BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • lv p. 215-p. 218 par. 1
  • Partis mas pikininu di sangi ku teknikas di tratamentu

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Partis mas pikininu di sangi ku teknikas di tratamentu
  • ‘Fika Sempri na Amor di Deus’
  • Materia di mesmu asuntu
  • Kuma ku Deus ta nkara sangi
    Bu Pudi Tene un Vida Filis pa Sempri! — Benefisia di Studu di Biblia
  • Sera ki bu tene rispitu pa vida suma ku Deus tenel?
    ‘Fika Sempri na Amor di Deus’
‘Fika Sempri na Amor di Deus’
lv p. 215-p. 218 par. 1

APENDISI

Partis mas pikininu di sangi ku teknikas di tratamentu

Partis mas pikininu di sangi. Partis prinsipal di sangi ku ta comadu glóbulos vermelhos, glóbulos brancos, plaquetas ku plasma, pudi divididu na partis mas pikininu. Pur izemplu, glóbulos vermelhos tene un proteina comadu di hemoglobina. Mesiñus ku ta fabrikadu apartir di hemoglobina di un algin o di un limaria ta usadu pa trata duentis ku tene ciu falta di sangi o ku pirdi sangi ciu.

Plasma — i formadu di 90 pursentu di yagu. Dentru del bu pudi oja manga di kusas comadu di hormônios, sais inorgânicos, enzimas ku nutrientes, tambi i tene kusas comadu di minerais ku asukar. Plasma tene tambi dentru del kusas comadu di fatores de coagulação, anticorpos ku ta kombati duensas, i tene tambi proteinas, suma pur izemplu proteina comadu albumina. Si pur izemplu un algin paña un duensa, dutur pudi reseital njeson di mesiñu comadu gamaglobulina ku fabrikadu apartir di plasma di un algin ku tene ja na si kurpu un difesa kontra ki duensa. Na Glóbulos brancos bu pudi oja kusas ku ta comadu interferons ku interleucinas ku ta usadu pa trata alguns infeson o pa trata kankru.

Sera ki kristons dibi di seta tratamentu ku ta usa partis mas pikininu di sangi? Biblia ka da ditalis spesifiku aserka di es asuntu, e ku manda kada kin dibi di toma si propi disison dianti di Deus basiadu na si kosiensia. Alguns pudi nega tudu partis mas pikininu di sangi. E ta basia se disison na lei ku Deus daba israelitas, di kuma sangi ku tiradu di un kriatura dibi di ‘darmadu na con’. (Ripitison di Lei 12:22-24) Utrus, ku nega transfuson di partis prinsipal di sangi pudi seta tratamentu ku nvolvi partis mas pikininu di sangi. Talves e pudi pensa kuma, na un sertu sintidu partis mas pikininu di sangi ku tiradu di sangi ka ta representa ja mas vida di kriatura nunde ku ki sangi tiradu.

Ora ku bu na toma disison aserka di partis mas pikininu di sangi, pensa nes purguntas: Sera ki N sibi kuma, nega tudu partis mas pikininu di sangi signifika kuma, N ka na seta sertus mesiñu ku tiradu na sangi pa kombati duensas o pa para perda di sangi? Sera ki N pudi splika mediku pabia ki N disidi nega o seta usu di sertus parti mas pikininu di sangi?

Teknikas di fasi operason. Si i pirsis fasi operason, medikus tene diferentis maneras di fasi pa ka algin pirdi sangi ciu. Talves e pudi buri likidus na bu sangi (hemodiluição). E na disvia sangi di duenti pa un kau fora di kurpu dipus e buri likidu na sangi ku sobra pa omenta vulumi. Duranti operason o na fin del, sangi ku disviadu ta ribantadu mas pa dentru di kurpu. Teknika comadu rekuperason di selula, ta rekupera sangi ku pirdi duranti operason dipus i tornal. Sangi ku rekuperadu na parti di kurpu ku na sangra, ta purifikadu o filtradu, dipus i ta pudu mas na ki algin duenti. Suma metudu di aplika es teknikas ta diferenti di un mediku pa utru, i bon pa un kriston buska sibi kal teknika ku si mediku pensa aplika.

Ora ku bu na toma disison aserka di es teknikas, fasi bu kabesa es purguntas: ‘Si algun parti di ña sangi na disviadu fora di ña kurpu, i sirkulason del na paradu pa algun tempu, sera ki ña konsiensia na pirmitin nkara ki sangi ku disviadu suma ña sangi inda ku ka pirsisa di darmadu “na con”? (Ripitison di Lei 12:23, 24) Sera ki ña konsiensia trenadu pa Biblia na fika nkomodadu si duranti tratamentu mediku algun parti di ña sangi tiradu, modifikadu, dipus i tornadu mas na ña kurpu? Sera ki N sibi kuma si N nega tudu tratamentu mediku ku nvolvi usa ña propi sangi, signifika kuma N ka na seta pa ña sangi tiradu pa fasi analis, N ka na seta tratamentu comadu hemodiálise, o seta usu di makina korson-pulmon?

Tabela na paẑina 216

Kada kriston na toma si disison aserka di kuma ku si sangi propi na usadu duranti tratamentu mediku. Es ta aplika tambi ora ki na fasidu analis di sangi ku tratamentu mudernu ku nvolvi tira un bokadiñu di sangi na algin, talves modifikal di algun manera, dipus tornal mas na kurpu.

PURGUNTAS KU BU PUDI FASI DUTUR

Si bu sta pa fasi un operason o un tratamentu ku pudi nvolvi usa mesiñu ku fasidu apartir di sangi, jubi diritu si kontra bu tene dukumentus legal i se sta ben prenŝidu, suma pur izemplu karton di sangi (DPA) ku fasidu pa proteẑiu di transfuson di sangi. Alen des, bu pudi tambi fasi bu mediku es purguntas:

  • Sera ki tudu medikus ku sta nvolvidu na ña tratamentu sibi kuma, suma Tustumuñas di Jeova, N ka misti nin un koldadi transfuson di sangi (sangi total, glóbulos vermelhos, glóbulos brancos, plaquetas ku plasma) i ka mporta kal ki situason?

  • Si N reseitadu un mesiñu ku tene partis mas pikininu di sangi, ke ki i kumpudu kel? Kal ki kuantidadi di es mesiñu ku na usadu, i di kal manera ki na usadu?

  • Si ña konsiensia pirmitin seta partis mas pikininu di sangi, kal ki pirigus ku pudi ten? Kal utru tratamentus ku ten?

Antis di bu toma kualker disison, fasi orason bu konta Jeova bu preokupason. I promiti da jiresa ki pirsis pa tudu kilis ku tene fe i ku kontinua “pidi” jiresa. — Tiagu 1:5, 6.

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin