KʼUTUNEM 10
Ri kʼulanem: are jun sipanik uyaʼom ri Ajawaxel
«We oxibʼ uwach kabʼan che jun kolobʼ man xaq ta utʼoqopixik riʼ.» (ECLESIASTÉS 4:12.)
1, 2. a) Chiʼ kojbʼe pa jun kʼulanem, ¿jas kqachomaj, xuqujeʼ jasche? b) ¿Jas preguntas kqetaʼmaj na chirij pa wajun kʼutunem riʼ?
¿LA UTZ kawilo katbʼe pa jun kʼulanem? Kʼi winaq sibʼalaj utz kkilo, rumal che are jun nimaqʼij che kuya kikotemal. Ri kekʼuleʼik kkikoj e jeʼl jastaq, xuqujeʼ sibʼalaj kekikotik. Rukʼ kikotemal, kechoman chirij ri petinaq xuqujeʼ kkeyeʼj e utz jastaq.
2 Qas kqachʼobʼo, ri kʼulanem kʼo pa kʼäx. Rumal laʼ, pa neʼ chiʼ kojbʼe pa jun kʼulanem kqaj ri utzil chike ri kekʼuleʼik, tekʼuriʼ kqachomaj wariʼ: «¿La kuchʼij ri kikʼulanem xuqujeʼ la qas kkiriq kikotemal?». Kkiriqo we kkikubʼsaj kikʼuʼx chirij ri upixabʼ ri Ajawaxel xuqujeʼ we kkibʼan pa ri kikʼaslemal (chasikʼij uwach Proverbios 3:5, 6). We kkibʼan wariʼ kuya utzilal chike xuqujeʼ kresaj ta ri uloqʼoqʼenik ri Ajawaxel chike. Tekʼuriʼ, pa neʼ öj kʼulanik u öj kʼulan täj, rajawaxik kqil ri kubʼij ri Loqʼalaj Pixabʼ chirij waʼ kajibʼ jastaq riʼ: ¿Jas utz täq rumal rech kojkʼuleʼik? ¿Jas rajawaxik kqabʼano rech utz uchaʼik ri qakʼulaj kqabʼano? ¿Jas kqabʼano rech utz kel ri qakʼulanem? ¿Jas keʼutoʼ ri kʼulaj rech kkijach ta kibʼ xuqujeʼ kekikotik?
RI UTZ RUMAL RECH KOJKʼULEʼIK
3. ¿Jasche utz täj kojkʼuleʼik rumal jastaq che nim ta kibʼanik?
3 E kʼo jujun kkibʼij che ri kʼulanem are rajawaxik rech kqariq kikotemal xuqujeʼ kqariq ta ri qas kʼaslemal we kqariq ta ri qakʼulaj. Tekʼuriʼ, wariʼ ¡qastzij täj! Chojchoman chirij ri Jesús. Areʼ xkʼuleʼ täj, xuqujeʼ xubʼij che ri e kʼulan täj kiriqom jun sipanik xuqujeʼ xubʼij chike konojel ri kekunik che kekʼuleʼ täj utz ri kkibʼano (Mateo 19:11, 12). Ri apóstol Pablo xuqujeʼ xubʼij che utz we jun kkʼuleʼ täj (1 Corintios 7:32-38). Tekʼuriʼ, ri Pablo xuqujeʼ ri Jesús xkibʼij täj che wariʼ are rajawaxik; ri Loqʼalaj Pixabʼ kubʼij che chiʼ kbʼixik che utz ta ri kʼulanem wariʼ kʼo che kixoʼl ri «kitijonik ri itzel täq uxlabʼal» (1 Timoteo 4:1-3). Tekʼuriʼ, ri qas kkaj kkipatanej ri Jehová, rumal che e kʼulan täj kekunik kkibʼan kʼi jastaq. Rumal laʼ utz täj kojkʼuleʼik xaq xiw rumal jastaq che nim ta ubʼanik, jun chike are ri kkibʼij ri winaq chaqe.
4. ¿Jasche are utz che pa ri kʼulanem kekʼiysax wi ri akʼalabʼ?
