-
Kuma ku bon noba sta na pregadu?Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
-
-
LISON 21
Kuma ku bon noba sta na pregadu?
I ka na tarda, Jeova na bin kaba ku tudu no purblemas atraves di si Renu. Es i un bon noba ku tudu jintis pirsisa di obi. Jesus misti pa si sigiduris konta es bon noba pa tudu jintis! (Mateus 28:19, 20) Suma Jesus da es ordi, ke ku Tustumuñas di Jeova sta na fasi?
1. Kuma ku Mateus 24:14 sta na kumpri aos?
Jesus fala: “E Bon Noba di renu i na kontadu na tudu mundu”. (Mateus 24:14) Tustumuñas di Jeova sta kontenti di fasi es tarbaju importanti. No sta na prega es bon noba na tudu parti di mundu na mas di 1.000 lingua! Pa fasi es tarbaju garandi i pirsis manga di sforsu ku un bon organizason. I ka pudi fasidu sin ajuda di Jeova.
2. Kal sforsu ku no ta fasi pa prega jintis?
No ta prega na kualker kau ku no pudi oja jintis. Suma kristons di purmeru sekulu, no ta prega na “kada kasa”. (Atus 5:42) Es manera di prega ta pirmitinu papia ku milyons di jintis kada anu. Suma manga di bias jintis ka ta sta na kasa, no ta prega tambi na diferentis lugaris publiku. Sempri no ta buska opurtunidadi pa papia ku utrus aserka di Jeova ku ke ki misti pa nos.
3. Kin ku tene responsabilidadi di prega bon noba?
Tudu kriston di bardadi tene responsabilidadi di konta bon noba pa utrus. No ta kumpri no responsabilidadi ku seredadi. No ta fasi no masimu ku no pudi pa prega, pabia no sibi di kuma no pudi salba vida di jintis. (Lei 1 Timótiu 4:16.) No ka ta pagadu pa fasi es tarbaju, pabia Biblia fala: “Di grasa ku bo risibi; di grasa ku bo na da.” (Mateus 10:7, 8) I ka tudu jintis ku ta seta no mensaẑen. Ma, no ta kontinua prega pabia i fasi parti di no adorason, i ta pui Jeova fika kontenti.
APRINDI MAS
Aprindi mas aserka di sforsu ku Tustumuñas di Jeova sta na fasi pa prega na tudu mundu, i jubi kuma ku Jeova ta judanu.
Pregason na mundu ntidu: (A) Kosta Rika, (B) Stadus Unidu, (C) Benin, (D) Tailandia, (E) Yap, (F) Suesia
4. No ta sforsa ciu pa prega tudu jintis
Tustumuñas di Jeova ta fasi sforsu garandi pa prega bon noba pa jintis na tudu lugar. Mostra VIDEO, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku adimirau na sforsu ku Tustumuñas di Jeova fasi pa prega?
Lei Mateus 22:39 ku Romanus 10:13-15, dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Kuma ku no pregason ta mostra di kuma no ama no kumpañeris?
Kuma ku Jeova ta oja kilis ku ta prega bon noba? — Jubi versikulu 15.
5. No sedu kumpañeris pa tarbaja juntu ku Deus
Manga di spiriensia ta mostra di kuma Jeova ta orienta no tarbaju. Pur izemplu, na Nova Zelandia i ten un ermon comadu Paul, i kontra ku un minjer oca i na prega di kasa pa kasa di tardi. Na ki mesmu dia parmaña, minjer ora Deus, i usa nomi di Deus, Jeova, i pidi pa algin bin visital. Paulu fala: “Tris ora dipus, N ciga na si kau.”
Lei 1 Koríntius 3:9, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Kuma ku spiriensia suma es di Nova Zelandia, mostra di kuma Jeova sta na orienta tarbaju di pregason?
Lei Atus 1:8, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku manda no pirsisa di ajuda di Jeova pa fasi no tarbaju di pregason?
Sera ki bu sibiba kuma?
Kada semana na no runion na metadi di semana, no ta risibi trenamentu ku ta judanu prega. Si bu ciga ja di mati un des runions, ke ku bu pensa di trenamentu ku ta dadu?
6. No ta obdisi ordi di Deus pa prega
Na purmeru sekulu, kilis ku staba kontra sigiduris di Jesus tenta para elis prega. Kristons di purmeru sekulu difindi se diritu di prega pa manera ke “firmanta bardadi di Bon Noba.” (Filipensis 1:7) Tustumuñas di Jeova ta fasi mesmu kusa aos.a
Lei Atus 5:27-42, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku manda no ka ta para prega? — Jubi versikulu 29, 38 ku 39.
ALGIN PUDI PUNTA: “Ke ku manda Tustumuñas di Jeova ta bai kasa di jintis pa konta Palabra di Deus?”
Kuma ku bu na ruspundil?
RUSUMU
Jesus da si sigiduris instruson pa prega bon noba pa tudu nasons. Jeova sta na juda si povu pa fasi es tarbaju.
Rekapitulason
Kuma ku bon noba sta na pregadu na mundu ntidu?
Kuma ku no tarbaju di pregason ta mostra kuma no ama no kumpañeris?
Sera ki bu pensa kuma prega bon noba ta da kontentamentu? Pabia?
TENE MAS INFORMASON
Jubi kuma ku Tustumuñas di Jeova sta na prega jintis na sidadis garandi.
