14 Ten, grontapu
Hebrewtongo: keled; Grikitongo: aion
A Griki wortu aion vertaal nanga difrenti wortu soleki „ten”, „ala ten”, „fu têgo”.
Na a fosi presi a wortu aion wani taki ten, awinsi na wan syatu noso wan langa pisi ten. Ma moro furu a wortu disi abi fu du nanga wan ten na ini a historia pe spesrutu sani pasa noso pe wan prenspari sma ben e libi. Dati meki sma gi den ten disi nen soleki „srafuten”, „a ten fu Noa”, „a ten fu Yesus”, noso „a kaba fu grontapu”. Na ibriwan fu den ten disi a ten srefi no de so prenspari, ma na den sani di pasa na den ten dati e meki a de wan spesrutu ten.
Aion kan abi fu du tu nanga a fasi fa sma e libi na grontapu, noso a fasi fa sani e waka na grontapu. Wi kan frustan disi te wi e luku Galasiasma 1:4 pe skrifi: „Krestes gi en libi fu puru den sondu fu wi, so taki a kan frulusu wi fu na ogri grontapu disi [aion], soleki fa wi Gado èn Tata wani.” Furu Bijbel vertaal aion dyaso nanga a wortu „ten”, ma a krin taki a no a ten ben de wan problema. Na a fasi fa sani ben de na a ten dati no ben bun èn na fu disi Krestes frulusu den Kresten.—Luku sosrefi Tit 2:11-14.
Na apostel Paulus skrifi den Kresten fu Rome na ini Romesma 12:2: „No libi moro leki den sma fu a grontapu disi [aion], ma kenki un denki, so taki unu kan kenki un libi.” Sobun, Paulus no taki dati den no ben musu libi na ini a ten dati, ma den no ben musu du leki den sma di ben e libi na grontapu na a ten dati. Tra eksempre pe aion e sori go na a ogri grontapu disi skrifi na Lukas 16:8; 1 Korentesma 1:20; 2:6, 8; 3:18; Efeisesma 1:21.
Na ini den Hebrew buku fu Bijbel. A Hebrew wortu keled wani taki wan srefi sortu sani leki aion. Son leisi a abi fu du nanga a pisi ten di wan sma e libi (Yob 11:17; Ps 39:5; 89:47). Ma tra leisi te den sani di e pasa na wan spesrutu ten de moro prenspari leki a ten srefi, wi kan taki dati a Hebrew wortu keled wani taki a srefi leki a Griki wortu aion.—Ps 17:13, 14; 49:1.