4 ¿La kʼo jastaq che nim ubʼanik rumal che kojkʼuleʼik? Kʼolik. Ri kʼulanem are jun chik sipanik uyaʼom ri Ajawaxel che xuqujeʼ kuya utzilal xuqujeʼ kikotemal chaqe (chasikʼij uwach Génesis 2:18). Ri kʼulanem are utz rech keqakʼiysaj ri qalkʼwal, rumal che ri akʼalabʼ rajawaxik kekʼejeʼ kukʼ ri kitat kinan rech keloqʼoqʼexik, kkʼut kibʼe xuqujeʼ kyaʼ pixabʼ chike (Salmo 127:3; Efesios 6:1-4). Tekʼuriʼ kʼo chi jun rumal rech utz kojkʼuleʼik.
5, 6. a) Junam rukʼ ri kubʼij pa Eclesiastés 4:9-12, ¿jas utzil kuya jun utz achilanik? b) ¿Jas kubʼan che ri kʼulanem che kubʼan junam rukʼ jun kolobʼ rech oxibʼ kʼaʼm?
5 Chqilaʼ jasche xtzʼibʼax ri texto rech wajun kʼutunem riʼ: «Are kʼo na kipatan kiʼebʼ chuwach xa jun, are kʼo na ri kakechbʼej che ri kichak. We jun chke katzaqik ri jun chik kuyako. ¡Toqʼobʼ kʼu uwach ri katzaqik ri xaq utukiʼel kʼolik, man kʼo ta bʼaʼ jachin ta kawalijisanik! We kʼu ne kʼo kiʼebʼ junam keqʼoyik, kakimiqʼisalaʼ täq kibʼ riʼ [...]; jun kʼut ri xa utukiʼel, ¿jas ta ri kubʼano kumiqʼisaj ta ribʼ? Jun xa utukiʼel kabʼan kuʼinem che uchʼakik, we kʼu e kiʼebʼ kekuʼinik kakitoʼ kibʼ. Xuqujeʼ kʼut we oxibʼ uwach kabʼan che jun kolobʼ man xaq ta utʼoqopixik riʼ» (Eclesiastés 4:9-12).
6 Ri textos riʼ, are kchʼaw chirij ri achilanik. Tekʼuriʼ ¿la utz kkoj che ri kʼulanem? Utz, rumal che are jun utzalaj achilanik, xuqujeʼ kuya tobʼanik, kuya kubʼsal kʼuʼx chike ri kʼulaj junam rukʼ ri kubʼij ri texto. Tekʼuriʼ, rech kʼo uchoqʼabʼ ri achilanik chkixoʼl jun achi rukʼ jun ixoq, are rajawaxik kʼo chi jun winaq kukʼ. Rukʼ wariʼ kubʼan junam rukʼ jun kolobʼ che pachʼum rukʼ oxibʼ kʼaʼm, junam rukʼ kubʼij Eclesiastés, más kʼo na uchoqʼabʼ chuwach ri bʼanom rukʼ kebʼ kʼaʼm. ¿Jachin laʼ ri urox «kʼaʼm» che kuya uchoqʼabʼ ri kʼulanem? Areʼ ri Jehová. Chiʼ ri Jehová kukʼam bʼe pa ri kʼulanem xuqujeʼ chiʼ ri kʼulaj kkibʼano ri kraj areʼ, ri kʼulanem utz kelik.
7, 8. a) ¿Jas pixabʼ xuya Pablo chike ri cristianos che e kʼulan täj che kekun täj kkijikʼ kibʼ? b) ¿Jas kubʼij ri Loqʼalaj Pixabʼ chirij ri kʼulanem che sibʼalaj qastzij?
7 Xuqujeʼ, xaq xiw ri e kʼulanik kekunik keqʼoyiʼ junam. Xaq xiw ri e areʼ kkiriq qas kikotemal rukʼ wariʼ (Proverbios 5:18). Rumal laʼ, ri e kʼulan täj we kʼo chi kijunabʼ, wariʼ kubʼij, che qʼaxinaq chi ri kijunabʼ che sibʼalaj kʼo kirayinik. We kʼäx kkiriq che uqʼilik kibʼ xuqujeʼ weneʼ kubʼan chike che kʼäx täj keqaj pa mak, ri Pablo xubʼij wajun pixabʼ riʼ chike: «We kʼu man kekuʼinik kakiqʼil kibʼ, chekʼulanoq. Utz na we kekʼuliʼk chuwach ri kakikʼis kibʼ che rayinik» (1 Corintios 7:9; Santiago 1:15).
