-
Bu pudi sedu amigu di JeovaBu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
-
-
5. Ke ku Jeova ta spera di si amigus
Normalmenti no ta spera pa no amigus fasi sertus kusas.
Kal ki alguns kusas ku bu mistiba pa bu amigus fasi pa bo?
Lei 1 Jon 5:3, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku Jeova ta spera di si amigus?
Si no misti obdisi Jeova, no pirsisa di muda no komportamentu o no manera di sedu. Lei Isaias 48:17, 18, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku manda Jeova misti pa si amigus fasi mudansas?
Un bon amigu na lembrantanu kusas ku na proteẑinu i ku na benefisianu. Asin tambi ku Jeova ta fasi ku si amigus.
-
-
Kuma ku no pudi mostra di kuma no ama Jeova?Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
-
-
LISON 34
Kuma ku no pudi mostra di kuma no ama Jeova?
Disna ku bu kumsa studa Biblia sera ki bu sinti di kuma bu amor pa Jeova aumenta? Sera ki bu misti pa bu amizadi ku el torna mas forti? Si resposta i sin, lembra di kuma, si Jeova oja bu amor pa rel na aumenta i mas na amau i kuida di bo. Kuma ku bu pudi mostral di kuma bu amal?
1. Kuma ku no pudi mostra Jeova di kuma no amal?
No ta mostra no amor pa Jeova ora ku no na obdisil. (Lei 1 Jon 5:3.) I ka ta forsija ningin pa obdisil. Ma pa kontrariu, i da kada un son di nos opurtunidadi di disidi obdisil o nau. Pabia? Pabia Jeova misti pa no obdisil “ku tudu korson”. (Romanus 6:17) Na utrus palabras, i misti pa bu obdisil, i ka pabia bu dibi di fasil, ma pabia bu amal. Seson 3 ku 4 des livru fasidu pa judau mostra bu amor pa Jeova ora ku bu na fasi ke ku na kontental i nega ke ku ka ta kontental.
2. Ke ku manda i pudi sedu difisil mostra no amor pa Jeova?
“Omi justu pudi tene manga di fadiga”. (Salmu 34:19) Anos tudu no sta na luta ku no imperfeison. Tambi no ta nfrenta purblemas ekonomiku, injustisa ku utru difikuldadis. Ora ku no na pasa pa situason difisil, i pudi ka sedu fasil fasi ke ku Jeova pidinu. Pabia obdisi Jeova pudi ka sedu fasil. Ma ora ku bu sedu fiel, bu fasi ke ku Jeova falau pa bu fasi, bu ta mostra kuma bu amor pa rel i mas garandi di ki kualker utru kusa. I bu ta mostra di kuma bu sedu fiel pa rel. El tambi, i na sedu fiel pa bo. I nunka i ka na bandonau. — Lei Salmu 4:3.
APRINDI MAS
Jubi pabia di ke ku manda bu obdiensia i importanti pa Jeova, i aprindi ke ku pudi judau manti fiel pa rel.
3. Un disafiu ku bu mati nel
Di akordu ku livru di Jo, Satanas lantanda un akusason i ka so kontra Jo ma kontra tudu jintis ku misti sirbi Jeova. Lei Jo 1:1, 6–2:10, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Di akordu ku Satanas, pabia ku Jo ta obdisi Jeova? — Jubi Jo 1:9-11.
Ke ku Satanas fala aserka di tudu jintis nkluindu abo? — Jubi Jo 2:4.
Lei Jo 27:5b, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Kuma ku Jo mostra na bardadi di kuma i ama Jeova?
Jo mostra di kuma i ama Jeova manera ki kontinua fiel pa rel.
No pudi mostra kuma no ama Jeova ora ku no kontinua fiel pa rel.
4. Pui pa korson di Jeova kontenti
Lei Ditus 27:11, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Kuma ku Jeova ta sinti ora ku bu sedu jiru i bu obdisil? Pabia ki ta sinti sin?
5. Bu pudi sedu fiel pa Jeova
No amor pa Jeova ta lebanu papia ku utrus aserka del. No fidelidadi pa rel ta lebanu fasi ke ki falanu mesmu si difisil. Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Bu ciga di sinti kuma i difisil papia ku utrus aserka di Jeova?
Na video, ke ku juda Grayson vensi si medu?
