-
Mulayilo wa YefetaMalongiesha atulongiela ku miisambo ya mu Bible
-
-
DILONGIESHA 36
Mulayilo wa Yefeta
Bena Isalele abaadi batombokiele dingi Yehowa babanga kulanguila b’efile ba madimi. Nsaa ibaadi bena Amone batuukie bena Isalele ngoshi, b’efile baabo tababaadi bebapaashe nya. Bena Isalele abaadi bakiengie munda mua bipua bibungi. Kunyima, abalunguile Yehowa shi: ‘Tui bakuluishiishe. Kumina namu kuitupaasha kui beshikuanyi n’etu.’ Bena Isalele nkusaasula ma nkishi aabo, abo nkubanga kulanguila Yehowa dingi. Yehowa tabaadi akumiina kuibamona dingi kuabakiengie nya.
Abaadi basangule Yefeta bua kukunkusha muilo buabadia kulua ngoshi na bena Amone. Yefeta baadi mulungule Yehowa shi: ‘Su wetukuasha bua kutshokola ngoshi, natshipi kumpala koobe shi, pangalukiila ku nshibo, muntu a kumpala atuuku mu nshibo muande afikie mu kunkuukila, nakupa anka.’ Yehowa bapushiishe luteko lua Yefeta, aye nkumukuasha bua kutshokola ngoshi.
Pabaadi Yefeta mualukiile ku nshibo, nsonguakashi aaye umune eeleka nyi batukile mu kumukuukila. Batuukile na kusha na koombanga katumba. Yefeta badia kukita naminyi? Baadi mutentekieshe mulayilo waye aakula’shi: ‘Aa, muan’ande mukashi! Bontuesha mu malua. Ne mukite mulayilo kui Yehowa. Bua kuiulombasha, abitungu nkutume mu kufuba ku tabernakele ku Shilo.’ Kadi muan’aye bamulunguile shi: ‘Nshami, su we mulee Yehowa, abitungu kuibilombasha. Anka nakutekie shi ngiende na kuwumbakana munda mua mieshi ibidi na ba loole bande mu miengie. Su kubaapu ndio nyende.’ Nsonguakashi a Yefeta baafubile na lulamato looso ku tabernakele mu muwa waye ooso. Ku kipua kioso ba loole baaye abendanga ku Shilo mu kumutembela.
‘Yawa oso e na kifulo kikata bua muan’aye mulume sunga muan’aye mukashi kukila kiadi nakio buande, ta mundombene.’—Mateo 10:37
-
-
Yehowa esamba na SamueleMalongiesha atulongiela ku miisambo ya mu Bible
-
-
DILONGIESHA 37
Yehowa esamba na Samuele
Tshiite muakuidi mukata e panundu Eliya baadi na bana balume babidi abaadi abafubu bu ba tshiite muakuidi ku tabernakele. Abaadi abebetamina bu Ofeni na Finease. Tababaadi abakokiela Yehowa nya, na dingi abaadi abakiengiesha bantu bikile. Nsaa ibaadi bena Isalele abalambula Yehowa milambu, Ofeni na Finease abaadi abaata bisumbue bibuwa. Eliya baadi mupushe bibakitanga bana baaye, kadi kushii kukita kintu su nkimune. Yehowa badia kutadiila bua’shi biabia biyididiile na kukitshika su?
Sunga biekala’shi Samuele baadi mukinga kui Ofeni na Finease, tabaadi muibambule nya. Samuele baadi asangasha Yehowa. Dingi efuku bufuku pabaadi kii mulaale, Samuele bapushiishe eyi adimuitamina. Aye nkubuuka, nkuenda lubilo kui Eliya, aye nkumulungula’shi: ‘Nnami uno!’ Anka Eliya bambile’shi: ‘Ntshi mukuitamine nya. Aluka okalaale.’ Samuele nkualukiila dingi ku lusala. Wawa muanda umune nkukitshika dimo. Nsaa ibaadi Samuele mupushe diadia eyi misuusa isatu, Eliya nkutundula shi Yehowa nyi baadi ayitanyina Samuele. Aye nkulungula Samuele shi, su bapusha dingi diadia eyi adimuitanyina, akule’shi: ‘Akula Yehowa. Mufubi oobe ateemesha.’
Samuele nkualukiila ku lusala. Akupu bapushiishe dingi’shi: ‘Samuele! Samuele!’ Aye nkualuula’shi: ‘Akula, mufubi oobe ateemesha.’ Yehowa nkumulungula’shi: ‘Ukisha Eliya shi namunyooko na kifuko kiaye. Auku’shi bana baaye bakuete kukita bibubi mu tabernakele kadi kushii kuibatosha.’ Butookie namashika, Samuele nkufungula biibi bia tabernakele nka bu bibaadi akitshi mafuku oso. Baadi apusha moo bua kulungula tshiite muakuidi mukata e panundu bimulungule Yehowa. Kadi Eliya nkumuitamina, aye nkumuipusha’shi: ‘Muan’ande, Yehowa bakulungula kinyi? Ndungule bioso bibaamba.’ Samuele nkumulungula mianda yoso.
Yehowa baadi na Samuele pabaadi ende na kukula. Mu nsenga yoso ishima ya Isalele babaadi abauku’shi Yehowa mmusangule Samuele bua kuikala mutemuki na nsushi.
“Tentekiesha mukupangie mafuku a bukinga boobe.”—Mulungudi 12:1
-