Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Ponapean
  • PAIPEL
  • SAWASEPEN PAIPEL KAN
  • MIHTING KAN
  • mwbr18 December pp. 1-7
  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk

Sohte kasdo ong met

Kupwurmahk, mehkot sapwung en kihda kasdo

  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk
  • Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk (2018)
  • Sawaspen Oaralap kan
  • December 3-9
  • December 10-16
  • December 17-23
  • December 24-30
  • December 31–January 6
Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk (2018)
mwbr18 December pp. 1-7

Iren Sawas kan ong Doaropwehn Kasukuhl ong Mihting en Mour oh Kalohk

December 3-9

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | WIEWIA 9-11

“Soun Uhwong Lemei Men Wiahla Soun Kalohk Ngoang Men”

bt-E 60 par. 1-2

Mwomwohdiso “Ahpw Meleileidi”

SOUNSEILOK lemei kei kohkolahng Damaskus, wasa me re koasoakoasoane ren wiahda pilahn suwed ehu ie. Irail pahn kesehiei sapwellimen Sises tohnpadahk kan sang nan imwarail kan, salihiraildi, kanamenekih irail, oh wurahdekihirailahng Serusalem pwe pwihn en Sanedrin en kaloke irail.

2 Kaunen pwihn lemeio, me adaneki Sohl, dipikihda kakerehdi nta. E kilang oh pwungki ienge pwihn en zealot ko arail kostakaihdi oh kemehla Stipen, me wia tohnpadahk lelepek en Sises men. (Wiewia 7:57–8:1) Ahpw Sohl sohte itarkihte kaloke tohnpadahk en Sises kan me kin kousoan nan Serusalem, e pil tiengla mwowe en kaloke irail wasa teikan. E men kasohrehla douluhl pwihn wet me aramas kin kailongki oh esehki “Ahlo.”​—Wiewia 9:1, 2; kilang kakon me oaralape “En Sohl Manaman nan Damaskus,” nan pali 61.

w16.06 7 par. 4

Kalahnganki Siohwa Eh Ketin Rasehng Sounwia Sah

4 Siohwa sohte kin ketin kilang mwomwen aramas duwehte atail kin wia. Ahpw, e kin ketin kasawih mohngiongitail oh kilang dahme uhdahn mi loalatail. (Wadek 1 Samuel 16:7b.) Siohwa ketin kasalehda met ni eh ketin wiahda mwomwohdisohn Kristian. E ketin kainangihedo reh oh sapwellime Ohlo aramas tohto me ekei kin medewe me sohte kateparail. (Sohn 6:44) Karasepe, emen me duwehte met iei Parisio me adaneki Sohl, me kin “lahlahwe mahso, oh pil kaloke oh kauwe.” (1 Tim. 1:13) Ahpw Siohwa ketin kasawih ahn Sohl mohngiongo oh sohte ketin medewe me e rasehng pwehl me sohte katepe. (Lep. Pad. 17:3) Siohwa ketin mwahngih me Sohl kak wiahla emen me pahn papah ih oh kalohk ong “mehn liki kan oh nanmwarki kan oh pil mehn Israel kan.” (Wiewia 9:15) Siohwa pil ketin pilada meteikan me kak kaiahnda “ong ni doadoahk kesempwal akante,” iangahki irail kan me mahs kin kamam sakau, wia tiahk samin, oh pirap. (Rom 9:21; 1 Kor. 6:9-11) Ni arail onopki Paipel, re kin kakehlakahda arail pwoson Siohwa oh mweidohng en ketin kaiahnehda irail.

bt-E 64 par. 15

Mwomwohdiso “Ahpw Meleileidi”