I fasil sedu fiel pa Jeova ora ku no ama ke ki i ama i no nuju ke ki nuju. Lei Salmu 97:10, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Di akordu ku ke ku bu kaba di aprindi, kal kusas ku Jeova ama? I kal kusas ki nuju?
Kuma ku bu pudi aprindi ama ke ki i bon i nuju ke ki i mau?
6. Ora ku no obdisi Jeova no ta tene benefisiu
Obdisi Jeova sempri i minjor. Lei Isaias 48:17, 18, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Bu pensa kuma no pudi fia di ki Jeova sibi sempri ke ki i minjor pa nos? Pabia ku bu pensa sin?
Disna ku bu kumsa studa Biblia i kunsi bardadi aserka di Jeova Deus, kuma ku kila judau te nes mumentu?
ALGUNS JINTIS TA FALA: “Deus ka ta mporta ku ke ku N ta fasi.”
Kal testu di Biblia ku bu na usa pa mostral di kuma si komportamentu ta afeta sintimentu di Jeova?
RUSUMU
Bu pudi mostra bu amor pa Jeova ora ku bu na obdisil i kontinua fiel pa rel apesar di difikuldadis.
Rekapitulason
Ke ku bu aprindi di izemplu di Jo?
Kuma ku bu pudi mostra Jeova di kuma bu amal?
Ke ku pudi judau kontinua fiel pa Jeova?
TENE MAS INFORMASON
Diskubri kuma ku bu pudi sedu fiel pa Jeova i pa kongregason.
Aprindi mas aserka di akusason di Satanas kontra pekaduris.
“Jo Manti Si Fidelidadi” (Kal ki Mensaẑen di Biblia? Seson 6)
Jubi kuma ku te mesmu jovens pudi mostra se amor pa Jeova.
Kuma ku un joven pudi fasi ke ku Jeova misti nin si kontra utrus na tental fasi un kusa ku ka bali?
-
-
Kuma ku no pudi toma bon disisonsBu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
-
-
LISON 35
Kuma ku no pudi toma bon disisons
Anos tudu no tene disisons pa toma. Manga des disisons pudi afetanu ciu i afeta no amizadi ku Jeova. Pur izemplu, no pudi disidi nunde ku no na mora, kuma ku no na sustenta no kabesa, o si kontra no na kasa. Si no toma bon disisons, no pudi tene un vida filis i no ta kontenta Jeova.
1. Kuma ku bu pudi usa Biblia pa judau toma bon disisons?
Antis di toma un disison, ora Jeova pa pidi ajuda i studa Biblia pa sibi kuma ki ta oja ki asuntu. (Lei Ditus 2:3-6.) Na alguns kasu, Jeova ta da lei klaru aserka di un asuntu. Asin, minjor disison ku bu pudi toma i obdisi si lei.
Ma, ke gora, si ka ten un lei klaru na Biblia ku na kontau ke ku bu dibi di fasi? Jeova na kontinua “giau na kamiñu ku bu dibi di yanda.” (Isaias 48:17) Kuma ki na fasi kila? I pudi ten prinsipius ku pudi gia. Prinsipius di Biblia i nsinus di bardadi ku sta na Biblia, ku ta mostra kal ki pensamentus i sintimentus di Deus. Manga di bias, no ta aprindi kuma ku Deus ta sinti aserka di un asuntu ora ku no lei un storia ku sta na Biblia. Ora ku no ntindi kuma ku Jeova ta sinti, no pudi toma bon disisons ku na kontental.
2. Kal kusas ku bu dibi di pensa nel antis di toma un disison?
Biblia fala: “Algin ntindidu i na pensa antis di bai dianti.” (Ditus 14:15) Es misti fala, antis di toma un disison no dibi di tira tempu pa pensa diritu na disisons ku no na toma. Ora ku bu sta dianti di un situason, punta bu kabesa: ‘Kal prinsipiu di Biblia ku N pudi aplika li? Kal disison ku na judan pa N tene sintidu susegadu? Kuma ku ña disison na afeta utrus? Mas importanti, sera ki i na pui pa Jeova kontenti?’ — Ripitison di Lei 32:29.
Jeova tene diritu di kontanu ke ki bon i ke ki mau. Ora ku no kunsi diritu si leis ku si prinsipius i no sta disididu pa sigi elis, no ta tene un bon konsiensia. Konsiensia i un sintimentu dentru di nos ku ta lebanu sibi ke ki i bon i ke ki i mau. (Romanus 2:14, 15) Un konsiensia ku trenadu diritu na judanu toma bon disisons.
