TORI FU A KAFTI | BEGI E YEPI TRUTRU?
Fu san ede sma e begi?
„Mi ben lobi dòbel. Mi ben e begi Gado fu meki mi wini bun furu moni. Ma noiti dati pasa.”—Samuel,a Kenia.
„Na skoro, wi ben musu leri wan tu begi na ede èn wi ben musu taki den ibri tron baka.”—Teresa, Filippijnen.
„Mi e begi te mi abi problema. Mi e begi fu aksi pardon fu sondu èn fu de wan moro bun Kresten.”—Magdalene, Gana.
Den sani di Samuel, Teresa nanga Magdalene taki e sori taki sma e begi fu ala sortu sani. Son sma e begi gi bun sani, trawan e begi gi sani di no bun so. Son sma e begi nanga den heri ati, ma trawan e begi sondro firi. Son sma e begi fu pasa wan eksame na skoro, son sma e begi fu di den wani taki a sport team di den lobi musu wini, èn trawan e begi Gado fu yepi den nanga na osofamiri-libi. Sobun, bun furu sani de fu san ede sma e begi. Disi e sori taki milyunmilyun sma abi a firi taki den musu fu begi. Fu taki en leti, son ondrosuku sori taki srefi sma di no e go na kerki abi a gwenti fu begi.
Yu e begi? Efu yu e begi, dan gi san yu e begi? Awinsi yu abi a gwenti fu begi, noso awinsi yu no e begi, kande yu e aksi yusrefi: ’Sortu bun mi o feni te mi e begi? Wan sma e arki trutru?’ Wan man di e skrifi buku ben taki dati begi „na wan fasi fu puru stress”. Son datra e denki a srefi sani. Den e taki dati begi de leki wan sortu dresi. Ma a de so taki begi na soso wan gwenti di no e tyari wini gi sma? A de wan sani di sma e du soso fu puru stress?
Bijbel e taki wan heri tra sani. A no e taki dati begi na soso wan fasi fa sma kan puru stress. A e taki dati te wi e begi, wan sma de di e arki trutru, solanga wi e begi na a yoisti fasi èn gi den yoisti sani. A sani disi tru? Meki wi luku efu a tru.
a Wi kenki wan tu nen.