SEHLUKO SESIKHOMBISA
Kunelihlongandlebe Yini Ekhaya Lakho?
1, 2. (a) Ngumuphi umfanekiso Jesu lawenta kute avete kungetsembeki kwebaholi benkholo labangemaJuda? (b) Yini lesingayifundza mayelana nebantfwana labaseminyakeni yekutfomba emfanekisweni waJesu?
EMALANGENI lambalwa ngembikwekutsi Jesu afe, wabuta licembu lebaholi benkholo labangemaJuda umbuto lobewubenta bacabange. Watsi: “Kepha nitsini-ke? Umuntfu lotsite abenemadvodzana lamabili. Waya kuleyekucala, wefike watsi: ‘Msawami, hamba uyewusebenta esivinini lamuhla!’ Yaphendvula yatsi: ‘Yebo, Babe, ngitakuya,’ kepha yangete yaya. Wase uya kulelenye, washo njalo nakuyo. Yaphendvula yatsi: ‘Angifuni;’ kodvwa emvakwaloko yacabanga, yase iyaphendvuka iyaya. Ngumuphi-ke emkhatsini wabo bobabili lowenta intsandvo yeyise?” Baholi bemaJuda baphendvula batsi: “Ngulona wesibili.”—Matewu 21:28-31.
2 Kulendzaba, Jesu abeveta kungetsembeki kwebaholi bemaJuda. Bebafanana nalendvodzana yekucala, ngobe bebatsembise kwenta intsandvo yaNkulunkulu kodvwa abazange basifeze setsembiso sabo. Nanobe kunjalo, batali labanyenti batawucaphela kutsi lomfanekiso waJesu usekelwe ekukucondzeni kahle kuphila kwemndeni. Njengobe Jesu akufanekisa kahle, kuvame kuba matima kwati loko bantfu labasha labakucabangako nobe kusho kusengembili kutsi yini labatawuyenta. Umuntfu lomusha angase abangele tinkinga letinyenti ngesikhatsi aseminyakeni yekutfomba, kodvwa atsi angakhula abe ngumuntfu lomdzala loyifeza kahle imitfwalo yakhe futsi lohlonishwako. Lena yintfo lokufanele siyikhumbule njengobe sicoca ngenkinga yekungalaleli kwebantfwana labaseminyakeni yekutfomba.
LIYINI LIHLONGANDLEBE?
3. Kungani batali kungakafaneli basheshe babite umntfwana wabo ngekutsi lihlongandlebe?
3 Ngaletinye tikhatsi, ungase uve kukhulunywa ngebantfu labasebasha labadzelela batali babo. Mhlawumbe nawe kukhona umndeni lowatiko lonemuntfu losemusha lokubonakala kumatima kumcondzisa. Nanobe kunjalo, akusimelula ngaso sonkhe sikhatsi kwati kutsi umntfwana ulihlongandlebe mbamba yini. Ngetulu kwaloko, kungase kube matima kucondza kutsi kungani labanye bantfwana baba ngemahlongandlebe, bese kutsi labanye—labahlala ekhaya lelifananako, bangabi ngiwo. Yini lokufanele batali bayente nangabe basola kutsi lomunye webantfwana babo sewucala kuba lihlongandlebe? Kute siphendvule lombuto, kufanele sicale sicoce ngekutsi liyini lihlongandlebe.
4-6. (a) Liyini lihlongandlebe? (b) Yini batali lokufanele bayikhumbule nangabe umntfwana wabo angalaleli ngaletinye tikhatsi?
4 Kamelula nje, lihlongandlebe ngumuntfu longalaleli ngemabomu futsi tikhatsi letinyenti, nobe lomelana nebantfu labaneligunya kuye. Kuliciniso kutsi “bulima buboshelwe engcondvweni yemntfwana.” (Taga 22:15) Loku kusho kutsi bonkhe bantfwana bahle bangabahloniphi batali babo ngaletinye tikhatsi. Loku kuliciniso ikakhulukati ngesikhatsi sekukhula emtimbeni nasemivelweni, lesibitwa ngekutsi kutfomba. Lushintjo ekuphileni kwemuntfu lungabangela kucindzeteleka, futsi kutfomba kusikhatsi selushintjo lolukhulu. Indvodzana nobe indvodzakati yakho isuke iphuma ekubeni ngumntfwana futsi seyicala kuba ngumuntfu lomdzala. Ngaleso sizatfu labanye batali kanye nebantfwana babo kuba matima kutsi bevane ngalesikhatsi. Imvamisa batali bafuna kutsi lolushintjo luhambe kancane, kantsi bantfwana bona bafuna luphangise.