15 Ke kak medewehla pokono arail uhdahn pwuriamweikihla oh lingeringerda ni ahnsou me Sohl tepida kalohki nan sinakokeo duwen Sises? Re kin idek: “Kaidehn ohl menet me kin kauwehla irail ko nan Serusalem me kin likweriong mwar wet?” (Wiewia 9:21) Ni Sohl eh kawehwehda kahrepen eh mohngiong wekidekla duwen Sises, e “kasalehda ni sansal me met iei Krais.” (Wiewia 9:22) Ahpw en kawehwe ni pwung kaidehn kih ehu me kak kadoadoahk wasa koaros. E sohte kak ritingada madamadau koaros me selkipene tiahk de pil mohngiong koaros me selkipene aklapalap. Ahpw Sohl sohte uhdi.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

bt-E 60-61 par. 5-6

Mwomwohdiso “Ahpw Meleileidi”

5 Ni ahnsou me Sises ketin kauhdi Sohl nan ahl me kolahng Damaskus, E sohte ketin kalelapak: “Dahme ke kalokalokehki nei tohnpadahk kan?” Ahpw, e mahsanih: “Dahme ke kalokalokehkin ie?” (Wiewia 9:4) Ei, pein Sises kin ketin pehm kalokolok kan me kin wiawihong sapwellime tohnpadahk kan.​—Mad. 25:34-40, 45.

6 Ma aramas kin kalokeiuk pwehki omw pwoson Krais, kamehlele me Siohwa oh pil Sises ketin mwahngih omw irairen. (Mad. 10:22, 28-31) Rahnpwukat, kahpwal ele sohte pahn kohsang. Tamataman me Sises ketin mahsanih en Sohl eh pidada en Stipen kamakamalao, oh pil ketin mahsanih Sohl eh kin wurahdekihiei tohnpadahk lelepek kan sang nan imwarail kan nan Serusalem. (Wiewia 8:3) Ahpw Sises sohte ketin wia mehkot ni ahnsowo. Mendahki met, Siohwa, ni eh ketin doadoahngki Krais, ketikihong Stipen oh tohnpadahk teikan kehl me re anahne pwehn kolokolete arail lelepek.

nwtsty-E mehn onop ong Wi 10:6

Saimon, sounwia kilin mahn: Sounwia kilin mahn men kin kamwakelehkihda kilin mahn pweht doalda pwehn korehdasang wunen mahn de uduk oh wih ni kilin mahno. Ih eri kin iriski sakau kehlail pwe kilin mahno en kak wiahla likou kilin mahn. Soangen doadoahk wet pwoh suwed oh kin anahne doadoahngkihla pihl laud. Ele ih kahrepe Saimon kin kousoan limwahn sehdo, mwein ni keilen kahnimw Soppa. Nan Kosonned en Moses, aramas me kin doadoahngki paliweren mahn mehla kan kin samin ong kaudok. (Lip 5:2; 11:39) Kahrehda, mehn Suhs tohto kin kilengdiong sounwia kilin mahn kan oh sohte kin men iang kousoan rehrail. Ni mehlel, pwuhken Talmud mwuhr koasoia me doadoahk en sounwia kilin mahn kin suwedsang doadoahk en sounrik pwise. Ahpw Piter sohte mweidohng lipilipilki aramas en irehdihsang ih en mi rehn Saimon. Piter eh sohte lipilipilki aramas elehiong ih pwukoa ehu me e alehdi mwurin met​—mweimweitla rehn mehn liki men nan imweo. Ekei semen kan kin medewehki lepin lokaiao “sounwia kilin mahn” (byr·seusʹ) en Saimon last name.

December 10-16

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | WIEWIA 12-14

“Parnapas oh Pohl Wia Doadoahk en Katohnpadahk nan Wasa Doh kan”

bt-E 86 par. 4

“Direkihla Peren oh Sapwellimen Koht Manaman”

