BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w22 Agustu pp. 20-25
  • ‘Bo kontinua da n̈utru koraẑen’

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • ‘Bo kontinua da n̈utru koraẑen’
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
  • Subtitulus
  • Materia di mesmu asuntu
  • PAULU JUDA SI ERMONS KU IRMAS NGUENTA PURBLEMAS
  • PAULU MOSTRA SI ERMONS KU IRMAS KUMA KE PUDI TENE PAS KU N̈UTRU
  • PAULU FORTALISI FE DI SI ERMONS KU IRMAS
  • ‘BO KONTINUA DA N̈UTRU KORAẐEN’
  • Sera ki bu ta trata minjeris suma ku Jeova ta trata elis?
    Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2024
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2022
w22 Agustu pp. 20-25

STUDU 35

‘Bo kontinua da n̈utru koraẑen’

‘Bo kontinua da n̈utru koraẑen.’ — 1 TES 5:11.

KANTIKU 90 ‘Encorajemo-nos Uns aos Outros’

KE KU NO NA BIN FALA DELa

1. Di akordu ku 1 Tesalonisensis 5:11, kal tarbaju ku anos tudu no ta partisipa nel?

SERA ki bu kongregason ciga ja di kumpu i renova un Salon di Renu? Si es kontisi, sin duvida bu na lembra di purmeru runion ku bu mati na nobu Salon. Bu gardisi Jeova ciu. Na bardadi, talves bu kontentiba dimas, kuas bu cora, tok i difisil pa bu kanta kantiku di kumsada. No Salon di Renu ku kumpudu diritu ta ngaba Jeova. Ma no ta ngabal inda mas, ora ku no ta partisipa na utru tipu di konstruson. Es tarbaju nvolvi mas di ki kumpu kaus. I nvolvi nkoraẑa jintis ku ta bin pa ki kaus di adorason. Apostolu Paulu pensaba nes oca i skirbi palabras ku sta na 1 Tesalonisensis 5:11, testu nunde ku no studu tiradu nel. — Lei.

2. Ke ku no na fala del ne studu?

2 Apostolu Paulu sedu un bon isemplu di algin ku sibi kuma di nkoraẑa si ermons na fe. I ta ntindi elis. Ne studu, no na oja kuma ki juda si ermons ku irmas (1) pa nguenta purblemas, (2) pa tene pas ku n̈utru, i (3) pa fortalisi se fe na Jeova. No jubi kuma ku no pudi kopia si isemplu, pa pudi nkoraẑa no ermons ku irmas aos. — 1 Kor 11:1.

PAULU JUDA SI ERMONS KU IRMAS NGUENTA PURBLEMAS

3. Kuma ku Paulu ta ojaba pregason ku tarbaju ki ta fasiba?

3 Paulu gostaba ciu di se ermons. I pasaba pa purblemas; asin i pudiba sinti pena i ntindi si ermons na fe, ora ke na pasa pa purblemas. I tenba un tempu, Paulu ka teneba diñeru, i dibi di ranjaba tarbaju pa sustenta si kabesa i juda si kumpañeris. (Atus 20:34) I ta kumpuba tenda. Oca i ciga na Korintu, i kumsa tarbaja logu ku si kumpañeris ku ta kumpuba tenda, Ákila ku Prisila. Ma “kada dia di diskansu” i ta pregaba judeus ku gregus. Oca Silas ku Timótiu ciga, “Paulu pui tudu si tempu pa konta palabra”. (Atus 18:2-5) Paulu nunka diskisi di kuma, kusa mas importanti na vida i sirbi Jeova. Suma Paulu seduba bon isemplu na tarbaja risu na pregason i na sustenta si kabesa, i pudiba nkoraẑa si ermons ku irmas. I lembranta elis pa e ka disa difikuldadis di vida ku nesesidadi di sustenta se familia leba elis pui di ladu “kusas mas bon”, ku sedu, tudu kusas ku sta ligadu ku adorason di Jeova. — Fil 1:10.