5 Umuntfu lomusha lolihlongandlebe akayilaleli imitsetfo yebatali bakhe. Nanobe kunjalo, kufanele ukhumbule kutsi tento letimbalwa tekungalaleli atimenti umuntfu abe lihlongandlebe. Kantsi futsi nakutiwa endzabeni yekukhonta Nkulunkulu, labanye bantfwana abasheshi babe nayo inshisekelo ngemaciniso eliBhayibheli, kodvwa loko akusho kutsi bangemahlongandlebe. Njengemtali, ungasheshi umehlulele umntfwana wakho.
6 Kubo bonkhe bantfu labasha, iminyaka yekutfomba ibonakala ngekuvukela ligunya lebatali yini? Cha akusinjalo. Bufakazi buveta kutsi bambalwa bantfu labasha lababa ngemahlongandlebe ngelizinga lelikhulu ngesikhatsi sekutfomba. Nanobe kunjalo, kutsiwani ngemntfwana longalaleli ngemabomu ngaso sonkhe sikhatsi? Yini lokungenteka kutsi ibangela lobuhlongandlebe?
TINTFO LETIBANGELA BUHLONGANDLEBE
7. Simo salelive laSathane singamenta njani umntfwana kutsi angalaleli?
7 Imbangela lenkhulu yebuhlongandlebe simo salelive laSathane. “Umhlaba wonkhe ungephansi kwemandla aLomubi.” (1 Johane 5:19) Lelive laSathane ligcwele tento emaKhristu lokufanele amelane nato. (Johane 17:15) Letento talo tiyenyanyeka, tiyingoti, futsi tingcole kakhulu lamuhla kunangesikhatsi lesengcile. (2 Thimothi 3:1-5, 13) Nangabe batali bangabafundzisi, babecwayise, futsi bavikele bantfwana babo, bantfu labasha bangabanjwa melula ‘ngumoya losebenta kubantfu labangamlaleli Nkulunkulu.’ (Efesu 2:2) Intfo lehambisana naloku, kucindzetelwa bontsanga. LiBhayibheli litsi: “Umngani wetilima uyawuhlupheka.” (Taga 13:20) Ngendlela lefananako, loyo lowetayelene nebantfu labanemoya walelive naye utawubanjwa ngulomoya. Bantfu labasha kufanele basitwe ngaso sonkhe sikhatsi kute bacondze kutsi kulalela letimiso tekuhlonipha Nkulunkulu kusisekelo sendlela lenhle yekuphila kwabo.—Isaya 48:17, 18.
8. Ngutiphi tintfo letingase tibangele umntfwana kutsi abe lihlongandlebe?
8 Lenye intfo lengenta umntfwana abe lihlongandlebe, simo lesikhona ekhaya. Sibonelo saloko kutsi nangabe lomunye webatali bakhe asidzakwa, adla tidzakamiva, nobe anebudlova kulona lomunye umtali, umbono wemntfwana ngekuphila ungalimala. Ngisho nasemakhaya lanekuthula, kuvukela kungaba khona nangabe umntfwana ativa shengatsi batali bakhe abanendzaba naye. Nanobe kunjalo, kuvukela kwebantfu labasebasha akubangelwa tintfo letenteka ngephandle kuphela. Labanye bantfwana bangayekela kulandzela imitsetfo yebatali babo labasebentisa timiso tekuhlonipha Nkulunkulu futsi lababavikelako kulelive. Kungani? Mhlawumbe loku kubangelwa yimbangela yetinkinga tetfu—lokusono. Pawula watsi: “Sono sangena ngemuntfu munye [Adamu] emhlabeni, sangena nekufa, kufa kwase kwendlulela kubo bonkhe bantfu, njengobe bonkhe bonile.” (Roma 5:12) Adamu waba lihlongandlebe lebeliticabangela lona, futsi washiyela yonkhe intalo yakhe lifa lelibi. Ngendlela lefananako, labanye bantfu labasha bayatikhetsela kuba ngemahlongandlebe, njengobe kwenta khokho wabo.
