SEHLUKO SESIPHOHLONGO
Vikela Umndeni Wakho Etintfweni Letiyingoti
1-3. (a) Tivela kuphi tintfo letingafaka imindeni engotini? (b) Ngukuphi kulinganisela batali lokudzingeka babe nako kute bavikele imindeni yabo?
UFUNA kuhambisa umntfwana wakho esikolweni, futsi imvula iyayitsela. Utawuyilungisa njani lenkinga? Uyamvumela yini umntfwana wakho kutsi ahambe emvuleni angakagcoki timphahla letitawumvikela kuyo? Nobe umgcokisa timphahla letinyenti tekumvikela emvuleni ate angakwati nekuhamba? Ecinisweni awukwenti konkhe loku. Umgcokisa loko lokudzingekako kute angabi manti.
2 Ngendlela lefananako, batali kufanele batfole indlela lefanele yekuvikela umndeni wabo etintfweni letiyingoti letivela emitfonjeni leminyenti lefaka ekhatsi tekutijabulisa, tekukhangisa, kubontsanga, futsi ngaletinye tikhatsi nasesikolweni. Labanye batali benta lokuncane kakhulu nobe bavele bangenti lutfo kute bavikele imindeni yabo. Labanye batsatsa tonkhe tintfo talelive njengaletiyingoti, futsi ngekwenta njalo bacinisa sandla baze bantfwana babo bative bangakwati nekukhululeka. Batali bangakhona yini kulinganisela?
3 Yebo bangakhona. Kwecisa akuzuzisi futsi kubanga inhlekelele. (Umshumayeli 7:16, 17) Ngako-ke, batali labangemaKhristu bangayitfola njani indlela lekahle yekulinganisela kute bavikele imindeni yabo? Asewucabange ngetici letintsatfu: imfundvo, bangani, kanye netekutijabulisa.
NGUBANI LOTAWUFUNDZISA BANTFWANA BAKHO?
4. Batali labangemaKhristu kufanele bayitsatse njani imfundvo?
4 Batali labangemaKhristu bayitsatsa njengalebalulekile imfundvo. Bayati kutsi kuya esikolweni kusita bantfwana kutsi bakwati kufundza, kubhala, kucoca nalabanye, kanye nekucatulula tinkinga. Kubasita nekutsi batfole lwati. Emakhono bantfwana labawatfola esikolweni angabasita kutsi baphumelele nanobe bahlangabetana netinkinga talelive lalamuhla. Ngetulu kwaloko, imfundvo lenhle ingabasita kutsi bente imisebenti lemikhulu.—Taga 22:29.
5, 6. Esikolweni, bantfwana bangayitfola njani imininingwane lengasilo liciniso mayelana nekuya ecasini?
5 Nanobe kunjalo, sikolwa sihlanganisa bantfwana ndzawonye—linyenti labo lelinemibono lengasilo liciniso. Sibonelo saloku mibono yabo ngekuya ecasini kanye nekutiphatsa. Esikolweni selibanga leliphakeme lesiseNigeria, lenye intfombatana leyayigwadla beyivamise kutjela labanye bafundzi ngekuya ecasini. Banesifiso sekwati, bebayilalelisisa, nanobe nje beyibatjela tintfo letikhohlakele lebeyitifundza etincwadzini letinetitfombe letingcolile. Lamanye emantfombatana akwenta loko labekucocelwa ngulomfundzi. Umphumela waloko waba kutsi lenye yawo yakhulelwa ingakashadi futsi yafa ngesikhatsi yetama kukhipha lesisu.
6 Kuvisa buhlungu kusho kutsi leminye imininingwane lengasilo liciniso ngekuya ecasini letfolakala esikolweni, ayiveli kubantfwana, kodvwa ivela kubothishela. Batali labanyenti bayesaba nangabe tikolwa tifundzisa bantfwana ngekuya ecasini kodvwa tingabafundzisi ngendlela yekutiphatsa kanye nekutimela. Naku lokwashiwo ngumake walenye intfombatana leneminyaka lengu-12 budzala: “Sihlala endzaweni letsandza inkholo kanye nemasiko, kodvwa esikolweni selibanga leliphakeme sasemmangweni wakitsi bantfwana banikwa emakhondomu.” Lomake kanye nendvodza yakhe bakhatsateka kakhulu nabeva kutsi indvodzakati yabo isonywa bafana labalingana nayo. Batali bangawuvikela njani umndeni wabo etintfweni letinjena letingakalungi?