4. Kuma ku Paulu ku Timótiu juda se ermons na fe lida ku pirsigison?

4 Puku tempu dipus ku kongregason di Tesalónika formadu, nobu disipulus nfrenta pirsigison garandi. Oca ku un grupu di jintis ku staba ku raiba ka konsigi oja Paulu ku Silas, e rasta “utru ermons e leba elis dianti di juisis di prasa,” e grita: “Elis tudu e ta nega lei di rei garandi”. (Atus 17:6, 7) Bu pudi imaẑina medu ku es nobu kristons dibi di tene, oca e nota di kuma jintis di prasa staba kontra elis? E pudiba bagana mon na sirvisu di Jeova, ma Paulu ka misti pa kila kontisi. Apesar di kuma el ku Silas e tenba ku sai di la, e fasi tudu ke pudi pa es nobu kongregason kuidadu ben del. Paulu skirbi es palabras pa lembranta elis: “No manda Timótiu, no ermon . . . , pa da bos animu, pa bo fika firmi na bo fe, pa ka ningin bulbuli pabia de pirsigison”. (1 Tes 3:2, 3) Talves Timótiu ciga di pasa pirsigison na si tera, na Listra. I oja kuma ku Paulu fortalisi si ermons la. Suma Timótiu oja kuma ku Jeova judaba elis, i pudiba garanti si nobu ermons ku irmas di kuma, tudu kusa na kuri ben ku elis tambi. — Atus 14:8, 19-22; Eb 12:2.

5. Kuma ku un ermon comadu Bryant benefisia di ajuda di un ansion?

5 Di kal utru manera ku Paulu fortalisi si ermons? Oca ke riba pa visita Listra, Ikóniu ku Antiokia, Paulu ku Barnabé ‘kuji garandis na kada igreẑa.’ (Atus 14:21-23) Sin duvida, es omis ku kujidu anima kongregasons suma ku ansions ta fasi aos. Jubi ke ku un ermon comadu Bryant fala: “Oca N tene 15 anu, ña pape sai di kasa i ña mame disasosiadu. N sinti bandonadu i disanimadu.” Ke ku juda Bryant nguenta es situason difisil? I fala sin: “Tony, un ansion, ta papia ku mi na runions tambi na utrus mumentus. I falan di jintis ku pasa purblemas, ma mesmu asin e sedu filis. I mostran Salmu 27:10, i manga di bias i papia ku mi aserka di Ezekias, ku sirbi Jeova ku fidelidadi mesmu manera ku si pape ka seduba un bon isemplu.” Kal rusultadu ku es ajuda pratiku tene na Bryant? Bryant fala sin: “Ku nkoraẑamentu di Tony, N bin kumsa sirvisu di pioneru, un sirvisu ku ta da kontentamentu.” Ansions, bo sta atentu pa juda kilis ku talves suma Bryant pirsisa di “bon palabra” di nkoraẑamentu. — Dit 12:25.

6. Kuma ku Paulu usa isemplus di servus di Jeova di pasadu, pa nkoraẑa si ermons ku irmas?

6 Paulu lembranta si ermons na fe di kuma, ‘nuven garandi di tustumuñas’ nguenta situasons difisil pabia Jeova da elis forsa. (Eb 12:1) Paulu ntindiba di kuma isemplu di servus di Jeova di pasadu, ku sai ben na nguenta tudu tipu di difikuldadis, pudi da si ermons ku irmas koraẑen i juda elis pa e kontinua konsentra na “prasa di Deus bibu”. (Eb 12:22) I mesmu kusa ku ta kontisi aos. Kin ku ka na sinti nkoraẑadu, ora ki lei aserka di kuma ku Jeova juda Jidion, Baraki, Davi, Samuel ku manga di utrus? (Eb 11:32-35) Ke ku no pudi fala di isemplus di fe di no tempu? Na sedi mundial, manga di bias ermons ta risibi kartas di utrus ermons ku irmas ku se fe fortalisidu, dipus ke lei spiriensias di un di servus fiel di Jeova di no tempu.