ELI LOBEKATSAMBISA SANDLA KANYE NAREHOBOWAMU LOBEKASICINISA
9. Ngukuphi kungalinganiseli endzabeni yekukhulisa umntfwana lokungase kumente abe lihlongandlebe?
9 Lenye intfo leyenta bantfu labasha babe ngemahlongandlebe, kuba bete kwebatali babo umbono lofanele endzabeni yekukhulisa umntfwana. (Kholose 3:21) Labanye batali labangawafuni emaphutsa baye babakhute futsi babayale ngendlela leyecile bantfwana babo. Labanye bona batsambisa sandla, ababaniketi bantfwana babo labete lwati ticondziso letitawubavikela. Akusimelula kuba ngulolinganiselako kuletintfo letimbili. Bantfwana banetidzingo letingafanani. Lomunye angase adzinge kugadvwa kwendlula lomunye. Tibonelo letimbili letiseBhayibhelini titawusisita sibone tingoti letitfolakala ngekwecisa kuloku lokubili, kucinisa sandla kanye nekusitsambisa.
10. Kungani Eli, nanobe abengumphristi lomkhulu lowetsembekile, aba ngumtali lowehlulekako?
10 Eli, umphristi lomkhulu wema-Israyeli abengubabe. Wakhonta njengemphristi iminyaka lengu-40, futsi abewati kahle uMtsetfo waNkulunkulu. Akungabateki nekutsi Eli abeyifeza ngekwetsembeka imisebenti yakhe yebuphristi futsi kungenteka kutsi abewafundzise kahle umtsetfo waNkulunkulu emadvodzana akhe, boHofni naFinehasi. Nanobe kunjalo, Eli abewaphatsa ngemusa kakhulu emadvodzana akhe. BoHofni naFinehasi bebakhonta njengebaphristi, kodvwa ‘bebangemadvodza lakhohlakele,’ banendzaba nekwenetisa tifiso tabo kanye netinkhanuko tekutiphatsa lokubi. Nanobe kunjalo, ngesikhatsi bente tento letenyanyekako endzaweni lengcwele, Eli akazange abenesibindzi sekubayekelisa kuba baphristi. Wamane wabakhuta kamelula nje. Ngesizatfu sekutsambisa kwakhe sandla, Eli wahlonipha emadvodzana akhe kunekuhlonipha Nkulunkulu. Umphumela waba kutsi emadvodzana akhe ahlubuka ekukhonteni Jehova, futsi wonkhe umndeni wakhe wehlelwa yinhlekelele.—1 Samuweli 2:12-17, 22-25, 29; 3:13, 14; 4:11-22.
11. Yini batali labangayifundza esibonelweni lesibi sa-Eli?
11 Bantfwana ba-Eli besebavele bakhulile ngesikhatsi loku kwenteka, kodvwa lomlandvo ugcizelela ingoti yekungasikhiphi siyalo. (Catsanisa neTaga 29:21.) Labanye batali bangase baphambanise lutsandvo kanye nekutsambisa sandla, behluleke kubeka imitsetfo lecacile, lengashintji, futsi lecabangelako. Bayehluleka kuniketa siyalo selutsandvo, ngisho nalapho kwephulwe timiso taNkulunkulu. Ngesizatfu saloku, bantfwana bagcine bangasalinaki ligunya lebatali babo nobe lalabanye.—Catsanisa neMshumayeli 8:11.