7. Imininingwane lengasilo liciniso mayelana nekuya ecasini ingavinjelwa njani?
7 Kulungile yini kutsi batali bangakhulumi nebantfwana babo ngetindzaba letimayelana nekuya ecasini? Cha. Kuncono kutsi kube nguwe wena mtali lofundzisa bantfwana bakho ngekuya ecasini. (Taga 5:1) Etincenyeni taseYurophu kanye naseNyakatfo yeMelika, batali labanyenti bayakubalekela kucoca ngalendzaba. Ngendlela lefananako, kulamanye emave ase-Afrika, batali abakavami kucoca nebantfwana babo ngekuya ecasini. Lomunye babe lohlala eSierra Leone utsi: “Akusilo lisiko letfu njengebantfu labansundvu kwenta njalo.” Labanye batali bacabanga kutsi kufundzisa bantfwana babo ngekuya ecasini kungakwenta kube melula kutsi batiphatse kabi. Uyini umbono waNkulunkulu ngalendzaba?
UMBONO WANKULUNKULU NGEKUYA ECASINI
8, 9. Ngumiphi imininingwane lemihle lemayelana nekuya ecasini letfolakala eBhayibhelini?
8 LiBhayibheli likwenta kucace kutsi batali akukafaneli besabe kucoca ngekuya ecasini, yingci nje nangabe loko bakwenta ngendlela lefanele. Ka-Israyeli, bantfu baNkulunkulu bebatjelwa kutsi bahlangane ndzawonye, lokufaka ekhatsi “nebantfwana,” kute balalele nakufundvwa uMtsetfo waMosi. (Dutheronomi 31:10-12; Joshuwa 8:35) LoMtsetfo bewukhuluma ngetintfo letimayelana nekuya ecasini, letifaka ekhatsi kuya esikhatsini, kuphuma kwesidvodza, bundlundlulu, kuphinga, bunkonkoni, kulala nesihlobo, kanye nekulala nesilwane. (Levithikhusi 15:16, 19; 18:6, 22, 23; Dutheronomi 22:22) Ngemuva kwekufundza ngalemitsetfo, batali kwakudzingeka bachaze tintfo letinyenti lebetibutwa bantfwana babo labasebancane.
9 Esehlukweni sesihlanu, sesitfupha, kanye nesesikhombisa seTaga, kunemavesi laneseluleko selutsandvo batali labangasisebentisa nabafundzisa bantfwana babo ngetingoti tekutiphatsa kabi ngekwelicasi. Lamavesi aveta kutsi kutiphatsa lokubi kungasikhanga ngaletinye tikhatsi. (Taga 5:3; 6:24, 25; 7:14-21) Afundzisa kutsi loku akukalungi futsi kunemiphumela lemibi, futsi asiniketa neticondziso tekusita bantfwana kutsi bakubalekele. (Taga 5:1-14, 21-23; 6:27-35; 7:22-27) Ngetulu kwaloko, aveta umehluko lokhona emkhatsini wekutiphatsa lokubi kanye nekuya ecasini nemuntfu loshade naye. (Taga 5:15-20) Lesi sibonelo lesihle sekufundzisa batali lokufanele basilandzele.
10. Kungani kufundzisa bantfwana ngelwati loluvela kuNkulunkulu mayelana nekuya ecasini kungeke kubente batiphatse kabi?
10 Kufundzisa bantfwana ngekuya ecasini kutawubenta batiphatse kabi yini? Ngalokwehlukile, liBhayibheli litsi: “Bantfu labalungile bavikelwa lwati lwabo.” (Taga 11:9) Uyafuna yini kuvikela bantfwana bakho ekuyengweni ngulelive? Lomunye babe watsi: “Kusukela bantfwana basebancane, setama kubatjela lonkhe liciniso mayelana nekuya ecasini. Ngekwenta njalo, nabeva labanye bantfwana bakhuluma ngekuya ecasini, ababi nayo inkhabunkhabu yekufuna kwati. Kusuke kute intfo lebamangalisako.”