PAULU MOSTRA SI ERMONS KU IRMAS KUMA KE PUDI TENE PAS KU N̈UTRU

7. Ke ku bu aprindi di konsiju di Paulu ku sta na Romanus 14:19-21?

7 No ta nkoraẑa no ermons ku irmas ora ku no ta papia i fasi kusas ku na juda pa i ten pas na kongregason. No ka ta pirmiti pa diferensa di opinion pui pa i ten divison entri nos. Tambi no ka ta nsisti na diritu ku no tene, si i ka ten nin un prinsipiu di Biblia ku violadu. Jubi un isemplu. Kongregason di Roma teneba kristons judeus ku jintius. Oca ku Lei di Moisés kabadu ku el, servus di Jeova ka ta obdisi mas ki leis aserka di kume sertus kumida. (Mar 7:19) Di kil tempu pa dianti, alguns kristons judeus oja di kuma, e staba livri pa kume tudu tipu di kumida. Ma, utrus kristons judeus ojaba di kuma e ka pudi kume ki tipus di kumida. Es asuntu kumsa ku dividi kongregason. Paulu mostra elis importansia di manti pas, i fala elis: “I minjor ka bu kume karni, nin bibi biñu, nin fasi utru kusa ku na pui bu ermon pa i kai”. (Lei Romanus 14:19-21.) Asin, Paulu juda si ermons na fe pa e oja kuma kes purblemas pudi tisi danu pa relis i pa tudu kongregason. Tambi i staba dispostu pa muda si komportamentu pa ka fasi utrus kai. (1 Kor 9:19-22) Di mesmu manera, no pudi nkoraẑa utrus i manti pas, ora ku no ivita kria purblemas na asuntus ki di gustu di kada kin.

8. Kuma ku Paulu reaẑi oca un asuntu seriu staba kuas pa dana pas na kongregason?

8 Paulu disa un bon isemplu na manti pas ku kilis ku ka konkordaba ku el aserka di asuntus importanti. Pur isemplu, alguns na kongregason di purmeru sekulu nsisti di kuma, kilis ku ka sedu judeus ku torna kristons dibi di sirkunsidadu o botadu fanadu, asin judeus ka na pudi kritika elis. (Gal 6:12) Paulu ka konkordaba nin un bokadu ku es manera di oja kusas, ma en ves di nsisti di kuma e dibi di sigi si opinion, ku umildadi i pidi konsiju na mon di apostolus ku ansions na Jerusalen. (At 15:1, 2) Suma Paulu risolvi asuntus des manera, i juda pa ki ermons kontinua tene kontentamentu ku pas na kongregason. — Atus 15:30, 31.

9. Kuma ku no pudi kopia isemplu di Paulu?

9 Ora ki ten un purblema seriu, no ta juda pa i ten pas ora ku no sigi orientason di kilis ku Jeova kuji pa kuida di kongregason. Manga di bias, no pudi oja orientasons ku basia na Biblia, pur isemplu, na publikasons ku organizason ta da. Si no konsentra na sigi es instrusons, en ves di sta na konta utrus ke ku no pensa, no na juda pa i ten pas na kongregason.

10. Kal utru kusa ku Paulu fasi pa juda pa i ten pas na kongregason?

10 Paulu juda pa i ten pas, na manera ki konsentra na bon kualidadis di si ermons ku irmas, en ves di konsentra na se falias. Pur isemplu, na fin di si karta pa Romanus, Paulu coma manga di jintis pa se nomi, alen di kila, i papia ben aserka di maioria delis i di bon kusas ke fasi. No pudi kopia Paulu ora ku no na papia di bon manera di sedu di no ermons ku irmas. Ora ku no fasi kila, no ta juda pa i ten un amisadi forti, tambi no ta fortalisi amor entri ermons ku irmas na kongregason.

11. Kuma ku no pudi juda pa pas torna ten ora ki ten purblema?

11 Utrora, te mesmu kristons maduru pudi ka konkorda ku n̈utru o diskuti ku n̈utru. Es kontisi entri Paulu ku si amigu intimu Barnabé. Es dus omi diskuti risu ku n̈utru si kontra e dibi di leba Markus na se prosimu bias misionariu. I tenba “garandi purfia” entri elis, e disidi sipara di n̈utru. (At 15:37-39) Ma Paulu, Barnabé ku Markus risolvi purblema ke tene entri elis, asin e mostra di kuma e da balur pa pas ku union na kongregason. Mas tardi, Paulu papia ben di Barnabé ku Markus. (1 Kor 9:6; Kol 4:10) Anos tambi, no pirsisa di risolvi kualker purblema ku talves no tene ku utrus na kongregason, i kontinua konsentra na se bon manera di sedu. Si no fasi es, no na juda pa i ten pas ku union. — Ef 4:3.