8 Ri kkaj kekʼuleʼik are utz qas kechoman chirij ri qastzij kkʼulmatajik. Ri Pablo xubʼij che «kakiriq na kʼäx pa ri kikʼaslemal» (1 Corintios 7:28). E areʼ kkiriq kʼäx che kkiriq ta ri e kʼulan täj. Rumal laʼ, we kʼo jun kuchomaj kkʼuleʼik, ¿jas rajawaxik kubʼano rech kʼo ta kʼi kʼäx kuriqo xuqujeʼ are kuriq kʼi utzilal? Jun chike are utz uchaʼik ri kʼulaj kbʼanik.
¿JAS KQABʼAN CHE UCHAʼIK RI QAKʼULAJ?
9, 10. a) ¿Jas kʼutbʼal xuya ri Pablo chirij ri kʼäx kqariqo we kʼo jun nim qachilanik kukʼ ri e kojonelabʼ täj? b) ¿Jas kkiriq ri keniman ta che ri kubʼij ri Loqʼalaj Pixabʼ xuqujeʼ kekʼuleʼ rukʼ jun che kojonel täj?
9 Ri Pablo xubʼij rumal ri uxlabʼixel jun pixabʼ che rajawaxik kkibʼan ri kkitzukuj kikʼulaj. Xubʼij wariʼ: «Mixbʼe bʼa junam je jas ri e kebʼ wakax rukʼ ri ma kʼo ta ri kikojonik» (2 Corintios 6:14, Nuevo Testamento, Diócesis de Quiché). Wariʼ are jun kʼutbʼal re ri kbʼan pa ri chak. Chiʼ kekoj kebʼ chikop chuxeʼ jun cheʼ rech kkichakuj ri ulew. We kʼo jun más nim o qas kʼo uchoqʼabʼ chuwach ri jun chik e kebʼ kkiriq kʼäx xuqujeʼ utz ta kkinaʼo. Je waʼ kbʼantajik rukʼ jun cristiano we kkʼuleʼ rukʼ jun che cristiano täj. Pa ri kikʼulanem kkiriq kʼäx, rumal che junam ta ri kkaj kkibʼano: weneʼ jun are qas kok il rech kresaj ta ri uloqʼoqʼenik ri Ajawaxel che, ri jun chik, xa jubʼiqʼ kok il o kok ta il che. Wariʼ kubʼan chike ri e kebʼ che kʼo ta kikotemal che kixoʼl. Rumal laʼ ri Pablo xubʼij chike ri cristianos che xaq xiw kuya kekʼuleʼ rukʼ jun winaq «we kojonel che ri Ajawaxel» (1 Corintios 7:39).
10 E kʼo jujun cristianos che kkinaʼo che xaq kitikel e kʼolik kkichomaj che utz keʼelik we kekʼejeʼ chuxeʼ jun «eqaʼbʼal ri man junam täj». Rumal laʼ weneʼ kkichomaj che kkibʼan ta ri kubʼij ri Loqʼalaj Pixabʼ xuqujeʼ kekʼuleʼ rukʼ jun che kojonel ta che ri Jehová. Tekʼuriʼ qas kkiriq ri kʼäx kuya wariʼ. Rumal che kkilo che xkichaʼ jun kikʼulaj che kekun täj junam kechoman chirij ri qas nim upatan pa ri kikʼaslemal, rumal laʼ weneʼ kkinaʼo che xaq kitikel. Tekʼuriʼ, e kʼo kʼi cristianos che je ta kkibʼan wariʼ, rumal che kikubʼsam kikʼuʼx chirij ri Jehová xuqujeʼ rukʼ sukʼilal kkinimaj (chasikʼij uwach Salmo 32:8). E areʼ e kʼulan täj, kkichomaj che kopan na jun qʼij che kkiriq na ri kikʼulaj pa ri utinamit ri Ajawaxel.
