Leejkunaj tapuyninku
Proverbios 30:18, 19 versiculosta qhelqaj, ¿ima niytá munasharqa “uj runa uj sipaswan kasqantapis” mana entiendeyta atinichu nisqanwan?
Ashkha runas, Bibliata estudiajkunapis tapukunku imachus chay nisqan niyta munasqanta. Diospa Palabran Bibliapi chay versículos nin: “Kinsa imastaqa mana entiendeyta atinichu, [chayri kinsa imas manchayta tʼukuchiwan, sutʼinchaynin] tawa imasta nipuni entiendenichu: Cielopi phawaj aguilaj ñanninta, chhankapi qhatatakoj katarej ñanninta, mar yakupi purej barcoj ñanninta, uj runa uj sipaswan kasqantapis”, nispa (Pro. 30:18, 19).
¿Imaynatataj ñaupajta “uj runa uj sipaswan kasqantapis” nisqanta entiendej kanchej? Yuyaj kanchej mana allin kajta ruwasqanmanta parlashasqanta. ¿Imarayku? Ñaupaj versiculospi, qhepan versiculospiwan imatachus nisqanrayku. Ñaupaj versiculospi parlan mana allin imasmanta. Chay imasqa ni imawan sajsayta atinkuchu, nitaj “chaylla kachun” niyta atinkuchu (Pro. 30:15, 16). 20 versiculotaj parlan “wajwan puriykoj” warmimanta. Paytaj nin: “Mana ima juchatapis ruwanichu”, nispa. Chay versiculosrayku yuyaj kanchej ni pejpa yachanallanta ruwakusqan imasmanta parlashasqanta. Imaynatachus aguilaj ñanninta, katarej ñanninta, barcoj ñannintapis mana yachanchejchu, ajinallatataj chay runaj ruwasqanpis mana yachakusqanta. Chayrayku chay versiculopi “uj runa uj sipaswan kasqantapis” nisqanta, ¿imaynatá entiendej kanchej? Yuyaj kanchej chay runaqa mana juchayoj sipasta mana reparanallanta engañasqanta, paywan puñuykunanpaj.
Chaywanpis ashkha imasrayku nisunman chay versiculosqa allin imasmanta parlashasqanta. Chay versiculosta qhelqajqa parlasharqa imaschus mayta tʼukuchisqanmanta chayri mana entiendey atina kasqanmanta.
Hebreopi ñaupa qhelqasqasqa Proverbios 30:18 versículo allin imasmantapuni parlashasqanta entiendechin. Bibliamanta sutʼinchaj diccionario nisqanman jina, chay versiculopi “mana entiendeyta atinichu” nisqanqa, “niyta munanman manchay tʼukunapuni kasqanta, mana entiendey atinapunitaj kasqanta” (Theological Lexicon of the Old Testament, de Ernst Jenni y Claus Westermann).
Estados Unidospi Harvard Universidadmanta Crawford Howell Toy profesorpis, nillarqataj chay versiculosqa allin imasmanta parlashasqanta. Pay nisqanman jina chay versiculosta qhelqajqa nisharqa imaschus manchaytapuni tʼukuchisqanta.
Chayrayku nisunman Proverbios 30:18, 19 versiculosqa mana entiendey atina imasmanta, machay tʼukuna imasmanta parlashasqanta. Chay versiculosta qhelqaj jinallataj, noqanchejpis tʼukunchej imaynatachus águilas patata phawasqankumanta, imaynatachus kataris mana chakiyojlla chhanka patasta ratitu purisqankumanta, imaynatachus manchay llasa jatuchej barcos marninta purisqankumanta, imaynatachus uj jovenwan, uj sipaswanpis enamorakusqankumanta, kusisqataj kausakusqankumanta.