BIBLIOTEKA NA INTERNET di Watchtower
BIBLIOTEKA NA INTERNET
di Watchtower
Kriol di Gine-Bisau
N̈, n̈, Ŝ, ŝ, Ẑ, ẑ
  • N̈
  • n̈
  • BIBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w23 Setembru pp. 14-19
  • Ora ku bu sedu mansu, bu ta sedu un algin forti

I ka ten ni un video dispunivel nes parti ku bu kalka.

Diskulpa, i ten un eru oca ku bu na tenta yabri video.

  • Ora ku bu sedu mansu, bu ta sedu un algin forti
  • Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
  • Subtitulus
  • KUMA KU NO PUDI SEDU MANSU
  • KUMA KU NTINDIMENTU PUDI JUDANU SEDU MANSU
  • PURPARA NA FAMILIA
Sintinela ta Fala di Renu di Jeova (Sintinela di Studu) — 2023
w23 Setembru pp. 14-19

STUDU 39

Ora ku bu sedu mansu, bu ta sedu un algin forti

“Servu di Siñor ka dibi di jusia, ma pa i sedu bon ku tudu jinti”. — 2 TIM 2:24.

KANTIKU 120 Sejamos Humildes Como Jesus

KE KU NO NA BIN FALA DELa

1. Ke ke pudi puntanu na kau di tarbaju o na skola?

KUMA ku bu ta sinti ora ku bu kolega di tarbaju o di skola, puntau aserka di ke ku bu fia nel? Sera ki bu ta tene medu? Maioria di nos ta tene medu. Ma es tipu di purgunta pudi judanu ntindi ke ku algin ta pensa o fia nel. Asin i ta danu oportunidadi pa no kontal bon noba. Utrora, algin pudi fasi purgunta pabia i misti diskuti ku nos. Es ka dibi di surprendinu. Pabia manga di bias, e ta obi mau informasons aserka di ke ku no fia nel. (At 28:22) Alen di kila, no sta na vivi na “fin de tempu”, nunde ku manga di jintis sedu “di korson risu” i te mesmu “salvás”. — 2 Tim 3:​1, 3.

2. Pabia ku no misti sedu mansu?

2 Bu pudi punta bu kabesa: ‘Kuma ku N pudi mostra bondadi ku rispitu, ora ku un algin misti diskuti ku mi, aserka di ke ku N fia nel?’ Ke ku pudi judau, i ora ku bu sedu mansu. Un algin mansu ta konsigi fika kalmu ora ku utrus provokal o ora ki ka sibi kuma ki na ruspundi. (Dit 16:32) Ma, i ka tudu ora ki fasil sedu mansu. Kuma ku bu pudi sedu mansu? Kuma ku bu pudi ruspundi di manera mansu, ora ku algin misti diskuti ku bo aserka di ke ku bu fia nel? Si bu sedu pape o mame, kuma ku bu pudi juda bu fijus aprindi kuma ke pudi difindi se fe di un manera mansu? No jubi.

KUMA KU NO PUDI SEDU MANSU

3. Pabia ku no pudi fala di kuma jintis mansu i ka jintis fraku, ma i jintis forti? (2 Timótiu 2:​24, 25)

3 Jintis mansu i ka jintis fraku, ma i jintis forti. I pirsis forsa pa manti kalmu, ora ku no na pasa un situason difisil. Mansesa fasi parti di ‘frutu di spiritu.’ (Gal 5:​22, 23) Palabra gregu ku traduzidu pa “mansesa”, utrora i ta usadu pa fala di un kabalu ku tiradu di matu i kriadu na kasa. Imaẑina un kabalu di matu ku gosi sedu mansu. Gosi kabalu mansu, ma i kontinua tene forsa. Suma pekaduris, kuma ku no pudi sedu mansu i na mesmu tempu sedu forti? No ka pudi fasil ku no propi forsa. No pirsisa di ora pa pidi spiritu di Deus, pidil pa i judanu tene es manera di sedu bonitu. I ten manga di jintis ku konsigi sedu mansu. Manga di no ermons ku irmas mostra sedu mansu, oca ku utrus na tenta diskuti ku elis. Es juda pa utrus oja Tustumuñas di Jeova di un bon manera. (Lei 2 Timótiu 2:​24, 25.) Kuma ku bu pudi sedu mansu i mostra sedu forti?

