Sera ki bu lembra?
Sera ki bu lei ku kuidadu artigus di Sintinela des anu? Jubi si bu na pudi ruspundi es purguntas:
Pabia ku no dibi di da gloria pa Jeova?
No ta fasil pabia no tene rispitu garandi pa Jeova i no amal ciu. No ta da tambi Jeova gloria pabia no misti pa utrus kunsil. — w25.01, p. 3.
Si un algin yaranu, kuma ku no pudi ba ta purda?
No ka ta njuti no sentimentus. Ma, ora ku no para paña raiba, no ka ta disa pa raiba afeta manera ku no ta trata utrus. — w25.02, pp. 15-16.
Pabia ku disipulu Markus i un bon isemplu pa ermons joven?
Markus staba dispostu pa sirbi utrus. Mesmu manera ku Markus talves sintiba mal pabia di un situason, i ka disisti. I buska tene amisadi ku Paulu i ku utrus ermons maduru. — w25.04, p. 27.
Ke ku Jesus misti fala oca ki ora: “Ami N pui elis kunsiu”? (Jon 17:26)
Si disipulus sibiba di kuma nomi di Deus i Jeova. Ma Jesus staba na nsina elis kal tipu di Deus ku Jeova sedu. I juda si disipulus kunsi Jeova diritu. Es nklui kunsi kal ki si intenson pa tera ku pekaduris, ke ki fasi, ke ki i na bin fasi i kal ki si maneras di sedu. — w25.05, pp. 20-21.
Ke ku no na rikuñisi, si no sedu umildi?
No na rikuñisi di kuma, i ten kusas ku no ka sibi. Pur isemplu, no ka sibi kal tempu ku fin na bin, o kuma ku Jeova na judanu na ki tempu. Nin no ka sibi ke ku na bin kontisi amaña, o te kal puntu ku Jeova kunsinu. — w25.06, pp. 15-18.
Ke ku pudi judanu benefisia di un artigu o un diskursu publiku?
No pudi punta no kabesa: ‘Kal provas ku usadu pa konvensi kilis ki fasidu pa rel? Sera ki ten un komparason ku sta la ku N pudi usa ora ku N na nsina? Kin ku pudi sta interesadu nes asuntu?’ — w25.07, p. 19.
Ke ku no pudi aprindi di purdon di Deus na manera ki lida ku Davi?
Davi fasiba pekadus gravi, ma kontra i ripindi di tudu korson, Jeova purdal. (1 Re 9:4, 5) Ora ku Jeova purdanu un pekadu, i ka ta bin kastiganu pabia di ki pekadu. — w25.08, p. 17.
Si i ten un asuntu difisil pa un studanti ntindi, ke ku bu pudi fasi?
Si i ten un asuntu difisil pa i ntindi, dipus ku bu sforsa pa nsinal diritu ke ku Biblia fala, ka bu kontinua papia del. Bo kontinua studa, i programa riba pa ki asuntu mas tardi. — w25.09, p. 24.
Biblia fala di kuma pekadu tene puder di ‘ngananu.’ (Eb 3:13) Kuma ki ta fasil?
Pekadu pudi tentanu fasi mau kusas. Tambi i pudi ngananu pa no kontinua duvida di kuma Jeova amanu. — w25.10, p. 16.
Kal tris kusas ku pudi judanu fasi orason di un manera ku na pertusinu mas di Jeova?
(1) No pudi pensa na maneras di sedu di Jeova. (2) No pudi pensa na ke ku no sta na pasa i fala aserka del. Pur isemplu, no pudi fala di nesesidadi ku no tene di purda un algin. (3) No pudi toma tempu ora ku no na fasi orason. Asin i na mas fasil konta Jeova ke ku no sta na sinti. — w25.10, pp. 19-20.
Kuma ku no pudi juda ermons ku irmas di idadi?
No pudi visita o liga ermons ku irmas di idadi. No pudi tambi kumpaña elis ora ke na bai oja ku medikus. O no pudi pasa tempu ku jintis di idadi na diferenti tipus di pregason. — w25.11, pp. 6-7.
Kal kusas importanti ku ta ojadu na un kasamenti ku ta ngaba Jeova?
Kilis ku na kasa dibi di obdisi tudu leis di guvernu. E dibi di fasi pa i ten un ambienti ku na mostra frutu di spiritu di Deus. E ka ta coma manga di atenson pa se kabesa, i e ta nega kusas ku jintis ta fasi ku sta kontra Biblia. E ta papia diritu ku n̈utru i ku se familia ora ke na purpara pa dia di se kasamenti. — w25.12, pp. 21-24.