INTERNETPI BIBLIOTECA Watchtower
INTERNETPI BIBLIOTECA
Watchtower
Quechua (Bolivia)
  • BIBLIA
  • PUBLICACIONES
  • REUNIONES
  • w15 1/12 págs. 12-14
  • Apóstol Pedro, ¿ñaupaj kaj papachu karqa?

Kay videoqa mana kanchu.

Perdonariwayku, ima problemachá kan.

  • Apóstol Pedro, ¿ñaupaj kaj papachu karqa?
  • Torremanta Qhawaj Jehová Diospa Reinonmanta willashan 2015
  • Subtítulos
  • Kaykunapiwan tiyan
  • “KAY CHHANKA PATAPITAJ IGLESIAYTA SAYARICHISAJ”
  • “QANQA PEDRO KANKI...”
  • ¿PEDROJ CUENTANMANTACHU PAPA?
  • Jesusman chiqa sunqullapuni karqa
    Torremanta Qhawaq Jehová Diospa Reinonmanta willachkan 2010
  • Perdonayta yachakorqa
    Creeyninkumanta yachakunachej
  • Jesusman cheqa sonqollapuni karqa
    Creeyninkumanta yachakunachej
  • Perdonayta yachakurqa
    Torremanta Qhawaq Jehová Diospa Reinonmanta willachkan 2010
Torremanta Qhawaj Jehová Diospa Reinonmanta willashan 2015
w15 1/12 págs. 12-14
Apóstol Pedro Jesuswan parlashan

Apóstol Pedro, ¿ñaupaj kaj papachu karqa?

“Cardenal Jorge Mario Bergoglio S.J. papa kananpaj ajllasqa, payqa apóstol Pedroj cuentanmanta 265 kaj papaña.” (VATICAN INFORMATION SERVICE, CIUDAD DEL VATICANO, 13 DE MARZO DE 2013)

“Romamanta obispo nisqaqa Iglesia Catolicamanta kuraj kaj, San Pedroj cargonta japʼisqanrayku, chaytataj Jesucristomanta japʼerqa.” (LA PRIMAUTÉ DE L’ÉVEQUE DE ROME DANS LES TROIS PREMIERS SIÈCLES [LA PRIMACÍA DEL OBISPO DE ROMA EN LOS PRIMEROS TRES SIGLOS], DE VINCENT ERMONI, 1903)

“Pillapis [...] Romamanta Papa nisqa mana Pedroj cargonta japʼisqantachu nejtenqa, wijchʼusqa kanan tiyan.” (PRIMER CONCILIO VATICANO, 18 DE JULIO DE 1870)

ASHKHA catolicosqa, 1870 watapi Concilio Vaticano nisqa tantakuypi imatachus nisqanku, uj sumaj yachachiy kasqanta yuyanku. Chaywanpis, ¿chaytachu Biblia yachachin? ¿Papa Francisco apóstol Pedroj cuentanmantachu? Pedro, ¿ñaupaj kaj papachu karqa?

“KAY CHHANKA PATAPITAJ IGLESIAYTA SAYARICHISAJ”

Kay 1870 watapi Concilio Vaticano nisqa leyta jina orqhosqanqa, Mateo 16:16-19 chantá Juan 21:15-17 versiculospi paykuna entiendesqankuman jina karqa. Jesuswan Pedrowan parlarisqankumanta chay versiculospi chantá waj versiculospi parlashan. Chaykunapitaj rikuchin apóstol Pedro cristiana qotuchakuy qallarishajtin mayta yanapakusqanta. Chantapis Jesusqa Pedromanta nerqa kausayninpi chhanka jina kananta (Juan 1:42). Jinapis, ¿Jesús apóstol Pedroman aswan sumaj cargotachu qorqa?

Mateo 16:17, 18 versiculospi Jesús kayta nerqa: “Qanqa Pedro kanki, kay chhanka patapitaj Iglesiayta sayarichisaj. Ukhu pachaj atiynimpis mana Iglesiaytaqa atipanqachu”, nispa.a Jesús ‘iglesianpa’ cimienton jina, ¿Pedro kanantachu nisharqa? ¿Jesucristoj yachachisqasninmanta Pedrochu aswan kuraj kanman karqa? ¿Imatá apóstoles yuyarqanku chayta uyarispa? Chaywanpis Mateo, Marcos, Lucas, Juan librospi rikuchin, chaymanta aswan qhepaman apostolesqa sapa kuti pichus aswan kuraj kasqanmanta siminakusqankuta (Mateo 20:20-27; Marcos 9:33-35; Lucas 22:24-26). Jesucristo Pedroman uj sumaj cargota qonman karqa chayqa, nichá apostolesqa pichus aswan kuraj kasqanmanta siminakunkumanchu karqa.

¿Imatá apóstol Pedro, Jesús nisqanmanta entienderqa? Pedroqa judío kasqanrayku ‘rumimanta’ chantá ‘esquinayoj rumimanta’ profeciasta allinta rejserqa (Isaías 8:13, 14; 28:16; Zacarías 3:9). Pedroqa waj cristianosman cartata qhelqasqanpi sutʼincharqa chay “rumi” Señor Jesucristo kasqanta, pichus Mesías. Chantapis Pedroqa griego parlaypi petra palabrata oqharerqa Cristomanta parlananpaj. Jesuspis, Mateo 16:18 versiculopi chay palabrallatataj oqharerqa (1 Pedro 2:4-8).

Apóstol Pablopis Jesucristoj discipulonllataj karqa. ¿Creerqachu Pablo apóstol Pedroman aswan sumaj cargota Jesús qosqanta? Pabloqa yacharqa ñaupa tiempopi cristiana qotuchakuy qallarishajtin apóstol Pedro yanapakusqanta. Chantapis Pedromanta nerqa Iglesiapi ‘kurajkunamanta ujnin kasqanta’. Reparanchej jina, Pablopajqa mana ujllachu kuraj kaj karqa (Gálatas 2:9). Chantapis, Jesús apóstol Pedrota cristiana qotuchakuypi aswan kuraj kananpaj ajllanman karqa chayqa, nichá Pabloqa ninmanchu karqa waj cristianospis Pedrota iglesiamanta kuraj kajta jina qhawasqankuta.

Pabloqa uj kutipi Pedrota kʼamerqa wakillanta allinpaj qhawasqanrayku. Chantá jinata qhelqarqa: “Pedro jamojtin, uyampi niporqani. Paypa ruwasqasnin juchachanapaj jina kasharqa” (Gálatas 2:11-14). Pabloqa sutʼita yacharqa Jesuspa Iglesianpa cimientonqa mana Pedrochu kasqanta, nitaj waj runachu. Astawanpis Pabloqa yacharqa qotuchakuymanta cimiento jinaqa Jesucristo kasqanta. Pablopajqa ‘chay chhanka Cristo karqa’ (1 Corintios 3:9-11; 10:4).

“QANQA PEDRO KANKI...”

Chantá, ¿ima niyta munan “Qanqa Pedro kanki, kay chhanka patapitaj Iglesiayta sayarichisaj”? Bibliamanta uj versiculota entiendenapajqa, ñaupaj versiculosta chantá qhepan versiculosta ima leena. ¿Imamantataj Jesuswan Pedrowan parlasharqanku? Jesusqa yachachisqasninta tapusqa: “Pi kasqaytataj niwankichej?”, nispa. Pedrotaj chay rato kutichisqa: “Qanqa Cristo kanki, kawsaj Diospa Churin”, nispa. Jesustaj allinta kutichisqanta niytawan, chay “chhanka” patapi Iglesianta chayri qotuchakuyninta sayarichinanta nerqa. Chay chhankataj karqa Jesucristo, pipichus Pedro creerqa (Mateo 16:15-18).

¿Ima niyta munan “Qanqa Pedro kanki, kay chhanka patapitaj Iglesiayta sayarichisaj”?

Chayrayku “Iglesiata jatarichejkunaqa” qhelqarqanku Mateo 16:18 versiculopi chhankamanta parlasqanqa, Cristo kasqanta. Sutʼincharinapaj, Agustín de Hipona 400 watas chaynejpi qhelqarqa: “Señorqa nerqa: ‘Kay chhanka patapi Iglesiayta sayarichisaj’; imajtinchus Pedro nisqa: ‘Qanqa Cristo kanki, kausaj Diospa Churin’. Señortaj kutichisqa: ‘Nisqayki chhanka patapi Iglesiayta sayarichisaj’”. Agustinqa ashkha kutista nerqa “Cristo chhanka kasqanta”.