12. Nguliphi liphutsa lelentiwa nguRehobowamu endzabeni yekusebentisa ligunya?
12 Rehobowamu usibonelo salolunye luhlobo lwekwecisa endzabeni yeligunya. Abeyinkhosi yekugcina yembuso lohlangene waka-Israyeli, kodvwa abengasiyo inkhosi lelungile. Abebusa live lebelinebantfu labebangenetiseki ngendlela babe wakhe Solomoni labebusa ngayo. Rehobowamu wakuveta yini kucabangela? Cha akazange. Ngesikhatsi sicuku sebantfu simcela kutsi asuse lokucindzetelwa etikwabo, akazange asilalele secwayiso lebesivela kubeluleki bakhe lasebakhulile, futsi wayala kutsi lijoka lebelisetikwebantfu lentiwe libe matima kakhulu. Kungacabangeli kwakhe kwabangela kuhlubuka kwetive tasenyakatfo letilishumi, futsi umbuso wakhe wehlukana kabili.—1 Emakhosi 12:1-21; 2 Tikhronike 10:19.
13. Batali bangalibalekela njani liphutsa lelentiwa nguRehobowamu?
13 Batali bangafundza tifundvo letibalulekile ekulandziseni kweliBhayibheli ngaRehobowamu. Kufanele ‘bafune Jehova’ ngemthandazo futsi bahlolisise tindlela tabo tekukhulisa bantfwana babo ngetimiso teliBhayibheli. (Tihlabelelo 105:4) Umshumayeli 7:7 utsi: ‘Kucindzetelwa kungenta umuntfu lohlakaniphile ente ngendlela yekusangana.’ Imincele lecatjangwe kahle iniketa bantfu labasha litfuba lekukhula, futsi ngesikhatsi lesifananako ibavikele ekulimaleni. Nanobe kunjalo, bantfwana akukafaneli baphile endzaweni lecinile nalecindzetela kakhulu kangangekutsi bate bangakwati kutfutfukisa kutetsemba nekuvutfwa kwabo. Nangabe batali balwela kulinganisela emkhatsini wenkhululeko lekahle kanye nemincele lecinile lechazwe ngalokucacile, bantfu labasha labanyenti angeke babe ngemahlongandlebe.
KWENETISA TIDZINGO LETIBALULEKILE KUNGABUVIMBELA BUHLONGANDLEBE
Bantfwana bangakhula babe bantfu labavutsiwe nangabe batali babo babasita kutsi babeketelele tinkinga tabo tebusha
14, 15. Batali kufanele bakutsatse njani kukhula kwebantfwana babo?
14 Nanobe batali bakujabulela kubona umntfwana wabo akhula kusukela ekubeni luswane kuye ekubeni ngumuntfu lomdzala, bangakhatsateka lapho asacala kutimela ngendlela lefanele kunekutsi etsembele kubo. Kulesikhatsi selushintjo, ungamangali nangabe umntfwana wakho ahle aba nenkhani nobe angabambisani nawe. Khumbula kutsi umgomo webatali labangemaKhrsitu kutsi bakhulise umntfwana wabo kute abe ngumKhristu lovutsiwe, longatimela, futsi lokwati kutitfwalela imitfwalo yakhe.—Catsanisa na-1 Khorinte 13:11; Efesu 4:13, 14.
15 Ngisho nobe kungase kube matima, batali kufanele bawuyekele umkhuba wekutfukutsela lapho bantfwana babo bacela inkhululeko leyengetiwe. Umntfwana kufanele akhuliswe kahle kute atewukwati kutimela. Ecinisweni, ngisho basesebancane kakhulu, labanye bantfwana bacala kucabanga njengebantfu labadzala. Naku liBhayibheli lelikushoko ngenkhosi lencane lenguJosaya: “Asesemncane impela [cishe aneminyaka lengu-15], wacala wafunisisa Nkulunkulu weyisemkhulu Davide.” Kuyacaca kutsi lona losemusha abengumuntfu lohlakaniphe mbamba.—2 Tikhronike 34:1-3.