11. Bantfwana bangafundziswa njani kancane kancane mayelana netindzaba tekuphila letijulile?
11 Njengobe kuvetiwe etihlokweni letengcile, kufundzisa bantfwana ngekuya ecasini kufanele kusheshe kucale. Nawufundzisa bantfwana kutsi basho titfo temtimba, ungakubalekeli kusho naleto tangansense, kute kungabonakali shengatsi tona tibangelana emahloni. Bafundzise emagama ato sibili. Njengobe sikhatsi sichubeka, kubalulekile kutsi bafundze kutihlonipha kanye nekutibekela imincele. Bobabili batali kufanele bafundzise bantfwana babo kutsi letitfo temtimba tibalulekile, futsi akukafaneli titsintfwe nobe tibonwe ngulabanye bantfu, kanye nekutsi akukafaneli kukhulunywe kabi ngato. Njengobe bantfwana bakhula kufanele batjelwe kutsi indvodza kanye nemfati bamtfola njani umntfwana. Lapho imitimba yabo icala kutfomba, batawube sebati ngaloloshintjo lolwentekako. Njengobe sifundzile eSehlukweni 5, imfundvo lenjena ingabavikela bantfwana ekuhlukunyetweni ngekwelicasi.—Taga 2:10-14.
UMSEBENTI WEBATALI
12. Nguyiphi imibono lengemanga levame kufundziswa etikolweni?
12 Batali kufanele bahlale bakulungele kulwa naleminye imibono lengemanga letawufundziswa bantfwana babo esikolweni—njengemafilosofi alelive lafaka ekhatsi kutigucukela kwemvelo, kubandlululana ngebuve, nobe umbono lotsi angeke siwetsembe onkhe emaciniso. (1 Khorinte 3:19; catsanisa naGenesisi 1:27; Levithikhusi 26:1; Johane 4:24; 17:17.) Bothishela labanyenti labanetinhloso letinhle bagcizelela kakhulu kubaluleka kwekutfutfukisa imfundvo. Njengobe indzaba yekutfutfukisa imfundvo isincumo umuntfu lokufanele atentele sona, labanye bothishela batsi ngiyo indlela lencono leholela ekuphumeleleni.a—Tihlabelelo 146:3-6.
13. Bantfwana labafundza sikolwa bangavikelwa njani emibonweni lengemanga?
13 Kute batali balwisane netimfundziso letingemanga, kufanele bati kutsi bantfwana babo bafundziswa ini esikolweni. Ngako-ke, batali, kufanele nikhumbule kutsi nani ninemsebenti! Kufanele nibe nendzaba ngaloko bantfwana benu labakufundzako esikolweni. Cocani nabo nababuya esikolweni. Babuteni kutsi bafundzeni, yini labayitsandze kakhulu, kanye nekutsi yini labayitfole imatima. Bukani imisebenti yabo yesikolwa lokufanele bayente ekhaya, emaphuzu labawabhalile, kanye nemiphumela yabo yeluhlolo. Yetayelanani nabothishela babo, futsi nibatjele kutsi niyawujabulela umsebenti wabo, kanye nekutsi nifuna kusita nobe ngabe ngukuphi lapho ningasita khona.
BANGANI BEBANTFWANA BAKHO
14. Kungani kubalulekile kutsi bantfwana labesaba Jehova bakhetse bangani labakahle?
14 “Ukufundze kuphi loko?” Bangakhi batali labake babuta bantfwana babo lombuto, betfuswa nguloko umntfwana lakukhulumile nobe lakwentile lokubonakala kungakalungi? Kuvame kangakanani kutsi atsi ukufundze kubangani bakhe esikolweni nobe kulabo lababomakhelwane? Kuliciniso kutsi bantfu lesitihlanganisa nabo basitsintsa kakhulu, ngisho nobe sibancane nobe sibadzala. Umphostoli Pawula wasecwayisa: “Ningayengeki: Bangani lababi bonakalisa simo lesihle.” (1 Khorinte 15:33; Taga 13:20) Bantfu labasha ngibo labavame kuba senkingeni yekucindzetelwa bontsanga. Bavame kungaciniseki ngaloko labangiko futsi ngaletinye tikhatsi bangaba nesifiso sekufuna kujabulisa bontsanga yabo. Ngako-ke, kubalulekile kutsi bakhetse bangani labakahle!
15. Batali bangabacondzisa njani bantfwana babo ekukhetseni bangani?
15 Njengobe bonkhe batali bati, bantfwana angeke bakhetse kahle ngaso sonkhe sikhatsi; badzinga kucondziswa. Loku akusho kutsi kufanele ubakhetsele bangani. Kunaloko, njengobe bakhula, bafundzise kucondza futsi ubasite babone timfanelo lokufanele batibuke kubangani babo. Imfanelo leyinhloko lutsandvo ngaJehova kanye nekufuna kwenta lokulungile emehlweni akhe. (Makho 12:28-30) Bafundzise kutsi babatsandze futsi babahloniphe labo labetsembekile, labanemusa, labephanako, nalabakhutsele. Esifundvweni semndeni, sita bantfwana batibone leto timfanelo kubantfu lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini, bese bayatibuka kulabanye labasebandleni. Babekele sibonelo ngekusebentisa indlela lefananako nawukhetsa bangani bakho.