Ke ku Tustumuñas di Jeova fasi pa juda refuẑiadus?
Jubi kuma ku un algin splika kuma ku usa si vida na prega dal kontentamentu.
a Deus danu ordi di prega. E ku manda, Tustumuñas di Jeova ka pirsisa di pirmison di otridadis pa prega bon noba.
-
-
Batismu — Un objetivu ki bali pena yangasa!Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
-
-
LISON 23
Batismu — Un objetivu ki bali pena yangasa!
Jesus fala pa sedu kriston bu dibi di batisa. (Lei Mateus 28:19, 20.) Ke ki batismu? Ke ku algin dibi di fasi pa yangasa es objetivu?
1. Ke ki batismu?
Palabra “batismu” bin di lingua gregu ku signifika “mburguja” na yagu. Oca ku Jesus batisadu, i mburgujantadu na Riu Jordon, dipus i “sai na yagu”. (Markus 1:9, 10) Di mesmu manera, kristons di bardadi ora ke na batisadu e ta mburgujantadu na yagu.
2. Ke ku algin ta mostra ora ki batisadu?
Ora ku algin batisa, i ta mostra kuma i dedika si vida pa Jeova Deus. Kuma ku algin ta fasi dedikason? Antis di batismu, i ta fasi un orason, nunde ki ta papia el son ku Jeova i kontal di kuma i misti sirbil pa sempri. I ta pirmiti Jeova di kuma i na adoral el son i fasi vontadi di Deus na sedu un kusa mas importanti na si vida. I ta disidi ‘nega si kabesa i kontinua sigi’ nsinu di Jesus ku si izemplu. (Mateus 16:24) Si dedikason ku batismu ta pirmitil pa i tene un bon relason di amizadi ku Jeova i ku si ermons kristons.
3. Ke ku algin dibi di fasi antis di batisa?
Bu pudi purpara pa batismu ora ku bu na aprindi aserka di Jeova i fortalisi bu fe nel. (Lei Ebreus 11:6.) Konformi bu kuñisimentu ku bu fe na kirsi, bu amor pa Jeova na kirsi tambi. I sin duvida, bu na misti papia ku utrus aserka del i vivi di akordu ku si normas. (2 Timótiu 4:2; 1 Jon 5:3) Ora ku un algin disidi vivi ‘na manera dignu di Siñor, pa pudi kontental na tudu’ i pudi toma disison di dedika si vida pa Deus i batisa. — Kolosensis 1:9, 10.a
APRINDI MAS
Jubi ke ku no pudi aprindi di batismu di Jesus i kuma ku algin pudi purpara pa da es pasu importanti.
4. No pudi aprindi di batismu di Jesus
Lei Mateus 3:13-17 pa aprindi mas kusas aserka di batismu di Jesus. Dipus bo kombersa aserka des purguntas:
Sera ki Jesus batisadu ocal pikininu?
Kuma ki batisadu? Sera ki i wagadu so yagu na kabesa?
Jesus kumsa tarbaju spesial ku Deus dal na Tera oca ki batisa. Lei Lukas 3:21-23 ku Jon 6:38, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Dipus di Jesus batisa, kal tarbaju ki pui na purmeru lugar na si vida?
5. Batismu i un objetivu ku bu pudi yangasa
Na kumsada, ideia di dedikason ku batismu pudi parsi un kusa garandi dimas pa bo. Ma, si bu kontinua aprindi aserka di Jeova i kunsil minjor, bu na tene mas konfiansa di toma es disison importanti. Pa oja jintis ku toma es disison, mostra VIDEO.
Lei Jon 17:3 ku Tiagu 1:5, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku pudi juda algin sta pruntu pa batismu?
No ta dedika no vida pa Jeova ora ku no kontal di kuma no misti sirbil pa sempri.
Ora ku no na batisa, no ta mostra kilis ku sta presenti di kuma, no dedika no vida pa Deus.
6. Ora ku no batisa no ta fasi parti di familia di Jeova
Ora ku no batisa no ta fasi parti di un familia ku sta unidu na mundu ntidu. Tudu Tustumuñas di Jeova batisadu i ka mporta di nunde ke bin o kal edukason ke tene, elis tudu e ta fia na mesmu kusa i e ta vivi di akordu ku normas di Biblia. Lei Tiagu 2:23 ku 1 Pedru 2:17, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Kuma ku batismu ta afeta relason di algin ku Jeova i ku si ermons na fe?
ALGUNS JINTIS TA FALA: “Ami N ka sta pruntu pa batisa.”
Si asin ku bu ta pensa, sera ki batismu kontinua sedu inda un objetivu ki bali pena yangasa?
RUSUMU
Jesus fala kristons pirsisa di batisa. Pa yangasa es objetivu, algin dibi di fortalisi si fe na Jeova, vivi di akordu ku si normas i dedika si vida pa rel.
Rekapitulason
Ke ki batismu, i pabia di ke ku manda i importanti?
Kal relason ku ten entri dedikason ku batismu?
Kal pasus ku ta leba algin pa dedikason ku batismu?
TENE MAS INFORMASON
Aprindi ke ku batismu signifika i ke ki i ka signifika.
Jubi ke ku algin pudi fasi pa pudi batisa.
“Amor ku apresu pa Jeova ta leba pa batismu” (Sintinela di marsu di 2020)
Jubi ke ku manda batismu i un objetivu ki bali pena yangasa i kuma ku bu pudi purpara pa rel.
-