16. Njengobe bantfwana baniketwa imitfwalo leyengetiwe, yini lokufanele bayicaphele?
16 Nanobe kunjalo, inkhululeko ihambisana nemtfwalo wekutilandzisela. Ngako-ke, myekele umntfwana wakho lokhulako ayive imiphumela yetincumo kanye netento takhe. Lesimiso lesitsi “umuntfu uyawuvuna loko lakuhlanyelako,” siyasebenta kulabo labaseminyakeni yekutfomba kanye nakulabadzala. (Galathiya 6:7) Bantfwana angeke ubamele phakadze. Kutsiwani-ke nangabe umntfwana wakho afuna kwenta intfo lengemukeleki ngalokuphelele? Njengemtali lohlakaniphile, kufanele utsi: “Cha.” Ngisho nobe ungatichaza tizatfu, kute lokufanele kushintje cha wakho abe nguyebo. (Catsanisa naMatewu 5:37.) Nanobe kunjalo, yetama kwala ngemusa nangendlela lefanele ngobe “imphendvulo letfobekile icitsa intfukutselo.”—Taga 15:1.
17. Ngutiphi letinye tidzingo temuntfu lomusha batali lokufanele batenetise?
17 Bantfu labasha bayakudzinga kulondzeka lokuletfwa siyalo lesichubekako, ngisho nobe bangeke bavumelane nemincele kanye nemitsetfo ngaso sonkhe sikhatsi. Kuyadvumata nangabe imitsetfo ishintjashintjwa, kuye ngekutsi umtali utiva njani ngaleso sikhatsi. Ngetulu kwaloko, nangabe bantfu labasha batfola sikhutsako kanye nelusito labaludzingako lwekuhlangabetana nekwesaba, emahloni, nobe kungatetsembi, bangase bakhule babe bantfu labatimele. Bantfu labasha baye bajabule kakhulu lapho bakutfola kwetsenjwa labakufanelekelako.—Catsanisa na-Isaya 35:3, 4; Lukha 16:10; 19:17.
18. Ngumaphi lamanye emaciniso lakhutsatako mayelana nebantfwana labaseminyakeni yekutfomba?
18 Kungabakhutsata batali kwati kutsi nangabe ekhaya kunekuthula, kulondzeka, kanye nelutsandvo, bantfwana bayatfutfuka. (Efesu 4:31, 32; Jakobe 3:17, 18) Bantfu labasha labanyenti baye baphumelela ngisho nasemakhaya langajabulisi, labegcwele kudzakwa, budlova, kanye naletinye tintfo letiyingoti, futsi bakhula baba bantfu labadzala labakahle. Ngako-ke, nangabe wenta bantfwana bakho bative balondzekile ekhaya futsi bati kutsi batawutfola lutsandvo, kukhatsalelwa kanye nekunakekelwa—ngisho nobe loko kungahambisana nemincele kanye nesiyalo lesisekelwe etimisweni temiBhalo—batawukhula babe bantfu labadzala lotawujabula ngabo.—Catsanisa neTaga 27:11.
LAPHO BANTFWANA BANGENA ENKINGENI
19. Ngisho nobe batali kufanele baceceshe umntfwana ngendlela lokufanele ahambe ngayo, ngumuphi umtfwalo losemahlombe akhe?
19 Kuba ngumtali lokahle kuyawenta umehluko. Taga 22:6 titsi: “Khulisa umntfwana ngendlela lekufanele aphile ngayo; kuyakutsi nome asakhulile angesuki kuyo.” Nanobe kunjalo, kutsiwani-ke ngebantfwana lababa netinkinga letinkhulu ngisho nobe banebatali labakahle? Kungenteka yini loko? Yebo. Lamavi alesaga kufanele acondvwe ngekuvumelana nalamanye emavesi lagcizelela umtfwalo wemntfwana wekutsi ‘alalele’ futsi ahloniphe batali bakhe. (Taga 1:8) Batali kanye nebantfwana kufanele babambisane ekusebentiseni timiso teliBhayibheli kute kube nebunye emndenini. Nangabe bangabambisani, kutawuba netinkinga.