11. ¿Jas kojutoʼ rech utz uchaʼik ri qakʼulaj kqabʼano? (Chawilaʼ ri recuadro «Ri kbʼanik rech utz uchaʼik ri kʼulaj».)
11 Qastzij wi, rech utz uchaʼik ri qakʼulaj kqabʼano xaq xiw ta kqilo we kojonel che ri Jehová. Xuqujeʼ rajawaxik che utz kqil ri ubʼantajik, junam ri kqaj kqabʼano xuqujeʼ junam ri unimal ri qaloqʼoqʼenik che ri Ajawaxel. Ri jikalaj ajpatanel utz uchomanik uyaʼom kʼi wuj rech ri Loqʼalaj Pixabʼ che kchʼaw chirij wajun jastaq riʼ che nim ubʼanik, rumal laʼ rajawaxik kqil wariʼ rukʼ chʼawem xuqujeʼ kqaya che ri Jehová che kukʼam qabʼe (chasikʼij uwach Salmo 119:105).a
12. ¿Jas kbʼan che uchaʼik ri kʼulaj pa kʼi tinamit, xuqujeʼ jas kʼutbʼal che utz kilik chiʼ kbʼan wariʼ?
12 Pa kʼi tinamit, are ri tat nan kechow ri kikʼulaj ri kalkʼwal. Rumal che kkibʼij che ri tat nan are qas kʼo ketaʼmabʼal, e areʼ qas kekunik kkitzukuj kikʼulaj ri e kalkʼwal. Qastzij wi, ojer kanoq wa täq kʼulanem riʼ utz keʼelik. Ri e tat nan che kkibʼan wariʼ qas rajawaxik che kkibʼan ke ri xubʼan ri Abrahán. Chiʼ xutzukuj rixoqil ri ukʼojol ubʼiʼ Isaac, are ta xril ri pwaq o jastaq re ri ali. Are xubʼij che ri ajchak, che kutzukuj jun ali che kuya uqʼij ri Jehová (Génesis 24:3, 67).b
RI KQABʼANO WE KQAJ KOJKʼULEʼIK
13-15. a) ¿Jas kubʼan ri Proverbios 24:27 che utoʼik ri ala che kutzukuj rixoqil? b) ¿Jas rajawaxik kubʼan ri ixoq chiʼ majaʼ kkʼuleʼik?
13 We tajin kqachomaj che kojkʼuleʼik, rajawaxik kojchoman chirij wariʼ: «¿La qas wetaʼm chik ri rajawaxik kinbʼano?». Ri kqabʼij chirij wariʼ xaq xiw ta rumal ri kqachomaj chirij ri loqʼoqʼenik, ri qʼoyolem rukʼ jun chik, ri xaq qatikel o ri akʼalabʼ. Ri qas rajawaxik, are nabʼe kojchoman chirij ri rajawaxik kqabʼano chiʼ öj kʼulan chik.
14 Chojchoman nabʼe chirij ri ala che kutzukuj rixoqil. Rajawaxik kchoman chirij wajun texto riʼ: «Chebʼakolomaj ri e akʼay ri e achʼakoj pa ri bʼe chebʼatzʼaqatisaj kibʼanik täq ri e achak pa ri juyubʼ kʼate riʼ kuyaʼ kayak ri awachoch» (Proverbios 24:27). ¿Jas kukʼut wajun texto riʼ? Ojer, jachin kkichomaj ‹kkiyak kachoch›, o kkaj kkʼejeʼ kifamilia, rajawaxik kkichomaj wariʼ: «¿La kinkunik kinchajij xuqujeʼ kintzuq jun ixoq o ri akʼalabʼ che kekʼejeʼ?». Chiʼ majaʼ kkʼuleʼik, rajawaxik kuchakuj ri rulew. Wajun pixabʼ riʼ are rajawaxik kkibʼan ri achijabʼ kimik. We kkaj kekʼuleʼik, rajawaxik kkilo we kekunik kkibʼan wariʼ. Rajawaxik kechakunik chiʼ utz kiwach. Ri Utzij ri Ajawaxel kubʼij che ri achi che kuya ta ri kajwatajik chike ri ufamilia pa ri kikʼaslemal xuqujeʼ rech kekikotik xuqujeʼ che ri kachilanik rukʼ ri Ajawaxel are más ajmak na chuwach jun winaq che kʼot ukojonik (chasikʼij uwach 1 Timoteo 5:8).
