-
Tamataman en Lohd Eh PwoudoMehn Kasukuhl kan me Ke Kak Sukuhlkihsang Paipel
-
-
IREN MEHN KASUKUHL 10
Tamataman En Lohd Eh Pwoudo
Lohd kin mihmi nan sapwen Kenan rehn Eipraam, rien eh pahpao. Kedekedeo, Eipraam oh Lohd nainekihda mahn tohtohie oh sohla itar sahpw ong mahn ako. Eipraam eri ndaiong Lohd: ‘Kita solahr kak mihmihpene wasatehieu. Menlau pilada wasa me ke men kohla ie, oh I pahn kohla pali teio.’ Met kasalehda me Eipraam sohte kin nsenohkihte pein ih, kaidehn?
Lohd kilangada wasa kaselel ehu nan sahpwo me karanih kahnimw ehu me adaneki Sodom. Diren pihl wasao pil iangahki dihpw tohto. Eri e pilada wasao oh ih eh peneinei eri keseula mwo.
Aramas akan nan Sodom oh kahnimw me mi limwah me adaneki Komora uhdahn suwed. Ni mehlel, irail uhdahn suwed me kahrehda Siohwa ketin koasoanehdi en kasohrehla kahnimw ko. Ahpw Koht kupwurki sewese Lohd oh eh peneinei, eri e ketin kadarala tohnleng riemen pwehn padahkihong irail: ‘Mwadang! Pedoisang nan kahnimw wet! Siohwa pahn ketin kasohrehla.’
Lohd sohte mwadangete kohkohla ni ahnsowohte. E kin wie pwapwandete. Eri tohnleng ko ale pehn Lohdo, eh pwoud, oh nah serepein ko oh kahreirailieisang nan kahnimwo ni karuwaru, oh mahsanih: ‘Tang! Doarehla amwail mour, oh dehr sohpeila mwuri. Ma kumwail pahn sohpeila mwuri, kumwail pahn mehla!’
Ni ahnsou me re lel nan kahnimw me adaneki Soar, Siohwa ketin kamwerehdi keteu kisiniei oh suwepel okohk pohn Sodom oh Komora. Kahnimw riau pwukat uhdahn ohla douluhl. Ni ahnsou me en Lohd eh pwoudo sapeikiong Siohwa oh sohpeila mwuri, e wiahla uhr en soahl ehu! Ahpw Lohd oh nah serepein ko pitila pwehki irail peikiong Siohwa. Ele irail uhdahn nsensuwedkihla en Lohd pwoudo eh sapeiko. Ahpw irail perenki arail rong sapwellimen Siohwa kaweid kan.
“Kumwail tamataman en Lohd eh pwoudo.”—Luk 17:32
-
-
Kasongepen Pwoson EhuMehn Kasukuhl kan me Ke Kak Sukuhlkihsang Paipel
-
-
IREN MEHN KASUKUHL 11
Kasongepen Pwoson Ehu
Eipraam padahkihong nah pwutak Aisek en poakohng Siohwa oh en likih sapwellimen Siohwa inou koaros. Ahpw ni ahnsou me Aisek lel mpen sounpar 25, Siohwa mahsanihong Eipraam en wia mehkot me pahn mwomwen apwal ong ih en wia. Dahkot mwo?
Koht mahsanihong Eipraam: ‘Menlau ale noumw pwutak iehrosen oh kihda ih nin duwen mehn meirong ehu pohn nahna ehu nan sapwen Moria.’ Eipraam sohte wehwehki dahme kahrehda Siohwa mahsanihong ih en wia met. Ahpw e peikiongete Siohwa.
Nin sohrahn mandahsang rahno, Eipraam kahrehda Aisek oh nah ladu riemen oh kohkohlahng Moria. Mwurin rahn siluh, irail kakehr kilang nahna kan sang wasa doh. Eipraam ndaiong nah ladu ko ira en awih ih oh Aisek ni ara pahn kohlahng wia meirong ehu. Eipraam eri kihong Aisek en wahda tuwien meirong ko, oh Eipraam wahda naip pwoat. Aisek eri idek rehn eh pahpao: ‘Ia mahn me kita pahn meirongkien?’ Eipraam sapeng: ‘Nei pwutak, Siohwa me pahn ketikihda.’
Ni ahnsou me ira lellahng pohn nahnao, ira kauwada pei sarawi ehu. Eipraam eri pirepene pehn Aisek ko oh neh ko oh kidahng pohn pei sarawio.
Eipraam eri kolada naipo. Ni ahnsowohte, sapwellimen Siohwa tohnleng men likwersang nanleng, mahsanih: ‘Eipraam! Ke dehr kamedekehla pwutaken! Met I esehier me ke uhdahn pwoson Koht pwehki omw pahn meirongkihla noumw pwutaken.’ Eipraam eri kilangada sihpw wol men me kode ko tengala ni kisin rahntuhke kei. E ahpw mwadangete sapwadada Aisek oh uhd meirongkihla sihpw wolo.
Sang mwurin rahno kohla, Siohwa kin ketin kamwarehki Eipraam kompoakepah. Ke ese dahme kahrehda? Eipraam kin kapwaiada soahng koaros me Siohwa kin kupwurki ih en wia, mehnda ma e pil sohte wehwehki dahme kahrehda Siohwa mahsanihong ih en wia met.
Siohwa ketin pwurehng mahsaniong Eipraam sapwellime inowo: ‘I pahn kapaiaiukada oh I pahn katohtowehla noumw seri kan, de kadaudokomw kan.’ Met wehwehki me Siohwa pahn ketin kapaiahda aramas mwahu koaros pwehki en Eipraam peneinei.
“Uwen Koht eh ketin loalloale sampah, me e ketikihdohki Sapwellime Iehros, pwe mehmen me kin pwosonla ih en dehr salongala, a en ahneki mour soutuk.”—Sohn 3:16
-