16. Batali bangayigadza njani indlela bantfwana babo labakhetsa ngayo bangani?
16 Uyabati yini bangani bebantfwana bakho? Kungani ungatjeli bantfwana bakho kutsi bete nabo ekhaya kute ubetayele? Ungase ubute bantfwana bakho kutsi labanye bantfwana batsini ngalabangani babo. Batiwa ngekuphila imphilo lecotfo yini nobe baphila kuphila lokumphacambili? Nangabe baphila imphilo lemphacambili, sita bantfwana bakho bacabangisise ngekutsi kungani bangani labanjena bangabalimata. (Tihlabelelo 26:4, 5, 9-12) Nangabe ubona lushintjo lolungatsandzeki ekutiphatseni kwemntfwana wakho, ekugcokeni, esimeni sengcondvo, nobe ekukhulumeni kwakhe, ungase udzinge kucocisana naye mayelana nebangani bakhe. Kungenteka kutsi umntfwana wakho ucitsa sikhatsi nemngani lomyengela etintfweni letimbi.—Catsanisa naGenesisi 34:1, 2.
17, 18. Ngephandle kwekwecwayisa ngebangani lababi, nguluphi lusito batali labangaluniketa bantfwana babo?
17 Akukeneli kumane ufundzise bantfwana bakho kutsi babalekele bangani lababi. Basite batfole bangani labakahle. Lomunye babe utsi: “Besihlale setama kubafunela labanye bangani. Ngako, lapho indvodzana yetfu icelwa kutsi iyewudlalela licembu lebhola lasesikolweni, mine nemkami sahlala nayo phansi kute sicoce ngekutsi kungani loko kungeke kube kuhlakanipha ngesizatfu sebangani labasha lengase ibatfole. Sabese sihlela kutsi labanye bantfwana basebandleni bete kute sihambe nabo epaki siyewudlala ibhola ndzawonye, futsi loko kwaphumelela.”
18 Batali labahlakaniphile basita bantfwana babo kutsi batfole bangani labakahle bese batijabulisa kanye nabo. Nanobe kunjalo, kubatali labanyenti, lendzaba yekutijabulisa iletsa letinye tinsayeya.
NITAWUKHETSA LUPHI LUHLOBO LWEKUTIJABULISA?
19. Ngutiphi tibonelo letiseBhayibhelini letiveta kutsi akusiso sono kutsi imindeni itijabulise?
19 LiBhayibheli liyakulahla yini kutijabulisa? Cha! LiBhayibheli litsi: ‘Kunesikhatsi sekuhleka . . . nesikhatsi sekugidza.’b (Umshumayeli 3:4) Bantfu baNkulunkulu ka-Israyeli wasendvulo bebajabulela umculo, kudansa, imidlalo, kanye nekusho tiphicaphicwano. Jesu Khristu waya edzilini lelikhulu lemshado, kanye ‘nasedzilini lelikhulu’ lalentelwa nguLevi. (Lukha 5:29; Johane 2:1, 2) Kuyacaca kutsi Jesu abengayivimbeli injabulo. Shengatsi kuhleka kanye nekujabula kungete kwatsatfwa njengetono emndenini wakho!
Kutijabulisa lokukhetfwe kahle, njengaloku lokwentiwa ngulomndeni, kungasita bantfwana bafundze futsi bakhule ngekwakamoya
20. Yini lokufanele batali bayikhumbule mayelana nekutijabulisa?
20 Jehova ‘unguNkulunkulu lojabulako.’ (1 Thimothi 1:11, NW.) Ngako-ke, kukhonta Jehova kufanele kusijabulise, kungabi yintfo lesicedzela injabulo ekuphileni. (Catsanisa naDutheronomi 16:15.) Ngekwemvelo, bantfwana banemdlandla futsi banemandla ekudlala nekutijabulisa. Kutijabulisa lokukhetfwe kahle kusho lokungetulu nje kwekujabula. Kuyindlela yekutsi umntfwana afundze futsi akhule. Inhloko yemndeni inemtfwalo wekwenetisa tidzingo temndeni wayo kuto tonkhe tici, kuhlanganise nekutijabulisa. Nanobe kunjalo, kufanele kungeciswa.