4 Ahpw dahme kahrehda sapwellimen Koht manaman kaweidki Parnapas oh Sohl en katohrohrla ong “doadoahk ehu”? (Wiewia 13:2) Paipel sohte kasalehda. Kitail ese me sapwellimen Koht manaman kaweid pilipildahn ohl pwukat. Paipel sohte kasalehda me soukohp kan oh sounpadahk kan nan Andiok sapwungki pilipil wet. Ahpw re utungada mehlel idihdida wet. Medewehla en Parnapas oh Sohl ara pepehm ni riara Kristian kan, ni soh peirin, “kaisihsol oh kapakap, irail ahpw pwil pehrail ko pohra oh kadarirahla.” (Wiewia 13:3) Kitail pil anahne utung irail kan me alehdi pwukoa kan en sapwellimen Koht doadoahk, iangahki irail kan me idihdida nin duwen sounapwalih en mwomwohdiso. Kitail en dehr peirinki irail me alehdi soangen pwais kaselel pwukat, ahpw kitail anahne “kasalehiong irail wahu oh limpoak laud pwehki arail doadoahk.”​—1 Des. 5:13.

bt-E 95 par. 5

“Eimah Padahk Pwehki Ara Alehdi Manaman Sang Rehn Siohwa”

5 Nin tapio, Pohl oh Parnapas uhdi Aikoniomw, wasa ehu me tiahk en Krihs laud ie oh wia ehu kahnimw kesempwal nanpwungen kahnimw kan en Kalesia me Wehin Rom kaunda. Kahnimw ehu me irail me lapalap en Suhs oh tohto mehn liki kan me iangala lamalam en mehn Suhs kin koukousoan ie. Nin duwen ara tiahk, Pohl oh Parnapas pedolong nan Sinakoke oh tepida padapadahk. (Wiewia 13:5, 14) Ira “padahk ni mwohmw ehu me kahrehda me tohtohie, mehn Suhs oh mehn Krihs, ren pwosonla.”​—Wiewia 14:1.

w14 9/1 13 par. 4-5

Papah Koht ni Loalopwoat Mendahki “Soangen Kahpwal Tohto”

4 Mwurin ara mwemweitla nan kahnimw en Derpe, Pohl oh Parnapas “pwuralahng Listra, oh douluhllahng Aikoniomw oh Andiok en Pisidia. Ira eri kakehlakahda me pwoson akan, oh koangngoangehkin irail en loalopwoatohngete arail pwoson. Ira eri nda, ‘Kitail uhdahn pahn powehdi soangen kahpwal tohto pwe kitail en kak pedolong nan Wehin Koht.’” (Wiewia 14:21, 22) E sohte pahn kaperen ong irail en medewe me irail pahn lelohng “soangen kahpwal tohto.” Eri, ia duwen Pohl oh Parnapas ara “kakehlakahda me pwoson akan” ni ara nda me kahpwal kan pahn laudla?

5 Kitail kak diar pasapengo sang dahme Pohl nda. E nda: “Kitail uhdahn pahn powehdi soangen kahpwal tohto pwe kitail en kak pedolong nan Wehin Koht.” E sohte ndahte: “Kitail anahne dadaur pahn kahpwal tohto.” Ahpw, Pohl kasalehda ni sansal duwen keting kaselel ong irail kan me kin kolokol arail lelepek ong Koht. Keting wet kaidehn ouraman ehu. Sises mahsanih: “Me pahn dadaurete lel ni imwi, ih me pahn mourla.”​—Mad. 10:22.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w08 5/1 32 par. 6

Ire Kesempwal akan Sang nan Pwuhken Wiewia kan

12:21-23; 14:14-18. Erod mwadang ale kaping me konehng en kohwong Koht kelehpw. Ia uwen mwekid wet eh weksang en Pohl oh Parnapas ara mwadang kasalehda me ira sohte pahn ale soangen kaping oh wahu me sohte konehng ira en ale! Kitail en dehr men ale kaping ong dahme kitail wiadahr nan atail doadoahk ong Siohwa.