20. Nangabe bantfwana benta sono ngesizatfu sekungacabangisisi, yini lengaba kuhlakanipha kutsi batali bayente?
20 Batali kufanele benteni lapho losemusha ona nobe angena enkingeni? Kuleso simo, lona losemusha utawudzinga lusito. Nangabe batali bakhumbula kutsi basebentelana nemntfwana lote lokuhlangenwe nako, batawukwati kuwubalekela umkhuba wekutfukutsela. Pawula weluleka bantfu labavutsiwe ebandleni, watsi: ‘Nangabe lomunye wenu asawele esonweni, nine bakamoya, mephuleni, loko nikwente ngemoya wekutfobeka.’ (Galathiya 6:1) Batali bangasebentisa indlela lefananako lapho basebentelana nalosemusha lowenta sono ngesizatfu sekungacabangisisi. Njengobe batali bachaza ngalokucacile kutsi kungani lesento besisibi nekutsi angakubalekela njani kusiphindza, kufanele bakwente kucace kutsi ngiso lesibi, hhayi lomntfwana.—Catsanisa naJuda 22, 23.
21. Balandzela sibonelo selibandla lebuKhristu, batali kufanele benteni lapho umntfwana wabo enta sono lesikhulu?
21 Kutsiwani nangabe kwedzelela kwalona losemusha kukubi kakhulu? Kuleso simo, lomntfwana udzinga lusito lolukhetsekile kanye nekucondziswa ngelikhono. Lapho lilunga lelibandla lente sono lesikhulu, likhutsatwa kutsi liphendvuke futsi licele lusito kulabadzala belibandla. (Jakobe 5:14-16) Naliphendvuka, labadzala bayalisita kutsi livuselele buhlobo balo naNkulunkulu. Emndenini, umtfwalo wekusita umuntfu losemusha lowonile usetandleni tebatali bakhe, kodvwa kungase kudzingeke nekutsi batjele labadzala belibandla ngalendzaba. Akukafaneli betame kufihlela sigungu salabadzala sono lesikhulu lesentiwe ngumntfwana wabo.
22. Balingisa Jehova, ngusiphi simo sengcondvo batali lokufanele betame kuba naso lapho umntfwana wabo enta sono lesikhulu?
22 Inkinga lenkhulu letsintsa umntfwana wakho iluvivinyo lolukhulu. Njengobe batali basuke bacindzetelekile emoyeni, bangase bafune kumtsetsisa lomntfwana longalaleli; kodvwa loko kungamvisa buhlungu kakhulu. Khumbula kutsi likusasa lalomntfwana lisekelwe ekutseni nimphatsa njani njengobe akulesikhatsi lesimatima. Khumbula nekutsi Jehova abekulungele kucolela ngesikhatsi bantfu bakhe bashiya tindlela letilungile—kuphela nje nangabe bebatawuphendvuka. Naka nankha emavi aJehova elutsandvo: “Wotani manje sitewubonisana. Nome tono tenu tibovu njengengati, titawuba mhlophe njengangcocwane, nome tibovu tju, titawuba mhlophe njengeboya bemvu.” (Isaya 1:18) Lesi sibonelo lesihle kubatali!
23. Lapho umntfwana wabo ente sono lesikhulu, yini batali lokufanele bayente nalokufanele bayibalekele?
23 Ngako-ke, yetama kukhutsata lomntfwana longalaleli kutsi ashintje indlela yakhe. Funa seluleko lesihlakaniphile kubatali labanalokuhlangenwe nako kanye nakulabadzala belibandla. (Taga 11:14) Yetama kungatsatsi ngemawala, kwenta nobe kusho tintfo letingenta kutsi kube matima ngemntfwana kubuyela kuwe. Yibalekele intfukutselo kanye nelulaka. (Kholose 3:8) Ungasheshi uphele emandla. (1 Khorinte 13:4, 7) Ngisho nobe ukutondza lokubi, kubalekele kumphatsa kabi kanye nekumtfukutselela umntfwana wakho. Lokubaluleke kakhulu kutsi batali kufanele balwele kubeka sibonelo lesihle, futsi balondvolote kukholwa lokucinile kuNkulunkulu.
