LISON 39
Kuma ku Deus ta nkara sangi
Sangi i importanti. Sin el ningin ka pudi vivi. Suma Kriadur, Deus tene diritu di konta kuma ku sangi dibi di usadu. Ke ki i fala aserka di sangi? No pudi kumel o fasi transfuson? I kuma ku no pudi toma bon disison nes asuntu?
1. Kuma ku Jeova ta nkara sangi?
Na tempus bibliku, Jeova fala si servus: “Vida di kada kriatura i si sangi.” (Sirmonias 17:14) Pa Jeova sangi signifika vida. Suma vida i sagradu, i prenda di Deus, sangi tambi i sagradu.
2. Kal manera di usa sangi ku Deus tuji?
Antis di kongregason kriston formadu, Jeova da lei pa si servus ka kume sangi. (Lei Kumsada 9:4 ku Sirmonias 17:10.) Oca ku kongregason kriston formadu Jeova ripiti ki lei, korpu guvernanti da es instruson pa kristons: “Ka bo kume . . . sangi”. — Lei Atus 15:28, 29.
Ke ku signifika ka kume o ivita sangi? Si mediku falau pa bu ivita alkol, bu ka na bibil. Ma sera ki bu na kume kumida ku purparadu ku biñu o sera ki bu na nẑetal na bu veia? Klaru ki nau. Di mesmu manera, lei di Deus di ka kume sangi signifika no ka dibi di bibi sangi o kume karni di limaria ku ka sangradu. Nin no ka dibi di kume kualker kumida ku purparadu ku sangi.
Ke gora di usa sangi na tratamentu? Alguns tratamentu ta viola lei di Deus di manera klaru. Es nklui transfuson di sangi kompletu o kualker un di si partis prinsipal, ku sedu globulus burmeju, globulus branku, plaketas ku plasma. Utrus tratamentu di saudi pudi ka mostra di manera klaru si i na viola lei di Deus. Pur izemplu, alguns tratamentu mediku ta usa kusas pikininu ku ta tiradu di partis prinsipal di sangi. Utrus tratamentu ta nvolvi usa sangi di propi algin. Kada kin dibi di disidi kal tratamentu ki na kuji.a — Gálatas 6:5.
APRINDI MAS
Jubi kuma ku bu pudi disidi kal tratamentu di saudi ku bu na seta.
3. Toma disisons di saudi ku na kontenta Jeova
Kuma ku bu pudi toma disison di saudi aserka di sangi ku na kontenta Deus? Mostra VIDEO, dipus bo kombersa di importansia di sigi ke ku faladu li:
Ora pa pidi jiresa. — Tiagu 1:5.
Piskisa prinsipius na Biblia i kuma ku bu pudi aplika elis. — Ditus 13:16.
Tenta diskubri kal tratamentus ku sta dispunivel nunde ku bu mora.
Buska sibi kal tratamentu ku bu ka na seta.
Sertifika di kuma bu disison na disau ku konsiensia limpu. — Atus 24:16.b
Rikuñisi di kuma ningin, nin bu omi o minjer, nin ansion, nin kin ku na studa Biblia ku bo, ka dibi di kontau kal disison ku bu na toma na asuntu di konsiensia. — Romanus 14:12.
Skirbi ke ku bu disidi pa utrus pudi sibi.
4. Tustumuñas di Jeova ta buska minjor tratamentu di saudi
I pusivel sigi lei di Deus aserka di sangi i risibi bon tratamentu di saudi sin sangi. Mostra VIDEO.
Lei Titu 3:2, dipus bo kombersa aserka des purgunta:
Ke ku manda no dibi di mostra sempri rispitu i sedu mansu ora ku no na papia ku medikus?
No ka dibi di seta |
Kada kriston ta disidi |
---|---|
A. Plasma |
Partisiñu di plasma |
B. Globulus branku |
Partisiñu di globulus branku |
C. Plaketas |
Partisiñu di plaketas |
D. Globulus burmeju |
Partisiñu di globulus burmeju |
5. Ora ki nvolvi partis mas pikininu di sangi
Sangi tene kuatru partis prinsipal — globulus burmeju, globulus branku, plaketas ku plasma. Es parti tene partis mas pikininu ku ta comadu fraksons di sangi.c Alguns partis mas pikininu ta usadu na medisina pa juda na luta kontra duensa o juda para sangramentu.
Ora ki na trata ja di partis mas pikininu di sangi, kada kriston dibi di toma si propi disison basiadu na si konsiensia trenadu pa Biblia. Alguns pudi disidi nega tratamentu mediku ku na nvolvi partis mas pikininu di sangi. Pa utrus, se konsiensia ta pirmiti elis seta partis mas pikininu di sangi.
Ora ku bu na toma disisons, pensa nes purgunta:
Kuma ku N pudi splika mediku pabia ku N disidi nega o seta usu di sertus partis mas pikininu di sangi?
ALGIN PUDI PUNTA: “Sera ki i mal seta transfuson di sangi?”
Ke ku bu pensa?
RUSUMU
Jeova misti pa no ivita mau usu di sangi.
Rekapitulason
Pabia ku sangi i sagradu pa Jeova?
Kuma ku no sibi kuma lei di Deus aserka di ka kume sangi ta aplika pa transfuson di sangi?
Kuma ku bu pudi toma bon disison aserka di tratamentu di saudi ku ta nvolvi sangi?
TENE MAS INFORMASON
Ke ku bu dibi di pensa nel antis di bu disidi si bu na seta un tratamentu ku na nvolvi usu di bu propi sangi?
“Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” (Sintinela di 15 di otubru di 2000)
Ke ku bu dibi di pensa nel ora ku bu na disidi si bu na seta partis mas pikininu di sangi?
“Purguntas di kilis ku ta lei no publikasons” (Sintinela di 15 di juñu di 2004)
Aprindi kuma ku ansions ku ta sirbi na Kumison di Ligason ku Ospital ta juda ermons ku irmas.
b Jubi pontu 5: “Ora ki nvolvi partis mas pikininu di sangi” ku Nota 3: “Tratamentu mediku ku ta nvolvi sangi.”
c Alguns medikus ta oja kuatru partis di sangi suma partis mas pikininu. Pa kila, bu pirsisa di splika bu disison pesual, di ka seta transfuson kompletu di sangi o globulus burmeju, globulus branku, plaketas o plasma.