Notas
1. Diskubri ke ki Garandi Babilonia
Kuma ku no sibi kuma, “Garandi Babilonia” ta representa tudu riliẑions falsu? (Apokalipsi 17:5) Jubi es provas:
I sta ativu na tudu parti di mundu. I faladu kuma Garandi Babilonia sinta riba di ‘multidon di jinti ku nasons’. I ta “manda riba di reis di mundu.” — Apokalipsi 17:15, 18.
I ka pudi sedu puder pulitiku o komersial. “Reis di mundu” ku “nogosiantis” kontinua izisti oca ki kabadu ku el. — Apokalipsi 18:9, 15.
I ta finji kuma i na sirbi Deus. I comadu minjer di mau vida pabia i ta tarbaja di pertu ku guvernus pa pudi gaña diñeru o utrus vantaẑens. (Apokalipsi 17:1, 2) I ta ngana jintis di tudu nasons. I responsavel pa mortu di manga di jintis. — Apokalipsi 18:23, 24.
2. Kal tempu ku Mesias na bin?
Biblia fala i na pasa 483 anu te ora ku Mesias na bin. — Lei Daniel 9:25.
Kal tempu ku 483 anu kumsa? I na anu 455 AEK. Na ki tempu, guvernadur Neemias ciga Jerusalen “pa torna kumpu” sidadi. — Daniel 9:25; Neemias 2:1, 5-8.
Kal tempu ku 483 anu kaba? Si no kumsa konta 483 anu apartir di 455 AEK i na lebanu pa anu 29 EK.a I nes anu propi ku Jesus batisadu i torna Mesias! — Lukas 3:1, 2, 21, 22.
3. Tratamentu mediku ku ta nvolvi sangi
I ten tratamentus mediku nunde ki ta usadu propi sangi di kin ku sta duenti. Kristons ka ta seta alguns des tratamentu, pur izemplu, alguns jintis ta da se propi sangi, o rakada se propi sangi pa bin usa na un operason, ma kristons ka ta fasi kila. — Ripitison di Lei 15:23.
Ma, i ten utrus tratamentus ku pudi setadu. Entri elis i sta, testi di sangi, emodialisi, emodiluison, rekuperason di sangi o makina di korson-pulmon.b Kada kriston dibi di disidi kuma ku si propi sangi na usadu na mumentu di tratamentu, testi mediku, o na tratamentu ku sta na fasidu na ki mumentu. Kada mediku pudi fasi es tratamentu un bokadu diferenti di utrus. Asin, antis di seta kualker operason, testi mediku, o tratamentu, kada kriston pirsisa di sibi diritu ke ku mediku na fasi ku si sangi. Pensa nes purguntas:
Ke gora si un parti di ña sangi tiradu di ña kurpu i para sirkula pa un tempu? Sera ki N sinti di kuma es sangi fasi inda parti di ña kurpu, o sera ki ña konsiensia na iziẑin pa “darmal na con”. — Ripitison di Lei 12:23, 24.
Ke gora si duranti un tratamentu mediku parti di ña propi sangi tiradu i fasidu mudansa na ña sangi i ribantadu na ña kurpu? Sera ki i na perturba ña konsiensia trenadu pa Biblia, o sera ki N na seta es tratamentu?
4. Ke ku pudi pui algin separa di si parseru
Biblia fala omi ku minjer pa e ka separa di n̈utru, i mostra di manera klaru di kuma, separason ka ta da omi ku minjer diritu di kasa ku utru algin. (1 Koríntius 7:10, 11) Ma i ten situasons ku ta leba alguns kristons na pensa na separason.
Nega da sustentu ku diskarna: Ora ku un omi nega sustenta si familia i familia ka tene te mesmu kusas simplis pa vivi ku el. — 1 Timótiu 5:8.
Suti di mampasada: Es tipu di suti pudi bai te na puntu di pui saudi ku vida di parseru na pirigu. — Gálatas 5:19-21.
Fasi tudu pa pui na pirigu amizadi ku si parseru tene ku Jeova: Un omi o minjer ta fasi tudu pa tuji si parseru sirbi Jeova. — Atus 5:29.
5. Feriadus ku festas
Kristons ka ta partisipa na feriadus ku ka ta kontenta Jeova. Ma kada kriston dibi di usa si konsiensia trenadu pa Biblia, pa disidi ke ki i na fasi na sertus situason ora ku jintis na fasi festa ligadu ku feriadus. Jubi alguns izemplu.
Algin falau manteña pa diseẑau bon festa. Bu pudi so falal: “Obrigadu.” Si algin misti sibi mas, bu pudi splikal pabia ku bu ka ta fasi festa ligadu ku feriadu.
Si bu omi o minjer ki ka Tustumuña di Jeova kumbidau pa bo bai kume ku familias na un dia di festa. Si bu konsiensia pirmitiu bai, bu pudi splika bu parseru antis di kuma, si kustumis pagon fasi parti di festa bu ka na partisipa nel.
Bu patron dau un prenda duranti festas ligadu ku feriadu. Bu dibi di nega ki prenda? Talves nau. Sera ki bu patron ta oja ki prenda suma i fasi parti di ki festa o sera ki i ta ojal suma manera di falau obrigadu pa bu bon tarbaju?
Algin dau prenda duranti festas ligadu ku feriadu. Algin ku dau prenda pudi fala: “N sibi di kuma bu ka ta fasi festa ligadu ku feriadu, ma N misti dau es.” Talves ki algin sta so na mostra bondadi. Pa utru ladu, sera ki i ten rason di pensa di kuma i sta na tenta testa bu fe o pou pa bu fasi festa ligadu ku feriadu? Dipus di analisa es situason, abo ku na disidi si bu na seta es prenda o nau. Na tudu no disisons no misti tene bon konsiensia i sedu fiel pa Jeova. — Atus 23:1.
6. Duensas ku ta kamba
Suma no ama jintis, no ta kuida ciu pa ka kambanta utrus duensa. Si no sibi di kuma no tene un duensa ku ta kamba o no pensa di kuma no tenel no dibi di kuida ciu. No ta fasi kila pabia Biblia danu es ordi: “Ama bu kumpañer suma bo propi.” — Romanus 13:8-10.
Kuma ku algin ku tene duensa ku ta kamba pudi mostra es amor pa utrus? Algin ku tene duensa ku ta kamba, dibi di ivita kontaktu fisiku ku utrus, suma da mon, barsa o beẑa. I ka dibi di sinti mal si alguns disidi kuma e ka misti kumbidal na se kasa pabia e misti proteẑi se familia. Antis di batisa, i dibi di konta kordenadur di korpu di ansions aserka di si duensa asin pa pudi proteẑi utrus ku na batisadu tambi. Antis di kumsa namora, algin ku staba na un situason ki fasil paña un duensa ku ta kamba, di livri vontadi dibi di bai fasi testi di sangi. Fasi kila, na mostra di kuma bu ta preokupa ku utrus, bu ka ta ‘jubi son pa bu interes, ma pa di utru tambi.’ — Filipensis 2:4.
7. Nogos ku asuntus ligadu ku lei
No pudi ivita di manga di purblema ora ku no skirbi tudu kontratus ku sta ligadu ku diñeru i ku nogos, nin si e kontratu i ku no ermons na fe. (Jeremias 32:9-12) Ma, kristons utrora pudi tene purblemasiñu aserka di diñeru o utru asuntu. E dibi di sibi rosolvi ki purblema rapidu na pas, i entri elis ku mati na ki purblema.
Ma, kuma ku no pudi rosolvi purblemas gravi suma tarpasa o si algin dananu nomi? (Lei Mateus 18:15-17.) Jesus fala di tris kusas ku no pudi fasi:
Tenta rosolvi purblema abos dus. — Jubi versikulu 15.
Si bu ka konsigi, pidi un o dus kristons maduru na kongregason pa e bai ku bo. — Jubi versikulu 16.
Si mesmu asin purblema ka rosolvi, so dipus des ku bu dibi di bai konta ansions. — Jubi versikulu 17.
Manga di bias, no ka dibi di leba no ermons pa tribunal, pabia kila pudi dana nomi di Jeova i di kongregason. (1 Koríntius 6:1-8) Ma, i ten situasons ki pirsis pa tribunal rosolvi suma: Dukumentus pa divorsiu, kin ku na fika ku mininu, da sustentu, paga suguru, fasi un dukumentu di falensa, i fasi un dukumentu pa kumpri testamentu. Un kriston ku bai pa tribunal pa rosolvi es purblemas ku pas ka sta na viola nin un konsiju di Biblia.
Si i fasidu un krimi gravi suma bafa, abusu di mininu, asaltu, furtus garandi, o mata algin, kriston ku bai konta otridadis ka sta na viola nin un konsiju di Biblia.
a Di 455 AEK pa 1 AEK i 454 anu. Di 1 AEK pa 1 EK i un anu (i ka ten anu zeru). Di 1 EK pa 29 EK i 28 anu. Es ta danu un total di 483 anu.
b Pa oja splikason aserka des tratamentus, jubi “Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” ku sta na Sintinela di 15 di otubru di 2000.