4. Ke ku no pudi aprindi di mansesa di Isaki?

4 Biblia tene manga di isemplus ku mostra balur di sedu mansu. Jubi isemplu di Isaki. Oca ki moraba na Jerar, tiritoriu di filisteus, si viziñus nveẑosu tapa fontis ku servus di si pape kobaba. En ves di Isaki gera pa kontinua ku si fontis, i munda ku si familia lunju di ki kau, i koba utrus fontis. (Kum 26:​12-18) Ma, filisteus fala di kuma, yagu nes fontis ki kumsa koba, i di selis tambi. Mesmu asin, Isaki buska pas. (Kum 26:​19-25) Ke ku judal kontinua sedu mansu, mesmu oca ku utrus disidi ranjal purblema? Sin duvida i jubi isemplu di si pape ku mame. I aprindi ciu kuma ku Abraon buska pas i kuma ku Sara mostra “spiritu mansu, ketu”. — 1 Ped 3:​4-6; Kum 21:​22-34.

5. Kal isemplu ku ta mostra di kuma papes kriston pudi nsina se fijus balur di sedu mansu?

5 Papes, bo pudi tambi tene sertesa di kuma, bo pudi nsina bo fijus kal ki balur di sedu mansu. Jubi isemplu di Maxence ku tene 17 anu. Na skola i na pregason, i dibi di lidaba ku jintis ku ta paña raiba. Ku pasensa, si papes judal sedu mansu. E fala sin: “Gosi Maxence ntindi di kuma, i fasil reaẑi ku raiba, ma algin ku na bardadi sedu forti ta kontrola si kabesa.” Filismenti, Maxence aprindi sedu mansu.

6. Kuma ku orason pudi judanu minjoria no manera di mostra mansesa?

6 Ke ku no pudi fasi ora ku utrus provokanu, suma pur isemplu ora ku un algin fala mal kontra nomi di no Deus o kontra Biblia? No dibi di pidi Jeova si spiritu ku si jiresa pa no pudi ruspundi di manera mansu. Ke gora si no bin nota di kuma, no ka ruspundi suma manera ku no dibi di ruspundiba? No pudi ora mas aserka des asuntu, i pensa na kuma ku no pudi ruspundi diritu utru bias. Dipus, Jeova na danu si spiritu, asin no na pudi kontrola no raiba i mostra mansesa.

7. Kuma ku nkorna testus di Biblia pudi judanu kontrola no palabras ku no reason? (Ditus 15:​1, 18)

7 Alguns testus di Biblia pudi judanu kontrola no palabras ora ki difisil pa no papia ku kalma. Spiritu di Deus pudi judanu lembra des testus. (Jon 14:26) Pur isemplu, prinsipius ku sta na livru di Ditus pudi judanu sedu mansu. (Lei Ditus 15:​1, 18.) Es livru di Biblia mostra tambi importansia di no manti kalmu na situasons komplikadu. — Ditus 10:19; 17:27; 21:23; 25:15.

KUMA KU NTINDIMENTU PUDI JUDANU SEDU MANSU

8. Ke ku manda no dibi di pensa na ke ku leba algin na disafia ke ku no fia nel?

8 Tene ntindimentu pudi tambi judanu. (Dit 19:11) Un algin ku tene ntindimentu ta kontrola si kabesa ora ku utrus disafia ke ki fia nel. Manga di bias ora ku utrus fasinu purguntas, e ka ta kontanu pabia ke fasinu ki purguntas. Pa kila, antis di ruspundi, no dibi di rikuñisi di kuma, no pudi ka sibi ke ku pui un algin fasinu purgunta. — Dit 16:23.

9. Kuma ku Jidion mostra ntindimentu ku mansesa na manera ki ruspundi omis di Efrain?

9 Jubi kuma ku Jidion ruspundi omis di Efrain. E puntal ku raiba ke ku manda i ka konta elis sedu pa e junta kel pa e geria kontra inimigus di Israel. Ma, ke ku leba elis reaẑi ku raiba? Di kualker manera, Jidion mostra ntindimentu. I tenta ntindi ke ku pui e paña raiba. I ruspundi di manera mansu. Kal ku sedu rusultadu? “Oca ki fala ki palabra, raiba ke tenba pa el i kaba.” — Ŝef 8:​1-3.

10. Ke ku na judanu sibi kuma di ruspundi kilis ku fasi purgunta aserka di ke ku no fia nel? (1 Pedru 3:15)

10 Talves no kolega di tarbaju o di skola pudi puntanu pabia ku no ta sigi normas di Biblia. No na fasi no minjor pa difindi ke ku no fia nel i na mesmu tempu, rispita opinion di no kolega. (Lei 1 Pedru 3:15.) Pa kila, en ves di pensa di kuma si purgunta i pa kritikau, pensa na kuma ku si purgunta pudi judau sibi ke ku ta preokupal. I ka mporta kal motivu ku pui un algin fasinu purgunta, no dibi di ruspundil ku rispitu i ku bondadi. No resposta pudi pul pa i pensa mas na si opinion. Mesmu si sedu duru o i gozanu, no objetivu dibi di sedu ruspundi ku bondadi. — Rom 12:17.