KUSEBENTELANA NELIHLONGANDLEBE LELINGASHINTJI
24. Ngusiphi simo lesibuhlungu lesihle sivela emndenini wemaKhristu, futsi batali kufanele benteni esimeni lesinjalo?
24 Kuletinye timo, kuvele kucace kutsi umuntfu losemusha sewukhetse kuhlubuka kanye nekutilahla ngalokuphelele timiso tebuKhristu. Nangabe kunjalo, sekufanele nilwele kulondvolota nobe kuvuselela injabulo yalaba labanye bantfwana. Kufanele nicaphele kutsi ninganaki kakhulu lona lohlubukile, bese anisabanaki labanye bantfwana. Kunekutsi netame kufihlela emalunga emndeni ngalenkinga, cocani nawo ngelizinga lelifanele futsi nikhulume ngendlela lecinisekisako.—Catsanisa neTaga 20:18.
25. (a) Balandzela sibonelo selibandla lebuKhristu, yini lokungadzingeka batali bayente nangabe umntfwana aba lihlongandlebe lelingashintji? (b) Yini batali lokufanele bayikhumbule nangabe umntfwana wabo ahlubuka?
25 Naku umphostoli Johane lakusho mayelana nemuntfu longaphendvuki ebandleni: “Ningabomemukela emakhaya enu, futsi ningambingeleli nekumbingelela.” (2 Johane 10) Batali bangase bakubone kufaneleka kutsi bente intfo lefananako nakumntfwana wabo nangabe asakhule ngalokwanele futsi asahlubuke ngalokuphelele. Ngisho nobe leso sento singaba matima futsi sibe buhlungu, ngaletinye tikhatsi siyadzingeka kute kuvikelwe lamanye emalunga emndeni. Umndeni wakho udzinga kutsi uwuvikele futsi uchubeke uwucondzisa. Ngako-ke, chubeka ulondvolota imincele lecacile yekutiphatsa, nalekhombisa kucabangela. Khulumisana nalaba labanye bantfwana. Bani nenshisekelo yekwati kutsi bachuba njani esikolweni kanye nasebandleni. Bachazele kutsi ngisho nobe ungavumelani netento temntfwana lohlubukile, awumtondzi. Lahla lesento lesibi, hhayi lomntfwana. Ngesikhatsi emadvodzana lamabili aJakobe aletsa lusizi ekhaya ngesizatfu sesento sawo lesikhohlakele, Jakobe wacalekisa intfukutselo kanye nebudlova babo, hhayi lamadvodzana ngekwawo.—Genesisi 34:1-31; 49:5-7.
26. Batali labetsembekile bangayitfola kuphi indvudvuto nangabe lomunye umntfwana wabo aba lihlongandlebe?
26 Ungase utive unelicala ngaloko lokwentekile emndenini wakho. Nanobe kunjalo, nangabe wente konkhe longakwenta ngelusito lwemthandazo, futsi walandzela seluleko saJehova, kute sidzingo sekutsi utisole ngalokungakafaneli. Ungatfola indvudvuto ngekwati kutsi kute umuntfu longaba ngumtali lophelele, kodvwa wena wetamile kuba ngumtali lokahle. (Catsanisa neMisebenti 20:26.) Kuba nemntfwana lolihlongandlebe ekhaya kubuhlungu kakhulu, kodvwa nangabe kwenteka kuwe, ciniseka kutsi Nkulunkulu uyakucondza loko futsi angeke atishiye tinceku takhe letitinikele kuye. (Tihlabelelo 27:10) Ngako-ke, timisele kugcina likhaya lakho liyindzawo lephephile ngekwakamoya kulabanye bantfwana labasele.
27. Bakhumbula umfanekiso wendvodzana yelulahleko, batali bemntfwana lolihlongandlebe bangahlale banelitsemba lani?
27 Ngetulu kwaloko, akukafaneli ulahle litsemba. Ekugcineni, imetamo yakho yasekucaleni yekumcecesha kahle ingayitsintsa inhlitiyo yakhe futsi ashintje kucabanga kwakhe. (Umshumayeli 11:6) Imindeni leminyenti yemaKhristu iye yaba nalokuhlangenwe nako lokufananako, futsi leminye yayo iye yabona umntfwana lobekangalaleli abuya, njengobe nje kwenteka kulobabe losemfanekisweni waJesu wendvodzana yelulahleko. (Lukha 15:11-32) Kungenteka lokufananako nakuwe.