APRINDI MAS
Aprindi diritu kuma ku prinsipius di Biblia i no konsiensia pudi judanu toma disisons.
3. Disa pa Biblia giau
Kuma ku prinsipius di Biblia pudi gianu ora ku no na toma disisons? Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Ke ki liberdadi di kuji?
Ke ku manda Jeova danu liberdadi di kuji?
Ke ki i da pa judanu usa no liberdadi di kuji di minjor manera?
Pa oja un izemplu di prinsipiu ku sta na Biblia, lei Efésius 5:15, 16. Dipus bo kombersa pa oja kuma ku bu pudi ‘purbita pa fasi tudu ku bu pudi’, o usa minjor bu tempu na . . .
lei Biblia kada dia.
sedu minjor omi o minjer, pape o mame, o fiju.
mati runions di kongregason.
4. Trena bu konsiensia pa toma bon disisons
Ora ki ten un lei klaru na Biblia aserka di un asuntu, i pudi sedu mas fasil toma un bon disison. Ma ke gora si ka ten lei aserka des asuntu? Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Na video, kal kusas ku es irma fasi pa trena si konsiensia pa pudi toma un bon disison ku na kontenta Jeova?
Ke ku manda no ka dibi di pidi utrus pa toma disisons ku anos no dibi di toma? Lei Ebreus 5:14, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
I pudi sedu fasil pidi utrus pa toma disisons pa nos, ma ke ku anos propi no dibi di buska ntindi?
Kal kusa ku sta dispunivel ku pudi judau tene un bon konsiensia i toma bon disisons?
Suma un mapa, no konsiensia ta judanu sibi kuma ku no na leba no vida.
5. Rispita konsiensia di utrus
Jintis diferentis ta toma disisons diferenti. Kuma ku no pudi mostra rispitu pa konsiensia di utrus? Jubi es dus situason:
Purmeru situason: Un irma ku gosta di usa makiaẑen muda pa un kongregason nunde ku manga di irmas ta sinti mal ora ku algin usa makiaẑen.
Lei Romanus 15:1 ku 1 Koríntius 10:23, 24, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Di akordu ku es versikulus, ke ku es irma na disidi fasi? Ke ku bu na fasi, si bu sta ku un algin ku si konsiensia ka ta pirmitil fasi un kusa, ma bu konsiensia ta pirmitiu?
Sugundu situason: Un ermon sibi di kuma Biblia ka tuji pa bibi un bokadu, ma i disidi ka bibi. I kumbidadu pa un jumbai i oja ermons na bibi bibidas alkoliku.
Lei Eklesiastis 7:16 ku Romanus 14:1, 10, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Di akordu ku es versikulus, ke ku es ermon na disidi fasi? Ke ku bu na fasi si bu oja un algin na fasi un kusa ku bu konsiensia ka setau fasi?
Kal kusas ku pudi juda algin toma bon disisons?
1. Pidi Jeova pa i judau disidi ke ku bu na fasi. — Tiagu 1:5.
2. Fasi piskisa na Biblia i na publikasons ku basia na Biblia pa oja prinsipius ku na aplika pa ki situason. Bu pudi tambi papia ku ermons ku irmas ku tene spiriensia.
3. Jubi rusultadu ku bu disisons na tene na bu konsiensia i na konsiensia di utrus.
ALGUNS JINTIS TA FALA: “Bu tene diritu di fasi ke ku bu misti. Ke ku utrus na fala i ka importanti?”
Ke ku manda no dibi di pensa na kuma ku Deus na sinti, i pensa tambi na sintimentus di utrus?
RUSUMU
No ta toma bon disison ora ku no pensa kuma ku Jeova na sinti aserka di kil asuntu i jubi kuma ku no asons na juda utrus o fasi elis mal.
Rekapitulason
Kuma ku bu pudi toma disisons ku na kontenta Jeova?
Kuma ku bu pudi trena bu konsiensia?
Kuma ku bu pudi mostra rispitu pa konsiensia di utrus?
TENE MAS INFORMASON
Aprindi mas aserka di kuma ku Jeova ta danu konsiju.
Jubi kal kusas ku juda un omi toma un disison difisil.
Aprindi kuma ku bu pudi kontenta Jeova ora ki ka da un orientason klaru aserka di un asuntu.
“Sera ki bu pirsisa sempri di un lei di Biblia?” (Sintinela di 1 di dizembru di 2003)
-