PAULU FORTALISI FE DI SI ERMONS KU IRMAS

12. Kal purblemas ku no ermons ku irmas ta nfrenta?

12 No ta nkoraẑa no ermons ku irmas ora ku no fortalisi se fe na Jeova. Alguns ta gozadu pa se familias ku ka ta sirbi Jeova, pa se kolegas di tarbaju o di skola. Utrus tene purblemas gravi di saudi o ta sta na luta pa vensi sentimentus negativu. I ten inda utrus ku batisa pa manga di anus, i e sta na pera fin des mundu pa manga di tempu. Es situasons pudi testa fe di kristons aos. Membrus di kongregason di purmeru sekulu nfrenta mesmu purblemas. Ke ku Paulu fasi pa fortalisi si ermons ku irmas?

Un pape sta na papia ku si fiju di un artigu ku sta na jw.org. Fiju pega un karton di natal.

Suma Paulu, kuma ku no pudi nkoraẑa utrus? (Jubi paragrafu 13)b

13. Kuma ku Paulu juda kilis ku gozadu pabia di se fe?

13 Paulu usa Skrituras pa fortalisi fe di si ermons ku irmas. Pur isemplu, talves kristons judeu ka sibi kuma ke na ruspundi membrus di se familia ku ka sedu kriston, ku ta fala di kuma judaismu i mas importanti di ki kristianismu. Sin duvida, karta di Paulu pa Ebreus fortalisi es kristons ciu. (Eb 1:5, 6; 2:2, 3; 9:24, 25) Bon rasiosiniu ku Paulu usa pudi juda elis sibi ke ke na fala pa se familia ku ka sedu kristons. Aos no pudi juda no ermons ku ta gozadu, pa e usa no publikasons ku basia na Biblia, pa splika motivu ku pui e sta konvensidu na ke ke fia. Si no jovens gozadu pabia e fia di kuma Deus ten, no pudi juda elis oja informason na broŝura Será Que a Vida Teve Um Criador? ku A Origem da Vida — Cinco Perguntas Que Merecem Resposta, pa mostra pabia ke fia di kuma i ten kin ku kumpu tudu kusas.

Un kasal sta na juda un mame ku si fiju dipus di un kemansa garandi.

Suma Paulu, kuma ku no pudi nkoraẑa utrus? (Jubi paragrafu 14)c

14. Ke ku Paulu fasi, mesmu manera ki staba okupadu na prega ku nsina?

14 Paulu nkoraẑa si ermons ku irmas pa e mostra amor atraves di “bon tarbaju.” (Eb 10:24) I juda si ermons ku irmas, i ka so pa ke ki fala ma tambi pa ke ki fasi. Pur isemplu, oca si ermons na fe na Judeia pasaba fomi, Paulu leba elis alguns kusas ke pirsisa del. (At 11:27-30) Na bardadi, mesmu manera ku Paulu staba okupadu na prega ku nsina, sempri i ta buskaba manera pa juda kilis ku pirsisa di ajuda material. (Gal 2:10) Asin, i fortalisi konfiansa di si ermons na fe di kuma, Jeova na kuida delis. Aos tambi, ora ku no sta dispostu pa da no tempu, sforsu ku abilidadis na juda ora ki ten disastri, no ta fortalisi fe di no ermons ku irmas. No pudi fasi es tambi, ora ku no ta da sempri ofertas pa obra mundial. Des maneras ku utrus, no ta juda no ermons ku irmas konfia di kuma, Jeova nunka ka na bandona elis.

Suma Paulu, kuma ku no pudi nkoraẑa utrus? (Jubi paragrafu 15-16)d

15-16. Kuma ku no dibi di trata kilis ku se fe torna fraku?