21. Ngutiphi tingoti letikhona ekutijabuliseni kwalamuhla?
21 ‘Kulamalanga ekugcina’ lagcwele tinkinga, bantfu labanyenti ‘batsandza kutijabulisa kunekutsi batsandze Nkulunkulu,’ njengobe nje liBhayibheli labiketela. (2 Thimothi 3:1-5) Kulabanyenti, kutijabulisa kuyintfo lebaluleke kakhulu ekuphileni. Kutijabulisa kwandze kakhulu, kangangekutsi kungaphatamisa ngisho netintfo letibaluleke kakhulu kitsi. Ngetulu kwaloko, kutijabulisa lokunyenti kutfutfukisa kutiphatsa lokubi ngekwelicasi, budlova, kusebentisa kabi tidzakamiva, kanye naleminye imikhuba leyingoti. (Taga 3:31) Yini lengentiwa kute bantfwana bavikelwe ekutijabuliseni lokuyingoti?
22. Batali bangabacecesha njani bantfwana babo kute batsatse tincumo letihlakaniphile mayelana nekutijabulisa?
22 Batali kufanele babeke imincele kanye nemitsetfo. Ngetulu kwaloko, kufanele bafundzise bantfwana babo indlela yekubona kutsi ngukuphi kutijabulisa lokuyingoti kanye nekutsi kunini lapho kusuke sekukwecisa khona. Kubacecesha lokunjalo kudzinga sikhatsi kanye nemetamo. Cabanga nganasi sibonelo: Lomunye babe lonemadvodzana lamabili wacaphela kutsi indvodzana yakhe lendzala beseyivame kulalela siteshi lesisha semsakato. Ngako, ngalelinye lilanga ngesikhatsi lobabe ashayela iloli aya emsebentini, wavula sona kanye leso siteshi. Sikhatsi nesikhatsi bekema kute abhale emagama aletinye taletingoma. Ngemuva kwaloko, wahlala phansi nemadvodzana akhe futsi wakhuluma nawo ngaloko lakuvile. Wawabuta imibuto lefuna imibono yawo, ngekutsi acale atsi: “Nicabangani?,” abese utilalela ngesineke timphendvulo tawo. Ngemuva kwekucocisana nawo ngalendzaba asebentisa liBhayibheli, lamadvodzana avuma kuyekela kulalela leso siteshi.
23. Batali bangabavikela njani bantfwana babo ekutijabuliseni lokuyingoti?
23 Batali labangemaKhristu nalabahlakaniphile bayawuhlola umculo, tinhlelo te-TV, emakhasethi e-video, tincwadzi letinetindzaba letihlekisako, imidlalo yema-video, kanye nemabhayisikobho latsandvwa bantfwana babo. Kufanele basibuke sitfombe lesivela ngephandle, emagama etingoma, kanye nentfo lokufakwe kuyo, bafundze kukhulunyelwa kwayo lokusemaphephandzabeni futsi babuke nekufishaniswa kwaleyo video nobe tingoma. Labanyenti bayamangala nababona letinye tetinhlobo ‘tekutijabulisa’ letentelwe bantfwana lamuhla. Labo labafuna kuvikela bantfwana babo etintfweni letingcolisako bangahlala phansi nemndeni wabo kute bacoce ngetingoti, futsi basebentise liBhayibheli kanye netincwadzi letisekelwe kulo, njengalena letsi: “Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo” kanye netihloko letivela ku-Sicongosekulindza kanye naku-“Phaphama!”c Lapho batali babeka imincele lengagucuki, bangashintjashintji futsi bacabangela, baye batfole imiphumela lemihle.—Matewu 5:37; Filiphi 4:5.
24, 25. Ngutiphi letinye tinhlobo tekutijabulisa letakhako imindeni lengatijabulela ndzawonye?