Agustín, waj runaspiwan yachachisqankoqa Iglesia Católica nisqapaj mana allinchu karqa. Chantapis Bibliamanta yachayniyoj runas kay tiempopi imatachus yachachisqankoqa, teólogo suizo Ulrich Luz nisqanman jina nillataj allinchu kanman Concilio Vaticano nisqapaj.

¿PEDROJ CUENTANMANTACHU PAPA?

Pedroqa “papa” sutimanta ni yachallarqapischu. Astawanpis 900 watakama mana romano kaj curas chay sutita churakoj kanku. Chantapis 1100 watas chaynejkamaqa ni pi “papa” sutiwan sutichasqarajchu karqa. Ñaupa tiempomanta cristianosqa mana creerqankuchu Jesús apóstol Pedrota tukuymanta aswan kuraj kananpaj ajllasqanta. Nillataj waj cuentanmanta chay cargota japʼinanta. Chayrayku Martin Hengel sutiyoj runa nerqa “ni maypi ninchu pillatapis papa sutichakunanta”.

Apóstol Pedroqa mana ñaupaj kaj papachu karqa. Nitaj wajkunapis cuentanmanta chay cargota japʼerqankuchu. Chantapis Iglesia Católica papata ajllasqanqa mana Biblia yachachisqanman jinachu. Imajtinchus Jesucristoqa pay kikillanpitaj iglesianta sayaricherqa (Efesios 2:20). Chayrayku sapa uj tapurikuna: “¿Cristoj iglesianta tariniñachu?”, nispa.

a Kay yachaqanapi versiculosqa Diosmanta Qhelqasqa Bibliamanta orqhosqa kashan.

Ñaupaj tantakuy Concilio Vaticano nisqa 1869-1870

Imaynatachus Papa suti rikhurisqan

  • 32 wata: Jesusqa nerqa iglesia paypi sayarichisqa kananta, nitaj Pedrotachu chaypaj ajllarqa.

  • 55-64: Apóstol Pablowan, Pedrowanqa cartasta qhelqasqankupi, Jesuslla cristiana qotuchakuypa cimienton kasqanta sutʼincharqanku.

  • 254-257: Esteban pichus Romapi obispo karqa, pay niyta qallarerqa tukuy obisposmanta aswan atiyniyoj kasqanta Pedroj cargonta jinallataj japʼisqanta yuyaspa. Chaywanpis, waj obispos Firmiliano de Cesarea jina, Cipriano de Cartago jinataj chay nisqanman churanakorqanku.

  • 296-304: Uj documentopi rikuchikorqa Romamanta obispota “papa” nispa sutichakusqanta.

  • 450 watas chaynejpi: León I, pichus Romamanta obispo karqa, Mateo 16:18 versiculopi nisqanta oqharerqa, pay tukuy obisposmanta aswan kuraj kasqanta rikuchinanpaj.

  • 501-600: Astawanña Roma obispota “papa” sutiwan rejsikorqa; mana romano kaj obispostaj paykunalla sutichakorqanku 801-900 watas chaynejkama.

  • 1075: Papa Gregorio VII nisqa nerqa “papa” suteqa romano obispollapaj kasqanta. Chantapis, unay tiempomanta qhelqaj runa nisqanman jinaqa, Gregorio VII nerqa Dictados del Papa nisqa documentopi, papasqa “Cristoj cuentanmanta kasqankuta”.

  • 1870: Concilio Vaticano nisqapi nikorqa “Roma Papa, Pedroj cargonta japʼisqanta, pichus apostolesmanta aswan ñaupajpi karqa, Jesucristoj sutinpi parlarqa, Iglesiamanta uma jinataj karqa”.

    Quechuapi publicaciones (2004-2025)
    Wisqʼanapaj
    Yaykunapaj
    • Quechua (Bolivia)
    • Wajman apachinapaj
    • Configuración
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Condiciones de uso
    • Política de privacidad
    • Configuración de privacidad
    • JW.ORG
    • Yaykunapaj
    Wajman apachinapaj