15 Paulu ka disisti di kilis ku se fe torna fraku. I sinti pena delis, i papia kelis ku bondadi i di un manera pusitivu. (Eb 6:9; 10:39) Pur isemplu, na si karta pa Ebreus, manga di bias i usa palabra “no”, asin i mostra di kuma, el tambi i dibi di aplika konsiju ki da. (Eb 2:1, 3) Suma Paulu, no ka ta disisti di kilis ku se fe torna fraku. En ves di kila, no ta nkoraẑa elis ora ku no mostra interes di bardadi nelis. Des manera, no ta mostra no amor pa relis. No ton di vos kalmu i ku bondadi pudi nkoraẑa ciu kilis ku na sukutanu.

16 Paulu fasi si ermons ku irmas sinti di kuma, Jeova ka diskisi di se bon tarbaju. (Eb 10:32-34) No pudi fasi mesmu kusa, ora ku no na juda un ermon o irma ku si fe torna fraku. No pudi pidil pa i kontanu kuma ki kunsi bardadi, o nkoraẑal pa i pensa na mumentus ki sintiba ajuda di Jeova. No pudi usa ki oportunidadi pa fasil sinti di kuma, Jeova ka diskisi di kusas ki fasiba pa mostra si amor pa rel, i di kuma i ka na bandonal na futuru. (Eb 6:10; 13:5, 6) Es kombersas pudi nkoraẑa es kiridu ermons ku irmas pa e kontinua sirbi Jeova.

‘BO KONTINUA DA N̈UTRU KORAẐEN’

17. Kal abilidadis ku no pudi kontinua disenvolvi?

17 Suma ku un algin ku ta tarbaja na konstruson ta minjoria si abilidadis kada bias mas, anos tambi no pudi torna mas minjor na nkoraẑa n̈utru. No pudi juda utrus tene forsa di nguenta purblemas, ora ku no konta elis spiriensias di kilis ku nguentaba purblemas. No pudi juda pa i ten pas ora ku no na fala di bon maneras di sedu di utrus, manti pas ora ki ten kusas ku misti kaba ku el, i fasi pa i ten pas ora ki ten purblemas. No pudi tambi kontinua fortalisi fe di no ermons ku irmas, ora ku no na konta elis bardadis importanti di Biblia, juda elis di manera pratiku i juda kualker algin ku si fe torna fraku.

18. Ke ku bu sta disididu pa fasi?

18 Kilis ku ta tarbaja na projetus di konstruson teokratiku ta sinti filis i kontenti. No pudi sinti filis i kontenti ora ku no sta na juda fortalisi fe di no ermons ku irmas na kongregason. Diferenti di kaus ku ta kumpudu i ku ta bin kaba pa dana, no tarbaju di nkoraẑa utrus pudi fika pa sempri! Pa anos tudu no sta disididu pa ‘kontinua da n̈utru koraẑen’. — 1 Tes 5:11.

KUMA KU BU PUDI . . .

  • juda utrus nguenta purblemas?

  • juda pa i ten pas?

  • fortalisi fe di kilis ku se fe torna fraku?

KANTIKU 100 Vamos Ser Hospitaleiros!

a Vida nes mundu i difisil. No ermons na fe ta pasa manga di purblemas. No pudi juda elis si no buska manera di nkoraẑa elis. Isemplu di apostolu Paulu pudi judanu fasi kila.

b SPLIKASON DI FOTO: Un pape sta na mostra si fiju kuma ki pudi usa ke ku faladu na no publikasons, pa pudi risisti preson di fasi festa di natal.

c SPLIKASON DI FOTO: Un kasal bai pa utru parti di pais pa juda oca i ten disastri natural.

d SPLIKASON DI FOTO: Un ansion visita un ermon ku si fe torna fraku. I sta na mostral fotos ke tira anus atras, oca ke fasi Skola di Sirvisu di Pioneru. Oca ku ermon jubi fotos, i lembra di bon mumentu ke pasa. I misti sinti mas, kontentamentu ki teneba oca ki ta sirbi Jeova. Ku tempu, i riba pa kongregason.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin