Kipreguntas ri sikʼinelabʼ
Rumal ri taqanik che kʼo pa ri Biblia chrij ri ukojik ri kikʼ, ¿jas kkichomaj ri testigos rech Jehová chrij ri kkibʼan ri kunanelabʼ che ukojik ri ukikʼel ri winaq?
Konojel ri cristianos rajawaxik qas kojchoman chrij ri kubʼij ri Biblia y xaq ta aninaq kqabʼan ri kqachomaj oj o rumal che je kubʼij jun ajkun. Wariʼ are jun jastaq che xaq xiw ri winaq xuqujeʼ ri Jehová keʼilowik.
Jehová, are xyaʼow ri qakʼaslemal, xubʼij che utz taj ktij ri kikʼ (Génesis 9:3, 4). Pa ri taqanik che xuya chke ri israelitas, xubʼij ri kbʼan che ukojik ri kikʼ rumal che pa ri kikʼ kʼo wi ri kʼaslemal, xubʼij: «Rumal rech chi ronojel kʼaslik, kʼasal rumal ri ukikʼel, nuyoʼm kʼu in chiwe puwiʼ ri porobʼal rech rumal ri kikʼ kixkunik kitoj ri utotajisaxik ri ikʼaslemal». Chiʼ kkamisax jun chikop rech ktijowik, ¿jas kbʼan che ri ukikʼel? Ri Dios xubʼij: «Rajawaxik xa kumuq ri ukikʼel ri awaj ri xuchapo»a (Levítico 17:11, 13). Kʼi taq mul xnaʼtax wajun taqanik riʼ (Deuteronomio 12:16, 24; 15:23). Jun wuj aj judío The Soncino Chumash xubʼij: «ri kikʼ xa ta kkʼolik, xaneʼ ktix puwiʼ ri ulew rech ktij taj». Kʼo ta jun israelita kkunik kukojo o kukʼol kan ri ukikʼel jun chikop, rumal che ri ukʼaslemal ri chikop rech ri Dios.
Ri unimaxik ri taqanik che xyaʼ che ri Moisés xkʼisik are chiʼ xkam ri Mesías. Are kʼu, ri Dios nim na kril ri kikʼ. Rukʼ ri utobʼanik ri uxlabʼixel, ri apóstoles xkibʼij chke ri cristianos «meʼitij kikʼ». Sibʼalaj nim ubʼanik wajun taqanik riʼ. Rumal che kjunamax rukʼ ri makunik kukʼ achijabʼ ixoqibʼ xuqujeʼ rukʼ ri uyaʼik kiqʼij ri tyox (Hechos 15:28, 29; 21:25). Pa ri siglo XX are chiʼ ri winaq xkimaj uyaʼik ri kikikʼel rech kkoj che jun chi winaq o rech kkoj kikʼ chke, ri testigos rech Jehová xkichʼobʼo che utz taj kbʼan wariʼ.b
Jujun taq mul, ri ajkun kkibʼij chke ri winaq che nabʼe kesax ri ukikʼel tekʼuriʼ kʼa pa jun semana kbʼan ri operación (donación autóloga preoperatoria) we kajwataj kikʼ che, kʼo ri ukikʼel che kʼolom kanoq. Are kʼu, ri resaxik, ri ukʼolik xuqujeʼ ri ukojik ri kikʼ tajin ta knimax ri taqanik che kubʼij pa Levítico xuqujeʼ pa Deuteronomio, che ri kikʼ kakʼol taj xaneʼ ktix cho ri ulew rech ktzalijisax che ri Dios. Kimik rajawaxik ta chik knimax ri taqanik che xyaʼ che ri Moisés. Are kʼu, ri testigos rech Jehová nim kkil wi ri pixabʼ che kʼo chupam xuqujeʼ kqaj kqanimaj ri taqanik che kqakoj ta kikʼ. Rumal laʼ kqaya ta bʼe che kkʼol ri qakikʼel o kkoj chi chqe, wajun kikʼ riʼ rajawaxik «katixik». We kqabʼan ta wajun jastaq riʼ tajin ta kqanimaj ri utaqanik ri Dios.
Jujun chi jastaq che kbʼan che ukojik ri kikʼ qas ta kukʼutu che tajin ta kbʼan ri pixabʼ che kubʼij ri Biblia. Jun kʼutbʼal, kʼi cristianos kkiya bʼe che kbʼan análisis che ri kikikʼel, tekʼuriʼ ri kikʼ riʼ kkʼaq bʼik. Are kʼu jujun taq mul, ri kunanelabʼ kkibʼan nikʼaj chi jastaq che ukojik ri kikʼ.
