmwakelekel.”

      Meteikan pil kin iang pwungki met. Tehk ekei karasepen irail kan me kin paiekihda arail kapwaiada kaweid en Paipel en kin “wia dahme pwung ahnsou koaros.”

      • Kadeikpen Loale me Mwakelekel

        Cheryl

        “I sohla iang sukuhl ahnsou me I sounpar 13 pwe I en kak iang lipirap kan doadoahk. Imwilahn met, pweinei nan doadoahk persent 95 kin kohsang wiewiahn mwersuwed. Mwuhr I pwopwoudida oh ahi pwoud oh ngehi tepida onop Paipel rehn Sounkadehdehn Siohwa kan. Se sukuhlkihdi me Siohwaa Koht kin ketin kalahdeki wiewia mwersuwed kan, kahrehda se wekidala mwomwen at mour. Nan pahr 1990 se inoukihda at mour ong Siohwa oh papidaisla nin duwen Sounkadehdehn Siohwa kan.”​—Lepin Padahk 6:16-19.

        “Mahso, nan imwei kin direkihla kepwe kan me pirapada, ahpw met solahr soahng pwukat, oh met kin kahrehiong kadeikpen loalei en mwakelekel. Ni ahi medewehla uwen wereilahn ei sohte kin mehlel, I kalahngankihong Siohwa sapwellime mahk kalahngan me mwuledek. Uhdahn kansenamwahu en kin meirla ehuehu pwohng ahpw nsenamwahuki me Siohwa kin ketin kupwure ie ahnsouwet.”​—Cheryl, sang Ireland.

        Bobby

        “Ni ahnsou me ahi kaun en doadoahk diarada me i sohte ale mwohni me emen customer natih kin ie, e ndaiong ie: ‘Omw Koht kin wiahiong uhk en wiahla aramas mehlel likilik men! Uhdahn se paiekihda omw iang kiht doadoahk wasaht.’ Ei kin mehlel nan soahng koaros kin kahrehong I en kin kolokolte kadeikpen loalei me mwakelekel mwohn silangin Siohwa Koht. Met pil kin kihong ie ei ahnsou en kin sewese ei peneinei oh meteikan en pil wia duwehte.”​—Sonny, sang Hong Kong.

      • Madamadau Nsenamwahu

        Tom

        “Ei doadoahk iei sounsawas ong kaun en ehu bank laud. Nan pelien doadoahk wet, kepwehpwehla kin kesempwalsang en kin mehlel. Madamadau me aramas tohto kin kolokol iei, ‘Dahme e suwedki en wiahdahte kisin likamw kis ma met pahn wia kamwahu ong palien roson mwahu oh sewesehda pai en wehi?’ Ahpw sang ni ei kin mehlel, I kin ahneki madamadau nsenamwahu. I koasoanehdi teng en kin mehlel oh apwalihala dahme pahn kin imwikihla ei kolokol mehlel. Ei kaun en doadoahk kan ese me I sohte pahn kinehda likamw de ekihla arail likamw kan.”​—Tom, sang United States.

      • Kolokol Omw Wahu

        Kaori

        “Ei keriaun kaunen doadoahk kin kangoange ie en kin likamwkihda ekei kepwe kan me salongala nan wasahn doadoahk, ahpw i sohte dukiong. Ahnsou me re diarada ihs me pirapahla kepwe ko, ei kaun me keieu laudo kalahngankihong ie ei kin mehlel. En wia aramas mehlel nan sampah me diren likamw kin anahne emen en kin eimah. Ahpw imwilahn met, kitail kak alehdi ahn aramas teikan ar likih oh waunekin kitail.”​—Kaori, sang Sapan.

      Kadeikpen loale me mwakelekel, madamadau nsenamwahu, oh kolokol omw wahu, iei kapai kei me kin kasalehda me e uhdahn mie kamwahupen atail pahn kin mehlel. Ke sou pwungki met?

      a Siohwa iei mwaren Koht me sansalda nan Paipel.

Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
Log Out
Log In
  • Ponapean
  • Share
  • Me Ke Mwahuki
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Terms of Use
  • Privacy Policy
  • Privacy Settings
  • JW.ORG
  • Log In
Share