Un irma sinta na mesa i si kolega di tarbaju sta na patil bulu di aniversariu. Kilis ku sta na utru skritoriu sta na festa e na kume e na bibi.

Ora ku no pensa purmeru na motivu ku pui un algin misti kumbidanu pa un festa di aniversariu no na pudi ruspundi di minjor manera. (Jubi paragrafu 11 ku 12)

11-12. (a) Ke ku no pirsisa di pensa nel, antis di ruspundi un purgunta difisil? (Jubi tambi foto.) (b) Bu pudi da un isemplu di kuma kes pudi leba pa un bon kombersa.

11 Pur isemplu, si bu kolega di tarbaju puntau pabia ku bu ka ta selebra aniversariu, punta bu kabesa: Sera ki i misti sibi si no ka ta pirmitidu pasa un bon mumentu? O sera ki i pensa di kuma manera ku no ka ta selebra aniversariu, i na dana bon ambienti entri kolegas di tarbaju? Purmeru, no pudi ngaba no kolega di tarbaju pa manera ki ta preokupa ku utrus i garantil di kuma, anos tambi no misti tene un bon ambienti na kau di tarbaju. Kila pudi danu oportunidadi di kumsa un bon kombersa aserka di ke ku Biblia mostra na asuntu di aniversarius.

12 No pudi fasi mesmu kusa ora ku un algin fasinu purgunta difisil. Un kolega di skola pudi fala di kuma, Tustumuñas di Jeova dibi di muda manera ke ta oja vida omoseksual. Sera ki i pabia i ka ntindi diritu ke ku Tustumuñas di Jeova ta fia nel? O sera ki i pabia i tene un amigu o un familia ki omoseksual? Sera ki i pensa di kuma no odia jintis ku sedu omoseksual? No pirsisa di garantil di kuma no ta preokupa ku tudu jintis i no rispita diritu ku kada kin tene di leba si vida.b (1 Ped 2:17) Dipus, no pudi mostral ke ku Biblia fala i kuma ku sigil pudi judanu tene un vida filis.

13. Kuma ku bu pudi juda un algin ku ta fala di kuma i tulesa fia na Deus?

13 Ora ku no kontra ku un algin ku tene opinion forti kontra nos, no ka dibi bi pensa logu di kuma no sibi ke ki ta fia nel. (Titu 3:2) Pur isemplu, si bu kolega di skola fala di kuma i tulesa fia na Deus. Sera ki bu dibi di pensa di kuma i fia ciu na evuluson i sibi manga di kusas aserka del? Na bardadi, i pudi sta so na ripiti kusas ki obi. En ves di kumsa papia aserka di evuluson, bu pudi papia di un kusa, ku na pui pa bu kolega di skola pensa nel dipus. Talves bu pudi mandal informason aserka di kusas ku Deus kumpu ku sta na jw.org. I pudi bin sta dispostu pa papia di un artigu o di un video ki oja la. Ora ku no ruspundi ku rispitu, kila pudi judal pa i misti aprindi mas aserka di ke ku Biblia fala.

14. Kuma ku Niall usa diritu no site pa juda si kolega di turma vensi un ideia eradu ku jintis ta tene aserka di Tustumuñas di Jeova?

14 Un joven comadu Niall usa diritu no site pa vensi ideias eradu ku jintis ta tene aserka di Tustumuñas di Jeova. I fala sin: “Ña kolega di skola ta fala sempri di kuma N ka ta fia na siensia, pabia N fia na un livru ŝeiu di storia en ves di N fia na bardadi .” Oca si kolega ka disa Niall pa i splika ke ki fia nel, i mostral no site jw.org na parti “A Ciência e a Bíblia.” Dipus, Niall nota di kuma si kolega lei informason. I sta mas avontadi pa papia aserka di kuma ku vida kumsa. Bu pudi tambi tene mesmu rusultadu.

PURPARA NA FAMILIA

15. Kuma ku papes pudi juda se fijus ruspundi ku mansesa, ora ku se kolegas di skola fasi elis purguntas aserka di ke ke fia nel?

15 Papes pudi nsina se fijus diritu kuma ke pudi ruspundi ku mansesa, ora ke fasidu purguntas aserka di kusas ke fia nel. (Tiagu 3:13) Alguns papes ta fasi nsaiu duranti adorason na familia. E ta papia di asuntus ku se fijus pudi nfrenta na skola i e ta mostra elis na pratika kuma ke pudi ruspundi. Tambi e ta nsina se fijus kuma ke pudi papia ku mansesa, di un manera ku na pui pa utrus fika ben. — Jubi kuadru “Nsaius pudi juda bu familia.”

Un joven sta na ruspundi si pape oca ke na nsaia na adorason na familia.