Jun kʼutbʼal, pa jujun taq operaciones are kkoj ri hemodilución. Ri kbʼan che ri hemodilución are che kyuj kunabʼal rukʼ ri ukikʼel ri winaq. Ri ukikʼel ri winaq che kʼo pa ri máquina circuito extracorpóreo ktzalix chi jumul pa ri ucuerpo. Jujun taq mul ri kikʼ che kel che ri winaq are chiʼ kbʼan operar, kchʼajchʼobʼisaxik xuqujeʼ ktzalix ri glóbulos rojos pa ri ucuerpo (recuperación de células). Jujun taq mul kesax ri kikʼ ktaq bʼi pa jun máquina rech kubʼan jujun taq chak che are ri qanimaʼ, ri qapulmones o ri qariñones kebʼanowik. Tekʼuriʼ ri kikʼ che kʼo pa ri máquina ktzalix chi pa ri ucuerpo ri winaq. Xuqujeʼ kʼo jujun taq chak che kkibʼan ri kunanelabʼ, jun chke are che kkiqʼaxej ri kikʼ pa jun máquina centrifugador (separador) che kuchʼajchʼobʼisaj y kresaj ri tzʼil che kʼo pa ri kikʼ. Jujun mul are che kesax jun chke ri kajibʼ uwach ri kikʼ rech kkoj pa ri ucuerpo ri winaq jachiʼ kajwataj wi. Are kʼu jujun taq mul kesax jubʼiqʼ ri ukikʼel ri winaq kyuj rukʼ kunabʼal tekʼuriʼ kkoj chi che ri winaq.
Are kʼu konojel ta ri kunanelabʼ junam kkibʼan che ri kichak, rumal che weneʼ kkikoj nikʼaj chi jastaq o nikʼaj chi kunabʼal. Ri utinamit ri Dios kubʼij ta chqe ronojel ri kqabʼano. Xaneʼ chqajujunal kqachaʼ ri kqabʼan che ukojik ri qakikʼel are chiʼ kojbʼan operar o are chiʼ kilik jas kʼo pa ri qakikʼel. Rajawaxik nabʼe kataʼ che ri kunanel jas kubʼan che ri akikʼel are chiʼ katbʼan operar. Tekʼuriʼ rukʼ ri retaʼmabʼal akʼuʼx kachaʼ ri kawaj kabʼano (chawilaʼ ri recuadro).
Qonojel knaʼtaj chqe ri tzujunik che xqabʼan che ri Dios che xqajach ri qakʼaslemal che xuqujeʼ che rajawaxik knaʼtaj chqe ri pixabʼ che kubʼij: «Chaloqʼoqʼej ri Ajawaxel aDios rukʼ ronojel awanimaʼ, rukʼ ronojel akʼaslibʼal, rukʼ ronojel achuqʼabʼ, xuqujeʼ rukʼ ronojel achomanik» (Lucas 10:27). Ri kojunamataj ta wi kukʼ ri winaq re ri uwach Ulew, are che ri oj testigos rech Jehová nim kqil wi ri qachilanik rukʼ ri Dios. Ri xyaʼow ri qakʼaslemal kubʼij chqe che nim kqil wi ri kikʼ che xutix ri Jesús. Pa ri Biblia kubʼij: «Chupam kʼut ri nimalaj uloqʼoqʼebʼal kʼuxaj oj utorom ri Dios rumal ri kikʼ ri xutix ri uKʼojol, e sachtajinaq kʼut ri e qamak» (Efesios 1:7).
[Notas]
a Ri teólogo Frank H. Gorman xutzʼibʼaj: «Ri utixik ri kikʼ puwiʼ ri ulew are jun kʼutbʼal che nim kil ri ukʼaslemal ri chikop xuqujeʼ che nim kil wi ri Dios ri xyoʼw ri ukʼaslemal xuqujeʼ che xuchajij».
b La Atalaya re 1 re noviembre 1951 xuya kirespuesta jujun taq preguntas che nim kibʼanik xuqujeʼ xukʼutu che utz taj kkoj ri kikʼ che kiyaʼom e nikʼaj chi winaq.
[Wachbʼal y recuadro]
PREGUNTAS CHE RAWAXIK KATCHOMAN CHRIJ
¿La kuya bʼe ri retaʼmabʼal nukʼuʼx che kinchomaj che rajawaxik ta na ktix ri kikʼ che kel chwe o che kqʼaxex pa jun máquina pa jubʼiqʼ tiempo?
Rukʼ ri retaʼmabʼal nukʼuʼx che intijosam rukʼ ri Biblia, ¿la kuya bʼe che kesax jubʼiqʼ nukikʼel rech kkʼexik o kʼo kyuj rukʼ tekʼuriʼ kkoj chi chwe chiʼ kinbʼan operar?