24 Kuliciniso kutsi kuvimbela tinhlobo tekutijabulisa letiyingoti kuyindlela yekuvikela bantfwana bakho. Lokuhle kufanele kutsatse indzawo yalokubi, ngaphandle kwaloko bantfwana bangase bawele endleleni lembi. Imindeni leminyenti yemaKhristu ikhumbula tikhatsi letinyenti letinhle naletijabulisako lapho beyitijabulisa ndzawonye—iya kumaphikiniki, icanca tintsaba, ikhempa, idlala imidlalo, futsi ivakashela tihlobo kanye nebangani. Labanye baye batfola kutsi kumane bafundze ndzawonye nabaphumulile kubaletsela injabulo lenkhulu futsi kubavuselele. Labanye bayakujabulela kucocelana tindzaba letihlekisako naletijabulisako. Kantsi labanye baye bente tintfo labatitsandzako ndzawonye, njengekubata kanye naleminye imisebenti yetandla, kudlala tinsimbi temculo, kupenda, nobe kubukisisa indalo yaNkulunkulu. Bantfwana labafundza kutsandza letintfo bayavikeleka ekutijabuliseni lokungcolile, futsi bafundza nekutsi kutijabulisa kusho lokungetulu kwekumane uhlale phansi futsi ujatjuliswe. Kuba nencenye ngiko lokujabulisa kakhulu kwendlula kubukela.
25 Imibutsano yekutijabulisa ingazuzisa. Nangabe ilawulwa kahle futsi ingabi mikhulu nobe itsatse sikhatsi lesidze, ingenta bantfwana bakho batfole lokungetulu kwenjabulo. Ingabasita kutsi bacinise buhlobo babo nemalunga elibandla.—Catsanisa naLukha 14:13, 14; Juda 12.
UMNDENI WAKHO UNGALINCOBA LELIVE
26. Endzabeni yekuvikela umndeni etintfweni letiyingoti, nguyiphi imfanelo lebaluleke kakhulu?
26 Akungabateki kutsi kuvikela umndeni wakho etintfweni talelive letiyingoti kudzinga kutsi usebente kamatima. Nanobe kunjalo, kunentfo leyodvwa lengakwenta uphumelele. Lutsandvo! Kusondzelana kanye nekuba nelutsandvo emndenini kungenta likhaya lakho libe yindzawo lephephile futsi kutfutfukise kukhulumisana, lokusivikelo lesikhulu kakhulu etintfweni letiyingoti. Ngetulu kwaloko, kubaluleke kakhulu nekutsi nakhe lolunye luhlobo lwelutsandvo—lokulutsandvo ngaJehova. Nakunelutsandvo lolunjalo emndenini, bantfwana batawukhula bakutondza kudvumata Nkulunkulu ngekuvumela kuncotjwa mikhuba yalelive. Batali labatsandza Jehova ngalokusuka enhlitiyweni batawetama kulingisa buntfu bakhe belutsandvo, kucabangela, kanye nekungecisi kwakhe. (Efesu 5:1; Jakobe 3:17) Nangabe batali benta njalo, bantfwana babo angeke babe naso sizatfu sekutsatsa kukhonta Jehova njengentfo lecindzetelako nobe njengendlela yekuphila lete injabulo, nalabafuna kuyishiya ngekushesha. Kunaloko, batawubona kutsi kukhonta Jehova kuyindlela yekuphila lejabulisako, naleyenetisa kakhulu kunato tonkhe.
27. Umndeni ungalincoba njani lelive?
27 Imindeni lehlala inebunye ekukhonteni Nkulunkulu ngenjabulo, nangendlela lefanele, naleyetama ngenhlitiyo yonkhe kuhlala ‘ingenasici futsi ingenabala’ etintfweni letingcolisako talelive, iyamjabulisa Jehova. (2 Phetro 3:14; Taga 27:11) Imindeni lenjalo ilandzela tinyatselo taJesu Khristu, lowabalekela yonkhe imetamo yelive laSathane yekumngcolisa. Ngasekupheleni kwekuphila kwakhe emhlabeni, Jesu wakwati kusho nankha emavi: “Mine ngilincobile live.” (Johane 16:33) Shengatsi nemndeni wakho ungalincoba lelive futsi ujabulele kuphila phakadze!
a Kute utfole indzaba lemayelana nekutfutfukisa imfundvo, fundza incwajana letsi “OFakazi BakaJehova Nemfundo,” leshicilelwa yi-Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., emakhasi 4-7, ngesiZulu.
b Leligama lesiHebheru lelihunyushwe ngekutsi ‘kuhleka’ kulelivesi, lingaphindze lihunyushwe ngekutsi ‘kudlala,’ ‘kutijabulisa,’ ‘kujabula,’ ngisho ‘nekuba nesikhatsi lesimnandzi.’
c Ishicilelwa yi-Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.