nwtsty-E mehn onop kan ong Wi 13:9

Sohl, me pil adaneki Pohl: Sang ahnsowo kohla, Sohl adanekihla Pohl. Wahnpoarono ipwidihte wia mehn Ipru men me wia towe mehlel en Rom. (Wi 22:27, 28; Pil 3:5) Eri mwein sangete ni eh kisin seri, ede meh riau, ede ni Ipru Sohl oh ede ni Rom Pohl. E kalapw kadoadoahk ong mehn Suhs kan ni ahnsowo, ahpw mehlel irail kan me kin mihmi likin Israel, ren adaneki ahd riau. (Wi 12:12; 13:1) Ekei en Pohl peneinei mie adarail ni lokaiahn Rom oh Krihs. (Ro 16:7, 21) Nin duwen “wahnpoaron men ong mehn liki kan,” Pohl ahneki pwukoa en kalohki rongamwahwo ong irail kan me kaidehn mehn Suhs. (Ro 11:13) E sansal me e pilada en doadoahngki ede ni Rom; e kakete medewe me tohto pahn pwungki ede. (Wi 9:15; Kal 2:7, 8) Ekei kin nda me e doadoahngki edeo ni Rom pwehn kawauwih Serkius Paulus, ahpw met sohte mwomwen pwung pwehki Pohl doadoahngkihte ahd wet pil mwurin eh kohkohsang Saiprus. Pil ekei nda me Pohl sohte men doadoahngki edeo ni Ipru pwehki ngoare ni lokaiahn Krihs duwehte ngoaren lepin lokaiahn Krihs ehu me dokedoke soangen aramas emen (de mahn emen) me kin alialuhn pohnmwahso.​—Kilang mehn onop ong Wi 7:58.

Pohl: Palien Paipel ni Lokaiahn Krihs, ahdo Pauʹlos, sang lokaiahn Latin Paulus, wehwehki “Kisin; Tikitik,” kin kadoadoahk pak 157 ni eh kin dokedoke wahnpoaron Pohl oh pak ehu ni eh kin dokedoke kepinahn Saiprus, Serkius Paulus.​—Wi 13:7.

December 17-23

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | WIEWIA 15-16

“Pilipil Ehu me Koaros Pwungki me Poahsoankihda Mahsen en Koht”

bt-E 102-103 par. 8

“Liaktohrohr Ahpw Pwarada”

8 Luk pousehla koasoia: “Liaktohrohr ahpw pwarada, Pohl oh Parnapas eri akamai kehlail ong irail [“ohl ekei”], riatail ko [elder ko] eri koasoanehdi me Pohl oh Parnapas oh meteikan en kohdahla oh tuhkihong wahnpoaron ko oh sounapwalih kan nan Serusalem ire wet.” (Wiewia 15:2) “Liaktohrohr” oh “akamai kehlail” iei kasalepen pepehm kehlail en pwihn riauwo koaros, oh mwomwohdiso me mi nan Andiok sohte kak apwalihala ireo. Pwe en mie popohl oh miniminpene, mwomwohdisou ni elen loalokong koasoanehdi ren tuhkihong “wahnpoaron ko oh sounapwalih kan nan Serusalem,” pwihn me kin apwalih mwomwohdiso pwon. Dahme kitail kak sukuhlki sang elder kan nan Andiok?

w12 1/1 9 par. 6-7

Kristian Mehlel kan Kin Wauneki Mahsen en Koht

6 Mahsen kan nan Eimwos 9:11, 12 me sewese kapwungala kahpwalo. Mahsen pwukat kileldi nan Wiewia 15:16, 17 (NW) me mahsanih: “Mwurin mepwukat I pahn sapahldo oh onehda sapahl impwal en Depit me rengkpeseng; oh I pahn onehda sapahl wasa me ohlahr kan oh pwurehng kauwada, pwe irail akan me luwehdi ele pahn nantihong rapahki Siohwa, iangahki aramas en wehi koaros, aramas ako me aramas kin ekerkin irail mwarei, Siohwa me ketin mahmahsen, me kin ketin wiewia mepwukat.”