15 Xuqujeʼ ri ixoq rajawaxik kretaʼmaj ri rajawaxik kubʼano. Ri Loqʼalaj Pixabʼ kubʼij jujun bʼantajik che ri ixoq kubʼano rech kutoʼ ri rachajil che ukʼamik bʼe puwiʼ ri kifamilia (Proverbios 31:10-31). Konojel ri aninaq kkaj kekʼuleʼik, achi o ixoq, qastzij wi xaq xiw kuchomaj ri kraj areʼ. Rumal che kuchomaj täj ri kuya che ri kubʼan na ukʼulaj. Ri qas utz kqetaʼmaj nabʼe, are chirij ri qachilanik rukʼ ri Ajawaxel. Chqilaʼ jas kraj kubʼij wariʼ.
16, 17. ¿Jas pixabʼ re ri Utzij ri Ajawaxel rajawaxik kechoman chirij ri kkaj kekʼuleʼik?
16 Ri nabʼe rumal, ri achi xuqujeʼ ri ixoq rajawaxik kechoman chirij ri kraj ri Ajawaxel che kkibʼano chiʼ e kʼulan chik. Ri achi rajawaxik qas kuchʼobʼo ri kubʼano chiʼ kukʼam bʼe puwiʼ ri ufamilia. Xaq ta ktaqanik, are rajawaxik kubʼan re junam rukʼ Jesús (Efesios 5:23). Xuqujeʼ, ri ixoq rajawaxik qas kuchʼobʼo ri kubʼano rech kutoʼ ri rachajil. Rumal laʼ, rajawaxik kuchomaj wariʼ: «¿La kwaj kinnimaj ri ‹pixabʼ› rech ri wachajil?» (Romanos 7:2). Ri ixoq che kʼulan täj tajin chi kunimaj ri utaqonik ri Jehová xuqujeʼ ri Cristo (Gálatas 6:2). We kkʼuleʼik rajawaxik kunimaj jun chik taqonik: are ri utaqanik ri rachajil. Jumul chik, kuchomaj wariʼ: «¿La kinkunik kinkʼejeʼ chuxeʼ ri utaqanik xuqujeʼ kintoʼ jun achi che xa ajmak?». We kraj täj kubʼan wariʼ, utz ta riʼ kkʼuleʼik.
17 Ri kkaj kekʼuleʼik rajawaxik qas kekunik kkiya ri kajwataj chike ri kikʼulaj, che junam ta rukʼ ri kech e areʼ (chasikʼij uwach Filipenses 2:4). Ri Pablo xutzʼibʼaj wariʼ: «Ri ix kʼut chijujunal chiloqʼoqʼej ri iwixoqil jas ri uloqʼoqʼexik iwibʼ. Ri ixoq xuqujeʼ rajawaxik nim karil wi ri rachajil». Rukʼ ri utobʼanik ri uxlabʼixel ri Pablo xuchʼobʼo che ri achi kraj che nim kilik, xuqujeʼ ri ixoq, kraj che kloqʼoqʼexik (Efesios 5:21-33).
Ri kkichʼabʼej kibʼ, rukʼ nojibʼal kkitzukuj jun qachiʼl rech kkʼejeʼ kukʼ
18. ¿Jasche rajawaxik che ri e kʼulaj kketaʼmaj ujikʼik kibʼ chiʼ tajin kkichʼabʼej kibʼ?