Nsaius pudi juda bu familia

Manga di familias oja di kuma i importanti, na adorason na familia, papia di asuntus ku pudi lantanda diskutison na skola o na kau di tarbaju. (Dit 9:9) Pur isemplu, jubi kuma ku bu na ruspundiba si algin fala:c

  • “So jintis ku ka tene skola ku ta fia na Deus.”

  • “Evuluson i bardadi.”

  • “Si tudu kusas kumpudu, kin gora ku kumpu kin ku kumpu ki kusas?”

  • “Tustumuñas di Jeova odia jintis omoseksual.”

  • “Pabia ku Tustumuñas di Jeova ta obriga jintis muda di riliẑion?”

  • “Bo muda Biblia pa i konkorda ku ke ku bo ta fia nel.”

16-17. Kuma ku nsaius pudi juda jovens?

16 Nsaius pudi juda jovens konvensi se kabesa i splika utrus pabia ke fia na un kusa. Parti “Jovens Ta Punta” na jw.org tene atividadis pa jovens. Es partis fasidu pa juda jovens sta konvensidu di ke ke fia nel i purpara ke ke na ruspundi ku se propi palabras. Ora ku no studa es partis na familia, anos tudu no ta aprindi kuma ku no pudi difindi no fe di manera mansu i ku na pui utrus kontenti.

17 Un joven comadu Matthew splika kuma kes nsaius judal. Na se adorason na familia, Matthew ku si papes sempri ta fasi piskisa di asuntus ke pudi bin papia del na skola. I fala sin: “No ta pensa na purguntas ku pudi fasidu i no ta nsaia kuma ku no pudi ruspundi elis basiadu na piskisa ku no fasi. Ora ku N ntindi diritu pabia ku N fia na un kusa, N ta tene mas konfiansa i ta sedu mas fasil pa N sedu mansu ora ku N na lida ku utrus.”

18. Kolosensis 4:6 mostra balur di fasi ke?

18 Mesmu si no splika kusas di manera klaru, i ka tudu jintis ku na misti seta ke ku no fala. Ma, si no papia ku rispitu i di manera mansu, kila pudi juda. (Lei Kolosensis 4:6.) Papia ku un algin pudi komparadu ku fercal bola. No pudi fercal bola diritu o fercal ku forsa. Ora ku no fercal diritu, utru jugadur na mas pudi pañal i kontinua juga. Di mesmu manera, si no papia ku rispitu i di manera mansu, jintis na mas sta dispostu pa sukuta i kontinua kombersa. Na bardadi, si un algin misti so diskuti o gozanu, no ka obrigadu kontinua kombersa. (Dit 26:4) Ma, maioria di jintis ka sedu sin. Manga delis pudi sukuta.

19. Ke ku dibi di lebanu pa no sedu mansu ora ku no na difindi ke ku no fia nel?

19 Na bardadi, no ta ngaña ciu ora ku no aprindi sedu mansu. Ora Jeova pa tene forsa ku bu pirsisa del pa kontinua mansu, ora ku bu na ruspundi purgunta ku ta lantanda diskutison o ora ku utrus kritikau. Lembra di kuma, si bu sedu mansu, bu pudi fasi pa ka diferensa di opinion torna na diskutison. Tambi, ora ku bu ruspundi di manera mansu i ku rispitu, i pudi leba kilis ku na sukutau muda manera ke ta ojanu i manera ke ta oja bardadis di Biblia. Sta “sempri pruntu pa ruspundi” aserka di ke ku bu fia nel, i “fasil ku mansesa ku rispitu”. (1 Ped 3:15) Disa pa mansesa pui pa bu sedu algin forti!

KUMA KU BU NA RUSPUNDIBA?

  • Kuma ku no pudi sedu mansu?

  • Kuma ku ntindimentu pudi judanu ruspundi di manera mansu?

  • Kuma ku papes pudi purpara se fijus pa difindi se fe ku mansensa?

KANTIKU 88 Os Teus Caminhos Quero Entender

a Es studu na danu alguns ideias di kuma ku no pudi difindi ke ku no fia nel, di un manera mansu ora ku utrus provokanu o disafianu.

b Pa tene ideias pratiku, jubi artigu “O que a Bíblia diz sobre o homossexualismo?” na No Korda! N.° 4 di 2016.

c Bu pudi oja ideias ku na judau na jw.org na serie di artigus “Jovens Ta Punta” ku “Perguntas Frequentes sobre as Testemunhas de Jeová.”

    Publikasons na Kriol di Gine-Bisau (2000-2025)
    Sai
    Entra
    • Kriol di Gine-Bisau
    • Manda pa utru algin
    • Preferensias
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Termus di Usu
    • Pulitika di Privasidadi
    • Normas di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra
    Manda pa utru algin