7 Ahpw ele emen pahn akupwungki me iren Paipel wet sohte mahsanih me mehn liki kan me wiahla Kristian kei sohte anahne sirkumsaisla. Met mehlel. Ahpw mehn Suhs Kristian kan kak wehwehki ireo. Dahme kahrehda? Pwehki nin duwen Paipel mahsanih, mehn Suhs Kristian kan kin wiahkilahr mehn liki kan me sirkumsaisla riarail, ahpw kaidehn aramas en tohnwehi teikan. (Eks. 12:48, 49) Karasepe, mie ehu kawehwehn Paipel (Bagster’s version of the Septuagint) me kawehwehdi Ester 8:17 nin duwen met: “Mehn liki tohto sirkumsaisla, oh wiahla mehn Suhs.” “Irail akan me luwehdi” iei irail me luhluhwe nan tehnpas en Israel. Irail pwukat iangahki mehn Suhs kan oh mehn liki kan me sirkumsaisla wiahla mehn Suhs. Iren Paipel kan mahsanih me irail pahn wiahla aramas akan ong mwaren Koht iangahki “aramas en wehi koaros,” me iei mehn liki kan me sohte sirkumsaisla. Eri pasapengo me kohsang nan iren Paipel kan sansal. Mehn liki kan me men wiahla Kristian sohte anahne sirkumsaisla.

bt-E 123 par. 18

“Kangkakehlaka Mwomwohdiso kan”

18 Pohl oh Timoty kin doadoahkpene sounpar tohto. Ni ara kin seiloakseli, ira kin kapwaiada soangsoangen doadoahk kan me pwihn me kin apwalih mwomwohdiso pwon kin kihong ira. Paipel mahsanih: “Ni arail kin seiseiloak nan kahnimw kan, irail kin walahng irail koasoandi kan me wahnpoaron ko oh sounapwalih ko nan Serusalem koasoanehdier pwe ren kapwaiada.” (Wiewia 16:4) E sansal me mwomwohdiso kan kin peikiong kaweid me kohsang wahnpoaron ko oh ohl mah ko nan Serusalem. Imwilahn arail kin peik, “mwomwohdiso kan eri kin kehlailla nan pwoson oh towe kan wie tohtohla rahn koaros.”​—Wiewia 16:5.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w12 1/1 14 par. 8

Sukuhlki en Mwasamwasahn Sang Sapwellimen Sises Wahnpoaron ko

8 Dahme kitail kak sukuhlki sang met? Tehk me ihte mwurin Pohl eh tapiada eh seiloaklahng Eisia me sapwellimen Koht manaman tapiada kaweid. Mwuhr, pil ihte mwurin Pohl eh kerenla Pidinia me Sises ketikihong pil ekei kaweid. Eri ni imwilao, pil ihte mwurin Pohl eh lella Troas me Sises ketin padahkihong en kohla Masedonia. Sises ketin wiewiahte tapwin mwomwohdiso, oh ele e kin ketin kaweid kitail ni soangen ahlohte. (Kol. 1:18) Karasepe, mwein ke kin medemedewe me ke men wiahla emen pioneer de ke men keseula ehu wasa me anahn laud mie. Ahpw ele ihte mwurin omw wiadahr kahk kan pwe ken lel omw mehn akadei me Sises pahn ketin doadoahngki manamano en kaweid uhk. E rasehng tangahki sidohsa. Soun tangahki sidohsa men kak kawetala sidohsao palimeing de palimaun ihte ma sidohsao wie tangatang. Ni ahlohte, Sises kak ketin kaweid kitail en wia uwen atail kak nan doadoahk en kalohk, ihte ma kitail kin nannantihong pwe kitail en lel atail mehn akadei kan.