18 Chiʼ ri kʼulaj tajin kkichʼabʼej kibʼ wariʼ xa ta etzʼanem. Ri kʼulaj rajawaxik kkikoj wa täq qʼij riʼ che rilik jas kkibʼan che uchʼabʼexik kibʼ we kekʼuleʼik xuqujeʼ rech kkilo we utz kekʼuleʼik o utz täj. Xuqujeʼ, pa wa täq qʼij riʼ rajawaxik kketaʼmaj ujikʼik kibʼ. ¿Jasche? Rumal che utz kkil kibʼ ri kkinaʼo sibʼalaj nim xuqujeʼ weneʼ kubʼan chike che kkibʼan jastaq che utz täj. Tekʼuriʼ, we qastzij kkaj kibʼ, kkibʼan ta jastaq che kubʼan kʼäx che ri rachilanik ri jun chik rukʼ ri Ajawaxel (1 Tesalonicenses 4:6). Rumal laʼ, ri tajin kkichʼabʼej kibʼ rajawaxik kketaʼmaj ujikʼik kibʼ, wajun bʼantajik riʼ sibʼalaj utz, we kekʼuleʼik o kekʼuleʼ täj.
RI KBʼANIK RECH KTUKIN TA RI KʼULANEM
19, 20. Chabʼij rukʼ jun kʼutbʼal ri kkichomaj ri winaq chirij ri kʼulanem xuqujeʼ ri rajawaxik kkichomaj ri cristianos.
19 Rech ktukin ta ri qakʼulanem rajawaxik kqachʼobʼo che ri kʼulamen xaq ta rech kebʼ oxibʼ junabʼ. Qastzij wi ri qʼij rech ri kʼulanem are ta ri kʼisbʼal re are umajixik jun utz achilanik, che Jehová ubʼanom rech ktukin täj (Génesis 2:24). Kimik ri kichomanik ri winaq chirij ri kʼulanem xkʼextajik, wariʼ sibʼalaj bʼisobʼal. Pa jujun tinamit kajunamax ri kʼulanem rukʼ kebʼ kolobʼ che ximom che kuchʼijo chiʼ kkaj xuqujeʼ kʼäx ta utukixik we kkaj ta chik.
20 Rumal laʼ, kʼi kkichomaj che ri kʼulanem xa re kebʼ oxibʼ qʼij. Rumal laʼ kkimajij rukʼ kikotemal, rumal che kkichʼobʼo che kekunik kkijach kibʼ we kuya ta chike ri kkaj o kuchaplej ri kʼaxkʼolil. Tekʼuriʼ, ri Loqʼalaj Pixabʼ kujunamaj ri utz achilanik rukʼ jun kolobʼ, jun chike are ri kʼulanem. Kʼi kolobʼ qas kchʼobʼ kiwach rumal che ketʼoqopin täj. Jun kʼutbʼal re, ri kolobʼ che kkoj che kichapik ri jukubʼ kkichʼij kʼi kʼäx xuqujeʼ ketʼoqopin täj. Ri kʼulanem junam rukʼ wariʼ: Jehová xubʼano rech ktukin täj. Chnaʼtaj ri xubʼij ri Jesús chaqe: «Ri xutunubʼaʼ ri Dios, man yaʼtal ta chke ri winaq chi kakitaso» (Mateo 19:6). Ri cristianos rajawaxik che kkibʼan ri kubʼij ri Jehová. ¿La kubʼan wariʼ che ri kʼulanem che are jun kʼaxkʼolil? Kubʼan täj.
21. ¿Jas rajawaxik kketaʼmaj ri e kʼulanik, xuqujeʼ jas kʼutbʼal yaʼom chike?
21 Ri kʼulanem kuya sibʼalaj kikotemal. Tekʼuriʼ rech je wariʼ, are rajawaxik che ri kʼulaj kketaʼmaj rilik ri utz kibʼantajik xuqujeʼ ri utz kkibʼano, are ta kkil ri kimak. Tekʼuriʼ wariʼ kubʼij täj che kechoman ta chirij ri kkibʼan ri kikʼulaj. Ri Jehová kutzʼapij ta ri uwach che rilik ri qastzij kbʼanik, tekʼuriʼ kqaj che xaq xiw kril ri utz qabʼantajik. Junam rukʼ ri salmista kqabʼij wariʼ: «We ta ma ta kesach la kitzaʼm ri etzelal, ¿jachin ta lo riʼ ri kakuʼinik ko katakʼik?» (Salmo 130:3). Rumal laʼ, ri e kʼulanik rajawaxik kkisach kimak chibʼil kibʼ xuqujeʼ kkinaʼ ri kkinaʼ ri kikʼulaj (chasikʼij uwach Colosenses 3:13).