nwtsty-E mehn onop ong Wi 16:37

kiht mehn Rom: Me iei, towe mehlel en Rom. Pohl oh pil Sailas wia towe mehlel en Rom. Kosonned en Rom koasoia me towe mehlel men ahneki pwuhng en repenpwung oh sohte mwahn pahn ale kalokepe mwohn pokon ma e sohte warohng ale kalokepeo. Emen me wia towe mehlel en Rom kin ahneki pwuhng ong soahng kei me re kak wia wasa koaros me e pahn kohla ie nan wehio. Towe mehlel en Rom men kin peikiong kosonned en Rom, ahpw kaidehn kosonned kan en kahnimw kan en wehio. Ma kedip kohwong, e kak pilada en pwungki ale kopwung me idawehn kosonned en wasao; ahpw, e ahnekihte pwuhng en ale kopwung nan ehu mwoalen kopwung tohrohr en Rom. Ma dihpo laud oh konehng en kamakamala, e ahneki pwuhng en peki sawas rehn nanmwarki en Rom ma e kak kemehla kopwungo. Wahnpoaron Pohl kin kalohk lelpeseng wasa koaros nan Wehin Rom. Paipel kasalehda me e doadoahngki eh pwuhng nin duwen towe mehlel en Rom men pak siluh. Keieu, nan Pilipai ni ahnsou me e ndaiong kaun en kahnimwo me re kihsang eh pwung ni ar keme ih.​—Ong keriau oh kesiluhn pak, kilang mehn onop kan ong Wi 22:25; 25:11.

December 24-30

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | WIEWIA 17-18

“Alasang Wahnpoaron Pohl nan Kalohk oh Padahk”

nwtsty-E mehn onop kan ong Wi 17:2, 3

sewesehkin irail en medemedewe: Pohl sohte ihte padahkihong irail duwen rongamwahwo. E kin kawehwehda oh kihda mehn kadehde kan sang nan Paipel, me iei sang Palien Paipel ni Lokaiahn Ipru. E kin wia laudsang wadekte Paipel; ahpw e pil kin padahkih irail sang ni eh sewesehki aramas akan ren medewe iren Paipel kan. Lepin lokaiahn Krihs di·a·leʹgo·mai kawehwehdi nin duwen “en koasoiapene; en koasoakoasoipene.” E kin wehwehki aramas ekei koasoakoasoipene. Lepin lokaiahn Krihs wet pil kadoadoahk nan Wi 17:17; 18:4, 19; 19:8, 9; 20:7, 9.

kadehdehda sang ni dahme ntingdier: Lepin lokaiahn Krihso kin wehwehki “kihdi limwah.” Met kak kasalehda me Pohl kin kapahrekihpene kokohp kan en Mesaiao nan Palien Paipel ni Lokaiahn Ipru ong dahme wiawi nan sapwellimen Sises mour oh kasalehda ia duwen Sises eh ketin kapwaiada kokohp pwuko.

nwtsty-E mehn onop ong Wi 17:17

wasahn netineto: Mi paliepeng en palikapi en Acropolis, wasahn netinet en Adens (ni lokaiahn Krihs a·go·raʹ) me laudki eiker 12 (5 ha). Wasahn netineto sohte wiahte wasahn pwainda kepwe de netikihla kepwe. Ih wasa me paien wehi, palien politik, oh palien tiahk kan kin wiawi ie. Mehn Adens kan kin perenki tuhpene wasa kiset en wehipokon pwe ren kin koasoakoasoipene.

nwtsty-E mehn onop ong Wi 17:22, 23

Ong Koht Emen me Sohte me Ese: Lepin lokaiahn Krihs A·gnoʹstoi the·oiʹ wia kisehn nting me ntingdi pohn pei sarawi ehu nan Adens. Mehn Adens kan kin kasalehda ar masak koht akan sang ni ar kin kauwada imwen sarawi oh pei sarawi tohto, re pil wiahki arail koht soangen irair kan me duwehte Ndand, Aktikitik, Kehl, Kamehlelehiong Emen, oh Nsenoh, oh wiahda pei sarawi kan ong koht pwukat. Ele mwein re masak pwe irail kakete kesehla emen koht oh eri kalingeringerihada koht meno, irail eri kasarawihala pei sarawi ehu “Ong Koht Emen me Sohte me Ese.” Sang arail kauwada pei sarawi wet, aramas ako pein kasalehda me mie Koht emen me re sehse duwe. Pohl ni koahiek eri doadoahngki pei sarawio nin duwen poasoahnpen eh padahk pwehn kapehsehiong sounrongorong kan duwen Koht​—Koht mehlelo—​me lao lel ni ahnsowo re sehse ihs ih.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

w08-E 5/15 32 par. 5

Ire Kesempwal akan Sang nan Pwuhken Wiewia kan

18:18​—Inou dahieu me Pohl kahukihla? Ekei semen kan kin nda me Pohl kahukihla inou ehu en wiahla Nasaraid men. (Nemp. 6:1-21) Ahpw, Paipel sohte mahsanih soangen inou dah me Pohl kahukihla. Patehng met, Paipel sohte mahsanih ma inowo wiawihda mwohn de mwurin Pohl wekila de ma e tapiada de kaimwisekala inowo. Sohte lipilipil kahrepeo, en kahukihla soangen inowo sohte wehwehki me emen dipada.

nwtsty-E mehn onop ong Wi 18:21

ma Siohwa ketin kupwurki: Koasoi me kasalehda kesempwalpen medewe kupwuren Koht ni atail pahn wia mehkot de wiahda koasoandi ehu. Wahnpoaron Pohl kin tamatamante ire mehlel wet. (1Ko 4:19; 16:7; Ipr 6:3) Tohnpadahk Seims pil kin kangoangehki sounwadawad kan dahme e ntingihedi: “Ma Siohwa ketin kupwurki, kitail pahn momour oh wiahda met de mwo.” (Sei 4:15) Koasoi wet sohte wiahte lepin lokaia kei me sohte wehwepe; mehmen me ni mehlel kin nda “ma Siohwa ketin kupwurki” anahne song mwekid pahrekiong kupwuren Siohwa. Koasoi wet sohte anahne ahnsou koaros kohsang nan ewen aramas, ahpw kin kalapw wiawihte nan mohngiong.​—Kilang mehn onop kan ong Wi 21:14; 1Ko 4:19; Sei 4:15 oh sgd-PP 2, pali 6-7.

December 31–January 6

SOAHNG KESEMPWAL KAN SANG MAHSEN EN KOHT | WIEWIA 19-20

“Kumwail Mwasamwasahn Pein Kumwail oh Pelin Sihpwo Pwon”

w11 6/1 20 par. 5

“Wia Doadoahk en Silepen Sihpw me Koht Ketikihong Kumwail”

5 Wahnpoarono ntingihedi me elder kan en ‘kin wia doadoahk en silepen sihpw me Koht ketikihong irail.’ E keieu kesempwal ong irail ren pohnese me Siohwa oh Sises Krais me sapwellimanki pelin sihpwo. Elder kan anahne wehkada duwen arail kin apwalih sapwellimen Koht sihpw. Ia duwen ma kompoakpahmw keren men peki rehmw ken apwalih nah seri kan ni ahnsou me e sohte mie? Ke sou pahn apwalih mwahu oh kamwenge irail? Ma emen soumwahuda, ke sou pahn tehk ma e alehdi wini me e anahne? Duwehte met, elder kan anahne “wia silepen mwomwohdisohn Koht, me e ketin sapwellimankilahr pwehki ntahn sapwellime Iehros.” (Wiewia 20:28) Re kin tamataman me Koht ketin pwainkihda emenemen sihpw ntahn Sises me pweilaud. Elder kan kin pwukoahki kamwenge, pere oh apwalih pelin sihpwo.

w13 1/1 31 par. 15

Kristian Elder kan, Iengetail Tohndoadoahk ong Atail Peren

15 Elder kan kin uhdahn doadoahk laud. Ekei pak mwein re sohte kin meir mwahu pwehki irail kin medemedewe laud duwen riarail brother oh sister kan oh mwein re kin pirida ni lukepen pwong pwehn kapakapkin irail de sewese irail. (2 Kor. 11:27, 28) Ahpw elder kan kin perenki wia dahme re anahne wia, duwehte Pohl. Pohl ntinglahng mehn Korint ko: “I pahn netikihla mehkoaros me I ahneki, pil pein ngehi, pwe I en sewesehkin kumwail.” (2 Kor. 12:15) Pwehki Pohl poakohng rie Kristian ko, e “netikihla” pein ih de e doadoahngki eh kehl koaros pwehn kakehlakahda irail. (Wadek 2 Korint 2:4; Pil. 2:17; 1 Des. 2:8) Ihme kahrehda Kristian ko uhdahn poakohng Pohl.​—Wiewia 20:31-38.