22, 23. ¿Jas jun kʼutbʼal xkiya Abrahán xuqujeʼ Sara chike ri e kʼulanik?
22 Ri kikotemal pa ri kʼulanem kkʼiyik chiʼ kqʼax ri junabʼ. Chqilaʼ ri kʼutbʼal xuya ri Abrahán xuqujeʼ Sara, chiʼ e rijabʼ chik xeqʼax pa kʼi kʼäx. Sara, weneʼ kʼo chi 60 ujunabʼ, weneʼ kʼäx xuriqo chiʼ xuya kan ri jeʼlalaj rachoch, pa ri tinamit Ur, xkʼejeʼ pa jun ja bʼanom che atzʼyaq ronojel ri junabʼ chiʼ elinaq chi lo pa Ur. Xuqujeʼ xubʼan wariʼ rukʼ nimanik che ri rachajil. Areʼ xutoʼ rech qas utz xel ri xuchomaj ri rachajil. Qas xutoʼ che ronojel jastaq rukʼ sukʼilal. Xubʼan ta wariʼ xaq xiw rumal utz kilik, are xubʼij pa ranimaʼ «mi señor» che ri rachajil (Génesis 18:12, NM; 1 Pedro 3:6). Rukʼ ronojel ranimaʼ nim xril wi ri rachajil.
23 Qastzij wi, pa ronojel ta ri jastaq xaq junam kichomanik. Pa jun qʼij, Sara xubʼij jun jastaq che «sibʼalaj kʼäx xunaʼ» ri Abrahán. Tekʼuriʼ, chiʼ Jehová xubʼij che, che kubʼano, ri Abrahán xubʼan ta nim che ribʼ xubʼan ri xubʼij ri rixoqil che, wariʼ sibʼalaj xuya utzilal che ri ufamilia (Génesis 21:9-13). Kimik, ri e kʼulanik, pa neʼ kʼi junabʼ chik e kʼulanik, kekunik kketaʼmaj chirij wajun sukʼalaj kʼulaj riʼ che xkipatanej ri Ajawaxel.
24. ¿E jachin ri kʼulaj che kkiya uqʼij ri Jehová, xuqujeʼ jasche kkiya uqʼij?
24 Pa ri congregación cristiana e kʼo sibʼalaj kʼi achijabʼ che nim keʼil kumal ri e kixoqil, xuqujeʼ ri ixoqibʼ sibʼalaj keloqʼoqʼexik, keʼajwaxik kumal ri e kachajil, xuqujeʼ ri nabʼe pa kikʼaslemal are ubʼanik ri kraj ri Jehová. Qastzij wi, che kojkunik kqariq kikotemal pa ri qakʼulanem. Rumal laʼ, ri kkaj kekʼuleʼik rajawaxik utz utzukuxik ri kikʼulaj kkibʼano, qas kechoman chirij ri kkaj kkibʼano, qas kkikoj kichoqʼabʼ rech kʼo jororibʼal xuqujeʼ loqʼoqʼenik pa ri kachoch. Ri e kʼulanik che kkibʼan wariʼ xaq xiw ta kkiya uqʼij ri Jehová xuqujeʼ keʼutoʼ rech kresaj ta ri uloqʼoqʼenik ri Ajawaxel chike.
a Chawilaʼ pa ri kʼutunem 2 rech ri wuj El secreto de la felicidad familiar, bʼanom kumal ri testigos rech Jehová.
b Ojer jujun chike ri achijabʼ xkʼejeʼ kebʼ u oxibʼ kixoqil, jun chike are ri Abrahán xuqujeʼ Jacob. Pa neʼ ri Ajawaxel kraj ta wariʼ xuya che xbʼanik xuqujeʼ chike ri israelitas tekʼuriʼ xuya taqonik chirij wariʼ. Tekʼuriʼ, chnaʼtaj chaqe chiʼ xmajtaj ri congregación cristiana, qas xubʼij chike ri rajpatanel che kkibʼan ta wariʼ (Mateo 19:9; 1 Timoteo 3:2).