bt-E 172 par. 20

“I Mwakelekel Sang Ntahn Aramas Koaros”

20 En Pohl elen mour uhdahn kin weksang irail kan me mwuhr kin isanekihla pelin sihpwo. E kin doadoahk pwehn apwalih pein ih oh dehr katoutouwihala tohnmwomwohdiso. Eh kin doadoahk laud kin wia kamwahupen ienge me pwoson akan ahpw kaidehn pein kamwahupe. Pohl kin kangoange elder en Episos kan ren kin tounmeteikihla pein irail. E ndaiong irail: ‘Kumwail anahne sewese irail akan me luwet oh kumwail pil anahne tamataman mahsen en Kaun Sises ni eh pein mahsanih: “Kihwei kin kaperen sang ale.”’​—Wiewia 20:35.

Raparapahki Soahng Kesempwal kan Sang Mahsen en Koht

bt-E 161 par. 11

“Kin Lolohkseli oh Inenen Kehlailla” Mendahki Uhwong

11 Rahn koaros ele Pohl koasoakoasoi nan imwen sukuhlo sang mpen kuloak 11:00 lel mpen kuloak 4:00 mwurin souwas. (Wiewia 19:9, ntp.) Soangen ahnsowo nin rahn kin keieu meleilei oh karakar, ni ahnsou me aramas tohto kin uhdihsang doadoahk pwehn mwenge oh kommoal. Nna song medewehla, ma Pohl kin wia soangen koasoandien kalohk duwehte mwo ong erein sounpar riau pwon, e pahn wiahda awahn padahk daulih awa 3,000. Ih met pil ehu kahrepen mahsen en Siohwa eh kin lolohkseli oh inenen kehlailla. Pohl uhdahn kin pwerisek oh mwadang wekidala eh padahk de irair pwehn pahsan dahme kin wiawi. E kin wekidala eh koasoandi kan pwe eh kalohk en konehng anahn en aramas akan me kin kousoan wasao. Ia imwilahn met? “Irail koaros me kin kousoan nan wehin Eisia, mehn Suhs oh mehn Krihs, rong mahsen en Kauno.” (Wiewia 19:10) E kapwaiada douluhl eh doadoahk en kalohk!

bt-E 162-163 par. 15

“Kin Lolohkseli oh Inenen Kehlailla” Mendahki Uhwong

15 Nein Skepa pwutak ko ar namenekla kahredahr aramas tohto wasao lemmwikihda Koht, oh pil kamwakid me tohto en pwosonla oh kesehla tiahk en wunahni. Tiahk en Episos kin pid laud akmanaman. Winiehdi emen de doadoahngki mesehl ape kin rek wasao, iangahki lokaia de koulen wunahni me kalapw ntingdi nan doaropwe. Mehn Episos tohto wahieido neirail pwuhk en akmanaman kan oh isikala mwohn mesen aramas koaros​—eri mepwukat pahrekiong mwohni en ahnsou wet ni tala nen kei. Luk koasoia: “Eri, mahsen en Siohwa kin lolohkseli oh inenen kehlailla.” (Wiewia 19:17-20) Ia uwen eh kapwuriamwei me mehlel powehdi likamw oh wiepen wunahni! Aramas lelepek pwuko kasalehda mehn kahlemeng mwahu ehu ong kitail rahnwet. Kitail pil kin mihmi nan sampah ehu me diren wunahni. Ma kitail diarada me mie mehkot me kitail ahneki me kin pidada wunahni, kitail en wia duwehte me mehn Episos ko wia​—mwadangete kesehla! Kitail kadohwanewei sang kitail soangen wiewia kasaut pwukat sohte lipilipil ia uwen pweine.

    Pwuhk kan en lokaiahn Pohnpei (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Ponapean
    • Share
    • Me Ke Mwahuki
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share